X, X, X, X ja X kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.08.2024 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X, X ,X, X, X Esindaja – Georg Hiiesalu Vastustaja (eeldatav) – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Tagastada X, X, X, X ja X kaebus. Võtta asja juurde kinnistusraamatu väljavõte xxxxxxxxx kohta. Asendada kohtulahendi avalikustamisel füüsiliste isikute nimed ja määruses kajastatud aadressiandmed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.16.07.2024 said X, X, X, X ja X (kaebajad) enda omandisse pärimisseaduse (PärS) § 14 alusel xxxxxxxxx kinnistu mõttelise osa, mille oluliseks osaks on eluruum (pärand). Pärand oli läinud pärandaja omandisse Eesti Vabariigi omandireformi käigus ostueesõigusega müügitehingu kaudu. Kaebajate selgituste kohaselt oli alates ostueesõigusega erastamisest kuni omanikuvahetuseni pärimise teel pärand olnud püsivalt ning katkematult pärandaja omandis.
01.08.2024 vastas MTA kaebajatele selgitades kokkuvõtvalt järgmist:
„/.../ Riigikohtu jõustunud lahendi põhjal on kujundatud maksuhalduri seisukoht TuMS § 15 lg 4 p 5 ja § 15 lg 5 p 2 kohaldamise osas, mis on samuti avaldatud maksuhalduri veebilehel. Kõik need seisukohad on maksuhaldur kujundanud 2018. aastal. Teisisõnu jäi maksuhaldur ka pärast Riigikohtu 2018. aasta otsust seisukohale ning on kõik need aastad (ka enne 2018. aastat) olnud seisukohal, et TuMS § 15 lg 5 p 3 sätestatud maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning maksumaksja pärijatele maksuvabastus üle ei lähe. Nõustumine Teie kliendi käsitlusega, et tal on pärijana õigus maksuvabastusele, annaks Teie kliendile maksueelise ja tekitaks teiste nende aastate jooksul sisuliselt samas olukorras olnud ja olevate pärijate ebavõrdse kohtlemise. Seetõttu ei ole mul võimalik ka kinnitada, et Teie kliendi päritud korteriomandi müük on maksuvaba.“.
5.09.09.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus kaebajate kaebus tuvastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-i 6 alusel, et MTA 01.08.2024 toiming on õigusvastane osas, milles MTA leiab, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lg 5 p-s 3 nimetatud maksuvabastus ei kohaldu maksumaksja pärijatele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kaebus põhjendused
6.Kaebajad on esitanud MTA 01.08.2024 TuMS § 15 lg 5 p-s 3 nimetatud maksuvabastuse puudumist selgitava kirja kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebajad põhjendavad kaebust ja selle menetlusse võtmise lubatavust kokkuvõtvalt järgmiselt:
6.1.MTA praktika TuMS § 15 lg 5 p-s 3 nimetatud maksuvabastuse ülemineku pärijatele mitte kohaldamisel on õigusvastane.
6.2.Vaidlustatav toiming puudutab kaebajate enda õigusi. Kaebajad soovivad saada õiguskindlust tehingu maksustamise osas ning vältida alusetult tulumaksu maksmist. Kaebajate sooviks ei ole maksta õigusvastaselt tulumaksu, samas ei ole nende sooviks ka tehingu toimumisest vaikida ning saada maksueelis tuludeklaratsioonis valeandmete esitamise eest.
6.3.Kaebajad, et nende õiguste kaitseks ei esine tuvastamiskaebusest tõhusamaid vahendeid. Selleks ei ole ka vaidemenetlus, sest MTA on oma seisukoha kaebajatele juba avaldanud.
6.4.Kaebajatele esineb toimingu näol vahetu mõju, s.t. toiming suunitleb kaebajaid tasuma tehingult tulumaksu ning deklareerima tehingut, mida kaebajate hinnangul tegelikult deklareerima ega maksustama ei peaks.
6.5.Olukorras, kus toimingu õigusvastasus jääks tuvastamata, esineks ebamõistlik ning kaebajate huve ebaproportsionaalselt piirav õiguskindlusetu ning õigusselgusetu olukord.
6.6.TuMS § 44 lg 1 alusel on kaebajad kohustatud maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks esitama vastustajale tuludeklaratsiooni, s.o. käesoleva vaidluse kontekstis 2025. aasta 30. aprilliks. Toimingust tulenevalt on selge, et praeguse hetke seisuga oleksid kaebajad kohustatud tehingu deklareerima ning tasuma sellelt TuMS § 15 lg 1 alusel 20% tulumaksu. Kõikide kaebajate peale kokku tähendab see ligikaudu 17 000 euro suuruse tulumaksu tasumist.
6.7.Samuti ei soovi kaebajad käituda tuludeklaratsiooni esitamisel ise õigusvastaselt, s.t. jätta pahatahtlikult tehing deklareerimata ning tulumaks tasumata.
3-24-2529 Kaebuse tagastamine
7.Kohus kontrollib kaebuse menetlusse võtmisel, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8).
8.Kaebajad (5) on esitanud ühise kaebuse (HKMS § 19 lg 1 p 2). Kaebajad leiavad, et vaidlustatud toiming mõjutab nende kõikide õigusi, kuna oli kõik sama müügitehingu pooleks, mille maksustamist puudutava seisukoha andmise toiminguna kaebaja vaidlustanud on. Kohus võtab sellega seoses asja juurde kinnistusraamatu väljavõtte tehingu objektiks olnud kinnistu kohta (HKMS § 59 lg 3).
9.Kohus nõustub, et MTA kirja näol, milles MTA asus kokkuvõtvalt seisukohale, et TuMS § 15 lg 5 p-s 3 sätestatud maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning maksumaksja pärijatele maksuvabastus üle ei lähe, on tegemist toiminguga (HMS § 106).
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1) kaebajatele tagastada.
10.1.Tuvastamisnõude esitamisele on seatud piirangud. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).
10.2.Tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest (Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 4) on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Siiski näeb kehtiv õigus ette mõningaid võimalusi esitada haldusorgani õigusvastast tegevust ennetavaid kaebusi. Isikul on näiteks võimalik esitada keelamiskaebus haldusaktist või toimingust hoidumiseks, ennetav tuvastamiskaebus poolelioleva haldusmenetluse toimingu peale, ennetav tuvastamiskaebus õiguste rikkumise kordumise ohu korral, samuti tuvastamiskaebus haldusõigussuhtest tulenevate õiguste või kohustuste kindlakstegemiseks. Kõigi sedalaadi kaebuste esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (RKHKm 25.10.2017 nr 3-17-749, p 11 ja seal viidatud lahendid; TlnRnKo 18.04.2023 nr 3-23-94, p 11).
10.3.Kaebaja eesmärgiks on, et kohus tuvastaks MTA 01.08.2024 kirja kui toimingu õigusvastasuse, mis võimaldaks kaebaja hinnangul tal edaspidi tugineda sellele, et kaebajatele pärijatena laieneb TuMS § 15 lg 5 p 3 sätestatud maksuvabastus ning MTA ei saaks tugineda sellele, et TuMS § 15 lg 5 p 3 sätestatud maksuvabastuse kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning maksumaksja pärijatele maksuvabastus üle ei lähe. Kaebaja hinnangul on tuvastamisnõude esitamiseks olemas preventiivne huvi ning tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab tema õiguste kaitset tulevikus, sest MTA-l oleks tulevikus kohustus lähtuda TuMS § 15 lg 5 p 3 tõlgendusest nii nagu seda mõistab kaebaja. Nii väldiks kaebaja kohtumenetlust, mille läbimine oleks kaebaja hinnangul ebamõistlik.
10.4.Kohus leiab, et MTA 01.08.2024 kiri ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Tegemist õigusnormile antud tõlgendusega selgituskohustuse
3-24-2529 (maksukorralduse seaduse (MKS) § 14, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 p 2, § 3 lg 1) täitmise raames, mis ei kohusta MTA-t viima kaebajate suhtes läbi maksumenetlust ega maksu määramiseks õigusnormi konkreetsel viisil antud tõlgendust arvesse võttes. Maksuhalduril on seejuures õigus anda MKSi, maksualase teabevahetuse seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine – ka nimetatud selgitused ja juhendid ei ole maksukohustuslasele siduvad. Nimetatud selgitused ja juhendid avaldatakse selgituste ja juhendite andja veebilehel või avaldatakse perioodilise trükiväljaandena. Avaldamise tagab selgituste ja juhendite andja (MKS § 15 lg-d 1-32. Kaebajale antud selgituses on muuhulgas viidatud, et tegemist on ühtlasi Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud selgitusega. Õiguslikke tagajärgi toob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, mis on adressaadile teatavaks tehtud või kätte toimetatud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1, 61 lg 1). Maksukohustust tuvastavat maksuotsust või tasumiseks kohustavat maksuteadet (MKS § 88 lg-d 1 ja 2, § 95) praegusel juhul tehtud ei ole.
10.4.1.Füüsilised isikud on kohustatud esitama MTA-le tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil saadud tulu või kasu kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks (TuMS § 44 lg 1). Kaebaja kirjeldatud asjaoludel tähendab see seda, et kaebaja deklareerimiskohustus müügitehinguga seoses saabub 2025 aastal. Peale seda on MTAl kaalutlusõigus selles osas, milliste esitatud deklaratsioonide õigust MTA kontrollima asub (MKS § 88 lg 1, § 22). Teisisõnu, ei ole vältimatult kindel, et juhul kui kaebajad lähtuvad deklaratsiooni esitamisel TuMS § 15 lg 5 p 3 osas enda arvates õiguspärasest tõlgendusest, viib MTA kaebajate suhtes läbi maksukontrolli, mis lõppeks maksu määramisega.
10.4.2.Kohus möönab, et kuigi maksu määramine ei ole kaebaja suhtes eeltoodud põhjendustel vältimatuks tagajärjeks, on see siiski üheks võimalikuks tagajärjeks. See ei ole siiski piisav jaatamaks ennetava tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust.
10.5.Kohus on seisukohal, et kaebajal on olemas tõhusad õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitsmiseks hilisemas menetluses. Kaebajal on maksu määramise korral võimalik maksuotsus vaidlustada vaidemenetluses või üldises korras tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 1). Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2), mis keelaks kaebajate suhtes täitetoimingute tegemise. Samuti on kaebajatel samal viisil võimalik vaidlustada võimalik intressinõue. Kaebuse rahuldamisel tuleb maksuhalduril maksuotsus tagasi täita ning maksuhalduril tuleb ka tasutud summalt arvestada intressi maksukohutuslase kasuks (MKS § 116 lg 1).
10.6.Kohtu hinnangul ei ole alust kohtupoolset järelkontrolli maksu määramise üle pidada ebamõistlikuks. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle toimub reeglina järelkontrollina ning kohus ei saa üldjuhul haldusorgani õigusvastast tegevust oma otsustega ennetada. Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb tal lõpptulemus ära oodata. Kaebeõiguse piirang teenib ka haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe eesmärki, sest aitab tagada, et menetlus viiakse läbi mõistliku aja jooksul üleliigseid kulusid vältides ( vt nt TlnRnKm 12.05.2022 nr 3-21-2594, p 13).
10.7.Kohus märgib, et kuigi MTA seisukohtadele maksustamisse puutuvalt on teatud juhtudel omistatud õigustatud ootust toetav roll ning isikul on õigus nõuda, et asutuse poolt talle antav teave ei oleks eksitav ja väär (vt nt RKHKo 17.06.2009 nr 3-3-1-23-09, p 22; RKHKo 08.06.2016 nr 3-3-1-12-16, p 10), ei saa jaatada MTA poolt õigusnormidele antavate tõlgenduste abstraktset vaidlustamisvõimalust sellises olukorras, kus kohtusse pöördumise õigus maksu määramise vaidlustamiseks tagab kaebajatele piisava õiguskaitse võimaluse ning äratuntav ei ole, et tavapärane järelkontroll tooks kaasa ülemäärase õiguste riive, mille taastamine hiljem enam võimalik ei ole. Vastasel juhul omistaks kohus MTA poolt antud
3-24-2529 selgitustaotluste vastustele õigusnormi tõlgendamisse puutuvalt sisuliselt eelhaldusakti (HMS § 52 lg 1 p 2) toime ja maksustamine üksikjuhul muutuks sisuliselt kaheastmeliseks.
10.8.Vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks olemasolevat õiguslikku olustikku, ei annaks kaebajatele vahetult mingit täiendavat kasu ega paneks vastustajale kohustusi (vt TlnRnKo 18.04.2023 nr 3-23-94, p 12).
10.9.Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtu jaoks äratuntav kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu puudub kaebajatel MTA 01.08.2024 kirja kui toimingu vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja kohus tagastab kaebuse. Tegemist ei ole õiguslikult ebaselge olukorraga, kus tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist (RKHKo 08.06.2016 nr 3-3-1-12-16, p 8).
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv ei kuulu tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
13.Kohus asendab kohtulahendi avalikustamisel füüsiliste isikute nimed ja määruses kajastatud aadressiandmed tähemärkidega (HMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.