MTÜ David Oistrahhi Festival kaebus Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduse nr 297ja 299 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ David Oistrahhi Festival, seaduslik esindaja AK Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja ET
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lugeda kaebus esitatuks samuti Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduse nr 299 tühistamiseks.
2.Võtta kohtuasja juurde Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2022 korraldus nr 72.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.02.2023. a.
MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 01.04.2022 Pärnu linnale Kultuuriprojekti toetuse taotluse 2022. aastaks (dtl 83-84) ja 01.04.2022 mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojekti toetuse taotluse (dtl 86-88).
2.Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduse nr 297 (dtl 9-14) kohaselt MTÜ David Oistrahhi Festivali kultuuriprojekti toetuse saajate nimekirjas ei ole. Pärnu Linnavalitsuse 02.05.2022 korralduse nr 299 (dtl 110) kohaselt MTÜ David Oistrahhi Festivali mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojekti saajate nimekirjas ei ole. Korraldused nr 297 ja 299 tuginevad Pärnu linna kultuuri ekspertkomisjoni 20.04.2022 koosoleku protokollile nr 3-6.6/3 (dtl 16-31):
1.Protokolli päevakorra punkti 1 (Toetusettepanekute tegemine 1. aprilliks 2022 esitatud 2022. aasata kultuuriprojektidele) kohaselt on MTÜ David Oistrahhi Festival projekti Musica Hymnis käesoleval aastal juba toetatud 3000 euroga ning projektide korra kohaselt võib taotleja saada Pärnu linnalt toetust ühele projektile üks kord eelarveaastal (jrk 93). 1(7)
2.Protokolli päevakorrapunkti 2 (Toetusettepanekute tegemine 1. aprilliks 2022 esitatud mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektidele) kohaselt ei ole MTÜ David Oistrahhi Festival projekti Musica Hymnis võimalik tulenevalt eelarvevahendite piiratusest toetada ning toetust saab taotleda üheaastaste projektide meetmest (jrk 1). 2022. aasta projektide toetussummade eraldamisest teavitati taotlejaid 05.05.2022 e-kirjaga (dtl 7374), millega edastati 02.05.2022 korraldus nr 297 ja milles selgitati, et korralduses nimetamata projektidele toetust ei eraldatud.
3.MTÜ David Oistrahhi Festival esitas 25.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab toetuste saamata jätmist. Kaebuse põhjendused1:
1.2022. aasta kultuuriprojektid:
1.1.Kaebaja taotlus oli erinevate kontsertide toetamise taotlus. Seejuures julgustas komisjoni sekretär tegema lisataotlust käesoleva aasta kontsertide jaoks ja kaebajale ei antud arusaamatuse korral võimalust taotluse puuduseid kõrvaldada. Kaebajale juba eraldatud toetus 2022. aastaks ei ole võrdväärne isegi ühe kontserdi kuludega. Komisjonil oli võimalus hinnata taotlust ka uue projektina, mitte sama projektina. Sama projektina hindamine põhineb linna selgituste kohaselt vaid projekti nimel ja sellel, et valdavalt kattuvad toimumise ajad, kohad ja kontserdid.
1.2.Komisjon tegelikkuses projekte ei hinnanud.
2.Mitmeaastase raamalepinguga kultuuriprojektid:
2.1.Komisjon ei käsitlenud iga taotlust eraldi haldusmenetlusena, vaid nad nägid toetuste omavahelist seost tervikliku lõpptulemuse moodustumisel. Seda väljendavavad stereotüüpsed märkused: „Tulenevalt eelarvevahendite piiratusest ei ole võimalik toetada“.
2.2.Komisjoni protokollis puuduvad hindamistulemused. Märkust: "... ei ole võimalik toetada" ei saa pidada hinnanguks.
2.3.Märkused näitavad, et võimalus oli toetada vaid 7000-8000 euro ulatuses ja see toetus määrati komisjoni liikmega seotud projektile.
3.Korraldustes puuduvad projektid, millele toetust ei antud.
4.Korduv erinevate liikmete taandamine näitab, et komisjoni liikmed aktsepteerisid oma huvide konflikti ja neil puudus seaduslik õigus osaleda komisjoni töös. Komisjonis ei olnud liikmeid, kelle asendamine oleks olnud võimatu. Otsustaja erapooletus on üks peamistest õiglase menetluse tunnustest. Isegi aus ametnik, kes on haldusmenetluse lõpptulemusest isiklikult huvitatud, võib tahtmatult kalduda eelistama lahendit, mis suurendab tema või tema lähedaste heaolu. Piiratud eelarveliste vahendite jagamisel on huvitatud isiku osavõtt lõpliku ettepaneku tegemisest haldusmenetluse seadusega vastuolus. Komisjoni otsus on vastuolus ka korruptsioonivastase seadusega, kuna lõpliku hinnangu andmisel ja ettepaneku tegemisel toetuste eraldamiseks osalesid kõik komisjoni liikmed.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.2022. aasta kultuuriprojektid:
1.1.Kuigi kaebaja esitatud taotlustes oli mõningaid erinevusi võrreldes eelmisesse taotlusvooru esitatud taotlusega, siis projekti nimi on sama ja valdavalt kattuvad ka toimumise ajad ning kohad ja suures osas ka kontserdid (rahvusvahelise ratsavõistluse kammermuusika kontsert, Piiskop Platoni sünnipäeva kontsert, Vabariigi taasiseseisvuspäeva kontsert, hingedepäeva
Kohus kajastab kaebaja ja vastustaja põhjendusi, mis seostuvad konkreetse taotlusvooruga (2022. aasta kultuuriprojekti toetus või mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektid) eraldi. Täpsustamata juhul käivad põhjendused mõlema taotlusvooru või haldusmenetluse kohta üldiselt.
2(7)
kontsert, jõulukontsert). Seetõttu käsitleti, et nimetatud projekti on juba Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2022 korralduse nr 72 alusel toetatud.
2.Mitmeaastase raamalepinguga kultuuriprojektid:
2.1.Eelarve ei võimaldanud kõiki esitatud projekte toetada. Toetuse saanud projekt on toimunud järjepidevalt 2002. aastast ja saanud mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektide meetmest toetust ka eelnevalt. Toetuse saanud projekt oli realistlik, kindla ajakava ja eelarvega. Taotlusele oli lisatud ülevaatlik ja eelarvet sisaldav meediakava, tegevuskava 2023-2026 aastateks põhjalike meetmete, tegevuste, tulemuste, vastutajate ja planeeritud rahastajatega ning ülevaatlik ja põhjalik arengukava. Projektis oli planeeritud 5-päevane paljude erinevate tegevustega festival. Taotletud toetussumma oli kooskõlas linnaeelarve võimalustega. Nimetatud toetuse puhul ei ole korduva toetamise keeldu.
2.2.Kaebaja projekti taotlust otsustati mitte toetada, sest taotletud iga-aastane toetussumma ületas mitmekordselt eelarvelisi võimalusi. Linnaeelarve võimalusi arvestades oleks saanud korraldada planeeritud kümnest kontserdist kaks, millest oleks osa saanud suurusjärgus 200 külastajat. Samuti olid projekti teavitusplaan ja arenguplaan üldsõnalised.
3.Toetuse mittesaamisest teavitati taotlejaid 05.05.2022 infokirjas, milles selgitati, et korraldustes nimetamata projektidele toetust ei eraldatud.
4.Kaebajal ei ole võimalik kohtusse pöörduda abstraktselt avaliku huvi kaitseks (korruptsiooniohu tõrjeks). Siiski märgib vastustaja, et Pärnu linna kultuuri ekspertkomisjoni koosseis on kinnitatud 03.01.2022 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 9. Komisjoni töösse on kaasatud erinevate kultuuri valdkondade spetsialistid, kellel on teatavad spetsiifilised eriteadmised ja kes toovad erinevaid vaatenurki hindamisprotsessi. Lõplik hinnang moodustub kollegiaalselt. Komisjoni töö korralduses on kokkulepitud, et komisjoni liige teavitab enne projekti arutamist komisjoni esimeest ja teisi komisjoni liikmeid oma seotusest nimetatud projektiga ja taandab ennast seotud projekti arutelust ning otsuse tegemisest. Nii on komisjoni liikmed ka teinud ja taandamised kajastuvad ka komisjoni protokollis.
5.Vastustajal on projektidele toetuse andmisel lai kaalutlusõigus. Tegemist on kohaliku omavalitsuse poolt antava vabatahtliku toetusega. Sisuliselt on tegemist esteetilise vaidlusega, kus ei ole kultuurilises paremuses võimalik lõplikult veenduda. Samuti on toetuse andmiseks eelarvelised vahendid piiratud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus parandab kaebuse menetluse võtmisel tehtud ilmselge vea. Kaebaja eesmärgiks on olnud vaidlustada nii 2022. aasta kultuuriprojektide toetuse ja mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektide toetuse mittesaamist. Kuigi projektide toetuste andmata jätmine on põhjendatud ühes ja samas 20.04.2022 protokollis, on formaalselt vormistatud kaks haldusakti – 02.05.2022 korraldused nr 297 ja 299. Kohus ei ole expressis verbis korralduse nr 299 tühistamise nõuet menetlusse võtnud, kuigi see on olnud kaebaja tahteks. Pooled on ka läbivad vaielnud ja esitanud seisukohti samuti mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektide toetuse kaebajale eraldamata jätmise kohta. Seega viib kohus eeltooduga menetlusse võetud nõuete sõnastuse kooskõlla kaebaja tahte ja poolte poolt juba esitatud vaidluse esemega. Kohtule ei nähtu, et sellise vea parandamine halvendaks kummagi poole olukorda; sh arvestades juba esitatud ja vastatud argumente.
6.Vaidlustatud korraldustes puuduvad otsustused taotluste kohta, mis jäeti rahuldamata ning haldusaktid kajastavad üksnes rahuldatud taotluseid ja määratud toetuste määrasid. HMS § 43 lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Haldusakti ei saa reeglina anda tegevusetusega (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-79-16 p 16). Vaikiva haldusakti võimalikkust ja sellega seonduvaid probleeme on käsitletud ka HKMSi kommenteeritud väljaandes (§ 6 lk 73, alapunkt j). 3(7)
Küll aga leiab kohus, et tuleb arvestada konkreetse haldusmenetluse eripära. Iga taotlus tuleb selgesõnaliselt lahendada eraldi, kui tegemist ei ole konkureerivate otsustustega. Nii tuleb lahendada eraldi iga toimetulekutoetus, tunnistada iga detailplaneering eraldi kehtetuks (vt viidatud Riigikohtu otsus jne). Käesoleval juhul hinnatakse küll iga taotluse formaalsete nõuete täidetust eraldi (kas isikule on võimalik üldse toetus määrata), kuid lõpuks tehakse kokkuvõttev otsus selle kohta, kellele on võimalik toetus määrata. Taotlused on siinkohal omavahel konkurentsis ning ühe isiku taotluse väljavalimisega või kindla summa eest taotluste rahuldamisega jäetaksegi konkludentselt ülejäänud taotlused rahuldamata. Nii ei pea ka muudes haldusmenetlustes tingimata, kus valituks osutub vaid üks isik/taotlus, eraldi määratlema, et seega jäävad ülejäänud rahuldamata (vrdl riigihankes edukaks tunnistamine, ametniku ametisse nimetamise konkurss vms). Sõnaselgelt taotluse rahuldamata jätmine on siiski väga soovitatav, et isikul oleks selge, et tema taotlus konkreetse taotlusvooru käigus lahendati (sh jäeti rahuldamata või läbi vaatamata) ning taotlus ei jäänud tähelepanuta. Vaidlustatud korraldustes on viidatud Pärnu linna kultuuri ekspertkomisjoni 20.04.2022 (koosoleku protokoll nr 3-6.6/3) otsusele, mida kohus arvestab edaspidi korralduse põhjendusena kaebaja osas, kuna kohtul ei ole kahtlust, et neist põhjendustest lähtuti kaebaja taotluse osas. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti peaks sisaldama ka muus dokumendis põhjenduste sisaldumise korral vähemalt otsustuse põhimotiive (3-3-1-90-14 p 17), millest vastustajal on soovitatav tulevikus lähtuda. Eeltoodu ei muuda konkreetsel juhul vaidlustatud korraldusi kontrollimatuks ning sel põhjusel korralduste tühistamine ei oleks eesmärgipärane.
7.Pärnu linnavolikogu 06.02.2020 määrus nr 52 „Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja spordiprojektide toetuse andmise kord“ sätestab, et toetuse taotleja võib projektile saada Pärnu linnalt toetust üks kord eelarveaastal (§ 4 lg 3). 7.1 Kaebaja esitas 01.11.2021 taotluse toetuse saamiseks projektile Musica Hymnis, kestvusega 15.02.2022–31.12.2022. Asukohaks on Maria kontserdisaal, EAÕK Kõpu-Pootsi kirik, hotell Victoria, Tõstamaa mõis, Manilaiu Aitmuuseum. Osasaajate arv on 2000, projekti mõõde on rahvusvaheline ja eesmärgiks on viia kõrgkultuuri Pärnu äärealadele (dtl 81). Taotluse kohaselt soovitakse jätkata traditsioonilist festivali Musica Hymnis. Programmis on: veebruar - vabariigi aastapäevakontsert koolilastele Tõstamaal juuni - rahvusvahelise ratsavõistluse kontsert juuli - piiskop Platoni sünniaastapäevakontsert (EAÕK ja Manilaiu Aitmuuseum) august - vabariigi taasiseseisvumispäeva kontsert (Maria kontserdisaal ja Manilaiu Aitmuuseum) september - sügiskontsert koolilastele november – hingedepäeva kontsert detsember - jõulukontsert Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja sai 31.01.2022 korraldusega nr 72 projektile toetust summas 3000 eurot. Projektile toetuse saamine nähtub ka Pärnu linna kodulehelt3. Kõrgema kohtu poolt kontrollitavuse huvides võtab kohus Pärnu Linnavalitsuse 31.01.2022 korralduse nr 72 kohtuasja juurde. Kaebaja poolt toetuse saamine nähtub realt nr 1.4. 7.2 Kaebaja esitas 01.04.2022 taotluse (dtl 83) toetuse saamiseks projektile Musica Hymnis, kestvusega 02.04.2022–31.12.2022. Asukohaks on EAÕK Pootsi-Kõpu kirik, Maria kontserdisaal, Manija
https://www.riigiteataja.ee/akt/414022020003 https://parnu.ee/linnakodanikule/kultuur-ja-sport/teenused-toetused/kultuuriprojektide-toetus ja https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1109260&o=924&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all
4(7)
muuseum, Uue Kunsti Muuseum, Victoria Cafe. Osasaajate arv on 1000, projekti mõõde on rahvusvaheline ning eesmärgiks on kõrgkultuur Pärnus, rõhuasetusega linna äärealadel. Taotluse kohaselt soovitakse jätkata Oistrahhi-festivali 25. aastapäeva tähistamisega Pärnule iseloomulikke muusikatraditsioone. Programmis on: Rahvusvahelise ratsavõistluse kammermuusika konsert Piiskop Platoni sünniaastapäeva kontsert Vabariigi taasiseseisvumispäeva kontsert Hingedepäeva kontsert Jõulukontsert 2 kontserti Manija muuseumis Uue muusika kontsert Uue Kunsti Muuseumis 2 kontserti Victoria Cafe's Taotluses on toodud, et palutakse vastustaja seisukohta, kui palju kontserte linn vajab ja palju pakub linn toetust. Festivalil on pikk traditsioon linnas, kuid senistel rahastamistingimustel (3000 eurot toetust kogu aastale) ei ole enam festivali tegevust võimalik jätkata. Ekspertkomisjoni protokolli (jrk nr 93, dtl 22) kohaselt on käesoleval aastal (2022. a) projekti Musica Hymnis juba toetatud 3000 euroga. Projektide korra kohaselt võib taotleja saada Pärnu linnalt toetust ühele projektile üks kord eelarveaastal. 7.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, et too on taotlenud erinevate kontsertide toetamist sama projekti asemel. Mõlemas taotluses kattub projekti nimi ning ka projekti eesmärk – kõrgkultuur Pärnu äärealadel ja ka senise festivali jätkamine. Ka kattuvad olulises osas nii asukohad kui ka programmis toodud kontserdid. Kaebaja seisukohast ei nähtu, et samaaegselt soovitaks 01.11.2021 ja 01.04.2022 taotluste kohaselt läbi viia kaht eraldi festivali, mis mõlemad näevad ette kahe erineva kontserdi pidamist rahvusvahelisel ratsavõistlusel, piiskop Platonile pühendatud erinevaid kontserte jne. Tegemist on siiski sama kontserdisarjaga, mille maht võib olla toetuste saamata jätmise tõttu vähenenud, kuid mis ei tähenda, et sama projekti ei oleks juba toetatud. Kaebaja on 01.04.2022 taotluses ise möönnud, viidates varasemale 3000 euro suurusele toetusele, et sama projekti on juba toetatud. Seega oli tegemist teadlikult esitatud korduva taotlusega, mitte taotluse puudusega. Kaebajal endal on võimalik määrata, kas ta taotleb toetust iga kontserdi kohta eraldi või on tegemist ühe tervikliku projekti ehk festivaliga. Sealjuures ei pea vastustaja sekkuma ega selgitama, kuidas esitada majanduslikult otstarbekamat taotlust. Tegemist on konkureeriva menetlusega, kus toetuse vastustajalt saavad need, kes aitavad enim kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele (määruse nr 5 § 1 lg 2). Vastustaja ei saa üht taotlejat eelistades ka ise asuda taotlust väiksemateks tükkideks jaotama. Määruse nr 5 § 4 lg 3 kohaselt ei ole määrav ka see, kas juba eraldatud toetus on toetuse saaja hinnangul piisav. Kui kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks oli formaalne alus (juba toetuse saamine), on kaebaja taotlus sisuliselt hindamiselt õiguspäraselt kõrvale jäänud.
8.Kaebaja taotlust toetuse saamiseks mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektidele hinnati sisuliselt (dtl 23), kuid leiti, et tulenevalt eelarvevahendite piiratusest ei ole võimalik toetada. 8.1 Määruse nr 5 § 1 lg 2 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks Pärnu haridus-, noorsoo-, kultuurija spordivaldkonna areng ning tegevuste mitmekesistamine. Muud täpsemad hindamiskriteeriumid toetuse andmiseks puuduvad. Tegemist on kohaliku omavalitsuse vahenditest vabatahtlikult antava toetusega, kus vastustajal on suur kaalutlusõigus sisustamaks, millised projektid aitavad enim konkreetse valdkonna arengule kaasa ja võimaldavad tegevust mitmekesistada. Protokollist nähtub (dtl 5(7)
23), et sama toetuse osas konkureeris lisaks kaebaja taotlusele ka suupillifestival ja -konkurss4. Suures osas on tegemist esteetilise vaidluse ja otstarbekuse alusel tehtava otsustusega, kus erinevaid kultuuriprojekte ei pruugiga olla võimalik seada mittevaieldavasse edetabelisse. Eeltoodust tulenevalt saab kohus piirduda vaid ilmselgete vigade testiga. Sisulisse otsustusse sekkumine saab olla vaid väga erandlik olukorras, kus tegemist on ilmselge otsustusõiguse kuritarvitamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidluse esteetilise olemuse eripäraks on, et sisulisi kaalutlusi võib esitada alles kohtumenetluses. Avalikud vahendid on reeglina piiratud. See tähendab, et teatud ulatuses on paratamatu, et ka väga head taotlused võivad eelarvevahendite piiratuse tõttu jääda rahuldamata ning välja valituks osutuda kas üksnes parimad või paremuse võrdsuse korral projekt, mis vastab enim toetuse andmise eesmärgile. Küsimuse üle, mis vastab enim vastustaja arengusuundadele ja milline projekt on enim mitmekesistamiseks vajalik, otsustab vastustaja ise otstarbekuse alusel. Sellises olukorras on ka piisav põhjendus, et teised taotlused jäid eelarvevahendite piiratuse tõttu toetamata. Kuna tegemist on vabatahtliku toetusega, ei ole võimalik vaidlustada seda, mis ulatuses on vastustajal projektide toetamine üldse võimalik ehk mis on eraldatud eelarve kogusuurus. 8.2 Vastustaja on oma täiendavad põhjendused välja toonud 08.09.2022 seisukohas (dtl 97 jj). Vastustaja leidis, et toetatud projekt oli realistlik, kindla ajakava ja eelarvega (p 1), planeeritud külastajate arv on 2200 ning projekti taotlusele oli lisatud meedia-, tegevus- ja arengukava. Ka oli taotletud toetussumma suurusjärk kooskõlas vastustaja eelarve võimalustega. Kaebaja taotlus jäi rahuldamata, kuna toetussumma ületas mitmekordselt eelarvelisi võimalusi. Toetussumma eraldamine oleks võimaldanud vaid 200 külastajat. Ka olid teavitus- ja arenguplaan üldsõnalised. Võrreldes kaebaja taotlust (dtl 86, kahel lehel) toetuse saanud projektiga (dtl 99-108) on ilmselge toetuse saanud projekti parem põhjendatus. Otstarbekuse küsimuseks on, kas toetada pigem rohkemate või vähemate võimalike osalejatega projekti (kaebaja projekti 200-1000 osalejat võrreldes teise projekti 2200 osalejaga). Samuti on otstarbekuse küsimuseks, kas toetada kaebaja projekti, mille eelarves on arvestatud vastustajalt kordades suurema toetusega (dtl 87, 39 000 eurot), kui vastustajal on võimalik toetada; või toetada selle asemel projekti, mille toetamine soovitud ulatuses on vastustajale jõukohane (dtl 101). Mõistliku ja avalike vahendite otstarbeka kasutamise huvides on ka see, et toetataks projekte, mille teostamine ja õnnestumine on kõige tõenäolisem. Kohus märgib, et selgete plaanide ja toetuse jõukohasust on selgitatud kaebajale ka 15.03.2022 ekirjas (dtl 92), mistõttu on ilmne, et see põhjendus oli olemas ka otsustamise ajal. Kuivõrd tegemist on vabatahtliku toetusega, ei oma tähtsust ka see, et toetust saanud projekt on huvitegevust arendav, kuid kaebaja tegevus kujutab endast kõrgkultuuri edendamist (kaebaja 12.12.2022 seisukoha p 2.6). Tegemist on vastustaja otstarbekuse alusel tehtava otsusega, millesse kohus ei sekku. Kohus ei saa asuda määratlema vastustaja asemel, kas ja millistel eesmärkidel Pärnu linn toetusi anda soovib. Subjektiivset õigust toetuse saamisest ei tulene ka sellest, et uut toetust on võimalik taotleda alles uuel aastal ning ilma piisava toetuseta võib festivali toimumine olla keeruline või küsimärgi all. Vastustaja ei ole kaebaja korraldatava festivali garant ega pea muul viisil tagama festivali toimumist või rahastamist. Pärnu linnal on õigus jätta vabatahtlikud toetused reguleerimata ja andmata (nt vajadusest tagada kohaliku omavalitsuse kohustuslike ülesannete täitmine) või suunata need mõnele kitsamale sihtrühmale, kuhu kaebaja ei kuulu, nt lastele; spordiüritustele vms.
http://www.piccolo.ee/
6(7)
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei olnud ilmselgelt meelevaldne ning otsus on suures osas tehtud otstarbekuse motiividel, kuhu kohus ei sekku.
9.Taandamise küsimuses ei käsitle kohus kaebaja 01.04.2022 taotlust 2022. aastaks toetuse saamiseks, kuivõrd toetuse andmata jätmise aluseks oli formaalne alus – juba toetuse saamine eelarveaastal. Sõltumata komisjoni koosseisust ei olnud võimalik kaebaja taotlust rahuldada. Seetõttu ei oma nende taotluste osas komisjoniliikmete taandamine või taandamata jätmine asjas tähtsust. Ekspertkomisjoni koosseis on määratud vastustaja 03.01.2022 korraldusega nr 9 (dtl 80). Komisjonis on kokku 9 liiget ning komisjoni liikmed on määratud nimeliselt või ametikohapõhiselt. Komisjoniliikmetele ei ole ette nähtud asendusliikmeid. Mitmeaastase raamlepinguga kultuuriprojektide osas taandas end AH toetuse saanud taotluse arutamisest ja otsustamisest (dtl 23). AH osalus on ametikohapõhine, s.o tegemist on linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse juhatajaga (dtl 80)5. Kuna komisjonil ei ole määratud kvooruminõuet ning ühe liikme taandumisel säilis siiski komisjoni liikmete enamus (8 liiget 9-st), ei nähtu kohtule, et menetluslikke reegleid oleks rikutud. Vastustajal on kaalutlusõigus, kas korraldada taandatavate liikmete asendamine, ning kaalutlusõigust ei ole rikutud, kuni on säilinud komisjoni otsustusvõime. Komisjoni otsustusvõimes käesoleval juhul, 1 liikme taandumisel, kahtlust ei ole.
10.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja (vaikiv) otsustus kaebajale toetuste määramata jätmise osas on õiguspärane. HKMS § 108 lg 1 alusel, mh kuna tegemist on vastustaja põhiülesandega, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.09.2024 KOHTUOTSUSEGA.