Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 9. september 2024, Tartu 3-24-477 DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu kaebus Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja selle alusel 30. jaanuaril 2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/00554 tühistamiseks DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. juuni 2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja DGN MARKETING OÜ Kaebaja Võru Tarbijate Ühistu Kaebajate esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaat Annika Klettenberg Vastustaja Võru linn Kolmas isik Lidl Eesti OÜ Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Ann Tarkin
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebajate 12. juuli 2024 ja 19. augusti 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid asja materjalide juurde.
2.Võtta vastustaja 8. augusti 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid asja materjalide juurde.
3.Võtta kolmanda isiku 8. augusti 2024 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid asja materjalide juurde.
1.Võru Linnavalitsus otsustas 17. jaanuari 2024. a korraldusega nr 17 väljastada ehitusloa kaubandushoone, prügimaja ja piirdeaia püstitamiseks asukohtadega Jüri tn 82 ja Luha tn 12, pülooni püstitamiseks asukohaga Jüri tänav ning sademevee toru ja kanalisatsiooni toru rajamiseks asukohaga Luha tänav T1.
Võru Linnavalitsus väljastas Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 alusel
30.jaanuaril 2024 ehitusloa nr 2412271/00554 kaubandushoone, pülooni, prügimaja, sademevee toru ja kanalisatsioonitoru püstitamiseks (EHR koodid 121413654, 221445787, 221445794, 221445797 ja 221445798) ning luges piirdeaia ehitamise osas teavitamiskohustuse täidetuks (EHR kood 221445795).
2.DGN MARKETING OÜ ja Võru Tarbijate Ühistu esitasid 19. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule ühise kaebuse Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja
30.jaanuari 2024. a ehitusloa nr 2412271/00554 tühistamiseks. Kaebus on halduskohtu menetluses. Kaebajad esitasid koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja 30. jaanuari 2024. a ehitusloa nr 2412271/00554 kehtivuse või alternatiivselt peatada korralduse ja ehitusloa täitmise kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajate esitatud määruskaebuse halduskohtu 13. märtsi 2024. a määruse peale jättis Tartu Ringkonnakohus 7. mai 2024. a määrusega rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
3.Kaebajad esitasid 25. juunil 2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Võru Linnavalitsuse 17. jaanuari 2024. a korralduse nr 17 ja 30. jaanuari 2024. a ehitusloa nr 2412271/00554 kehtivuse või alternatiivselt peatada korralduse ja ehitusloa täitmise kuni haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Taotluse põhjendused on järgmised:
3.1.Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Olukord pärast ringkonnakohtu 7. mai 2024. a määrust on oluliselt muutunud ning ilmnenud on uued asjaolud: kolmas isik alustas Luha tn 12 kinnistul aktiivseid ehitustöid, mille tulemusel on sellele kinnistule tekkinud kaetud pindasid (või vähemalt vee kiiret imbumist rohkem takistavat pinda) ning Jüri tn 83 kinnistul on olukord seetõttu halvenenud – toimus üleujutus. Üleujutuse risk on vähemalt osaliselt realiseerunud. Esialgse õiguskaitse viivitamatu kohaldamine on vajalik, et kolmandal isikul poleks võimalik jätkata Luha tn 12 kinnistul ehitustegevust ega kaetud pindu juurde tekitada.
3.2.Luha tn 12 kinnistule tekitatud kaetud pinnad põhjustasid 2. juunil 2024 toimunud keskmise vihmasajuga Jüri tn 83 kinnistu hoovis üleujutuse. Pärast 10-minutilist sadu olid Võru Maksimarketi köögipoolne osa, kaubahoov ja taara-ala olulises ulatuses vee alla mattunud. Pärast 20-minutilist sadu oli Maksimarketi kaubahoov sisuliselt üks suur veelomp. Võru Maksimarketi taga asuvas hoovis on trassi lõpus kaev, seal tekib hoovialal suurte vihmadega üleujutus. Sealne vesi voolab Võru Maksimarketi ees olevasse parklasse, sealt Jüri tänava alt kraavi ja edasi Tamula järve. Kui tuleb väga palju sademeid (2. juuni 2024. a sadu oli pigem keskmise tugevusega), siis hakkab Võru Maksimarketi hooviala ujutama ning täituvad ka need torud, mis on Võru Maksimarketi esises parklas ja Jüri tänava all ning lisaks täitub veega Jüri tänava äärne kraav (so kraav 1), sest vesi ei suuda sealt piisavalt kiiresti ära voolata. Seda tõendavad ka 3. juunil 2024 Jüri tänava äärsest kraavist tehtud fotod, millelt nähtub, et kraav on veega täitunud ning vesi ei voola sealt ära. Järelikult, Luha tn 12 kinnistul toimuv ehitustegevus on üksnes soodustanud kraavide veega täitumist ja vee seismist kraavides ning kuna kraavide vastuvõtlikkus pole piisav, siis lõppastmes tekivad Jüri tn 83 kinnistul üleujutused.
3.3.Kaebajatele teadaolevalt on kraave vähemalt osaliselt puhastatud vastavalt kraavide puhastamise projektile, kuid sellest hoolimata on kraavides seisev vesi – vesi ei ole ära voolanud. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise aja seisuga on kraav 1 veest peaaegu tühi, kuna ehitajad paigaldasid sinna pumba, mis on vee kraavist välja pumbanud. Alates K-Rauta kauplusest hakkab vee kogus kraavis oluliselt suurenema. Vaatamata sellele, et 2024. a juunikuu on olnud sademetevaene, on kraav vett täis ka Luha tn 12 kinnistu läheduses asuva kortermaja juures. Pärast Luha tn 12 kinnistul ehitustegevuse alustamist ei ole veel esinenud nii
suurt vihmasadu, et vesi oleks Võru Maksimarketi hoonesse tunginud, kuid sellise vihmasaju esinemine on Eestis üksnes aja küsimus.
3.4.Võru linn selgitas 29. aprilli 2024. a menetlusdokumendis, et soovib rajada pumbajaama, mis suunaks vee enne Võru Maksimarketini jõudmist mujale. Selline lahendus peaks valmima 2025. a lõpus või 2026. a alguses. Kaebajate mure on põhjendatud ja Võru linna poolt lahendamata. Kuna kolmanda isiku kauplus valmib juba 2025. a veebruariks, asfalteeritakse selleks ajaks Luha tn 12 kinnistu ning kaetud pinnad mõjutavad sademevee äravooluvõimet negatiivselt. Seega tuleb kaebajatel arvestada varasemast veelgi suuremate üleujutuste ohuga vähemalt aasta aega.
3.5.Kaebajatele kahjulike tagajärgede saabumine on vahetult ettenähtav ning 2. juuni 2024. a keskmise tugevusega vihmasadu kinnitab, et ehitusloa alusel ehitustööde teostamine ning kaetud pindade teke põhjustavad Jüri tn 83 kinnistul üleujutusi. Ehitusloa jätkuval elluviimisel ning Luha tn 12 kinnistul täiendavate kaetud pindade tekkel üha suureneb oht sademevee valgumiseks Jüri tn 83 kinnistule. Kauplusehoone jätkuval ehitamisel võivad olla tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine on ebamõistlik või võimatu.
4.Tartu Halduskohus jättis 27. juuni 2024. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata HKMS § 249 lg 1 alusel.
4.1.Halduskohus leidis, et kaebajate nimetatud uued asjaolud, Luha tn 12 kinnistul aktiivsete ehitustööde tulemusel vee kiiret imbumist takistavate pindade lisandumine ja 2. juunil 2024 Jüri tn 83 toimunud üleujutus, ei ole käsitletavad uue asjaoluna, mis võiks osutada kaebajatel esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisele.
4.2.Halduskohus leidis juba 13. märtsi 2024. a määruses, et kaebajatel saaks esialgse õiguskaitse vajadus olla juhul, kui Luha tn 12 kinnistule ehitamiseks antud ehitusluba põhjustaks või süvendaks Jüri tn 83 kinnistu sademevee äravoolu probleemi. Kaebajatele tekiks kahjuliku tagajärje oht juhul, kui Luha tn 12 sademevesi suunataks Jüri tänava äärsesse kraavi ning kraavi piiratud vastuvõtuvõime tõttu valguks kraavi kogunenud sademevesi Jüri tn 83 kinnistule. Sellise kahjuliku tagajärje tekkimise oht ei ole tõenäoline.
4.3.Asjaolu, et ehitustegevuse tõttu tekivad Luha tn 12 kinnistul kaetud pinnad ning nende hulk ehitustegevuse käigus järjest suureneb, ei ole ootamatult ilmnenud sündmus, vaid ehitusloa realiseerimise ettenähtav tagajärg. Kohus arvestas selle asjaoluga juba 13. märtsi 2024. a määruses. Ühtlasi nõustus kohus kaebajate väitega, et Luha tn 12 hoonestamise ja sellest tulenevalt pinnase vastuvõtuvõime vähenemise tõttu suureneb Luha tn sademeveetorustikku juhitava vee hulk.
4.4.2. juunil 2024 Jüri tn 83 toimunud üleujutus ei ole uus asjaolu, kuna Jüri tn 83 kinnistule ülemäärase sademevee kogunemise probleem oli teada juba esimese esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal ja enne ehitustegevuse algust. Kaebajate esitatud tõendite ja muu teabe põhjal ei nähtu Luha tn 12 ehitustegevuse ja üleujutuse vahelist seost.
4.5.Kaebajate esitatud fotode võrdlusest ilmneb, et vee tase kraavis 1 oli märtsis ja 3. juunil 2024 üsna sarnane. Kuna kaebajate õiguste kaitse seisukohalt on määrav Jüri tänava äärse kraavi veetase, ei mõjuta kohtu hinnangut veetase ülejäänud Luha tn 12 kinnistu äärsetes kraavides. Kaebajate väite kinnituseks esitatud tõendid ei osuta, et üleujutuse Jüri tn 83 kinnistul oleks põhjustanud ehitustegevus Luha tn 12 kinnistul. Väide, et kraavi on paigaldatud pump, mis on vee kraavist välja pumbanud, vähendab tõenäosust, et nimetatud kraav põhjustaks edaspidi Jüri tn 83 kinnistul üleujutust.
4.6.Asjaolu, et Võru linn pole kaebajate väitel suutnud lahendada Jüri tn 83 kinnistu sademevee probleemi, ei oma esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tähtsust.
5.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotlevad halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus.
5.1.Kaebajad leiavad, et halduskohus ja ringkonnakohus ei täitnud uurimiskohustust ja jätsid välja selgitamata esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määrava tähtsusega asjaolud. Kaebajatele kahjulike tagajärgede saabumine on vahetult ettenähtav. Kohtud ei ole väljendanud veendumust, et kahjuliku tagajärje saabumine on välistatud.
5.2.Tartu Ringkonnakohus lähtus 7. mai 2024. a määruse tegemisel ebaõigesti esialgsest
19.detsembri 2023. a kraavide puhastamise projektist, mitte 17. aprillil 2024 esitatud kraavide puhastamise projekti parandatud versioonist (Võru linna 29. aprilli 2024. a seisukoha lisa 1). Tartu Halduskohus ei märganud kraavide puhastamise projekti parandatud versioonis esinenud probleeme.
5.3.Võru Lidli piirkonna kraavide puhastamise projekt ja selle 17. aprilli 2024. a parandatud versioon on koostatud ebapädeva isiku poolt ega sisalda arvutuskäike selle kohta, kas kraavid suudavad sademevett vastu võtta. Kaebajate jaoks kõige olulisema kraavi nr 1 põhja pikiprofiil TL-6-01 ja asendiplaan TL-4-01 on vastuolus. Asjatundja Ülar Jõesaar tuvastas 11. juuli 2024. a arvamuses, et asendiplaanil säilitatakse kraavi nr 1 piketipunktide 0+00 kuni ca 0+30 vahel olemasolev olukord (kraaviosa ei süvistata), kuid kraavi nr 1 põhja pikiprofiilil TL-6-01 on piketipunktide 0+00 kuni ca 0+30 vaheline lõik näidatud rekonstrueeritavana ja kraavilõigule on antud uued põhjakõrgused. Tegelikkuses ei ole teada, kas kolmas isik on kraavi süvendanud. Olukorras, kus kraavide puhastamise projekti parandatud versioon on vastuoluline ning asjatundja on leidnud, et kraavi nr 1 puhastamine on hädavajalik, tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset, et kaebajate õigused ei saaks pöördumatult kahjustatud.
5.4.Jüri tn 83 hoovis toimus üleujutus 2. juunil 2024, samuti näiteks 30. juulil 2024 ja
6.augustil 2024. Antud asukohas Jüri tn 83 hoovialal on ka varem toimunud üleujutusi hoolimata faktist, et 2023. a pikendati sademeveekanalisatsiooni uputuskoha asukohani. Lidli ehitustegevuse käigus on üleujutamise probleem vihamasadude korral selgelt süvenenud, mis näitab, et probleem on põhjuslikus seoses Lidli ehitustegevusega (sh kraavide puhastamisega/puhastamata jätmisega) Luha tn 12 kinnistul.
5.5.Sealjuures on märkimisväärne, et kraavi nr 1 oli 25. juuni 2024. a seisuga paigaldatud teadaolevalt ajutine pump, mis võib viidata sellele, et veetase kraavis nr 1 oleks olnud oluliselt kõrgem, kui see pump seal paiknenud poleks. Ajutine pump ei vähenda tõenäosust, et kraav nr 1 saab üle ujutatud. See vähendab probleemi üksnes seni, kuni pump on kraavis nr 1. Samuti kinnitab ajutise pumba kasutamine, et ka kolmandale isikule arusaadavalt on tegemist tõsise probleemiga.
5.6.Kraavivõrgustik on omavahel ühendatud, mis tähendab, et sademevee ühte kraavi (nt Lidli taga olevasse kraavi nr 3) juhtimine, tõstab veetaset ka teistes kraavides (sh Jüri tn äärses kraavis nr 1). Sademeetorustik, mille kaudu peaks nendest kraavidest vesi ära voolama, ei ole kaugeltki selleks piisav. Veetase võib kraavides tõusta nii kõrgele, et vett hakkab üles ajama ka Võru Maksimarketi esises parklas, takistades klientide juurdepääsu kauplusele ning tekitades hoones veekahjustusi.
5.7.Peagi seisavad Luha tn 12 kinnistul ees asfalteerimistööd ja Luha tn 12 kinnistu veele vastuvõtlikkus väheneb oluliselt. Ajal, mil Luha tn 12 kinnistul kaetud pindasid ei olnud ja seal asus looduslik võsa, jõudis vähem sadevett ka DNG-ile kuuluvale Jüri tn 83 kinnistule. Võru linna sademeveesüsteemide parendamise projektid valmivad perspektiivselt (kui üldse) alles 2025. a lõpus või 2026. a alguses. Selle ajani on vähemalt 1,5-aastane periood, kui kaebajad peavad kartma üleujutusi ning oma vara rikkumist, sh Lidli ehitustegevuse ja kraavide veega täitumise tagajärjel.
6.Vastuses määruskaebusele vaidleb vastustaja määruskaebusele vastu. Vastustaja hinnangul kannavad Võru linna poolt esitatud nõuded ja tehtavad pingutused liigvee ärajuhtimiseks vilja. Selle tõenduseks on väga lühiajalise ja intensiivse vihmaperioodi käigus ilmnevate sademete koguse ära juhtimine kaebaja territooriumilt Tamula järve. Hoolimata asjaolust, et Tamula järv on liigvee tõttu tõusnud üle kallaste, töötavad osaliselt rajatud ja osaliselt puhastatud ning õigesse kallakusse nivelleeritud kraavid eesmärgipäraselt ja eemaldavad kinnistult liigvee.
7.Vastuses määruskaebusele vaidleb kolmas isik määruskaebusele vastu. Kolmas isik leiab, et kaebajad on ise tekitanud olukorra, kus nende kinnistult ei ole sademevesi korrektselt ära juhitud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve. Kolmas isik ei ole juhtinud ehitustegevusega või ehitustegevuse tagajärjel Jüri tänava äärsesse kraavi täiendavalt sademevett. Kolmas isik on süvendanud kraave (sh kraavi 1), mis juhivad piirkonnast sademevett Tamula järve. Ehitisregistri (EHR) andmete kohaselt on Jüri tn 83 kinnistul sademeveetorude (rajatised 221377265 ja 291666534) ehitamine alles pooleli. Mõlemal rajatisel on EHR-i kohaselt seisund „püstitamisel“.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Halduskohus on arusaadavalt selgitanud, miks tegemist on korduva esialgse õiguskaitse taotlusega olukorras, kus ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, samuti miks kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
9.Kaebajad taotlevad määruskaebuse lahendamiseks istungi korraldamist. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas vajadust istungi korraldamiseks. Tegemist on teistkordse esialgse õiguskaitse taotlusega. Taotluse asjaolud kattuvad suuresti varasema taotlusega. Kaebajatel oli võimalus esitada varasemaga võrreldes täiendavad põhjendused ja tõendid juba halduskohtule ning kirjalikult ka ringkonnakohtule. Täiendavate tõendite esitamist ongi kaebajad nimetanud ühe oma eesmärgina teistkordse taotluse juures. Seejuures ei ole kaebajad taotlenud tunnistajate ülekuulamist, kuid on esitanud fotod ja videosalvestised nii halduskohtule kui ka ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolud piisavalt selged ning võimaldavad vaadata määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kaebajad ei ole esile toonud selget põhjust, miks istungi korraldamine nendel asjaolud oleks siiski vajalik. Seetõttu jääb kaebajate taotlus rahuldamata.
10.Määruskaebuses on kaebajad jätkuvalt seisukohal, et 25. juuni 2024. a seisuga esinesid uued asjaolud võrreldes esialgse õiguskaitse esmakordse taotlemisega, kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse abinõuna on kohane kolmandale isikule antud ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks. Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.
10.1.Kolmandale isikule kuuluval Luha tn 12 kinnistul ehitustööde tõttu sadevee imbumist takistava pinna lisandumine ega 2. juunil või ka 30. juulil ja 6. augustil 2024 Jüri tn 83 kinnisasjal toimunud üleujutus ei ole kaebajate väidetud esialgse õiguskaitse vajaduse tähenduses uus asjaolu. Nende asjaoludega, s.t sadevee looduslikku imbumist soodustava pindala vähenemisega Luha tn 12 kinnistul ja sadevee kogunemisega kaebajate kinnistul, põhjendasid kaebajad ka oma 19. veebruari 2024. a menetlusdokumendis esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Halduskohus selgitas arusaadavalt (vt määruse p 15), et mõlemat asjaolu võtsid kohtud arvesse juba kaebajate esmakordse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub, et kaebajate esialgse õiguskaitse esmaseks eesmärgiks saab pidada seda, et Luha tn 12 kinnistul ei väheneks pind, mis võimaldab sadevee imbumist. Kaebajad seostasid Luha tn 12 ehitustegevuse kahjulikku tagajärge just sellega, et olukorras, kus juba enne ehitustegevuse alustamist on olnud probleeme sadevee ärajuhtimisega kaebajate
kinnistutelt, toob ehitustegevus kaasa üleujutuste sagenemise ja/või üleujutuste ulatuse suurenemise, sest Luha tn 12 kinnistul asendub sadevett imav pind suures osas vett hülgava pinnaga. Seetõttu lisandub kraavidesse täiendav kogus sadevett.
10.2.Mõlemale asjaolule pöörasid kohtud tähelepanu kaebajate esmakordse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Kaebajad on seda isegi möönnud, märkides 25. juuni 2024. a taotluse lubatavust põhjendades, et kuna kohtud tuginesid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel osaliselt tõendamatusele, siis on kaebajatel õigus esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus, et põhistada ja tõendada täiendavalt oma esialgse õiguskaitse vajadust. Seega väidavad kaebajad ise, et nad ei tugine tegelikult muutunud olukorrale, vaid soovivad täiendavalt selgitada ja tõendada oma esialgseid väiteid.
10.3.Ringkonnakohtu hinnangul oleks olukorra olulise muutumisega tegemist, kui ehitustegevus või selle mõju oleks arvatust erinev, näiteks, kui Luha tn 12 kinnisasjalt juhitaks või kavandataks sadevee juhtimist Jüri tänava ääres kulgevasse kraavi (kraav nr 1) või oleks ilmnenud, et vihma tõttu kaebajate kinnistule koguneva vee tase oleks varasemast selgelt kõrgem või püsiks vesi kinnistutel pikemat aega. Kaebajad ei ole suutnud midagi sellist esile tuua ega põhjendada ja tõendada. Varasemaga võrreldes ei saa olukorra halvenemist järeldada ainuüksi sellest, et vihma tõttu kogunes vesi 2. juunil 2024 Jüri tn 83 kauplusehoone laadimisalale ja 30. juulil 2024 ka Võru Maksimarketi külastajate parkla-alale. Vaidlust ei ole, et sarnaseid olukordi on esinenud ka varem. Sadevee ärajuhtimine kaebajate kinnistutel on toimunud viivitusega üksnes loetud kordadel kogu suve jooksul. Ka kaebajate väidetest nähtub, et probleem esineb, kui sademete hulk on suur ja probleem ei ole püsiv. Seega saab järeldada, et sadevee ärajuhtimine kaebajate kinnistutelt toimub, kuid rajatised ei ole piisavad, et võtta vastu sadevee kogu hulk kui sadu on intensiivne. Kaebajate väitel on probleem ehitamise tõttu süvenenud. Asjas puuduvad aga andmed, mis seda kaebajate seisukohta kinnitaks.
10.4.Samas ei ole vaidlust selles, et kolmas isik on teinud töid sadevee ärajuhtimise kraavide süvendamiseks ja nivelleerimiseks. Vastustaja hinnangul on sadevee ärajuhtimine piirkonnast paranenud tööde tulemusel. Kaebajad heidavad kolmandale isikule ette, et Jüri tänava ääres kulgevasse kraavi, millesse suubub kaebajate kinnistult lähtuv sadevee toru, on paigutatud pump, et näidata kraavis oleva vee taset madalamana. See etteheide jääb mõistetamatuks. Kui pump aitab kaasa kraavist vee edasijuhtimisele, siis on tegemist kaebajaid soodustava meetmega. Kui veetase kraavis nr 1 on madalam, siis on väiksem tõenäosus, et vihma korral tõuseb veetase kraavis nii kõrgele, et väheneb kaebajate kinnistutelt kraavi juhitava sadevee vastuvõtuvõime. Mööda ei saa vaadata sellestki, et vastustaja seletustest ja tõenditest nähtub, et kraavi nr 1 on süvendatud ning lisaks on rajatud Luha tn 12 kinnistu piirile uus (täiendav) kraav, mis aitab kraavist nr 1 vett edasi juhtida. Seega on ilmselt rakendatud meetmeid piirkonnast, ning eelkõige kaebajate jaoks olulisest kraavist nr 1, sadevee ärajuhtimise parandamiseks.
10.5.Ringkonnakohus osutab siinkohal veel sellele, et nii pumba kasutamine kui kraavide puhastamine ja süvendamine sadevee ärajuhtimise parandamiseks näitavad, et kaebajate kinnistutelt sadevee ärajuhtimise probleemi leevendamiseks on olemas meetmed, mis ei nõua kolmanda isiku ehitusõiguse peatamist. Sama ilmneb selgelt ka sellest, et kaebajad möönavad, et probleem tõenäoliselt laheneb Võru linna sadeveesüsteemide parendamise projektide valmimisel 2025. aasta lõpus või 2026. a alguses.
10.6.Kaebajate põhjendused määruskaebuses keskenduvad olulises osas sellele, et 17. aprilli 2024. a kraavide puhastamise parandatud projekt on vastuoluline kraavi nr 1 pikiprofiili ja asendiplaanil näidatu osas. Tuginedes asjatundja arvamusele leiavad kaebajad, et vajalik on kraavi nr 1 süvendamine ja puhastamine, kuid projekti vastuolulisuse tõttu ei ole teada, mida kraaviga ette võetakse. Ringkonnakohus märgib, et ka need kaebajate väited näitavad tegelikkuses seda, et ei saa järeldada, et sadevee ärajuhtimise probleemi põhjuseks oleks ehitustegevus Luha tn 12 kinnistul ning probleemi ainus mõistlik leevendusmeede on ehitustegevuse keelamine. Kaebajate väidetest nähtub, et nad ise peavad vajalikuks kraavi nr 1
süvendamist selle kogu ulatuses. Küsimus sellest, kas vaidlusaluses projektis on viga, võib olla vaidlustatud ehitusloa õiguspärasuses hindamisel oluline, kuid ei põhjenda vahetult, et kaebajatel esineks esialgse õiguskaitse vajadus. On ilmne, et projekti võimalik viga kraavi nr 1 osas on võimalik kõrvaldada ja vajalikud täiendavad tööd on võimalik teha ka pärast kolmandale isikule antud ehitusloa realiseerimist.
10.7.Kaebajatel on õigus selles, et kuigi Luha tn 12 kinnistult on sadevee ärajuhtimine kavandatud selliselt, et see ei jõua kraav nr 1, vaid juhitakse kohe kaebajate kinnistult vaadates eemale (kraavi nr 3), on tegemist siiski ühendatud kraavide süsteemiga. Kraavide ühendatusest ei tulene aga vältimatult, et Luha tn 12 kinnistult ärajuhitav sadevesi mõjutaks veetaset kraavis nr 1 ja seega kaudselt ka kaebajate kinnistutel. Luha tn 12 kinnistult juhitakse sadevesi kraavist nr 1 allavoolu. Asjas esitatud andmete ja tõendite pinnal ei ole alust järeldada, et sellel oleks määrav mõju kraavi nr 1 veetasemele. Isegi, kui ehitamise tõttu Luha tn 12 kinnistu sadevesi koormab piirkonna sadevee kraavi varasemast enam, tuleb positiivselt poolelt arvestada töödega, mis on tehtud kraavide läbilaskevõime suurendamiseks. Kokkuvõttes ei ole sugugi selge, et kogumõju oleks kaebajate jaoks negatiivne.
10.8.Selge ei ole seegi, kas sadevee kogunemine kaebajate kinnistutel on seletatav kraavi nr 1 veetaseme tõusmisega sademete suure hulga korral või võib puudusi olla ka sadevee kogumise ja ärajuhtimise rajatistel kaebajatele kuuluvatel kinnistutel. Nii osutas vastustaja sellele, et Jüri tn 83 kinnistul ei paikne sadevee kogumiskaevu ava hoone taga asuva laadimisala asfalteeritud pinna madalaimas punktis. Kaebajad vaidlevad sellele väitele vastu. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks fotode ja videosalvestise põhjal selles küsimuses seisukohta kujundada. Sõltumata eelnevast ei saa aga tõsikindalt väita, et kaebajate kinnistutel sadevee ärajuhtimise rajatised oleks nõuetekohased. Nimelt tõi kolmas isik esile, et ehitisregistri andmetel on mõlemal kinnisasjal asuvad sadevee ärajuhtimise rajatised (nr 221377265 ja 291666534) alles püstitamisel, s.t neile ei ole antud kasutusluba. Seega ei ole kontrollitud, kas rajatised on ehitatud vastavuses ehitusloaga ja nõuetekohased ja seega piisavad kinnistutel koguneva sadevee ärajuhtimiseks sademete suure hulga korral.
10.9.Eelnev ei ole siiski ka määrav esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel. Kaebajate määruskaebuses ja 19. augusti 2024. a menetlusdokumendis kirjeldatud ja lisatud fotodel ning videosalvestistel kujutatud üleujutusi iseenesest ei saa pidada pöördumatuks või raskesti kõrvaldatavaks tagajärjeks HKMS § 249 lg 1 mõttes. Kaebajad ei väida, et sadevee kogunemine nende kinnistutel oleks toonud kaasa kahju tekkimise või märkimisväärselt takistanud kaebajate äritegevust. Varem on kaebajad esile toonud, et üleujutus võib jõuda Võru Maksimarketi hoonesse ja kahjustada hoone sisustust ja/või ehitist ennast. Möödunud suvel mitmel päeval toimunud intensiivsetele vihmasadudele vaatamata vesi hoonesse ei jõudnud. Seetõttu ei saa pidada kaebajate osutatud võimalikku kahjulikku tagajärge tõenäoliseks. Ringkonnakohtule ei ole teada põhjus, miks peaks oodatav sademete intensiivsus sügisel või talvel olema möödunud suvest sedavõrd suurem, et tuleks eeldada kaebajate kirjeldatud negatiivse stsenaariumi realiseerumist. Intensiivse vihma ajal või selle järel võib Võru Maksimarketi parkla kasutamine olla klientide jaoks ebamugav. Samas ei väida kaebajad, et sellel oleks kestev mõju kaubandushoone külastatavusele või kaebajate majandustegevuse tulemusele. Samuti ei ole kaebajad väitnud, et sadevee kogunemine kauba laadimisalale oleks põhjustanud tegelikke raskusi kaupluse töös.
10.10.Sadevee suhteliselt lühiajaline kogunemine kaebajate kinnistutel iseenesest ei ole selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhivaidluse lahendamise järel oleks võimatu või ülemääraselt koormav kaebajate jaoks. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, siis on olemas meetmed, mida saab rakendada sõltumatult kolmanda isiku ehitusõiguse realiseerimisest. Meetmeid (kraavi nr 1 süvendamine, allavoolu kraavide puhastamine, pumba rakendamine kraavi nr 1 tühjenemise kiirendamiseks) saab rakendada ehitamisega paralleelselt või vajadusel ka põhivaidluse lahendamise järel. Näiteks juhul, kui kaebajate esile toodud vastuolu tõttu projektis kraavi 1 nr puudutavas osas, osutub vaidlustatud ehitusluba õigusvastaseks, saab kraavi nr 1
nõuetekohaselt süvendada pärast põhivaidluse lõppu sõltumata sellest, et kolmanda isiku rajatav kaubandushoone võib selleks ajaks olla valminud ja otstarbekohaselt kasutatav.
10.11.Kokkuvõtvalt on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebajatel jätkuvalt puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
10.12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebajate taotlus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust siiski jaatada. Nimelt on ilmne, et kaebajate taotletud esialgse õiguskaitse abinõu (ehitusloa kehtivuse peatamine) mõju kolmanda isiku õigustele ja huvidele on ülekaalukalt intensiivsem võrreldes kaebajate õiguste ja huvide riivega, kui esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata. Ehitamise peatamise korral lükkuks edasi kolmanda isiku kaubandushoone valmimine ja seega ka võimalus hoone kasutamise kaudu tulu teenida. Seega oleks kahju tekkimine vältimatu. Samal ajal ei ole sugugi selge, kas ehitamise peatamisel oleks mõju kolmandate isikute kinnistutel sadevee kogunemise hulgale või sagedusele või, et ehitamise peatamine oleks vajalik kolmandatele isikutele tõenäoliselt tekkiva kahju ärahoidmiseks. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.