lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1676/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1676/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 28 lg 1, 3Kirjavahetus ja telefonikõnedHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 207 lg 2, 3Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 199 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isik

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1676/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja30.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-1951/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium07.01.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 04.09.2024, Tartu 3-24-1676 Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses helistamisõiguse piiramisega Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 Maivo Kärdi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Maivo Kärdi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada Maivo Kärdi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a määruse resolutsiooni p 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 ja § 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
VSkE § 51
1.
Tartu Vanglas kinni peetav isik Maivo Kärt esitas 03.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 2 000 eurot väljamõistmist seoses õigeaegselt helistamise mittevõimaldamisega. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on alandanud tema väärikust ning rikkunud vangla kodukorra p 13.8.1.2. Kaebaja märgib, et ta esitas eelnevaga seoses Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, mis jäeti otsusega nr 1-13/24/262-3 rahuldamata. Kaebaja arvates ei ole Tartu Vangla kahju hüvitamise taotluse lahendamisel piisavalt kontrollinud kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid ja õigustab ametnike õigusvastast tegevust. Kaebaja palub ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel. Samuti palub kaebaja riigi õigusabi korras esindaja määramist kohtule vastuvõetava kaebuse esitamiseks.
2.Tartu Vangla esitas vastusena kohtunõuetele vaidlusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid, so kaebaja 02.04.2024 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ja selle täienduse ning Tartu Vangla 31.05.2024. a otsuse nr 1-13/24/262-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse 30.08.2024. a määrusega (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatmata ja riigi kulul advokaadi abi määramise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Halduskohtul tuleb kaebuse saamisel kontrollida, kas kahju hüvitamist taotletakse ulatuses, mida hõlmas vanglale kohtueelses menetluses esitatud taotlus (vt Riigikohtu 17.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 13). Kaebaja saab kohtus nõuda ainult sama kahju hüvitamist, mida ta nõudis vanglalt. Kohtu hinnangul on kaebaja kaebuses võrreldes kohtueelse menetlusega kahjunõude alust muutnud. Kohtule esitatud kaebuses viitab kaebaja sellele, et väidetavalt ei võimaldatud tal vanglas õigeaegselt helistada ning et vangla on rikkunud kodukorra p 13.8.1.2. Kaebuses viidatud kohtueelses menetluses ei toonud kaebaja aga välja õigeaegse helistamise mittevõimaldamist. Vanglale esitatud kahjunõue ja selle täiendus on küll napisõnalised, kuid nendest võib kohtu hinnangul aru saada kaebaja tahet nõuda kahju hüvitamist selle eest, justkui ei võimaldatud tal täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal vähemalt üks kord nädalas helistada. Selliselt on ka vangla kahjunõude alust käsitanud. Kaebaja viitas kohtueelses menetluses ininväärikuse alandamisele (vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1) ja Tartu Vangla kodukorra p 13.8.1 rikkumisele, mis sätestab, et vangla tagab kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal ei ole kohtule esitatud kahjunõude osas läbitud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ja HKMS § 47 lg-s 1 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
3.2.Isegi kui lugeda praegusel juhul kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks või käsitada kahjunõuet sarnaselt vanglale esitatud kahjunõudega, siis kuuluks M. Kärdi hüvitamiskaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kinnipeetava käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud õigust vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Kaebaja viitas kohtueelses menetluses Tartu Vangla kodukorra p 13.8.1. rikkumisele, mis sätestab analoogselt VSkE § 51 lg-ga 2 helistamisõiguse vähemalt korra nädalas. Kaebuses viitab kaebaja Tartu Vangla kodukorra p 13.8.1.2. rikkumisele, mis sätestab, et ajal, mil kinnipeetav viibib kartserirežiimil või mil tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, võimaldatakse helistamine ajavahemikus 09:00 – 20:00 eluosakonna päevakava järgsel suletud ajal järgmiselt: • esmaspäeviti; • neljapäeviti. Tartu Vangla on kohtueelse kahjunõude lahendamisel uurinud kaebaja telefonikõnede väljavõtet, millest nähtuvalt võimaldati kaebajale helistamist perioodil 18.12.2023 kuni 15.03.2024 (so kaebaja viidatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal) järgmistel päevadel: 18.12.2023, 19.12.2023, 21.12.2023, 26.12.2023, 27.12.2023, 28.12.2023,

30.12.2023, 02.01.2024, 04.01.2024, 06.01.2024, 07.01.2024, 08.01.2024, 09.01.2024, 10.01.2024, 11.01.2024, 13.01.2024, 14.01.2024, 16.01.2024, 18.01.2024, 19.01.2024, 20.01.2024, 21.01.2024, 23.01.2024, 24.01.2024, 25.01.2024, 26.01.2024, 27.01.2024, 28.01.2024, 29.01.2024, 30.01.2024, 01.02.2024, 03.02.2024, 04.02.2024, 05.02.2024, 06.02.2024, 08.02.2024, 10.02.2024, 11.02.2024, 12.02.2024, 13.02.2024, 14.02.2024, 15.02.2024, 16.02.2024, 17.02.2024, 18.02.2024, 20.02.2024, 22.02.2024, 24.02.2024, 25.02.2024, 26.02.2024, 27.02.2024, 29.02.2024, 02.03.2024, 03.03.2024, 04.03.2024, 07.03.2024, 09.03.2024, 10.03.2024, 11.03.2024, 12.03.2024, 13.03.2024 ja 14.03.2024. Telefonikõnede väljavõttest nähtub, et kaebaja sai helistada rohkem, kui kehtiva õigusega sätestatud minimaalne helistamise sagedus (so vähemalt kord nädalas). Seejuures on kaebajale võimaldatud helistada kõnealusel perioodil lisaks muudele päevadele ka nii esmaspäevadel kui ka neljapäevadel (v.a 25.12.2023, 01.01.2024, 15.01.2024, 22.01.2024 ja 19.02.2024, mil kaebaja ei saanud esmaspäevadel helistada). Samas on kohtu hinnangul nimetatud esmaspäevadel helistamise võimaluse puudumine kompenseeritud muudel päevadel helistamise võimaldamisega. Samuti ei ole kaebaja esile toonud, et tal oleks esinenud vältimatu vajadus just nimetatud esmaspäevadel helistada. Sellises olukorras ei saa kaebaja õigused olla intensiivselt riivatud ning kohtule ei nähtu, et kaebaja hüvitamisnõudel oleks perspektiivi. Kohus märgib täiendavalt, et telefonikõnede läbiviimine on üks paljudest vanglaametniku tööülesannetest ning selleks, et kinnipeetavatele ning vahistatutele oleksid tagatud ka teised samaväärsed õiguste teostamise võimalused, ei ole võimalik alati kinni peetud isikule soovitud ajal ja mahus helistamisvõimalust tagada. Telefoni kasutamise õigusele seavad piirid vastavate tehniliste tingimuste olemasolu, teiste kinnipeetavate õigus telefoni kasutamisele, vanglaametnike töökoormus ja vangla töökorraldus ning ka nende asutuste tööaeg, kuhu soovitakse helistada. Kaebaja ei saa eeldada, et tal peaks vanglas olema võimalus helistada piiramatult kogu päeva vältel. Kehtivast õigusest ei tulene kaebajale sellist subjektiivset õigust. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele (RKHK 31.10.2007. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07). Seega eelnevat arvestades ei oleks ka kohtueelse menetluse läbimise korral praeguses asjas täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud.

3.3.Kaebaja soovis saada ka riigi õigusabi selleks, et esitada kohtule vastuvõetav kaebus. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 8. Kaebaja on küll palunud, et kohus edastaks talle vastava blanketi nõuetekohase riigi õigusabi taotluse esitamiseks, kuid kohus ei pea seda vajalikuks. Menetlusökonoomiat arvestades saab kaebaja riigi õigusabi taotluse kohtu hinnangul lahendada ka olemasolevate andmete pinnalt. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub üldjoontes tema tahe ja soovitud eesmärk. Halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning väidetava helistamisõiguse rikkumisega seonduvad asjaolud peab kaebaja suutma ise välja tuua. Kaebajale ei saa olla ülemäära raske näidata ära, millal ja kuidas on vangla tema arvates helistamisõigust rikkunud ning millised negatiivsed tagajärjed sellega seoses kaebajale saabusid. Isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv

uurimisprintsiip. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu. Lisaks on kohtu hinnangul kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kaebuse osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda ning kohus tagastab kaebuse käesoleva määrusega. Samuti on kohus eelnevalt hinnanud ka kaebaja hüvitamisnõude eduväljavaadet kasinaks. Seega on kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks vähesed. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kaebaja esitas 01.09.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale. Määruskaebuses taotletakse halduskohtu määruse tervikuna tühistamist. Määruskaebuse kohaselt on kohus kaebuse tagastamise määrusega teadlikult, tahtlikult ja sihilikult rikkunud kohtumenetlus norme HKMS § 199 lg 1 p 3 mõttes, kuna antud kuupäevaga määruselt puudub määruse teinud kohtuniku allkiri.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et M. Kärdi määruskaebus halduskohtu 30.08.2024. a määruse resolutsiooni p 1 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.08.2024. a määruse vastavate põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
5.1.Esitatud määruskaebus halduskohtu 30.08.2024. a määruse resolutsiooni p 3 peale kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. Arvestades Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a määruses toodud põhjendusi M. Kärdi riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta, millega ringkonnakohus nõustub, ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Esitatud määruskaebuse ainus põhjendus on see, et kohus on väidetavalt rikkunud määruse tegemisel HKMS § 199 lg 1 p 3 nõudeid. Kohtulahendite infosüsteemis on üleval Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a määrus käesolevas asjas, mille on 30.08.2024 allkirjastanud digitaalselt määruse teinud kohtunik Maria Lõbus. Samasugune info määruse allkirjastamise kohta on olemas digitoimikus ja kohtule teadaolevalt näeb sama digitoimiku vaadet ka kinnipeetav VAET-is, kui klõpsata määruse kirje juures paremal pool olevat nuppu „näita allkirju/sulge allkirjad“. Seda, et selliselt (digitaalselt) allkirjastatud määrus on igati seaduslik ja tegemist ei ole HKMS § 199 lg 1 p 3 nõuete rikkumisega, on M. Kärdile juba korduvalt ka varem selgitatud (nt ringkonnakohtu määrused asjades nr 3-24-102; 3-24-254 ja 3-24-421), mistõttu ei pea ringkonnakohus käesolevas määruses vajalikuks kõnealusel teemal pikemalt peatuda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium