F.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.11.2023 otsuse nr 12304130067-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – F.L , esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 06.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja menetluskulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi tasu lahendab kohus eraldi määrusega.
3.Avaldada otsus kaebaja identifitseerimist välistavalt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.F.L saabus aa.aa.aaaa Valgevenest Tartu Ülikooli õppima. 13.04.2023 esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 08.11.2023 otsusega nr 12304130067-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (p 1); tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4
alusel ettekirjutuse lahkumiseks Valgevenesse (resolutsioonis Venemaa Föderatsiooni) vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva. Lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele kaebaja seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (p 2); kohaldas kaebajale VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeelu 2-ks aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). Kaebaja on 1979. aastal sündinud Valgevene kodanik. Kaebaja selgitustel on tal hirm saada tagakiusatud oma poliitilist meelsust väljendava tegevuse tõttu. Kaebaja tõi näitena välja, kuidas mitmed Valgevene aktivistid on oma tegevuse tõttu vangis. Kui võrrelda kaebaja profiili vangistatud aktivistidega, sh Inimõiguste Keskuse „Viasna“ (edaspidi: Viasna) aktivistidega, siis ei ole need profiilid samalaadsed. Kaebaja ei ole olnud varasemalt hõivatud olulise opositsioonilise, aktivistliku, ajakirjandusliku või muu tegevusega, mis oleks võinud tingida tema Valgevene ametivõimude huviorbiiti sattumist. Kaebaja meelsust väljendav tegevus Valgevenes ja Eestis oli pigem diskreetne, st tema tegevus ei paistnud silma ja ei mõjutanud suurt hulka inimesi. Samuti ei nähtu, et kaebajal oleks probleeme tema poliitiliste veendumustega seoses Valgevene ametivõimudega. On ebatõenäoline, et kaebaja võiks olla Valgevene võimude huviorbiidis oma meelsuse tõttu. Kaebaja õpingud Eestis ja tema jaoks tehtud annetused BYSOL-is (Fundraising to support the repressed Belarusians) ei mõjuta kuidagi kaebajat, kui ta Valgevenesse naaseb. Kaebaja kirjeldatud subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega kinnitust leidnud ja kaebaja ei ole isik, kes vastab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele. Valgevenes elades ei ole tal Valgevene politsei ja julgeolekuteenistustega probleeme olnud. Kaebaja ei ole ka ise tunnetanud, et Valgevene politsei oleks tema vastu huvi tundnud. Kaebaja kodus ei ole läbiotsimisi korraldatud. Valgevene ametivõimud ei ole kaebaja osas tülitanud ka tema Valgevenes elavaid lapsi. Kaebaja isik ja profiil ei ole selline, keda ohustab oma riigi ametivõimude poolt reaalne risk sattuda tõsiselt ohtu. Avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene territooriumil toimuks nii intensiivne ja laiaulatuslik relvakonflikt, mis lubaks arvata, et iga Valgevene territooriumil elava isiku elu ja tervis on ohus pelgalt territooriumil viibimise tõttu. Puuduvad ka muud indikatsioonid, mis lubaks arvata, et kaebajat võidakse Valgevenes piinata või mõnel muul moel ebainimlikult kohelda. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Valgevenesse tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud. Kuigi Valgevene valitsus on aeg-ajalt piiranud kodanike, eriti endiste poliitvangide õigust reisida välismaale, siis Valgevene seadused näevad ette riigisisese liikumise, välisreiside, väljarände ja repatrieerimise vabaduse. Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. PPA kaalutlusel on põhjendatud kaebajale vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemine olenemata põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest. Kaebajale on tehtud tagasilükkav otsus VRKS § 20 lg 1 ja 2 alusel ning põhjendamatu taotlus on üks lahkumiskohustuse täitmise tähtaja määramata jätmise ja sundtäitmise alus. Kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ning ta pole muul moel takistanud menetluse efektiivset läbiviimist, siis sellest tulenevalt on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Kaebaja kinnitas 26.06.2023 toimunud vestlusel, et ta on tagasilükkava rahvusvahelise kaitse otsuse korral ning seadusliku aluse puudumisel nõus vabatahtlikult lahkuma Eestist ja Schengeni viisaruumist. Kaebaja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist ja selle täitmist tähtaja saabumisel. Kaebaja on Eestis viibinud lühiajaliselt alates aa.aa.aaaa. Kaebaja ei ole väitnud, et Eestist lahkumine ohustaks tema tervist niivõrd drastiliselt, et talle lahkumisettekirjutust mitte teha. Tervislikud asjaolud võivad teatud olukorras olla sissesõidukeelu kohaldamata jätmise aluseks, kuid päritoluriigi info põhjal on selge, et Valgevenes on olemas ravivõimalused sclerosis multiplexi põdevatele inimestele ning viimaste aastatega on need ka paranenud. Seega ei esine kaebaja puhul VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid.
2(9)
3.Kaebaja esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.11.2023 otsuse nr 12304130067-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebajal on põhjendatud kartus, et päritoluriiki naastes hakatakse teda poliitiliste vaadete tõttu taga kiusama. Kaebajat ähvardab päritoluriiki tagasipöördumisel diskrimineeriv või ebaproportsionaalne süüdimõistmine või karistuse kehtestamine (VRKS § 19 lg 1 p 3). Lisaks on kaebaja kaitse vajadus tingitud tema suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamisest (VRKS § 19 lg 1 p 1). Kaebaja tagakiusu hirmu allikaks on riik, kuid ei saa välistada ahistamist ka eraisikute poolt, mida riik tolereerib, heaks kiidab või isegi ülesandeks annab.
5.Kaebaja profiil vastab inimesele, kelle telefoni sisu Valgevene võimud kontrolliksid. Põhjendamatu on PPA arvamus, et teistsuguse maailmavaatega inimeste suunas ei teostata kontrolli ega repressioone, kui inimene ei ole seda väljendanud avalikult suuremale kuulajaskonnale või tegutsenud režiimivastases institutsioonis. Mitmes artiklis on analüüsitud Valgevene territooriumilt põgenenud inimeste hulka, põgenemise põhjuseid ning Valgevene repressiivset käitumist põgenike suhtes. ÜRO eriraportöör Anaïs Marin oma raportis toonud välja, et erinevatel andmetel on Valgevenest põgenenud sajad tuhanded kodanikud. Sama väidet kinnitab ka Associated Press ́i artikkel, kus tuuakse välja, et 200 000 – 300 000 kodanikku on riigist põgenenud. ÜRO eriraportöör on kinnitanud, et isegi pärast riigist põgenemist elavad Valgevene kodanikud suure hirmu all, samal ajal kui nende pereliikmed riskisid kodus ülekuulamisega ja vahistamisega. Paljud on teatanud, et korrakaitsjad hävitasid nende vara tahtlikult nende kodude haarangute ajal. Eelnevad andmed ja artiklid on selge näide sellest, kuidas Valgevenes ei represseerita ega rünnata ainult aktiivselt tegutsenud opositsioonitegelasi või laiemale ringile režiimivastaseid mõtteid jaganud inimesi. Riigis on oht igal kodanikul, kes ei aktsepteeri riigis toimuvat ning on praeguse võimu poliitika suhtes eriarvamusel.
6.Kaebajal ei olnud oma haiguse tõttu võimalik olla Valgevene presidendivalimistel valimiste vaatleja. Kaebaja oli selle tõttu isegi Viasnaaktivistidega ühenduses, mis näitab seda, et kaebaja on teinud omalt poolt konkreetseid samme selleks, et olla presidendivalimistel valimiste vaatleja, kuid mida takistas kaebaja haiguse süvenemine. Vastasel juhul oleks kaebaja osalenud kõnealusel presidendivalimistel vaatlejana.
7.Kaebaja on PPA-le esitanud tõendid, kus on kajastatud tema jagatud sotsiaalmeedia postitused. Tõenditest saab järeldada, et: 1) kaebaja on oma arvamust avaldanud, 2) kaebaja on seda teinud avalikult ja järjepidevalt, 3) tegemist on selgelt opositsiooniliste- ja keelatud meediaväljaandeid sisaldavate postitustega, mille tõttu hakatakse kaebajat päritoluriigis taga kiusama. Kuigi kaebaja postitused Facebookis on mõeldud tema enda valitud inimestele vaatamiseks, tuleb sotsiaalmeediasse postitamisel alati olla teadlik asjaolust, et postitused võivad teiste inimeste kaudu liikvele minna. Kaebajal on Facebookis 497 sõpra ning ta on aastate jooksul enda Facebooki profiilil jaganud opositsiooniliste- ja keelatud meediaväljaannete sisu. 497 inimest on piisavalt suur arv selleks, et kaebaja jagatud poliitiline ning keelatud meediaväljaannete sisu jõuaks suurema hulga inimesteni, kui seda on ainult kaebaja sõbralistis olevad inimesed. Kuna kaebaja ei oma kontrolli selle üle, kes tema postitusi Facebookis või mujal sotsiaalmeedias teistele edasi lugemiseks saadavad ning kelleni kõnealused postitused lõpuks välja jõuavad, on põhjendatud kaebaja oht, et tema poliitilise ning keelatud meediaväljaannete sisuga postitused on jõudnud suurema hulga inimesteni, kui seda on ainult kaebaja Facebooki sõbralistis olevad isikud. Kaebaja jätkab oma tegevust siiani, jagades enda Facebooki profiilil sisu, juhtides omakorda tähelepanu sellele, mis väljendab tema vastumeelsust Valgevene poliitika suhtes. Sotsiaalmeedias aktiivne tegutsemine, sh oma poliitiliste vaadete väljendamine osalise anonüümsusega võib viia ka olukorrani, et kaebaja kaitsevajadus on tekkinud menetluse jooksul. 3(9)
8.Kaebaja on ühinenud ka Valgevenes ekstremistlikuks kuulutatud Telegrami grupiga, olnud sõnumivahetuses Viasna aktivistidega ja kultuuriajaloolase Oksana Zaretskajaga. Kirjavahetuse Viasna aktivistidega kustutas kaebaja enne Valgevenest lahkumist, kuid sõnumid O. Zaretskajaga, kes on ka Valgevenes vangi mõistetud, jättis alles.
9.Aktivistidega sõnumivahetuses olemine jätab kaebajale jälje, mida Valgevene võimud saavad alati võimalusel kontrollida ning kaebaja kahjuks ära kasutada. Näiteks on hakanud töötajad rongides kontrollima rongiga liiklejate telefone. On alust arvata, et nad on selliseks tegevuseks saanud kindla korralduse. Teatud inimesi vabastatakse pärast kontrolle, kuid esineb ka vahistamisi.
10.Kaebaja töötas 2018-2019. a Valgevenes MTÜ-s „Kuldse Ajastu Ülikool“, mis oma olemuselt oli täiskasvanute hariduse keskus. 2021. a juulis korraldati kaebaja töökohas läbiotsimine, mille käigus võeti ära arvuti, dokumente ning isiklikke asju. Enne, kui kaebaja sõitis Eestisse, sai ta teada, et tema endine kolleeg kutsuti Finantsuurimiste ametisse ülekuulamisele. Kaebajal on põhjendatud kartus, et kui ta oleks sellel ajal oma vanas töökohas edasi töötanud, oleks teda ilmselt ka üle kuulatud. Isegi kui kaebaja oleks kutsutud ülekuulamisele, kuid temaga poleks midagi enamat tehtud, oleks ülekuulamisest jäänud ikkagi märk maha, millest oleksid saanud Valgevene võimud vajadusel teada. Kaebaja arvates on olemas reaalne oht ülekuulamiseks Valgevenesse naastes. Lisaks sellele mõjutaksid eelnevad kogumis hinnatud tõendid ülekulamise edasist käiku, mis omakorda võib viia kaebaja vahistamiseni.
11.Valgevenes puudub kodanikel võimalus õppida ja elada avatud ühiskonnas, seal puudub demokraatia nagu Eestis. Valgevene üliõpilastele võidakse keelata hariduse omandamine nende poliitiliste vaadete tõttu. Kaebaja põeb haigust nimega sclerosis multiplex, mille pärast pidi ta katkestama Tartu Ülikoolis õpingud. Lisaks sellele on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Seetõttu on oluline, et kaebaja saaks Eestis jätkata ning lõpetada ülikooli õpingud ning saada vastav ülikooli kraad, sest osalise töövõimega inimestel on niigi raskem leida tööd. Valgevenesse tagasi minnes ei saaks kaebaja oma poliitiliste veendumuste tõttu jätkata hariduse omandamist, mistõttu langeks tema edaspidine elukvaliteet.
12.Valgevenesse tagasi minnes tuleb kaebaja tegusid hinnata kogumis, mistõttu on suurem tõenäosus, et Ukraina pagulaste aitamise ning fotonäitusel osalemise (mida jäädvustati sotsiaalmeedias), samuti Valgevene Majas osalemise tõttu kaebaja vahistatakse Valgevenes.
13.Kaebaja on raha annetamisega jätnud jälje, mis annab piisava aluse vahistamiseks. BYSOL-i asutaja vastu algatati kriminaalmenetlus, mistõttu on ka kaebaja perekonna kirjeldus nähtav BYSOL-i lehel annetuskampaania kirjelduses. Kaebajat on juba kord vestlusele kutsutud seetõttu, et ta on töötu. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit ning seda, et ta põeb sclerosis multiplex haigust, ei ole kindel, et kaebaja veel niipea tööle minna saab, kui üldse saab. Seega on tõenäoline, et kaebajat kutsutakse uuesti vestlusele, mida saab pidada tõsiseks ja korduvaks ohuks. Seega kaebaja hirm vestlusele tagasikutsumise ees on põhjendatud ning on olemas võimalus, et kaebajal on olemas oht parasiitide nimekirja sattumiseks.
14.Kaebaja tervislik seisund eeldab regulaarset ravi Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonnas. Valgevenesse naasmisel läheks kaebaja tervise seisund halvemaks, arvestades tema staatust Valgevenes. Isegi, kui kaebaja varasem käitumine ei ole piisav tema vahistamiseks või aluseks tagakiusule Valgevene ametivõimude poolt, ei saa väita, et sellist olukorda tulevikus ei teki. Päritoluriigi info põhjal võib eeldada, et kaebaja saab Valgevenes ravi jätkata, kuid sellele ei saa kindlalt toetuda.
15.PPA pole enda otsuses täiendava kaitse andmist sisuliselt analüüsinud. Kui PPA oleks seda teinud, oleks PPA pidanud tuvastama täiendava kaitse vajaduse. Asjaolu, et PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Valgevenesse tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakius või oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud, ei ole piisav selleks, et mitte anda 4(9)
kaebajale täiendavat kaitset. Kuigi avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene territooriumil toimuks intensiivne ja laiaulatuslik relvakonflikt, pole see siiski tuleikus välistatud.
16.Ei saa pidada proportsionaalseks 2 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja ei ole Eesti riigi jaoks ohtlik, kellele tuleks reisimist Eestisse või laiemalt EL-i ära keelata. Kaebaja on mh täitnud nõuetekohaselt oma kaasaaitamiskohustuse. Lisaks tuleb kaebajale jätta võimalus oma päritoluriigist turvaliselt emigreeruda juhuks, kui tema tagakiusamine muutub päritoluriigis väljakannatamatuks. Samuti puudub alus takistada kaebaja reisimist tervisega või hariduse omandamisega seoses. Kaebaja pole kunagi rahvusvahelise kaitse menetlust kuritarvitanud, mistõttu on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
17.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on otsuse punktis 5.5 põhjalikult analüüsinud kaebaja poliitilist tegevust Valgevenes. PPA on leidnud õiguspäraselt, et ei ole usutav, et päritoluriiki naastes hakatakse kaebajat tema poliitiliste vaadete ning eneseväljenduste tõttu taga kiusama. Kaebaja on oma sõpradele Facebooki grupis jaganud artikleid riigivastase meelsuse kohta. Kaebaja meelsus ei ole Valgevene ametivõimudele teada ning kaebaja profiil ei ole selline, et oleks eluliselt usutav, et kaebaja satub ametivõimude huviorbiiti. Vastustaja möönab, et kaebajal võib olla teatav hirm, kuid kaebajaga seotud objektiivsed asjaolud ei kinnita, et kaebaja hirm võiks olla põhjendatud. Eluliselt ei ole usutav, et iga isik, kes on olnud mingi liikumise liige või jaganud sõprade ringis arvamusartikleid, satub kohe riigi tähelepanu alla, mis tingiks tagakiusu ametivõimude poolt.
18.Kaebaja ei põgenenud Valgevenest, vaid tuli 2021.a Eestisse õppima. Peale kahekuust õpingut võttis kaebaja akadeemilise puhkuse ning ei ole senini õpinguid jätkanud, pikendas akadeemilist puhkust ning tegeleb omale meelepärase tegevuse ja enda ravimisega. Kaebaja tütar õppis ühe õppeaasta Eestis koolis ja naasis Valgevenesse ilma mingite takistusteta, samuti ei juhtunud temaga naasmisel midagi. Kaebaja poeg elab samuti Valgevenes ning ametivõimud ei ole käinud kaebaja poja ega tütre käest küsimas ema viibimiskoha kohta.
19.Senini ei ole kaebaja sõpradele saadetud postitused liikvele läinud, sest mingeid tagajärgi pole kaebajale tekkinud. Samuti on enamus artiklid avalikult kättesaadavad ning suletud FB sõprade ringis jagatud postitusi ei saa ka sõbrad ilma loata edasi jagada väljaspoole sõprade ringi. Seega ei ole usutav, et Facebookis jagatud info on ametivõimudeleteada.
20.Kaebaja elas peale läbiotsimist pea aasta Valgevenes ja keegi ei soovinud teda küsitleda, samuti ei kutsutud teda ülekuulamisele seoses teiste kolleegide vahistamisega ega vahistatud teda ennast. Töökoha läbiotsimine ei anna kaebajale põhjust taotleda aastaid hiljem rahvusvahelist kaitset ning pelgalt hirm ülekuulamise ees ei ole iseenesest rahvusvahelise kaitse andmise aluseks.
21.Kaebaja tegevus, so lokaalsel fotonäitusel osalemine, ukrainlaste aitamine Tartus, suveniiride heegeldamine Valgevene Maja jaoks jne, ei ole Valgevene võimudele teada. Mistahes eksiilis toimunud poliitilise tegevuse arvestamine annab ulatusliku võimaluse isikutele moonutada oma subjektiivse käitumisega rahvusvahelise kaitse andmise tingimusi. Genfi konventsiooni ja direktiivi eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele(Riigikohtu Halduskolleegiumi 12.12.2023 otsus haldusasjas 3-22-2509/36)
22.Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebajal keelatakse õpinguid jätkata. Kuna kaebaja kohta ei ole mingit viidet, et riigivõimule oleks teada kaebaja poliitiline vaade või mingi tegevus, siis nimetaud olukord ei kohaldu kaebajale. Kaebajal on Valgevenes olemas samuti ravivõimalused, kui ta Valgevenesse naaseb. Soov saada tervishoiuteenust teises riigis ei ole kindlasti rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Paremad ravivõimalused Eestis ei anna kaebajale õigust saada Eestis rahvusvahelist kaitset. 5(9)
23.Annetamine on privaatne toiming ning pole alust arvata, et riigivõimud otsiksid isikuid, kes ei ole olnud varasemalt riigi huviorbiidis. Annetused tegi kaebaja enne Eestisse õppima asumist ning selle tõttu ei takistanud keegi kaebajat Valgevenest lahkumast.
24.Mistahes ebameeldiv vestlus ei ole veel tagakius. Samuti kinnitas kaebaja ise, et teda ei pandud nn parasiitide nimekirja. Kaebaja pöördus peale stipendiumi maksmise lõpetamist rahalise abi saamiseks organisatsiooni BYSOLi poole, kes aitab poliitvange ja nende peresid. Kaebaja on manipuleerinud abi saamisel oma tausta ja olukorra kirjeldamisega, sest kaebaja ei põgenenud riigist vaid tuli Eestisse õppima. Ühtlasi ei toimu Valgevenes relvakonflikti, samuti ei olnud kaebaja Valgevenes kiusatud ning ta ei ole poliitvang.
25.Eraisikute kiusu eest peab isikut kaitsma riigivõim. Taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks on esitatud ilmselgelt ettekirjutuse Eestist lahkumise täitmise vältimiseks. VSS-s on sätestanud, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu ning ainult humaansetel kaalutlustel võib sissesõidukeelu jätta kohaldamata. Seega ei pea PPA põhjendama, miks sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid ainult kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi sissesõidukeelu lühendamiseks ning proportsionaalne. Kaebaja asjaolud ei ole sellised, et väita sissesõidukeelu kehtestamise õigusvastasust. Igal riigil on suveräänne õigus otsustada, millistel isikutel on õigus nende territooriumile siseneda ning välismaalasel puudub üldjuhul subjektiivne õigus nõuda, et riik lubaks tal oma territooriumile reisida. Samuti ei ole kohaldatud sissesõidukeeld takistuseks isikult piiripunktis rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi. HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
27.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt). VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse tagasi.
28.Kohtu hinnangul on PPA olemasolevaid tõendeid ja kaebaja väiteid hinnates õigesti lugenud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks. Pole eluliselt usutav kaebaja järeldus, et teda hakatakse Valgevenes taga kiusama 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni (Genfi konventsiooni) ja VRKS-i mõttes. Riigivõimust erinev poliitiline meelsus ei ole iseseisvalt alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isiku poliitiline arvamus peab olema võimule teatavaks saanud või on see võimult kaebajale omistatud, lisaks peab olema näidatud hirm saada 6(9)
taga kiusatud selle erineva arvamuse omamise pärast, mida riigivõim ei tolereeri. Oluline on ka selle arvamuse suhteline tähtsus ja püsivus. Tagakiusamine peab oma olemuselt olema isiku vastu suunatud, sihipärane ning järjepidev.
29.Vaidlust ei ole iseenesest selles, et Valgevene ei ole demokraatlik õigusriik. Rahvusvahelise kaitse andmiseks ei piisa aga sellest, et üldine olukord riigis ei ole stabiilne. Selleks peab olema personaalne ja reaalne oht taotlejale. Kaebajat ei ole Valgevenes varem karistatud, teda ei ole kinni peetud, praegusel ajal ei ole tema osas Valgevenes menetlust käimas, ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et kaebajat Valgevenes oleks taga otsitud ega üldse tema tegemiste vastu huvi tuntud, ta ei kuulu ühtegi parteisse ega liikumisse ning tal puuduvad kokkupuuted Valgevene ametivõimudega. Genfi konventsiooni ja direktiivi eesmärk ei ole tagada sisserändeõigus kõigile autoritaarsetest riikidest pärit isikutele.
30.Kaebaja on väljendanud oma poliitilist meelsust nii väheintensiivselt, et sellest ei saa tuleneda talle tagakiusuohtu. Opositsioonikandidaadi pooldamiseks käevõru kandmine ja riigilipu värvides linade rõdule ülesriputamine üle kolme aasta tagasi ei ole asjaolud, mis taotleja Valgevene riigivõimu teravdatud tähelepanu alla viiks. Seejuures on kaebaja kustutanud enne Valgevenest Eestisse tulekut oma telefonist ära suhtluse Viasna aktivistidega. On näha, et kaebaja on olnud oma meelsuse avaldamisel ettevaatlik.
31.Kaebaja ei olnud valimistel sõltumatu vaatjeja ning asjaolu, et ta enda sõnul seda soovis teha, kuid tervise tõttu loobus, ei ole antud juhul oluline – Valgevene võimudele see soov teatavaks saanud ei ole. Valgevene presidendivalimised toimusid 04.08-09.08.2020. Kaebaja lahkus Valgevenest aa.aa.aaaa ehk 11 kuud hiljem. Kui PPA küsis taotlejalt, kas tal on Valgevenes elades esinenud probleeme või tagakiusu oma poliitilise meelsuse väljendamise pärast, vastas ta, et enne Valgevenest ärasõitu tal selliseid probleeme ei olnud. Sellest on kohane järeldada, et Valgevene ametivõimud ei olnud kaebaja meelsusest teadlikud ning ei tundnud selles osas tema vastu huvi.
32.Kaebaja Facebooki avalikus vaates nähtavad postitused ei ole poliitilise sisuga. Sellest tulenevalt ei saanud PPA kontrollida, millise poliitilise sisuga kaebaja sõbralistile nähtavad postitused on. Kui kaebaja on tõesti opositsioonilisi postitusi jaganud, siis on need jõudnud vaid tema poolt valitud väikese hulga inimesteni (inimesed, kelle kaebajaon oma sõbralisti valinud ja kellel kaebaja on isiklikult lubanud oma sotsiaalmeedia profiilil olevat sisu jälgida ja lugeda). Kohus ei näe selles akuutset tagakiusuohtu kaebajale. Arvestades, et Valgevenes elab üle 9 miljoni inimese ning kaebaja ei eristu oma profiili poolest teistest tavalistest kodanikest, siis on vähetõenäoline, et kaebaja võiks Valgevene ametivõimudes tahtmatut huvi äratada. Praeguseks hetkeks on valimistest möödunud ka 3,5 aastat, nii et ei ole põhjust arvata, et võimud seniajani tegeleks valimiste paiku oma arvamust diskreetselt väljendanud isikute jälitamisega.
33.Kaebaja kardab, et kui Maria Rabkova ja Oksana Zaretskaja kinni peeti, siis leiti nende telefonist, et kaebaja on nendega ühenduses olnud. Ei ole siiski tõenäoline, et kaebaja saaks seetõttu vanglakaristuse. Esiteks ei ole ametivõimud aktivistide ülekuulamise ja kohtuprotsessi ajal kaebajaga ühendust võtnud, et uurida, milline on tema seos aktivistidega ning miks ta nendega ühenduses oli. Teiseks on PPA-l õigus selles, et arvestades M. Rabkova ja O. Zaretskaja tuntust ja tegevust Valgevenes, on põhjust eeldada, et kaebaja ei olnud ainus valgevenelane, kes nendega kontaktis oli. Seega ei ole usutav, et Valgevene võimud soovivad vahistada iga tavalist Valgevene kodanikku, kes mingil ajaperioodil on olnud mõne tuntuma inimesega või aktivistiga sõnumivahetuses.
34.Asjaolu, et kaebaja põeb sclerosis multiplexi, ei ole rahusvahelise kaitse saamise kontekstis oluline. Tervise parandamise soov ei anna alust kaitsele. Kuna kaebajat ei ohusta kohtu hinnangul vanglakaristus, ei pea arvestama tema seisukohtadega, et ta jääks Valgevene vanglas vajaliku ravita. Kohtul ei ole aga alust järeldada, et kaebaja ei saa oma haigusele Valgevenes viibides ravi ja seda isegi juhul, kui kaebaja peaks tõepoolest kinnipidamisasutusse sattuma (seda ohtu kohus aga 7(9)
ei näe). Seejuures ei oleks kaebaja soov jätkata meditsiinilises eksperimendis osalemist ja saada nimelt seda ravi Valgevene kinnipidamsiasutustele kohustuslik, juhul kui kaebajale tagatakse alternatiivne ravi.
35.Ka kaebaja soov jätkata Eestis haridusteed ei anna alust rahvusvaheliseks kaitseks.
36.Kohus arvestab täiendavalt, et Valgevenes on kaebaja lapsed, kellele ei näi seal kaebaja mistahes tegevuse tõttu tagakiusuohtu olevat. Seejuures oli kaebaja tütar aasta Eestis, kuid otsustas seejärel Valgevenesse naasta.
37.Kohtu hinnangul on PPA koosmõjus päritoluriigi infoga põhjendatult järeldanud, et kui Valgevene võimud oleksid huvitatud kaebaja vastutusele võtmisest, oleks seda juba enne kaebaja Valgenevest lahkumist tehtud või temaga vähemalt kontakti otsitud. Päritoluriigi infost nähtuvalt on huvipakkuvaid isikuid juba piiriületustel kinni peetud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja isik ja tegevus Valgevene ametivõimudele huvi pakuks.
38.Solidaarsusfond BYSOL võis küll oma vaates määratleda kaebaja poliitilise pagulasena ning soostuda teda ning tema tütart rahaliselt toetama, ent sellisel tõdemusel ei ole PPA-ga kohtu jaoks siduvust. PPA ja kohus kontrollivad kaebaja vastavust pagulasseisundile direktiivi ja VKRS § 4 lg 1 alusel. Ajaliselt pöördus kaebaja BYSOL-i poole peale seda, kui ta ei saanud enam Tartu Ülikoolist stipendiumi. Tütrel oleks Valgevenesse naastes ametivõimudega probleeme tekkinud sellepärast, et nende pere jaoks on BYSOL-is annetusi kogutud. Kaebaja andis PPA-le 26.06.2023 vestlusel seletusi, et tema tütar lahkus Eestist, sest ta igatses suure pere järele. Praegusel hetkel elavad kaebaja tütar ja poeg Minskis. Tütar lõpetas 10. klassi ja käib tööl. Poeg lõpetas raadiotehnilises ülikoolis kolmanda aasta ja käib ka tööl. Politsei ei ole kaebaja lapsi Valgevenes tülitanud.
39.Nn sotsiaalsete parasiitide maksu kehtestamine Valgevenes ega asjaolu, et kaebaja on seoses sellega korra vestlusele kutsutud, et põhjendada, miks ta ei tööta, ei ole poliitiline tagakius direktiivi ja VRKS § 4 lg 1 mõttes.
40.Arvestades seda, et Valgevene võimud ei ole kaebaja poliitilise meelsuse vastu mingit huvi üles näidanud, ei ole ka tõenäoline, et nad asuks läbi pankade uurima, kas kaebaja on teinud makseid Facebook Pay vahendusel ja siis otse kaebajalt tuvastama, kellele ta ülekanded teinud on.
41.Kokkuvõtvalt on PPA õigesti järeldanud, et Valgevene ametivõimud ei soovi kaebajat taga kiusata. Tagakiusamise lävendit ei saa lasta nii madalale, et selle tagajärjel peaks kõik Valgevene inimesed tagakiusohu alla lugema ja neile tuleks varjupaika pakkuda. Selline süsteem ei oleks jätkusuutlik ja seda ei ole VRKS ega Euroopa Liidu õigusaktid ette näinud. Isikud tuleb päästa piltlikult öeldes täieliku katastroofi eest, mitte pakkuda neile võimalust rahvusvahelise kaitse süsteemi alusel elada endale sobivamaid elutingimusi pakkuvas riigis. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud. Kaebaja taotlus on seega jäetud õiguspäraselt rahuldamata.
42.Täiendava kaitse osas ei pea kohus vajalikuks korrata vaidlustatud haldusaktis toodut (HKMS § 165 lg 2). Haldusmenetluse materjalide ja kaebuse põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat ähvardaks päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses.
43.Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased ning kohus kõiki PPA põhjendusi ei korda, nõustudes nendega (HKMS § 165 lg 2).
44.26.06.2023 vestlusel oli kaebaja nõus lahkuma vabatahtlikult. Talle on määratud 15-päevane lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähaeg. Kaebajal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Kaebaja tervislik olukord ei takista tema väljasaatmist. Seega puuduvad põhjused, mille tõttu ei saaks isik lahkuda. Kaebajale on tehtud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutus, mida saab tähtaja 8(9)
saabudes sundtäita. Kuna kaebaja on Valgevene kodanik, tal on kehtiv Valgevene pass ja ta on peaaegu terve elu elanud Valgevenes, siis on PPA põhjendatult määranud Valgevene sihtriigiks (VSS § 17 lg 1). Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada seda, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel oleks isiku väljasaatmine Valgevenesse vastuolus VSS §-s 171 sätestatuga.
45.VSS §-i 74 regulatsiooni silmas pidades tuleb lahkumisettekirjutuse tegemisel üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (lg 1), sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata vaid humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Kaebaja puhul lahkumisettekirjutust takistavaid humaanseid kaalutlusi ei nähtu.
46.Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärane (VSS § 7 lg 1). Sissesõidukeelu tähtaja määramine on kaalutlusotsus (VSS § 7 lg-d 3 ja 4). Kaebaja pole esile toonud erilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks kui kaks aastat. PPA on kohaldanud kaebajale juba niigi lühema sissesõidukeelu, kui VSS § 7 lg 1 järgi automaatselt kohalduks. Kaebajal puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kaebusest ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis toonuks kaasa sissesõidukeelu tähtaja lühendamise humaansetel kaalutlustel. Väite, et kaebajat ähvardab Valgevenesse tagasipöördumise korral karistamine, lükkab ümber otsuses eelpool analüüsitu, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning tema hirm tagakiusamise ees ei ole põhjendatud. Kohaldatud sissesõidukeeld ei takista kaebajal päritoluriigist emigreerumist. Kaebajal on võimalik siirduda väljapoole Schengeni ala jäävatesse riikidesse ja seda ka otse Eestist, sest kaebajale on tehtud ettekirjutus lahkumiseks vabatahtliku täitmistähtajaga. Sissesõidukeeld ei takista hädavajaduse tekkimisel kaebajal Schengeni riikide piirile saabumisel taotleda rahvusvahelist kaitset (vt VSS § 28 lg 4). Asjaolude muutumise korral saab taotleda sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või peatamist (VSS §-d 32 ja 321 ).
47.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajale on antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning tõlkimise kulude kandmiseks, samuti riigi õigusabi kohtus esindamiseks. Need kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
48.Kaebaja identifitseerimise vältimiseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja Eestisse saabumise kuupäev tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.