Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1155
Haldusasi
MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduste nr 297 ja 299 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja A.K Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Evelin Talvliste Kolmas isik – MTÜ Suupilliklubi Piccolo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.05.2023 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ David Oistrahhi Festival apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 16.01.2023 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1155 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata MTÜ David Oistrahhi Festival nõude Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduse nr 299 tühistamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ning
2.1.tühistada Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korraldus nr 299 ja
2.2.kohustada Pärnu linna tegema uus otsus 01.04.2022 lõppenud taotlusvoorus esitatud mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektidele toetuste määramise kohta osas, mis puudutab 2025. ja 2026. aastal toimuvate tegevuste jaoks välja maksmisele kuuluvaid toetusi.
4.Mõista Pärnu linnalt MTÜ David Oistrahhi Festival kasuks välja menetluskulu 10 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 01.04.2022 vastustajale taotluse 2022. aasta kultuuriprojekti toetuse (2022. aasta toetus) saamiseks, taotledes toetust projektile Musica Hymnis. Samal päeval esitas kaebaja vastustajale ka mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojekti toetuse (mitmeaastase projekti toetus) taotluse.
2.Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korraldusega nr 297 (korraldus 297) otsustati 2022. aasta toetuste eraldamine. Kaebajat toetuse saajate hulgas ei ole. Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korraldusega nr 299 (korraldus 299) otsustaati mitmeaastase projekti toetuste eraldamine. Kaebajat toetuse saajate hulgas ei ole. Korraldused nr 297 ja 299 tuginevad Pärnu linna kultuuri ekspertkomisjoni (ekspertkomisjon) 20.04.2022 koosoleku protokollile nr 3-6.6/3, kus on märgitud esiteks, et 2022. aasta toetust kaebajale ei eraldata, kuna ta on samal aastal juba saanud sama projekti jaoks 3000 euro suuruse toetuse, ning teiseks, et mitmeaastase projekti toetust ei saa kaebajale eraldada tulenevalt eelarvevahendite piiratusest.
3.Kaebaja esitas 25.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida halduskohus tõlgendas 11.06.2022 kohtumääruses nii, et kaebaja taotleb korralduse nr 297 tühistamist. Hiljem tehtud kohtuotsuses luges halduskohus, et kaebus sisaldab ka korralduse nr 299 tühistamise nõuet. Kaebaja leidis, et ta ei taotlenud 2022. aasta toetust samade kontsertide korraldamiseks, mille korraldamiseks ta oli juba toetust saanud ning komisjon oleks pidanud käsitlema tema taotluses nimetatud projekti uue projektina, mistõttu ei olnud selle sisuline hindamata jätmine õiguspärane. Mitmeaastase projekti toetuse määramisega seoses leidis kaebaja, et ekspertkomisjon ei ole adekvaatselt põhjendanud, miks kaebaja projektile toetust ei määratud. Lisaks osutas kaebaja sellele, et kogu mitmeaastase projekti toetusteks ettenähtud summa määrati ühe ekspertkomisjoni liikmega seotud projektile, kes osales projektidele lõpliku hinnangu andmisel ja toetuse eraldamisel. 2(9)
3-22-1155
4.Vastustaja vaidles kaebusele vastu. Vastustaja hinnangul oli 2022. aasta toetuse taotluse esemeks olev projekt seesama, millele oli määratud 3000 euro suurune toetus juba Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2022 korraldusega nr 72 (korraldus nr 72), arvestades, et projekti nimi oli sama ning valdavalt kattusid projektides nimetatud kontsertide toimumise ajad ja kohad. Mitmeaastase projekti toetusega seoses selgitas vastustaja halduskohtule, et kaebaja taotletud igaaastane toetussumma ületas mitmekordselt eelarvelisi võimalusi, samuti olid projekti teavitusplaan ja arenguplaan üldsõnalised, samas kui MTÜ Suupilliklubi Piccolo projekt, millele see toetus määrati, oli realistlik, kindla ajakava ja eelarvega, planeeritud külastajate arvuks oli 2200 ning projekti taotlusele oli lisatud meedia-, tegevus- ja arengukava, samuti oli taotletud toetussumma suurusjärk kooskõlas vastustaja eelarve võimalustega. Veel selgitas vastustaja, et Pärnu Linnavalitsuse 03.01.2022 korraldusega nr 9 moodustatud ekspertkomisjoni kuulusid erinevate kultuurivaldkondade spetsialistid, kellel on spetsiifilised eriteadmised ja kes tõid erinevaid vaatenurki hindamisprotsessi. Vastustaja rõhutab, et komisjoni liige, kes oli seotud MTÜ Suupilliklubi Piccolo projektiga, taandas ent selle projekti hindamisest ja seda puudutava otsuse tegemisest. Viimaks osutas vastustaja sellele, et tal on projektidele toetuse andmisel lai kaalutlusõigus ning sisuliselt on tegemist esteetilise vaidlusega, kus ühe projekti kultuurilises paremuses teise ees ei ole võimalik lõplikult veenduda.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2023 kohtuotsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Korraldused 297 ja 299 sisaldavad otsust jätta rahuldamata kaebaja taotlused 2022. aasta toetuse ja mitmeaastase projekti toetuse saamiseks.
5.2.Kaebaja 2022. aasta toetuse taotluses osutatud projekti nimi, eesmärk ja tegevuste kirjeldus (projekti läbiviimise aeg, projekti raames planeeritud kontsertide toimumise kohad) kattusid olulises osas projektiga, millele eraldati toetus korraldusega nr 72 ehk sisuliselt oli projekti sisuks sama kontserdisari. Seetõttu leidis vastustaja õigesti, et kaebajale 2022. aasta toetuse määramine ei olnud Pärnu linnavolikogu 06.02.2020 määruse nr 5 „Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja spordiprojektide toetuse andmise kord“ (linnavolikogu määrus nr 5) § 4 lõike 3 kohaselt lubatav. Kaebajal endal oli võimalik määrata, kas ta taotleb toetust iga kontserdi kohta eraldi või on tegemist ühe tervikliku projekti ehk festivaliga. Asjaolu, et varem määratud taotlus ei olnud kaebaja hinnangul projekti realiseerimiseks piisav, ei oma linnavolikogu määruse nr 5 § 4 lg 3 seisukohast tähtsust. Kuna kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks oli formaalne alus (varasema toetuse saamine), oli kaebaja taotluse sisuline hindamata jätmine õiguspärane.
5.3.Mitmeaastase projekti taotlusega seoses on oluline, et linnavolikogu määruse nr 5 § 1 lõikes 2 on määratletud toetuste eesmärk, milleks on kultuurivaldkonna areng ning tegevuste mitmekesistamine, ent kusagil pole sätestatud täpsemaid hindamiskriteeriume. Tegemist on kohaliku omavalitsuse vahenditest vabatahtlikult antava toetusega, kus vastustajal on suur kaalutlusõigus sisustamaks, millised projektid aitavad kõige paremini saavutada toetuse eesmärki. Suuresti on tegemist esteetilise vaidluse ja otstarbekuse alusel tehtava otsustusega, kus erinevaid kultuuriprojekte ei pruugi olla võimalik seada mittevaieldavasse edetabelisse. Küsimuse üle, mis vastab enim vastustaja arengusuundadele ja milline projekt on enim mitmekesistamiseks vajalik, otsustab vastustaja ise otstarbekuse alusel. Sellises olukorras on ka piisav põhjendus, et teised taotlused jäid eelarvevahendite piiratuse tõttu toetamata.
5.4.Projekt, millele vastustaja määras mitmeaastase projekti toetuse, oli kaebaja projektiga võrreldes ilmselgelt paremini põhjendatud. Otstarbekuse küsimuseks on, kas toetada pigem rohkemate või vähemate võimalike osalejatega projekti ning kas toetada projekti, mille eelarves on arvestatud vastustaja võimalustega, võrreldes kordades suurema 3(9)
3-22-1155 toetusega (nagu kaebaja projekt), või toetada selle asemel projekti, mille toetamine soovitud ulatuses on vastustajale jõukohane. Mõistliku ja avalike vahendite otstarbeka kasutamise huvides on ka see, et toetataks projekte, mille teostamine ja õnnestumine on kõige tõenäolisem. Ka see, kas eelistada huvitegevust või kõrgkultuuri arendamist, on sedalaadi toetuste määramise kontekstis otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei sekku. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetust saada ning vastustaja ei pea tagama kaebaja korraldatava festivali toimumist.
5.5.Kaebaja mitmeaastase projekti toetuse üle otsustas otsustusvõimeline ekspertkomisjon, kusjuures selle liige A.H taandas end temaga seotud (ja mitmeaastase projekti toetuse saanud) projekti arutamisest ja sellele toetuse andmise otsustamisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas 15.02.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida täpsustas 10.04.2023, paludes tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:
6.1.Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, jättes enne kohtuotsuse tegemist välja selgitamata kaebuse eseme ning märkides esmakordselt kohtuotsuses, et kaebus hõlmab ka korralduse nr 299 tühistamise nõuet. Kaebajal ei olnud võimalik esitada korraldust nr 299 puudutavaid argumente ja põhjendusi, mis olnuks vajalik asja õigeks lahendamiseks. Halduskohus on segamini ajanud kaebaja esitatud taotlused ega ole aru saanud, milliseid otsuseid kaebaja üldse vaidlustas, kohtuotsus on täis eksimusi, on laialivalguv ning arusaamatu. Kaebaja tegelik eesmärk oli vaidlustada mitmeaastase projekti toetuse määramata jätmine, lisaks pidas kaebaja vajalikuks vaidlustada toetuste määramise korda.
6.2.Halduskohus on vääralt leidnud, et põhjenduste puudumine vaidlustatud korraldustes ei muuda neid korraldusi kontrollimatuks. Mistahes põhjenduste puudumisel on otsused täiesti kontrollimatud ja suvalised. Ekspertkomisjoni protokoll ei asenda haldusakti põhjendusi, kuna ekspertkomisjoni arvamus ei ole haldusakti andjale siduv, liiati ei ole kummaski vaidlustatud korralduses ekspertkomisjoni protokollile viidatud ega ole põhjendatud, miks korralduste andja ekspertkomisjoni ettepanekuga nõustus. Halduskohus on lubamatult asunud vastustaja korraldusi tagantjärgi põhjendama vastustaja eest.
6.3.Halduskohus on vääralt leidnud, et kaebaja esitas 01.04.2022 teistkordselt sama taotluse, millele oli juba varem toetus määratud, kuna tegemist oli erinevate kontsertidega – kaebaja 01.04.2022 esitatud projekt sisaldas uusi kultuurisündmusi, mis ei olnud varem toetust saanud. Lisaks nähtub vastustaja praktikast, mis puudutab näiteks MTÜ-le Kastan Taskus toetuste eraldamist, et vastustaja on rahuldanud taotlusi varem eraldatud toetust suurendada.
6.4.Halduskohus on vääralt leidnud, et vastustaja hindas sisuliselt mitmeaastase projekti taotlust. Vastustaja on lubamatult piirdunud lakoonilise viitega eelarvevahendite piiratusele ega ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik eraldada taotletust väiksemat summat.
6.5.Halduskohus on põhjendamatult jätnud käsitlemata kaebaja argumendi, et vastustaja on võrrelnud mittevõrreldavaid tegevusi ega ole pööranud tähelepanu sellele, et mitmeaastase projekti toetuse saanud asutus on huvitegevust arendav, samas kui kaebaja tegevus Pärnus kujutab endast kõrgkultuuri edendamist.
6.6.Halduskohus nõutus põhjendamatult vastustaja seisukohaga, et kaebaja taotlus oli ebareaalne, jättes arvesse võtmata, et vastustaja eraldas 45 000 euro suuruse aastatoetuse kõrgkultuuri edendavale Järvi festivalile, mis on välja kasvanud kaebaja korraldatava festivali 4(9)
3-22-1155 15-aastasest traditsioonist, samuti 9000 euro suuruse toetuse tuluteenivale kommertsüritusele Grillfest. 6.7. Halduskohus jättis põhjendamatult käsitlemata kaebaja väite, et vastustaja tegevusest tulenevalt ei ole kaebajale teada, kas või millises ulatuses linn kaebaja korraldatavat festivali rahastab. 6.8. Halduskohus jättis põhjendamatult käsitlemata kaebaja väite, et ekspertkomisjoni tööst võtavad osa langetatavatest otsustest huvitatud isikud. Eelkõige osales mitmeaastase projekti toetuse määramisel Pärnu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja, kes teadis eelarvevahendite mahtu ning sai seega korraldada endaga seotud taotleja poolt nendega kooskõlas oleva taotluse esitamise, samas kui toetuste taotlemise võimaluse välja kuulutamisel ei antud avalikult mistahes teavet toetustena jagatavate vahendite üldise mahu koht.
7.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, esitades kokkuvõttes alljärgnevad seisukohad.
7.1.Korraldused nr 297 ja 299 puudutavad isikuid, kellele toetus eraldati, ent kaebajat nende hulgas ei ole, mistõttu ei puuduta need korraldused kaebaja õigusi ja nende tühistamiseks pole alust. Kaebajal pole õigust vaidlustada toetuste määramise korda ehk linnavolikogu määrust nr 5, kuna tegemist on õiguse üldaktiga.
7.2.Korraldustes nr 297 ja 299 on viidatud ekspertkomisjoni otsusele ning viimase põhjendused on korralduse põhjenduste osaks. Linnavolikogu määruse nr 5 §-st 9 tulenevalt arvestab linnavalitsus toetuse määramisel ekspertkomisjoni seisukohta. Ekspertkomisjon töösse olid kaasatud erinevate kultuurivaldkondade spetsialistid, kellel on spetsiifilised eriteadmised, mida ei ole üldjuhul samas mahus ei linnavalitsusel ega kohtul.
7.3.Halduskohus käsitles õigesti kaebaja poolt 01.11.2021 esitatud taotlust ja selle alusel toetuse saamist, kuna tegemist oli asjaoluga, mis tingis kaebajale 2022. aasta toetuse eraldamata jätmise. Halduskohus leidis ka sisuliselt õigesti, et 01.04.2022 esitatud projekt oli sama projekt, millele oli juba toetus eraldatud linnavalitsuse 31.01.2022 korralduse nr 72 alusel. Ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud korraldada samaaegselt kahte eraldi festivali, tegemist oli ühe ja sama kontserdisarjaga, mille maht võis olla toetuste saamata jätmise tõttu vähenenud, kuid mis ei tähenda, et sama projekti ei oleks juba toetatud. Vastustaja ise ei saanud asuda taotleja projekti väiksemateks tükkideks jaotama.
7.4.Linnavolikogu määruse nr 5 ei sätesta eraldi kõrgkultuuri ja huvitegevuse toetust, vaid tegemist on kohaliku omavalitsuse vahenditest vabatahtlikult antava toetusega, kus vastustajal on suur kaalutlusõigus sisustamaks, millised projektid aitavad enim konkreetse valdkonna arengule kaasa ja võimaldavad tegevust mitmekesistada. Halduskohus on õigesti leidnud, et suures osas on tegemist esteetilise vaidluse ja otstarbekuse alusel tehtava otsustusega.
7.5.Vastustaja põhjendas halduskohtule esitatud vastuses, miks otsustati toetada MTÜ Suupilliklubi Piccolo poolt korraldatavat festivali ja konkurssi ning miks jäi kaebaja taotlus mitmeaastase projekti toetuse saamiseks rahuldamata.
7.6.Kaebaja argumendid, mis puudutavad Järvi Festivali, Grillfesti, MTÜ Kastan Taskus toetamist tuleb jätta tähelepanuta, kuna neile toetuse eraldamine ei olnud seotud konkreetse taotlusvooruga.
7.7.Halduskohus on õigesti leidnud, et ekspertkomisjon oli otsustusvõimeline ning konkreetse projektiga seotud ekspertkomisjoni liige taandas end nõuetekohaselt vastava projektiga seotud otsustusprotsessist.
8.Kolmas isik, kelle Tallinna Ringkonnakohus kaasas menetlusse 13.06.2024 määrusega, ei ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse kohta seisukohta esitanud. 5(9)
3-22-1155
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles jäi rahuldamata kaebaja nõue tühistada vastustaja 02.05.2023 korraldus nr 299, mis käsitleb mitmeaastase projekti toetuse määramist. Saatmata asja uueks arutamiseks tagasi halduskohtule, teeb ringkonnakohus selles osas uue otsuse, millega tühistab eelnimetatud korralduse ning kohustab vastustajat mitmeaastase projekti toetuse määramise kohta uue otsuse tegemiseks osas, mis puudutab 2025. ja 2026. aastal välja makstavaid toetussummasid. Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Pärnu linnalt kultuuriürituste korraldamiseks rahalist toetust. Kui kohalik omavalitsus on aga andnud isikutele teatava võimaluse sellist toetust taotleda, on taotluse esitanud isikul põhiseaduse §-dest 12 ja 14 tulenevalt õigus esitatud taotluse ausale hindamisele ja võrdsele kohtlemisele. Jagades taotluste alusel linneelarvest toetusi kultuuriprojektide elluviimiseks, viib vastustaja sisuliselt läbi konkursi teatava piiratud ressursi jaotamiseks konkursil osalenud isikute vahel. Toetuse määramise ning toetuse saamiseks esitatud projektide võrdlemise ja hindamise kriteeriumid peavad olema selged ja arusaadavad. Ringkonnakohus tõdeb, et toetuse saamiseks esitatud kultuuriprojektide paremusjärjestusse seadmine ei ole lõpuni võimalik objektiivsete tunnuste alusel ning taandub suuresti otstarbekuse küsimusele. See ei tähenda siiski, et ühe projekti teisele eelistamist võiks põhjendada pelgalt üldise viitega otstarbekusele. Hindamiskriteeriumid – mille hulgas võivad olla ka hindajate eriteadmistele ja kogemustele tuginevatest subjektiivsetest eelistustest lähtuvad kriteeriumid – peavad olema arusaadavalt määratletud. Siinsel juhul on vastustaja selle nõude vastu selgelt eksinud. Ei linnavolikogu määrusest nr 5, ekspertkomisjoni protokollist ega vaidlustatud korraldustest, samuti mitte ühestki muust vastustaja esitatud dokumentist ei nähtu, millistest kriteeriumitest ja põhimõtetest vastustaja asjaomaste toetuste määramisel tegelikult juhindus, sh mis põhjustel peeti üht või teist projekti linnavolikogu määruse nr 5 §-s 1 sätestatud eesmärgiga enim kooskõlas olevaks kui mõnda teist projekti. Ringkonnakohus rõhutab, et hindamiskriteeriumite määratlemisel on vastustajal väga avar kaalutlusruum, ent hindamine ei saa olla täiesti suvaline.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuigi formaalselt on vaidlustatud korraldustega otsustatud, kes toetust saab, hõlmavad need otsused kaudselt, ent selgelt ka otsust teistele samas taotlusvoorus toetust taotlenud isikutele toetust mitte anda. Seega on väär vastustaja seisukoht, et vaidlustatud otsused ei puuduta kaebajat. Olukorras, kus vastustaja jagab sisuliselt konkursi teel taotlejate vahel teatava piiratud ressursi, on sellest ilma jäänud taotlejal oma õiguste kaitseks võimalik nõuda selle ressursi jagamise kohta tehtud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punkti 3 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning tegema vajadusel kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Olukorras, kus kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud mingisuguse tema taotluse kohta tehtud keelduva otsuse, tuleb eeldada, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik ja kohane taotleda lisaks keelduva otsuse tühistamisele ka haldusorgani kohustamist uue otsuse tegemiseks. Keelduva haldusakti tühistamise nõue hõlmab endas olemuslikult ka asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuet. Kaebuse saanud kohus peab kaebust selliselt tõlgendama või kahtluse korral tegema kaebajale ettepaneku kaebust vastavalt muutma. Asjaolu, et siinsel juhul võttis halduskohus esiti menetlusse üksnes korralduse nr 297 tühistamise nõude ning luges kohtuotsuses, et kaebuses on esitatud ka korralduse nr 299 tühistamise nõue ega pööranud tähelepanu sellele, et kaebuse eesmärgi saavutamine eeldaks ka asja uueks otsustamiseks kohustamise nõude esitamist ja rahuldamist, ei tingi siiski halduskohtu otsuse tühistamist ega kaebuse uueks läbi vaatamiseks 6(9)
3-22-1155 saatmist halduskohtule, kuna see viga on võimalik parandada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus möönab samuti, et kaebuse eseme täpsustamine kohtuotsuses, nagu halduskohus seda tegi, ei ole korrektne, ent see ei olnud siinsel juhul põhuseks, mis tõi kaasa halduskohtus asja vale lahendamise. Oma väited, mis puudutavad korralduse nr 299 õigusvastasust, sh selle põhjendamispuudusi ning seda, et ekspertkomisjoni liikmena osales mitmeaastase projekti toetuse määramise üle otsustamisel ühe taotlejaga seotud isik, on kaebaja saanud oma kaebuses esitada ning vastustaja on neile halduskohtus ka vastu vaielnud. Õige ei ole kaebaja väide, et ta ei saanud halduskohtule esitada oma argumente seoses korraldusega nr 299.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis puudutavad korralduse nr 297 tühistamise nõuet. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja 2022. aasta toetuse taotlust vastustaja sisuliselt ei hinnanud. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud linnavolikogu määruse nr 5 § 4 lõikes 3 oli sätestatud, et toetuse taotleja võib projektile saada Pärnu linnalt toetust üks kord eelarveaastal. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et projekt, mille jaoks kaebaja taotles 2022. aasta toetust, oli sama projekt, mis oli juba saanud toetuse vastavalt linnavolikogu määruse nr 5 alusel antud korraldusele nr 72. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonimenetluses esitatud kaebaja argumendid ei lükka halduskohtu hinnangut ümber. Asjaolu, et korraldusega nr 72 kaebajale määratud toetus oli oluliselt väiksem sellest, mida kaebaja oli taotlenud ega saanud ilmselgelt seega katta kõiki neid kulusid, mida kaebaja soovis selle toetuse taotlemisel toetuse summaga katta, ei tähenda seda, et 2022. aastaks kavandatud festivaliprojekt Musica Hymnis ei oleks 2022. eelarveaastal juba toetust saanud. Halduskohus on õigesti osutanud sellele, et korraldusega nr 72 määratud toetuse aluseks olnud projekti erinevus 01.04.2022 esitatud projektiga võrreldes oli väga väike ning mõlema sisuks on üks ja sama kontsertsari, valdavalt oli osutatud kahes projektis kirjeldatud samu kontserte samades asukohtades. Vastustaja on õigesti märkinud, et toetuse taotlemisel on projekti kujundamine täielikult taotleja enda otsustada ning vastustaja ei saa omal algatusel asuda esitatud projekti osadeks jagama või muutma. Siinkohal tuleb silmas pidada, et olles saanud korraldusega nr 72 loodetust väiksema toetuse, oli kaebajal vastavalt linnavolikogu määruse nr 5 § 10 lg 1 punktile 2 võimalus toetusest loobuda või teha vastustajale ettepanek oma projekti muutmiseks. Seda võimalust kasutades oleks kaebaja saanud siduda varasemas taotlusvoorus esitatud projektis nimetatud konkreetsed sündmused korralduses nr 72 määratud toetusega ning taotleda 01.04.2022 taotlusega toetust neile sündmustele, mis sel viisil muudetud varasemast projektist välja jäävad. Vastustaja ja halduskohus on õigesti leidnud, et linnavolikogu määruse nr 5 § 4 lg 3 kohaldamise seisukohast ei ole oluline, kas samal eelarveaastal juba toetust saanud projekt sai toetuse taotletud ulatuses või mitte. Linnavolikogu määruse nr 5 § 4 lõikes 3 sätestatud põhimõte ei ole ringkonnakohtu hinnangul meelevaldne ega tekita põhjendatud kahtlusi selle kooskõla osas põhiseadusega.
13.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu lõppjäreldusega osas, mis puudutab Pärnu Linnavalitsuse korraldust nr 299. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja otsus, mis puudutab mitmeaastase projekti toetus(t)e määramist, täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ringkonnakohtu hinnangul ei selgu ei korraldusest nr 299 ega selles viidatud ekspertkomisjoni protokollist, millistest kriteeriumitest lähtudes mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud taotlusi hinnati ja miks peeti eelkõige MTÜ Suupilliklubi Piccolo projekti paremaks kaebaja omast. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on lubamatult lähtunud vastustaja poolt alles tagantjärgi kohtumenetluses esitatud põhjendustest. Korralduse nr 299 näol on tegemist väga avara kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega. Sellise otsuse puhul saab lubatavaks pidada otsuse tegemise tingitud kaalutluste teatavat täpsustamist, selgitamist või täiendamist kohtumenetluses. Siinsel juhul ei ole tegemist sellise kaalutluste täpsustamisega, vaid vaidlustatud otsuses ei ole tegelikult esitatud ühtki mõistlikku kaalutlust ning kõik sellekohased argumendid esitas vastustaja esmakordselt alles kohtumenetluses. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus lõpliku otsuse 7(9)
3-22-1155 tegemise pädevusega organ – ehk linnavalitsus – moodustab taotluste sisuliseks läbi vaatamiseks komisjoni, võib ta nõustuda komisjoni põhjendustega omalt poolt midagi lisamata. See eeldab aga, et komisjon on oma otsust nõuetekohaselt ja arusaadavalt põhjendanud. Siinsel juhul on ekspertkomisjon oma 20.04.2022 koosoleku protokollis nr 3-6.6/3 märkinud lakooniliselt MTÜ-le Suupilliklubi Piccolo aastatel 2023–2026 määratud toetuste summad ning märkinud kaebaja taotluse kohta, et „[t]ulenevalt eelarvevahendite piiratusest ei ole võimalik toetada. Toetust saab taotleda üheaastaste projektide meetmest“. Mis tahes põhjendusi, miks peeti toetuse saanud projekti toetust rohkem väärivaks kui kaebaja oma, ei ole esitatud. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud argument, et eelarvevahendite piiratusest tulenvalt oleks kaebaja projekti olnud võimalik rahastada vaid väheses ulatuses, võiks iseenesest olla asjassepuutuv, kui selline hindamiskriteerium oleks eelnevalt kehtestatud kasvõi ekspertkomisjoni enda poolt. Ei nähtu, et see nii oleks olnud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, millistest põhimõtetest või kriteeriumitest vastustaja mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud taotluste võrdlemisel ja hindamisel lähtus. Ei saa eeldada, et ka ekspertkomisjon tegelikult lähtus neist kaalutlustest, mille tõi kohtumenetluses esile vastustaja esindaja. Seejuures on kaebaja õigesti osutanud sellele, et lõpliku otsuse mitmeaastase toetuse määramise kohta tegi linnavalitsus. Puuduvad aga mistahes andmed selle kohta, et taotlusi sisuliselt läbi vaadanud ekspertkomisjon oleks linnavalitsusele avaldanud, millistest kaalutlustest ta oma seisukoha kujundamisel lähtus. Seega ei saanud linnavalitsus korraldust nr 299 andes nende põhjendustega nõustuda.
14.Mis puudutab halduskohtu seisukohta, et MTÜ Suupilliklubi Piccolo taotlus oli kaebaja omast paremini põhjendatud, siis on tegemist halduskohtu hinnanguga, mitte aga halduskohtu järeldusega vastustaja poolt korralduse nr 299 andmise aluseks oleva hinnangu õigsuse kohta. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse puhul ei või halduskohus asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega ega omistada haldusorganile hinnanguid, mille andmist haldusaktist või selles viidatud dokumentidest ei nähtu. Nagu eespool öeldud, on erandiks haldusaktis või selles viidatud dokumendis esitatud kaaltuluste mõningane täpsustamine või täiendamine, ent selle eelduseks on vaidlustatud haldusakti pinnalt tekkiv veendumus, et otsuse teinud organ sellistest kaalutlustest tegelikult lähtus. Hindamise käiku ja erinevatele taotlustele antud hinnanguid kajastavate põhjenduste puudulikkuse korral oleks nende täiendamine kohtumenetluses mõeldav ka juhul, kui eelnevalt oleks selgelt ja arusaadavalt määratletud hindamiskriteeriumid ning neid kriteeriume ja tulemus võrreldes oleks ilmne, et tulemus on õige. Siinsel juhul see nii ei ole, kuna puuduvad eelnevalt selgelt määratletud hindamiskriteeriumid. Selles, kas mitmeaastase toetuse saanud projekt on linnavolikogu määruse nr 5 §-s 1 sätestatud eesmärgi seisukohast parem kui kaebaja projekt, ei ole ilma otsuses (või vähemalt ekspertkomisjoni protokollis) sellekohaseid põhjendusi esitamata võimalik veenduda. Kokkuvõttes ei saanud halduskohtul tekkida veendumust, et mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamisel on vastustaja lähtunud lubatavatest kaalutlustest.
15.Ringkonnakohus nõustub ka kaebaja etteheitega, et mitmeaastase projekti toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamisel on osalenud isik, kes ei oleks tohtinud osaleda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ekspertkomisjoni liige A.H oli seotud MTÜ Suupilliklubi Piccolo taotlusega. Ekspertkomisjoni protokollist ilmneb, et konkreetse taotluse arutamisest A.H end taandas. Seevastu osales ta teiste sama toetuse saamiseks esitatud projektide hindamisel. Protokollist ei nähtu seejuures, kuidas kolme erineva projekti hindamine toimus, muuhulgas millises järjekorras neid projekte arutati ja nende toetamise või mitte toetamise kohta otsused tehti. Kuigi puudub mistahes teave erinevate projektide hindamisel kasutatud hindamiskriteeriumite kohta, pidi tegemist olema võrdleva hindamisega. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul huvide konflikti vältimiseks mõeldav, et ühe taotleja edust huvitatud komisjoni liige taandab end üksnes selle taotleja taotluse hindamisest, küll aga osaleb teiste sama piiratud ressursi pärast konkureerivate taotluste hindamisel. Ühe taotleja või projektiga seotud komisjoniliikme võimalus mõjutada 8(9)
3-22-1155 negatiivselt konkureerivatele projektidele antavaid hinnanguid tähendab samas võimalust suurendada tema endaga seotud projekti eduväljavaateid. Ringkonnakohus ei välista, et sedalaadi konkursiolukordades on taotluste hindamise korraga (nt taotluste läbi vaatamise järjekord, hindepunktide andmise süsteem jne) võimalik selline mõju maandada, millisel juhul on huvide konflikti vältimiseks ja ausa hindamise tagamiseks piisav, kui teatava projektiga seotud isik taandab end üksnes seda projekti puudutavast otsustusprotsessist, ent siinsel juhul sellist hindamiskorda kehtestatud ei olnud. Seega ei saa ringkonnakohtul tekkida veendumust, et ekspertkomisjoni otsust – mida ei ole nii ehk naa nõuetekohaselt põhjendatud ja millega käskkirja nr 299 andja on pimesi nõustunud – ei saanud mõjutada ekspertkomisjoni ühe liikme seotus ühe konkureeriva ja ühtlasi ainsana toetuse saanud projektiga.
16.Eeltoodud põhjustel on korraldus nr 299 õigusvastane ja tuleb tühistada, ilma et oleks vajalik käsitleda apellatsioonkaebuse muid väiteid.
17.Vastustajal tuleb korraldusega nr 299 lahendatud küsimuses teha uus otsus, ent seda siiski vaid osas, mis puudutab toetust, mis kuulub välja maksmisele aastateks 2025. ja 2026. projektides kavandatud tegevuste läbi viimiseks. Korraldusega nr 299 otsustati toetuse määramine kultuurisündmuste korraldamiseks neljal aastal (2023—2026). Toetuse saamiseks esitatud taotlustes 2023. aastaks planeeritud sündmused on kas toimunud või ära jäänud, ent nende läbi viimine ei ole enam võimalik. Seega ei saa tagantjärgi kõne alla tulla neile toetuse määramine ega selles osas taotluste võrdlev hindamine. Samamoodi on see ka 2024. aasta tegevuste puhul. Kuigi 2024. aasta ei ole veel lõppenud, on vastustaja esitanud vastuseks ringkonnakohtu nõudele tõendid (dtl 557, 570) millest nähtub, et MTÜ-le Suupilliklubi Piccolo on 2024. aasta tegevusteks määratud toetussumma välja makstud ning nimetatud taotleja poolt toetusest rahastatud 2024. aasta sündmused on toimunud. Seega on ka 2024. aastaks mitmeaastase projekti toetuse raames ette nähtud eelarvevahendid ära kasutatud ning uue otsuse tegemisel ei oleks põhimõtteliselt võimalik võrdlevalt hinnata korralduse nr 299 tegemisel aluseks võetud projektides kirjeldatud erinevate taotlejate kultuurisündmusi, kuna vähemalt ühe taotleja puhul on käesolevaks ajaks tegemist sündmusega, mis on reaalselt toimunud. Seetõttu peab vastustaja uuesti otsustama 01.04.2022 esitatud taotluste alusel mitmeaastase projekti toetuse määramise osas, mis puudutab neis projektides kajastatud tegevusi aastatel 2025 ja 2026. 01.04.2024 lõppenud taotlusvoorus esitatud taotluste osaliselt uuesti läbi vaatamise kohustust ei väära seejuures asjaolu, et hilisemas taotlusvoorus esitatud taotluse alusel on kaebajale Pärnu Linnavalitsuse 22.05.2023 korraldusega nr 353 otsustatud määrata 2025. aastaks mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojekti toetus 10 000 eurot (dtl 559). Viimati nimetatud korralduse näol ei ole tegemist korralduse nr 299 muutmisega ning selle aluseks ei ole kaebaja 01.04.2022 esitatud taotlus.
18.Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei tingi halduskohtu otsuse muutmist menetluskulude jagamise osas, kuna halduskohtule esitatud kaebuses ega hilisemates menetlusdokumentides ei taotlenud kaebaja menetluskulude välja mõistmist. Apellatsioonkaebuses on kaebaja palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse saab lugeda rahuldatuks pooles ulatuses. Kaebaja ainsaks menetluskuluks on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea menetlusosaline koostama ja esitama menetluskulude välja mõistmiseks menetluskulude nimekirja, kui ainsaks kuluks on kaebuse või apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, mille laekumise andmed on kohtul olemas. Sellisel juhul piisab menetlusosalise sõnaselgest taotlusest jätta kulud vastaspoole kanda. Erinevalt halduskohtule esitatud avaldustest on kaebaja apellatsioonkaebuses sellise sõnaselge taotluse esitanud. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 10 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.