Maksuõigus › Maksuotsused

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kaebusest loobumise vastuvõtmise ja menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maksuotsuse p-s 2.2 tuvastas maksuhaldur, et Complex Consult OÜ on kontrollitaval perioodil deklareerinud maha arvatavat sisendkäibemaksu rohkem kui selleks õigus. Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval: - maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole Complex Consult OÜ kuulunud sõiduauto Audi A4 (710MPD) puhul tegemist 100% ettevõtluses kasutatava sõidukiga, vaid 50% kasutusotstarbega sõidukiga ja sõidukiga seotud kuludelt on Complex Consult OÜ-l õigus sisendkäibemaksus maha arvata 50% kuludokumentidel märgitud käibemaksust; - kontrollakti leheküljel 9 olevas tabelis 3 välja toodud kulude kasutus ja vajadus Complex Consult OÜ ettevõtluse tarbeks ei ole tuvastatav; - pangakontode ja ostuarvete analüüsimisel nähtub mitmeid kulutusi, mis ei ole seostatavad Complex Consult OÜ majandustegevusega ja millede osas on maksuhaldur seisukohal, et tegemist on erisoodustusmaksu aluseks olevate kuludega; - Tallinna mnt 8a-31, Narva korteriomandi remondikulude maha arvamine ei ole lubatud, sest Complex Consult OÜ-l ei ole esitanud ühtegi tõendit majutusteenuse osutamise kohta; - Kuna Complex Consult OÜ ettevõtluses kasutusel olnud Audi A4 tarbis diiselkütust, siis vastavalt sõiduki kasutusotstarbele lubab maksuhaldur maha arvatava sisendkäibemaksu hulgas arvestada diiselkütuse soetuskuludelt käibemaksu 50% ulatuses. Circle K Eesti AS-i poolt väljastatud kütusearvetel märgitud bensiini maksuhaldur Complex Consult OÜ ettevõtluse tarbeks soetusena ei arvesta; - Telia Eesti AS-i poolt väljastatud arvetel märgitud number 55 925091 ei ole Complex Consult OÜ ettevõtluses kasutatav; - Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners OÜ-lt renditud mootorratta BMW R 1250 GS numbrimärgiga SG82 kasutamise puhul on tegemist Complex Consult OÜ juhatuse liikmele osutatava hüvega; - lisaks muutub MO punktis 2.1.2 välja toodud kuluarvetelt arvestatud ja käibedeklaratsiooni ridadel 4 ja 5 deklareeritud ühendusesisese kauba ja teenuse käibemaks. Maksuotsuse p 2.3.1 kohaselt on Complex Consult OÜ kontrollitaval perioodil OÜ Swedbank AS-i avatud pangakontolt teostatud kaardimaksed ja ülekanded, mille kohta ei ole esitanud nõuetele vastavaid algdokumente. Lisaks on Complex Consult OÜ teinud järgmised kulutused, mis ei ole seostatavad majandustegevusega: 1) Nordspirit OÜ 08.10.2020 arve nr 20100801, mille alusel soetas Complex Consult OÜ „PARKER kinkekomplekt, graveerimine, kujundi graveerimine ja kujundusteenus“ kogusummas 111,45 eurot kingituseks K. K vandeadvokaadi tunnistuse kaitsmise puhul kingituseks ja 2) Lillepood 31.10.2020 arve nr #IN000888 alusel soetatud „lillekorv Florette ja kaart N. N“ kogusummas 78,90 eurot. Maksuotsuse p 2.3.2.2 kohaselt tuleb Complex Consult OÜ-l sõiduauto Audi A4 registrimärgiga 710MPD kasutamise võimaldamise eest osaliselt ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, tasuda erisoodustust. Erisoodustuse arvestamise baasiks on üle 5 aasta vanuste autode korral 1,47 eurot kW kohta kuus. Lisaks on Complex Consult OÜ kontrollitaval perioodil tasunud ettevõttele kuuluva pangakaartiga ja teostanud ettevõttele kuuluvatelt arvelduskontodelt ülekandeid kulutuste eest, mis ei ole seostatavad ettevõtlusega ja mida maksuhaldur käsitleb töötajale või juhatuse liikmele tehtud erisoodustusena. MTA seisukoht tugineb alljärgneval: - Complex Consult OÜ on kontrollitaval perioodil soetanud erinevatelt Eesti, Läti ja Saksamaa äriühingutelt mitmesugust mootorratta varustust, motoriideid, turvavarustust ja muud varustust, mille osas oleme seisukohal, et motovarustuse soetus ei ole seotud Complex Consult OÜ majandustegevusega ja tegemist on juhatuse liikmele X. Xile

-

-

-

-

-

-

-

rahaliselt hinnatava hüve osutamisega, millelt tuleb arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud; Complex Consult OÜ on tasunud Gestani OÜ-le koolituse eest ja AllePal OÜ-le Ducati Multistrada müügikuulutuse avaldamise eest, mille osas selgitas, et mootorratta koolitusel osales ettevõtte juhatuse liige X. X ning AllePal OÜ müügikuulutus on tema enda isiklik kulu; Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ-lt rendilepingu nr 1 alusel renditud mootorratta BMW R 1250 GS numbrimärgiga SG82 puhul ei ole tegemist Complex Consult OÜ ettevõtluses töösõitude tarbeks renditava liiklusvahendiga vaid juhatuse liikmele X. Xile rahaliselt hinnatava hüve osutamisega, millelt tuleb arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud; Circle K tanklatest mootorikütuse bensiin soetus ei ole seotud Complex Consult OÜ ettevõtlusega. Complex Consult OÜ-le kontrollitaval perioodil kuulunud sõiduauto Audi A4 registrimärgiga 710MPD tarbib diiselkütust ja juhatuse liikme selgituse kohaselt kulus soetatud bensiin tema enda ja ka renditud mootorrattale, mida kasutasite töösõitudeks. Complex Consult OÜ ei ole esitanud ühtegi arvestust töösõitude kohta ja seega oleme seisukohal, et tegelikult renditud mootorratast ja ka juhatuse liikme enda mootorratas ei kasutatud ettevõtluse tarbeks vajalike töösõitude tegemiseks ja tegemist on juhatuse liikmele X. Xile rahaliselt hinnatava hüve osutamisega, millelt tuleb arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud. Telia Eesti AS arvetel märgitud numbri 55 925 091 märkinud oma kontaktina emaksuameti keskkonnas Complex Consult OÜ juhatuse liikme abikaasa X. X. kes ei ole Complex Consult OÜ töötaja ega ka muudmoodi Complex Consult OÜ majandustegevusega seotud. Seega ei saa olla Complex Consult OÜ-ga mitteseotud isiku kasutuses oleva telefoninumbri kõnede ja interneti kasutus seotus olla seotud tema ettevõtlusega, vaid juhatuse liikme ja temaga seotud pereliikmetele rahaliselt hinnatava hüve osutamisega, millelt tuleb arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud. Complex Consult OÜ on 23.09.2020 SEB Pank AS-is avatud arvelduskontolt tasunud FEB AS hinnapakkumise 1000249913-0 kogusummast 6 296,22 eurot 50% ettemaksu summas 3148,11 eurot. Oma raamatupidamises te FEB AS arvet kajastanud ei ole ja teise 50% arve kogusummas tasumist Complex Consult OÜ pangakontodelt ei näe ja seda kulutust ei ole kajastatud ka ettevõtte raamatupidamises, siis on MTA seisukohal, et hinnapakkumisel märgitud kulutused ei ole seotud Complex Consult OÜ ettevõtlusega ja tõenäoliselt on need kulunud juhatuse liikme tarbeks, millelt tuleb arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud. Nordic SeaWood OÜ-le ruumide rent ja Radisson Blue Olümpia hotelli arve F. F ööbimise eest ei ole seotud Complex Consult OÜ ettevõtlusega. Asher SIA-lt arve alusel soetatud mitmesugused riided ja jalanõud kogusummas 7 740 eurot, ei ole seotud Complex Consult OÜ ettevõtlusega ja MTA hinnangul on need tõenäoliselt juhatuse liikme ja tema pereliikme(te)le osutatud rahaliselt hinnatava hüve osutamisega, millelt tuleb arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud. Lisaks on KA lisas 21 tabelis välja toodud ka kulud välismaal tankimiste kohta ja X. Xile soetatud lennupilet mis väidetavalt on seotud juhatuse liikme X. Xi välislähetustega. Oma väite tõestuseks ei ole Complex Consult OÜ esitanud ühtegi arvestust ega ka dokumentaalset tõendit X. Xi välislähetuste kohta ja kuna MTA-l puudub selge ja üheselt mõistetav arvestus X. Xi välislähetuste osas, siis ei saa välismaal tehtud kulutusi seostada Complex Consult OÜ ettevõtlusega seotuks ja kuna hüve on saanud Complex Consult OÜ juhatuse liige isikuliselt, siis tuleb neilt arvestada ja tasuda erisoodustusmaksud.

Maksuotsuse p-s 2.4 asus maksuhaldur seisukohale, et Complex Consult OÜ poolt X. Xile antud avansimaksed summas 23 200 eurot ja osaniku laenu tagasimaksed summas 35 700 on juhatuse liikme netotasuks, millelt on jäetud tööjõumaksud deklareerimata ja tasumata. Maksuhalduri seisukoht tugineb alljärgneval: 1) TÖR andmetel on kaebaja registreerinud X. Xi töölepingulise töötajana alates 01.10.2019 tööajamääraga 1,0, ent ei ole talle deklareerinud töötasu väljamakseid; 2) kaebaja pearaamatu kanded ebausaldusväärsed, mistõttu ei pruugi olla ka konto 2030 „lühiajaline laen omanikult“ konto algsaldo summas 4 540 eurot olla tõene; 3) kaebaja on kajastanud oma pearaamatus aruandvate isikutena nii juhatuse liikme X. Xi kui töötaja C. C, ent ei nähtu kui palju on antud raha majanduskulude tarbeks C. C. Samuti ei ole näha, kui palju kumbki aruandvatest isikutest kaebajale rahalisi vahendeid võlgu on; 4) esitatud ostuarvete analüüsimisel ei nähtu, et X. Xile antud avansimaksete eest oleks soetatud kaebaja ettevõtluse tarbeks vajalikke kaupu või teenuseid. Seega ei ole tuvastatav, milliste majanduskulude tarbeks aruandev isik X. X saadud rahalisi vahendeid vajas; 5) kaebaja poolt 11.02.2022 täiendavates selgitustes esitatud väide, et X. X kasutas saadud rahalisi vahendeid Cross-market Technologies OÜ projekti finantseerimises, ei ole tõendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

andis juhatuse liikmele täiendavaid oskusi, mis vähendab omakorda võimalust, et mootorratas sattub liiklusõnnetusesse. Kaebaja ei või vastutada Saksamaa ettevõtte ebaõigesti vormistatud arve eest. 3.2 Arusaamatud on vastustaja selgitused, et Europcar oktoober 2020 arve sõiduauto Mercedes Benz rentimise eest ei ole seotud kaebaja majandustegevusega. Vastustaja ei ole osundanud, et sellist teenust polnud Saksamaal saadud. Äriühingu juhatuse liige viibis Saksamaal töölähetuses ning seoses ametiülesannetega vajas rendiautot. Kaebaja pangakaart ei toiminud arve tasumisel, mistõttu sai kasutatud kolmanda isiku pangakaarti. See, et Saksamaa arvel on märgitud Saksamaa käibemaks ei tähenda, et kaebaja ei või sisendkäibemaksu maha arvata. Kaebaja ei saa mõjutada Saksamaa ettevõtet arve väljastamisel. 3.3 Seonduvalt Asher SIA arvega tegi vastustaja samuti ebaõiged järeldused. Vastustaja selgitus, et tegemist on tõenäoliselt juhatuse liikmele ja tema perekonna liikmetele osutatud rahaliselt hinnatava hüve osutamisega, on meelevaldne ning põhistamata. Äriühing soetas kõnealused kaubad edasimüügi eesmärgil Ukrainasse. Pandeemia ajal oli kaupade toimetamine raskendatud. Ukraina klient selgitas, et tema siiski ei saa osta kõnealuseid kaupu ja andis teada, et tema arvates võiks kaubad müüa Poole ettevõttele. Vastustaja ei ole palunud, et kaebaja näitaks temale arves märgitud kaupu. Kaebaja müüs ja saatis kaubad Poolasse. Vastustaja ei või kaebajale ette heita kaupade Ukrainasse mittesaatmist. Asjaolu, et Poola ettevõtte juhatuses on Eesti kodanikud, ei tähenda, et Poola ettevõte ei või soetada kõnealuseid kaupu. Samuti ei pea kõnealuste kaupade soetamiseks olema eraldi tegevusluba või peab tegelema riidekaupade müügiga. Kõnealused kaubad on vabalt võõrandatavad ning kaupade müük Poola ettevõttele oli igati mõistlik äriline lahendus, kuna kaupade müügist sai kaebaja raha. 3.4 Vastustaja selgitused seoses kütusearvetega on jäänud ebaselgeks. Vastustaja ei ole tuvastanud, et tegemist oleks elektriliste mootorratastega; maksumenetluses on tõendamist leidnud, et kaebaja juhatuse liige kasutab ametisõitudeks kahte mootorratast. Vastustaja ei või seada kahtluse alla, et kõnealused mootorrattad kasutavad sõitudeks bensiini. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud läbitud kilometraaži ja kasutatud kütuse suhet. 3.5 Seonduvalt lennupiletiga on vastustaja seiskoht põhistamata. Kaebaja selgitas vastustajale, miks ja mis eesmärkidel kaebaja juhatuse liige lendas välismaale. Antud välislähetus oli seotud kaebaja majandustegevusega ning vastustaja ei või keelata kaebaja juhuse liikmel käia välislähetustes. Vastustaja selgitustest ei ole võimalik aru saada, miks vastustaja asus seisukohale, et kõnealune lennupilet ei seostu äriühingu majandustegevusega. 3.6 Vastustaja seisukoht, et sõiduki Audi A4, reg.nr 710 MPD puhul ei olnud tegemist 100% ettevõtluses kasutatava varaga, on samuti põhistamata. Äriühingu kasutuses oli kontrollperioodil üks sõiduk. Seega on ilmselge, et antud sõidukiga tehti ametisõite. Kaebaja esitas vastustajale sõidukiga ja selle kasutamisega seotud dokumendid, mis kogumis tõendavad, et kõnealust sõidukit kasutati kontrollperioodil 100% ettevõtluses kasutatava varana. Asjaolu, et sõiduki tehnilisse passi on kantud äriühingu mittetöötajatest isikud, ei tähenda automaatselt, et sõidukit kasutati kontrollperioodil muul otstarbel, kui ettevõtluses kasutatavat vara. Vastustaja ei ole

osundanud ühelegi asjaolule, mis oleks objektiivsete tõenditega tõendatud, et kontrollperioodil oleks kõnealust sõidukit kasutatud äriühingus mittetöötavate isikute poolt. Liiati ei keela seadus sõiduki rentimist, sh tehnilisse passi kantud isikutele. Maksustatakse mitte võimalus sõidukit teiste isikute poolt kasutada, vaid reaalset sõiduki kasutamist teiste isikute poolt, kui see toimus õigusliku aluseta. 3.7 Kaebaja selgitas, et praktiliselt kõik kontrolliakti tabelis 3 märgitud kulud on seotud ettevõtlusega. Äriühing võib nõustuda, et maiustused, joogid ja autokaubad võisid olla ekslikult kasutatud sisendkäibemaksu arvestamisel. Selles osas vajab äriühing täiendavat aega, et teha vajadusel deklaratsioonides parandusi. 3.8 Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega seoses Telia Eesti AS telefoni numbriga 55 925 091. Arusaamatuks jääb, millist ajavahemikku vastustaja silmas peab väites, et X. X on märkinud kõnealuse numbri oma kontaktnumbriks e-maksuametis. Vastustaja ei ole kontrollinud ega tõendanud, et kontrollitaval perioodil oleks kõnealust numbrit kasutanud X. X. Asjaolu, et X. X ja X. X on abikaasad ei tähenda, et X. X kasutab kõnealust numbrit. 3.9 Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega seonduvalt AS FEB hinnapakkumisega. Hetkel kuulub tõepoolest kaebajale üks korteriomand Narvas, kuid nagu kaebaja selgitas, oli plaanis soetada ca 3 korteriomandit ja seda väljaüürimise eesmärgil. Plaani ei saanud ellu viia pandeemia tõttu (mh vähenes turistide arv) ning Narva korteriomandis ehitustöid teostanud ettevõttega oli kaebaja sunnitud töövõtulepingu lõpetama, tellima ekspertiisi, tellima tehtud tööde ümbertegemise ja esitama hagi kohtusse ebakvaliteetseid töid teostanud ettevõtte vastu. Samuti ei ole vastustaja arvestanud, et viimasel ajal tõusid kinnisvara hinnad märkimisväärselt, seejuures üürihinnad ei ole samaväärses proportsioonis tõusnud. Samuti jättis vastustaja arvestamata, et viimasel ajal on ehitustööd kallinenud. Arvestades kõiki neid tegureid, on iseenesest mõistetav, et kaebajal ei olnud võimalik esmase äriplaani kohaselt tegutseda. Sellises olukorras oli igati mõistlik eelnevalt soetatud sanitaartehnika maha müüa. Kaebaja ei tasunud ülejäänud 50% hinnapakkumises toodud summast seoses majandusliku olukorra muutumisega ning ka põhjustel, mis temast otseselt ei sõltunud. Vastustaja järeldus, et kuna X. X tasus kaebaja pangakontolt, siis sai ta seda teha enda huvides, on põhistamata ja meelevaldne. Maksuotsusest ei selgu, milleks juhatuse liige vajas sellises ulatuses sanitaartehnikat. Vastustaja väide sanitaartehnika edasimüügi ebausaldusväärsuse kohta on kohatu. Vastustaja pole ühendust võtnud Y. Y-ga , et täpsustada, kas tema soetas sanitaartehnikat. 3.10 Kaebaja leiab, et vastustaja selgitused seonduvalt Nordic Seawood OÜ arve ja ruumide rendiga on ebaõiged. Ruumide rent ei ole oma mõjus ja tähenduses vastuvõtmisega seotud kulu. Kaebaja ei ole tellinud Nordic Seawood OÜ-lt koostööpartneritega seotud kohtumise ja vastuvõtu organiseerimist ning Nordic Seawood OÜ kinnitas oma vastuses vastustajale, et tema andis kaebajale ruumi renti. Vastustaja poolt on tsiviilsuhte ümberkvalifitseerimine asjakohatu – vastustaja ei või omistada kaebajale sellist tahteavaldust ja tagajärge, mille saabumist tema ei ole kunagi soovinud. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et 07.11.2022 oleks peetud juhatuse liikme sünnipäeva.

3.11 Mida kaebaja seonduvalt F. Fga, Radisson Blue Olümpia hotelli 07.11.2020 arve 719819 tasumise osas rikkus, on jäänud kaebajale arusaamatuks. 3.12 Vastustaja kasutas Tallinna mnt 8a-31, Narva korteriomandiga seotud arvete sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubamiseks seadussätet, mis reguleerib kinnisasja üürile või rendile andmist. Kuid käesoleval juhul ei ole veel toimunud kinnisasja üürile või rendile andmist. Käesoleval juhul ei ole veel toimunud kinnisasja üürile või rendile andmist. Kaebaja teostas sisendkäibemaksu mahaarvamist kinnisasja remondile kulutatud summade arvelt. 3.13 Vastustaja selgitused, et kaebaja pole selgitanud AS-i Swedbank kontol raha liikumist on asjakohatud. Antud summad on seotud kaebajaga järgmiselt: 1) SIA Juridiskais birojs Ex Vero kompenseerimine - tegemist on X. Xi poolt äriühingu kulude tasumisega. Kulu seostub äriühinguga. Kaasas ei olnud tasumiseks äriühingu pangakaarti; 2) WWW.WUNDERLICH.DE - tegemist on BMW mootorratta varuosadega; 3) Hotel on Booking.com \\Amsterdam \1017 - tegemist oli ärilähetusega. Amsterdamis oli kohtumine kliendiga; 4) TRIIN SILD NOTAR tegemist on edasi müüdud teenusega; 5) Rahandusministeerium - tegemist on edasi müüdud teenusega; 6) Pinna teenindus - tegemist on edasi müüdud teenusega; 7) VAGNER INSURANCE BROKER - tegemist on edasi müüdud teenusega; 8) X. X tegemist on laenu tagasimaksega; 9) Pinna teenindus - tegemist on edasi müüdud teenusega; 10) 5473722001434832 01.10.20 apply.gov.ee - tegemist on edasi müüdud teenusega; 11) GOOGLE *Google Storage - tasu Google teenuste kasutamise eest; 12) K5473722001412580 HAN00630 - kaebaja andis vastavad dokumendi vastustajale, mistõttu vajab kaebaja täiendavalt aega antud kulu selgitamiseks; 13) 5473722001434832 12.10.20 REISITERMINAL CHECK IN - kaebaja andis vastavad dokumendi vastustajale, mistõttu vajab kaebaja täiendavad aega antud kulu selgitamiseks; 14) WWW.WUNDERLICH.DE - tegemist on BMW mootorratta varuosadega; 15) Lufthansa - kaebaja andis vastavad dokumendi vastustajale, mistõttu vajab kaebaja täiendavad aega antud kulu selgitamiseks; 16) TAMMSAARE TEENINDUS - tegemist on edasi müüdud teenusega; 17) BMW EUROPE MOTO tegemist on BMW mootorratta varuosadega; 18) Dropbox - kaebaja andis vastavad dokumendi vastustajale, mistõttu vajab kaebaja täiendavad aega antud kulu selgitamiseks. 3.14 Seoses Nordspirit OÜ arvega märgib kaebaja, et kui vastustaja tuvastas, et äriühing jättis kogemata kingituse deklareerimata, siis pidi vastustaja maksuhaldurina osundama deklareerimisel tekkinud veale ja võimaldama kaebajal esitada parandatud deklaratsiooni. Kaebaja soovib selles osas esitada parandatud deklaratsiooni. Kuna kaebaja esitab selles osas täiendatud deklaratsiooni, siis on vastustaja selgitused asjakohatud ja seega arvestused ka ebaõiged. 3.15 Seoses lillepoe arvega märgib kaebaja, et lilli saab kinkida nii minevikus toimunud koostöö meenutamise puhul ning ka tulevikus aset leidva koostöö perspektiivi puhul. 3.16 Vastustaja selgitus, et konto 2030 „lühiajaline laen omanikult“ konto algsaldo summas 4 540 eurot ei pruugi olla tõene, on põhistamata. Väljend, et „laenu tagasikanded on klapitatud konto 1230 „nõuded aruandvate isikute vastu“ kannetega, on kohatu. Mis tähendab klapitatud ja miks see on just klapitatud, ei ole vastustaja

selgitanud. Kui vastustajale on jäänud arusaamatuks, kui palju sai antud X. Xile majanduskulude tarbeks rahalisi vahendeid ja kui palju sai antud C. C majanduskulude tarbeks rahalisi vahendeid, siis oleks vastustaja pidanud seda täiendavalt uurima. Samuti kinnitas vastustaja, et tema ei ole aru saanud avansimaksete ettevõtluse tarbeks tehtavate kulutuste arvestuste osas. Kuna vastustaja seda kinnitas, siis jääb arusaamatuks, miks vastustaja läks edasi maksumenetlusega ja tegi otsuse muu hulgas asjaolude kohta, mis ei olnud temale teada ja mida ta ei ole kaebaja käest täpsustanud. Analüüs seonduvalt X. Xile antud avansimaksetega on pealiskaudne: vastustaja ei ole süvenenud sellesse, mida ja miks X. X soetas. Vastustaja selgitused seoses Crossmarket Tehnologies OÜ finantseerimise uurimisega on kohatud. Vastustajale on esitatud andmed ja tõendid finantseerimise kohta. Kui vastustaja seisukohalt oleks kaebaja pidanud finantseerimist enda raamatupidamises teisiti kajastama, siis oleks tulnud kaebaja tähelepanu sellele raamatupidamislikule veale osutada. Vastustaja ei ole osundanud, et sellist finantseerimist pole toimunud. Kaebaja juhatuse liikmel oli piisav sissetulek, mistõttu ei vajanud ta endale varjatud kujul täiendavaid tulusid ning vastustaja ei ole selgitanud, kuidas saab suhteliselt väike ettevõte tasuda juhatuse liikmele netotasu 15 000 eurot kuus.

tehingud toimusid september kuni detsember 2020. Maksumenetlus algas märtsis 2021 ning dokumendid esitas kaebaja alles mais 2021. Sellisel juhul ei saa olla tegemist kuluga, mis tehti maksumenetluse tarbeks. Kaebaja etteheide on otsitud. 4.5 Asher SIA arvega selgitab MTA, et tegemist on ca 7 700 euro eest ostetud erisuguste riiete ja jalatsitega, mis väidetavalt olid soetatud Ukraina kliendi tellimuse alusel. Kaup pidi minema Ukrainasse. Kaubad soetati detsembris 2020. Maksumenetlus algas märtsis 2021. Kaebaja juhatuse liige käis maksuhaldurile suulisi seletusi andmas september 2021, kus selgitas, et kaubad on pakitud ja vaja veel ainult Ukrainasse ära saata. 2022 aprillis esitatud kaebuses väidab kaebaja, et Ukraina on sõja tõttu ei saanud tellija kaupu vastu võtta. Samas märtsis 2021 alustatud menetluse alustamise tähtaega pikendas MTA kaebaja taotlusel kaks korda põhjusel, et kaebaja juhatuse liige oli Ukrainas lähetuses. MTA jaoks jääb arusaamatuks, et kui juhatuse liige sai 2021 alguses Ukrainasse reisida, siis järelikult toimus ka kaubavahetus riikide vahel. Tegemist on tehinguga, mis toimus detsember 2020, mitte alates 2022 veebruarist. Kaebaja etteheide, mille kohaselt kaebaja küsis maksuhaldurilt selgitust, kuidas väidetavaid Ukrainasse müüdavaid kaupu deklareerida on alusetu, sest kaebaja ei ole sellise küsimusega maksuhalduri poole pöördunud. 4.6 Seoses FEB AS tehinguga on maksuhaldur selgelt põhjendanud, miks arvel märgitud vannid ja tualettpotid ning kraanikausid ei ole seotud Narva korteri renoveerimisega. MTA rõhutab, et tegemist 2020 septembris soetatud kaupadega, mis müüdi väidetavalt maha oma töötajale detsembris 2022 peale MTA poolset tähelepanu juhtimist, et neid kaupu kaebaja tegelikult ettevõtluses ei kasutanud. Väidetavalt müüs kaebaja maha need asjad, mis korterist üle jäid. Samas edasimüügi kohta koostatud arvelt ei nähtu, et seal loetletud kaupadest midagi üldse oleks Narva korteri tarbeks kasutatud. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et Narva korteri ehitaja sõnul arvel märgitud kaupu üldse sinna korterisse ei läinudki. Kaebaja väited, mille kohaselt erisoodustusmaksudega maksustamine on alusetu, on otsitud ja ebaõiged. 4.7 MTA ei nõustu kaebaja etteheidetega, mille kohaselt on maksumenetluse käigus rikutud uurimiskohustust või seletusi võetud poolikult. MTA on arvestanud kõiki kirjavahetusi, kirjalikke ja suuliseid vastuseid küsimustele ning lisaks ka detsember 2021 e-kirjaga saadetud kokkuvõtteid koos muudatuste tabelitega ja muid saadud lisadokumente. Samuti küsinud kaebajalt korraldusega dokumente perioodi september kuni detsember 2020 kohta ja muid dokumente, mida kaebaja peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Seega oli kaebajal kohustus esitada kõik asjassepuutuvad dokumendid ja teave. Kaebaja esitas maksumenetluses hulgaliselt dokumente, jättes selgitamata, mis asjaolusid soovib nende kõigiga tõendada. 4.8 Kaebaja ei sisusta, milliseid tõendeid ei ole maksuhaldur arvestanud ning milliseid tõendeid ja miks oleks täiendavalt tulnud arvestada. Samuti on MTA võtnud vastu kõik kaebaja poolt esitatud tõendid ning tugines nendest asjakohastele kontrolliaktis ja maksuotsuses. Asjasse puutumatud dokumendid jättis vastustaja tähelepanuta. Kaebaja ei toonud ka ise täiendavalt välja, milliseid dokumente veel oleks pidanud arvestama ja kuidas seda tulnuks teha. MTA on kontrolliaktis selgitanud, miks kontrolliaktis käsitletud tehingud kuuluvad maksustamisele ja millised vastuolud tulevad kaebaja selgitustest ja kirjalikest vastustest. Kaebaja

raamatupidamise ebausaldusväärsuse põhjenduste juurde.

osas

jääb

MTA

kontrolliaktis

toodud

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

deklareerima ja tasuma juhatuse liikmele X. Xile kontrollitaval perioodil tehtud ülekannetelt kokku summas 58 900 eurot tööjõumakse. Muus osas on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohtu põhjendused on järgmised:

7.3 TuMS § 48 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Töötajaks loetakse sama paragrahvi lg 3 alusel ka juhtimisorgani liige. TuMS § 48 lg 4 sätestab, et erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. TuMS § 48 lg 4 p 2 kohaselt on erisoodustus muu hulgas sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale (vt nt RKHKo nr 3-3-1-73-09, p 9 ja nr 3-3-1-27-15, p 14). Kohtu hinnangul on maksuhaldur õigesti ja põhjendatult asunud seisukohale, et mootorratta rendi, motovarustuse ja -riiete soetuse ning mootorratta koolituskulude tasumise puhul on tegemist kaebaja juhatuse liikmele X. Xile osutatud erisoodustusega. 7.3.1 Asjas puudub vaidlus, et X. X oli kontrolliperioodil kaebaja ainus juhatuse liige ning täitis aktiivselt juhatuse liikme ülesandeid. Vaidlus puudub ka selles, et renditud mootorratta kasutajaks oli üksnes X. X, kes väitis kohtule, et kasutas renditud mootorratast 100% ettevõtluse otstarbel (03.05.2024 kohtuistungi helisalvestis I osa alates 01:41:18). Samas puuduvad asjas mistahes tõendid, mis võimaldaks X. Xi väidet kontrollida või saada üleüldse ülevaadet renditud mootorratta BMW R 1250 GS numbrimärgiga SG82 kasutamisest. Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 458 SE seletuskiri selgitab: „Kui tööandja on valinud mitte võimaldada tema omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist töötaja isiklikel eesmärkidel, siis on tööandjal kohustus tagada, et sõiduautot ka tegelikult kasutatakse üksnes töö-, ameti- või teenistusülesannete täitmiseks või tööandja ettevõtluseks. Viimast tuleb maksumaksjal vajaduse korral maksuhaldurile tõendada. Sama kohustus tuleneb ka käibemaksuseadusest, mille kohaselt käibemaksukohustuslane, kes rakendab käibemaksuseaduse § 30 lõikes 4 sätestatud erandit, mille kohaselt sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks ning sõiduauto ja sellega seotud kuludelt sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvanud, peab tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine ettevõtlusega mitteseotud otstarbel on välistatud. Tähtsust omavate asjaolude tõendamise, s.h arvestuse pidamise kohustuse sätestab ka maksukorralduse seaduse § 57 lõige 3, mille järgi tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, antud juhul tööandja poolt tarvitusele võetud meetmetest isikliku kasutuse välistamiseks.“ (lk 24-25; vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c7beb5e36d87-40cc-967a-4074ee 159b96/Tulumaksuseaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+se adus/). Kohtu hinnangul laieneb selline tõendamispõhimõte ka olukorrale, kus äriühing on rentinud mootorratta, et anda see juhatuse liikme kasutusse tööülesannete täitmiseks. 7.3.2 Antud juhul tõendab renditud mootorratta kasutamist kaebaja ettevõtluses ainult X. Xi suusõnaline kinnitus (03.05.2024 kohtuistungi helisalvestis I osa alates 01:41:45). Seejuures ei suutnud X. X kohtuistungil usaldusväärselt välja tuua, milliseid töösõite ta ajavahemikul september-detsember 2020 renditud mootorrattaga tegi. Kohtuistungil selgitusi andes suutis X. X nimetada ainult ühe ürituse - 18.09.2020 Viljandis toimunud H. H korraldatud valijatega suhtlemise üritus – ning ühe aadressi Aruküla tee 57, Jüri, mida ta väidetavalt renditud

mootorrattaga külastas. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi sellise üld- ja paljasõnalise selgituse alusel tuvastada renditud mootorratta kasutamist ettevõtlusega seotud otstarbel. Vaidlus puudub, et X. Xi kasutuses oli kontrollitaval perioodil lisaks renditud mootorrattale ka isiklik mootorratas, mida ta maksumenetluses antud selgituste kohaselt kasutas samuti töösõitude tegemiseks (X. Xi 06.08.2021 kirjalikud selgitused bensiini soetamise kohta ja AllePal OÜ 19.11.2020 arve nr 3376183-131110 selgitusega „Ducati Multistrada 950 83kW müügikuulutus erinevates rubriikides“). Olukorras, kus kaebaja on jätnud mootorrataste kasutamise X. Xi poolt töösõitude tegemiseks dokumenteerimata, pole võimalik tuvastada ega kontrollida, millise mootorrattaga ta 18.09.2020 Viljandis toimunud üritusele sõitis. Arvestades, et kaebajale kuulus kontrollitaval perioodil sõiduauto Audi A4 registrimärgiga 710MPD, mida kaebaja juhatuse liige X. X kasutas ajavahemikul september-detsember 2020 töösõitude tegemiseks, sh aadressile Aruküla tee 57, Jüri sõitmiseks (vt sõidupäevik, dtl 666-673) ning olukorras, kaebaja pole teinud mitte midagi selleks, et fikseerida renditud mootorratta kasutamist ettevõtlusega seotud otstarbel, ei pea kohus X. Xi poolt kohtuistungil aadressile Aruküla tee 57, Jüri osundamist millekski, mille alusel tuvastada ettevõtlusega seotud sõidu tegemine renditud mootorrattaga. Olukorras, kus pole võimalik tuvastada mitte ühtegi X. Xi poolt renditud mootorrattaga ettevõtlusega seoses tehtud sõitu, on põhjendatud asuda seisukohale, et mootorratast ei renditud kasutamiseks kaebaja ettevõtluses. 7.3.3 Sellele, et mootorratas renditi kasutamiseks kaebaja juhatuse liikme isiklikes huvides viitab asjaolu, et mootorratta registrimärgi tähe ja numbrikombinatsioon SG82 sisaldab juhatuse liikme X. Xi ees- ja perekonnanime algustähti ja sünniaastat. Lisaks ühtib X. Xi poolt isikliku mootorratta müüki paneku aeg mootorratta rentimise ajaga ning X. Xi poolt kohtuistungil esitatud selgituse kohaselt ta pärast isikliku mootorratta võõrandamist 2021 kevadel uut isiklikku mootorratast pole soetanud (03.05.2024 kohtuistungi II osa helisalvestis alates 00:30:13). X. X isiklikule huvile renditud mootorratta kasutamisel viitab asjaolu, et ta asus koheselt soetama kaebaja kulul suurtes summades lisavarustust, et muuta renditud mootorratast nii tehniliselt kui välimuselt paremaks. Maksuhaldur on kontrolliakti p-s 4.2.2.2 tuvastanud, et kaebaja poolt soetatud motovarustuse näol tundub olevat tegemist pigem hobisõitja varustusega, kui varustusega, mis on vajalik töösõitude tegemiseks ning kaebaja ei ole seda ümber lükanud. Samuti nõustub kohus maksuhalduriga, et mootorratta rentimine töösõitude tegemiseks ning seejärel selle n.ö töösõitude tegemiseks kõlbulikuks muutmine suurtes summades lisavarustuse soetamise näol, ei ole ka eluliselt usutav. Seejuures on kohtu hinnangul tähelepanuväärne ka see, et olukorras, kus mootorratta rendilepingu p 4.4.8 näeb ette, et rendileandja kirjaliku loata rentniku vahenditega rendiobjektile tehtud ümberehitused ja parendused kuuluvad rendileandjale ja rendileandja ei hüvita rentnikule selliste ümberehituste ja parenduste väärtust, ei pidanud kaebaja rendileandja kirjalik nõusoleku küsimist parenduste tegemiseks renditud mootorrattale vajalikuks (dtl 248-251). On ilmselge, et X. X sai renditud mootorratta tasuta isiklikku kasutusse ning soetada sellele kaebaja kulul motovarustust ja kütust, sõiduriideid ja koolitust üksnes seetõttu, et tegemist on kaebaja juhatuse liikmega. Eeltoodust tulenevalt on antud juhul täidetud kõik kriteeriumid, mis võimaldavad lugeda seoses mootorratta rentimisega kontrollitaval perioodil tehtud kulutused erisoodustuseks, millelt kaebajal tuleb tasuda erisoodustusmaksud. 7.4 KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt saab maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata sellise samal maksustamisperioodil deklareeritud kauba või teenuse sisendkäibemaksu, mis on kasutatav äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Kuivõrd maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p-s 7.1 loetletud arvetel kajastatud kulud on tehtud kaebaja juhatuse liikme isiklikes huvides, puudub kaebajal õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

saabastega, mis tundub olevat tellitud konkreetselt kellegi maitsemeelt arvestades. Kui kaubad oleksid reaalselt Ukrainast saabunud tellimuse alusel edasimüügiks tellitud, siis oskaks kaebaja nimetada vähemalt kliendi nime. Olukorras, kus tehingu kohta puuduvad mistahes tõendid ning kaebaja seaduslik esindaja seletused on üldsõnalised, sh ei suuda esindaja nimetada isegi kliendi nime, kelle tellimuse alusel tema abikaasa need kaubad väidetavalt tellis, tuleb lugeda kaebaja väide Asher SIA 02.12.2020 arvel nr ASH021220 märgitud kauba soetamisest edasimüügiks Ukraina kliendile paljasõnaliseks. Seega ei ole Asher SIA 02.12.2020 arvel nr ASH021220 märgitud kaupade soetamine kaebaja ettevõtluse tarbeks leidnud kinnitust. Küll aga on tuvastatud asjaoludel usutav, et tegelikkuses soetas need kaubad kaebaja juhatuse liikme abikaasa endale isiklikuks otstarbeks. 9.3 Kaebaja on esitanud kauba edasimüügi tõendamiseks Poola äriühingule V.PAPISILLA SP. z.o.o. esitatud 03.01.2022 müügiarve nr 22R0101-2, tõendi arve tasumise kohta kaebaja arvelduskontole 04.02.2022 ning 10.01.2022 saatelehe nr 03012022 ning loeb sellega tõendatuks kauba soetamise ettevõtluse tarbeks (dtl 275, 279, 1506). Kohus kaebajaga ei nõustu. Esiteks pole usaldusväärselt tõendatud, et kaebaja poolt väidetud edasimüügitehing Poola äriühingule V.PAPISILLA SP. z.o.o ka tegelikkuses toimus. Maksuhaldur on asjakohaselt tuvastanud, et selle Poola äriühingu tegevusalaks oli sõidukite rent ja liising ning põhjendatult sellest lähtuvalt kahelnud vaidlusaluste luksuslike riiete ja jalanõude vajalikkuses sellise kliendi ettevõtluse tarbeks. Edasimüügi reaalses toimumises annab alust kahelda ka asjaolu, et väidetav edasimüük toimus 03.01.2022 arve nr 22R0101-2 alusel ehk pärast seda, kui maksuhaldur asus kaebaja suhtes alustatud maksumenetluses küsimusi esitama Asher SIA 02.12.2020 arvel nr ASH021220 märgitud kauba seotuse kohta kaebaja ettevõtlusega. Eeltoodu koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega annab põhjust kahelda, et dokumendid kauba edasimüügi kohta võivad olla vormistatud eesmärgiga jätta mulje edasimüügi toimumisest, et vältida erisoodustusmaksude tasumist. Kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid, mis maksuhalduri põhjendatud kahtluse kummutaks. Teiseks, kaebaja juhatuse liikme abikaasa soetas vaidlusalused kaubad 02.12.2020 ning kohtu poolt käesoleva otsuse p-s 10.1 tuvastatud asjaolud viitavad kogumis sellele, et ta soetas need kaebaja kulul isiklikuks otstarbeks. Väidetav kauba edasimüük Poola äriühingule toimus ca aasta hiljem. Kelle valduses need kaubad seni olid, kas edasi müüdi uued või juba kasutatud asjad, pole teada ega tagantjärele võimalik ka usaldusväärselt kindlaks teha. Seega isegi, lugeda kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel tõendatuks Asher SIA 02.12.2020 arvel nr ASH021220 kajastatud kaupade edasimüük, ei saa ainuüksi kaupade edasimüügist ca aasta hiljem, lugeda tõendatuks, et tegemist oli kaebaja ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadega.

0374 0526 selgitusega „Tarbimiskoht: Tallinna mnt. 8A-31, Narva elektrienergia“ summas 32,09 eurot, sh käibemaks 5,35 eurot; 6) Ribbon Consult OÜ 25.09.2020 arve nr 477-20A selgitusega „Tallinna mnt 8a-31, Narva kasutusloa kättesaamine koos menetluskuludega„ summas 1140,00 eurot, sh käibemaks 190 eurot. 10.2 Vaidlus puudub, et tegemist on kuludega, mis kaebaja kandis seoses talle kuuluvale korteriomandiga Narvas aadressil Tallinna mnt 8a-31. Kaebaja 06.08.2021 kirjalike selgituste kohaselt oli korter „soetatud investeeringuna lühiajalise üürimise eesmärgiga ja tulevikus müügiks. Korter oli kehvas seisus ning selle korda tehes nägin võimalust seda kallimalt tulevikus edasi müüa. Korter pole veel kasutusele võetud, toimub kapitaalremont. /.../ Korter ei ole hetkel veel kasutusele võetud. Korteri remondiga on olnud tehnilisi probleeme, mille tõttu remonditööd venisid ning protsessi käigus pidi teenuspakkujat ka vahetama./.../ Korterit on plaanis lühiajaliselt välja üürida (majutus). Enne pandeemia algust oli plaan korterit kasutada Narva tegevuskoha/kontorina.“ (dtl 196). 16.09.2021 suuliste seletuste andmisel selgitas kaebaja: “[e]esmärk oli enne pandeemiat, et korterist pidi saama kontor-korter /.../ praegu on selline mõte, et hakkame lühiajaliselt renti andma. Rent on plaanis lühiajaliselt AIRBNB kaudu näiteks.“ (dtl 205). Maksuhaldur leidis maksuotsuses, et kuivõrd airbnb.com portaalist polnud kontrolliakti koostamise hetkeni tuvastatav, et Narva korter oleks rentimiseks saadaval, siis ei ole kaebaja väide ettevõtluse käigus korteri lühiajalisest väljarentimisest tõendatud ning seega on tegemist eluruumi rentimise või väljaüürimisega, mis ei ole maksustatav müügikäive. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegemist oleks majutusteenuse osutamisega, ei ole maksuhalduri hinnangul korteriga seotud kulude maha arvamine KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt kaebaja käibemaksuarvestuses lubatud. Kaebaja on seisukohal, et seni kuni pole kinnisasja üürile või rendile andmist toimunud, on tal õigus kinnisasja remondile kulutatud summade arvelt sisendkäibemaks maha arvata. 10.3 KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata. KMS § 29 lg-st 1 tulenevalt saab maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusummast maha arvata sellise samal maksustamisperioodil deklareeritud kauba või teenuse sisendkäibemaksu, mis on kasutatav äriühingu maksustatava käibe tarbeks. Sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise printsiibi kohaselt ei pea soetatud kaubad või teenused juba sisendkäibemaksu mahaarvamise ajaks maksustatava käibe tarbeks kasutusele võetud olema, piisab, kui esineb tõsiseltvõetav ja kontrollitav kavatsus kaup või teenus maksustatava käibe tarbeks kasutusele võtta. Seega tuleb antud juhul kontrollida, kas kaebaja poolt esitatud selgitused ja tõendid võimaldavad järeldada, et kaebajal esines kavatsus vaidlusalune Narva korter pärast remonditöid kasutusele võtta maksustatava käibe tarbeks. 10.4 Võlaõigusseaduse § 272 lg 1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Kohtupraktikas on selgitatud, et eluruumide ja mitteeluruumide eristamisel ei lähtuta pelgalt detailplaneeringus ja ehitus- või kasutusloas märgitud hoone kasutusotstarbest (elamu või mitteelamu), vaid ka kavatsusest ja tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel kasutada. Pelgalt korteri ehitusõiguslikust kasutusotstarbest lähtumine ei pruugi käibemaksuseaduse kontekstis eluruumide ja mitteeluruumide eristamisel viia õigele tulemusele. Seepärast tuleb maksukohustuslasele anda võimalus selgitada ja esitada tõendid näitamaks, et elamu, korter või muu elamu osa on tegelikult soetatud majandustegevuse tarbeks. Seejärel peab maksuhaldur hindama, kas kavandatud tegevus kujutab endast

maksustatavat käivet ning kas esitatud äriplaan on usutav. Kui äriplaani teostumiseks pole seadusandlikke või muid takistusi ning äriplaan on usutav, tuleb maksukohustuslasele anda võimalus arvata sisendkäibemaks kohe maha (vt RKHKo 3-3-1-47-15, p 16). 10.5 Antud juhul on maksuhaldur kaebajalt küsinud selgitusi Narva korteri kasutamise kohta, ent on teinud asjaolust, et airbnb.com portaalist polnud kontrolliakti koostamise hetkeni tuvastatav korteri saadavus rentimiseks, ennatliku ja meelevaldse järelduse, et tegemist on eluruumi rentimise või väljaüürimisega, millisel juhul on KMS § 16 lg 2 kohaselt tegemist maksuvaba käibega. Kaebaja on selgitanud, et soetas korteri investeeringuna ning tema eesmärk oli korteri seisukorda parendada, seda mingisugune aeg lühiajaliselt välja üürida ning hiljem korter vaheltkasuga edasi müüa. Kirjeldatud viisil korteriomandi kasutama hakkamine annab aluse korteri remondikulud ja kasutusloa saamisega seoses kantud kulud sisendkäibemaksuna maha arvata. Asjaolust, et kaebaja ei olnud 01.03.2022 kontrolliakti koostamise hetkeks avaldanud kuulutust majutusteenuse pakkumise kohta, ei saa automaatselt tuletada eesmärki korterit eluruumina välja üürida. Sellisele seisukohale saaks asuda, kui oleks tõendatud, et keegi seda korterit reaalselt eluruumina kasutama asus. Käesoleval juhul aga midagi sellist maksuhaldur tuvastanud ei ole. Vastupidi, kaebaja on esitanud kohtule VKG Elektrivõrgu OÜ arved, millelt ei nähtu korteriomandi püsivale kasutamisele viitavaid kulusid. Kaebaja selgituste kohaselt on korteri lühiajaline üürile andmine viibinud seetõttu, et ehitustöid teostanud ehitusettevõte teostas töid ebakvaliteetselt ning vaidlust kaebaja ja töid teostanud ettevõtte vahel kinnitab kaebusele lisatud 23.09.2021 hagiavaldus tsiviilasjas nr 221-14970. Olukorras, kus kaebaja on enda sõnul korteri soetanud ja selles remonditöid teostanud maksustatava käibe tarbeks ning maksuhaldur ei ole seda väidet ümber lükanud, puudub alus keelata kaebajal vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist ning maksuotsus tuleb selles osas tühistada.

15.04.2021 arve nr 210036851 summas 4735,26 eurot (sh käibemaks 789,21 eurot) (dtl 615619). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on väljastanud oma töötajale Y. Y-le 20.12.2021 arve nr 21ST1201 (arvel ekslikult märgitud aastaarvuks 2022, dtl 1537, 267) ja 20.12.2021 saateleht/üleandmisakti, millel märgitud kaup kattub 100% hinnapakkumisel kajastatud kaubaga (dtl 268). Y. Y tasus kaebajale kauba eest kahes osas: 25.01.2022 summas 3148,11 eurot ja 09.02.2022 summas 3148,11 eurot (dtl 514, 516). Vaidlus on selles, kas FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumisel nr 1000249913-0 märgitud sanitaartehnika on soetatud kaebaja ettevõtlusega seotud otstarbel või juhatuse liikme huvides ning kas kauba edasimüük Y. Y-le tegelikkuses aset leidis. 11.3 Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja on andnud FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumise nr 1000249913-0 alusel kauba soetamise eesmärgi ja edasimüügi kohta vastuolulisi, ajas muutuvaid ja ebaloogilisi selgitusi. Kaebaja poolt maksumenetluses 06.08.2021 antud kirjalike selgituste kohaselt olid FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumisel nr 1000249913-0 märgitud kaubad „[s]eotud Narvas asuva korteriga“ (dtl 197). Confor Group OÜ juhatuse liige Q. Q, kes teostas kaebajal Narvas Tallinna mnt 8a-31 korteris renoveerimistöid, selgitas oma 02.09.2021 suulistes seletustes, et „FEB hinnapakkumisel 1000249913-0 märgitud tualetipotid, vannid ja kraanikausid ei ole minu poolt soetatud ja arvel märgitud koguses san.tehnilisi vahendeid Narva korterisse ei kulunud. Narva korteris oli üks tualettpott, üks kraanikauss ja üks dušisegisti, rohkem mitte. Dušinurka kui sellist seal ei ole, on lihtsalt lahtine dušš.“ (dtl 264-365). MTA küsimusele, kuidas on FEB AS hinnapakkumisel märgitud tooted seotud Narva korteriga ja mitu vannituba korteris asus vastas kaebaja juhatuse liige 16.09.2021 suuliste seletuste andmisel, et „[m]e plaanisime mitu korterit osta ja meil olid mitmed asjad nende jaoks planeeritud. Augustikuus 2021 müüsime need maha, mis üle jäid. Ma ei oska vastata, miks FEBi arve maksuarvestuses ei kajastu. Täpsustame seda.“ (dtl 206). Seega on kaebaja väide, et kaubad soetati seoses Narvas asuva korteriga, osutunud maksuhalduri poolsel kontrollimisel valeks. Kaebaja poolt 01.02.2024 menetlusdokumendis esitatud vastuväide, mille kohaselt ei saanud ehitaja vastustajale midagi kinnitada, kuivõrd kaebaja lõpetas temaga töövõtulepingu ja isik lahkus objektilt veebruaris 2021 ehk enne kauba kättesaamist, ei lükka ümber ehitaja selgitustest nähtuvat tõsiasja, et selles Narva korteris puudus koht, kuhu paigutada FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumisel nr 1000249913-0 märgitud kaks vanni, kolm WC potti jne. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kauba tellimise hetkel korteris renoveerimistöid teinud isik ei tea sellest kaubast mitte midagi. Kaebaja poolt 02.09.2021 suulistes seletustes esitatud väide, et kaubad olid planeeritud korterite jaoks, mida ta alles plaanis osta, on esiteks üldsõnaline ja teiseks pole ka eluliselt usutav, et isik ostab sanitaartehnikat korterite jaoks, mida tal veel ei ole ja omamata teadmist, kas soetatud sanitaartehnika korteri(te)sse üldse sobib. Selgituste muutumine maksumenetluse käigus vastavalt sellele, kuidas maksuhaldur tuvastab ebakõlasid kaebaja selgitustes ja korrigeeritud ütluste andmine sellisel abstraktsuse astmel, mis väidete sisulist kontrollimist ei võimalda, viitab sellele, et need ei tugine tegelikult aset leidnud sündmuste mäletamisel. Asjakohaselt on maksuhaldur kontrolliaktis välja toonud kauba edasimüügiga seoses kaebaja ütluste mittekokkulangevuse kauba edasimüügi kohta esitatud dokumentidega. Kaebaja juhatuse liige on 02.09.2021 suulistes seletustes väitnud, et „[a]ugustikuus 2021 müüsime need maha, mis üle jäid“ ning Y. Y-le kauba edasimüügi kohta vormistatud dokumentidel on kajastatud müügi toimumine 2021 detsembris. Kaebaja ei ole esitanud selle vastuolu kohta mitte mingisugust selgitust. 11.4 Kohtu hinnangul on koosmõjus eeltooduga antud juhul määrava tähtsusega kaebaja ja tunnistajana ülekuulatud Y. Y poolt kohtuistungil esitatud uus versioon kauba kättesaamise küsimuses. 01.02.2024 menetlusdokumendis väitis kaebaja kohtule, et „[k]aebajale väljastati

kõnealune kaup alles peale arve tasumist; arve tasumiseks sai kaebaja 15.04.2021 (lisa 1). Seega sai kaebaja kaubad kätte ca aprillis 2021 /.../ kaubad sattusid kaebaja otsesesse valdusesse alles peale 15.04.2021“ (dtl 1435). Kohtuistungil pärast seda, kui Y. Y tunnistajana selgitas, et sai kauba kätte FEB AS laost pärast 20.12.2021 arve nr 21ST1201 teise osa tasumist (09.07.2024 kohtuistungi helisalvestis alates 00:24:44), asus kaebaja samuti väitma, et kaupadele läks AS FEB lattu järgi Y. Y , kellele kaebaja oli kaubad edasi müünud (09.07.2024 helisalvestis alates 01:41:17). Selline oma selgituste kohandamine tunnistaja ütlustega vähendab kaebaja seadusliku esindaja väidete usaldusväärsust. Lisaks ei ole kohtuistungil kaebaja ja tunnistaja poolt esitatud versioon kauba kättesaamisest ka eluliselt usutav. AS FEB koduleheküljel olevate hetkel kehtivate müügitingimuste p 3 alap 7 kohaselt väljastab müügiesinduses müüja kaupa üksnes tellimuse vormistanud isikule. Müüja väljastab kaupa kolmandale isikule üksnes ostja vastavasisulisel palvel ning tingimusel, et kolmas isik esitab müüjale tellimuse kinnituse ning isikut tõendava dokumendi. Kui ostja soovib kauba väljastamist muule isikule, siis tuleb tal müüjat teavitada eposti teel või esitades vastava soovi tellimuse vormistamisel lisainfo all (vt https://www.feb.ee/muugitingimused). Kuigi kohtul puuduvad andmed tellimuse hetkel kehtinud müügitingimuste kohta, võib eeldada, et ka vaidlusaluse FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumise nr 1000249913-0 hetkel mingisugused sarnased tingimused kauba kättesaamise kohta kehtisid. Vaidlus puudub, et ühtegi dokumenti, millest nähtuvalt saaks kohus kontrollida kaebaja väidet, et kaup väljastati tema volitusel hoopis Y. Y-le , kaebaja kohtule esitanud ei ole. Tunnistaja ütlustega ei lange kokku ka kaebaja poolt 01.02.2024 menetlusdokumendis kohtule esitatud väide kauba kättesaamise aja kohta. Kaebaja väitis 01.02.2024 kohtule, et kaubad sattusid tema otsesesse valdusesse aprillis 2021, ent Y. Y selgitas kohtuistungil, et ta läks AS FEB lattu kaupadele järele pärast seda, kui oli kaebajale tasunud teise osa kaebaja poolt väljastatud arvest (09.07.2024 helisalvestis alates 01:41:17). Tuvastatud on ja vaidlus puudub, et Y. Y tasus kaebajale 20.12.2021 arve nr 21ST1201 teise osa 09.02.2022. Kohus peab usutavaks kaebaja väidet, et kauba kättesaamine toimus pärast tema poolset kaupade eest tasumist. Küll aga ei ole kohtu hinnangul äriliselt ega eluliselt usutav, et AS FEB hoiab kaebaja poolt tellitud kaupa oma müügiesinduses ca aasta. Hetkel kehtivate AS FEB müügitingimuste p 4 alap 1 kohaselt loetakse, et ostja on tellimusest loobunud, kui ostja ei lähe kaubale müügiesindusse järele 14 päeva jooksul tellimuse vormistamisest alates. Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid ega tõendeid selle kohta, et FEB AS 23.09.2020 tellimuse nr 1000249913-0 tegemise hetkel kehtinud müügitingimuste kohaselt oli ostjal võimalik kaubale järgi minna ca aasta pärast. Ka sel põhjusel ei saa kohtu hinnangul pidada usaldusväärseks O. O poolt tunnistajana antud selgitusi kaebajalt 20.12.2021 arvel nr 21ST1201 märgitud kauba soetamise kohta. Maksuhaldur on kontrolliaktis välja toonud, et dokumendid väidetava edasimüügi kohta koostati pärast seda, kui maksuhaldur asus FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumise nr 1000249913-0 alusel tehtud ettemakse osas huvi tundma. Kuivõrd Y. Y puhul on tegemist kaebaja töötajaga, on võimalik, et kaebaja on mõjutanud teda pärast kontrollimenetluse algust tagantjärgi fabritseeritud dokumentidele allkirju andma ning kinnitama tehingu toimumist kaebajaga. Olukorras, kus on põhjendatud alus kahtlustada pettust, ei piisa tehingu toimumise kinnituseks ka asjaolust, et Y. Y oli kaebajale 20.12.2021 arve nr 21ST1201 tasunud. Kui Y. Y oli kaebaja töötajana tema mõjusfääris, on võimalik, et ka ülekanded arve tasumise kohta tehti mulje loomiseks kauba edasimüügist ning kaebaja võis hiljem selle raha Y. Y-le tagastada. 11.5 Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur kokkuvõttes põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja ei soetanud FEB AS-lt 23.09.2020 hinnapakkumisel nr 1000249913-0 märgitud kaupa oma ettevõtluse eesmärgil ning toimunud ei ole ka kaupade edasimüüki.

11.6 Erisoodustuse sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Antud juhul viitavad sellele, et kaebaja on vaidlusaluse kulu näol soodustanud oma juhatuse liiget tema poolne valeütluste andmine, fiktiivsete dokumentide koostamine kauba edasimüügi kohta oma töötajale ning asjaolu, et kaebaja rahalised vahendid olid juhatuse ainuliikme kontrolli all, kes kasutas äriühingu rahalisi vahendeid ka isiklikes huvides (vt käesoleva otsuse p-d 5, 7, 9 ja 13). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda FEB AS 23.09.2020 hinnapakkumise nr 1000249913-0 alusel tehtud 50% ettemakse kaebaja juhatuse liikmele tehtud erisoodustuseks.

kaebaja seaduslik esindaja Nordic SeaWood OÜ-lt 07.11.2020 ruumide rentimise eesmärki alles vastuseks kohtu küsimustele. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas, et 07.11.2020 toimus Nordic SeaWood OÜlt renditud ruumides ärikohtumisega ning kirjeldas lühidalt ärikohtumise sisu ning nimetas mõned ärikohtumisel osalenud isikud (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis alates 00:12:42 kuni 15:00 ja alates 00:19:11 kuni 26:47). Kohus möönab, et kaebaja seadusliku esindaja selgituste konkreetsusaste on selline, mis võimaldanuks maksuhalduril maksumenetluses uurimispõhimõtet rakendades kaebaja väiteid kontrollida. Küll aga ei ole need selgitused ilma kaebaja väiteid kinnitavate tõenditeta piisavad kohtumenetluses maksuotsuse vaidlustamisel tõendamaks, et maksusumma määrati valesti. Kohus märgib, et kaebaja positsioon anda maksumenetluses üksnes üld- ja napisõnalisi vastuseid ning maksuotsuse vaidlustamisel maksuhaldurile ette heita uurimiskohustuse rikkumist, on põhimõtteliselt väär. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Arvestades, et kaebaja tegevusalaks on finantsnõustamine, raamatupidamine ja õigusabi, pidi kaebaja MKS § 56 lg-st 1 tuleneva kohustuse valguses aru saama, et kui tal on olemas andmed, mis võimaldaks siduda Nordic SeaWood OÜ-le ruumide rendi ja Radisson Blu Hotel Olümpia Tallinn 07.11.2020 arve nr 719819 eest tasumised kaebaja ettevõtlusega, tuleb need maksuhaldurile esitada. Kaebaja poolne kaasaaitamiskohustuse rikkumine ongi antud juhul kaasa toonud riski realiseerumise, et kaebaja ei suuda vaidlusalustel arvetel kajastatud kulude seotust oma ettevõtlusega tõendada. Eeltoodust lähtuvalt on maksuhaldur on õigesti lugenud Nordic SeaWood OÜ-lt 07.11.2020 toidukoha rendi ja F. F hotelliarve eest tasumised ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning juhatuse liikmele osutatud hüveks.

kohtus Saksamaal kliendi esindajaga üksnes läbirääkimiste pidamise eesmärgil. Lähetuse sihtkoha suhtes kaebaja juhatuse liige kohtule täpsemat teavet anda ei osanud, öeldes vaid, et kohtumine kliendiga toimus „ühes väikses külas“. Samuti ei osanud kaebaja juhatuse liige anda täpsemat teavet lähetuse kestuse kohta, pakkudes selleks umbes 3-4 päeva, millest ühel päeval toimus kohtumine kliendiga. Kohtu palve peale selgitada, miks oli sõiduauto renditud seitsmeks päevaks, kaebaja juhatuse liige vastust anda ei osanud (vt 08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis alates 00:09:29). Eeltoodust tulenevalt pole kaebaja väide juhatuse liikme tööalasest lähetusest Saksamaale kontrollitav. Seega on maksuhaldur õigesti lugenud X. Xi nimele soetatud 18.10.2020 FRA-TLL lennupileti ja välismaal tankimise kulud juhatuse liikmele osutatud erisoodustuseks. Samuti on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et sõiduauto Mercedes Benz MB Saksamaal rentimise kulu seotus kaebaja maksustatava käibega pole tuvastatav.

14.3.1 Kaebuses esitatud selgituse kohaselt on 23.09.2020 makse „5473722001434832 22.09.20 12:23 PINNA TEENINDUS\\Tallinn\EST“ summas 25 eurot puhul tegemist edasimüüdud teenusega. Kohtuistungil täpsustas kaebaja seaduslik esindaja, et tegemist on kliendi dokumentide vahetamise eest Politsei- ja Piirivalveameti Pinna teeninduses tasutud riigilõivuga, mille eest on väljastatud kliendile arve. Millisele kliendile teenust osutati, kaebaja seaduslik esindaja täpselt ei teadnud, ent arvas, et selleks võis olla Loigo Marine Supply OÜ ning et teenuse edasimüük, milles sisaldub ka tasutud riigilõiv kajastub Loigo Marine Supply OÜ-le 18.11.2020 esitatud arvel (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis osa „Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed“ alates 00:45:14; dtl 881). Kohus nõustub maksuhalduriga, et nimetatud arve pole kaebaja väitega seostatav. Kaebaja seadusliku esindaja väide, et nad väikseid summasid arvel eraldi välja ei toonud, ei ole kooskõlas näiteks kaebaja poolt Loigo Marine Supply OÜ-le 17.09.2020 esitatud arvega nr 20JK0905, kus on tehingukirjelduses on eraldi välja toodud riigilõiv 18 eurot (dtl 838). 14.3.2 29.09.2020 ülekande „X. X EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Pärnu tagasimakse osamaks“ kohta summas 500 eurot on kaebaja kaebuses selgitanud, et tegemist on laenu tagasimaksega. Kohtuistungil täpsustas kaebaja seaduslik esindaja, et kui ettevõttel puudusid rahalised vahendid, on ta teinud omanikuna ettevõttele aeg-ajalt ülekandeid, mis on tagastatud vastavalt ettevõtte võimalustele. Laenu andis ülekandega 25.08.2020 summas 5000 eurot (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis osa „Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed“ alates 00:59:52). Kohtu hinnangul muudab kaebaja väite ebausutavaks asjaolu, et kaebaja on tuginenud samale ülekandele ka 10.09.2020, 14.09.2020 ja 18.09.2020 X. Xile tehtud osanikulaenu tagasimaksete aluseks oleva laenusuhte tõendamisel (vt käesoleva otsuse p 15.3). 14.3.3 Kaebuses esitatud selgituse kohaselt on 30.09.2020 makse „5473722001434832 29.09.20 10:19 PINNA TEENINDUS\\Tallinn\EST“ summas 45 eurot puhul tegemist edasimüüdud teenusega. Kohtuistungil täpsustas kaebaja seadusliku esindaja, et tegemist on riigilõivuga, mis on tasutud samas asjas, kus oli tehtud 23.09.2020 makse selgitusega „5473722001434832 22.09.20 12:23 PINNA TEENINDUS\\Tallinn\EST“ summas 25 eurot. Algselt maksti riigilõiv tööloa eest ja hiljem taotleti viisat. Kulu on kajastatud samas Loigo Marine Supply OÜ-le 18.11.2020 esitatud arves (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis osa „Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed“ alates 01:11:16). Kohus leiab samadel põhjustel, mis käesoleva otsuse p-s 14.3.1, et kulu seos Loigo Marine Supply OÜ-le 18.11.2020 esitatud arvega pole kontrollitav. 14.3.4 Kaebuses esitatud selgituse kohaselt on 02.10.2020 makse selgitusega „5473722001434832 01.10.20 apply.gov.ee\\TALLINN\UNKNOWN“ summas 120 eurot puhul tegemist edasimüüdud teenusega. Kohtuistungil täpsustas kaebaja seaduslik esindaja, et tegemist on e-residentsuse riigilõivuga, kuid ei osanud öelda, millisele kliendile kaebaja seda teenust edasi müüs. Kaebaja seaduslik esindaja selgitas, et kaebaja pakkus e-residentsuse dokumentide vormistamise teenust tol ajal kahele äriühingule Sirius PRO OÜ ja At home Tallinn OÜ ning arvas, et ilmselt oli tegemist ühega nendest äriühingutest (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestise osa „Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed“ alates 01:14:42). Ka see kaebaja väide pole kontrollitav. 14.3.5 Kaebuses esitatud selgituse kohaselt on 24.10.2020 makse selgitusega „5473722001434832 23.10.20 15:09 TAMMSAARE TEENINDUS \\Tallinn \EST“ summas 31 eurot puhul tegemist samuti edasimüüdud teenusega. Kaebaja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt on tegemist riigilõivuga, kuid ta osanud öelda, kellele teenus edasi müüdi. Kaebaja seaduslik esindaja arvas, et see sisaldub samuti 18.11.2020 Loigo Marine Supply OÜ-le väljastatud arves (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis osa

„Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed“ alates 01:35:40). Kohus leiab samadel põhjustel, mis käesoleva otsuse p-s 14.3.1, et kulu seos Loigo Marine Supply OÜ-le 18.11.2020 esitatud arvega pole kontrollitav. 14.3.6 Kaebaja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud selgituse kohaselt on 22.12.2020 makse puhul „547372******4832 19.12.20 Dropbox 2 db.tt/cchelp“ summas 119,88 eurot tegemist kaebaja poolt kasutatava pilveteenuse aastamaksega (08.07.2024 kohtuistungi helisalvestis osa „Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed“ alates 01:41:14). Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuna kuludokumenti esitatud ei ole, pole võimalik kontrollida, millisele isikule esitatud pilveteenuse arve tasumisega antud juhul tegemist on. Seega ei saa ka selle makse puhul pidada tõendatuks, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga. 14.4 Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud kohtumenetluses tõendeid, mis maksuhalduri seisukoha ümber lükkaks. Üksnes kaebaja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud üldised selgitused ja oletused-tuletused ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist on kaebaja ettevõtlusega seoses kantud kuludega.

ebausaldusväärsusele tuginedes meelevaldne väita, et laenu tagasimaksete näol tegelikult tegemist oli juhatuse liikme tulu teenimisega. Tõendeid, mille alusel saaks kontrollida X. Xi poolt osanikulaenu andmist kaebajale, maksuhaldur kogunud ei ole. Kaebaja on kohtule 09.07.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et 10.09.2020 laenu tagastuse puhul osanikule summas 3600 eurot, 14.09.2020 laenu tagastuse puhul osanikule summas 100 eurot ning 18.09.2020 laenu tagastuse puhul osanikule summas 2500 euro puhul on 1300 euro puhul tegemist laenu tagastamisega, mis osanik andis äriühingule 25.08.2020 ning 1200 eurot on ülekantud aruandvale isikule ärieesmärkidel. X. Xi poolt kaebajale laenu andmine summas 5000 eurot 25.08.2020 on tõendatud kaebaja pangakonto väljavõttega (dtl 1528). Maksuhaldur ei ole seda kohtumenetluses ümber lükanud ning kohtul puudub alus arvata, et laenu andmine oli näilik. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja poolt X. Xile 10.09.2020 tehtud laenu tagastus summas 3600 eurot, 14.09.2020 laenu tagastus summas 100 eurot ning 18.09.2020 laenu tagastus summa 1300 euro osas on osanikulaenu tagasimaksed. Ülejäänud lisas 34 kajastatud osanikulaenu tagasimaksete osas selgitas kaebaja, et „vaatamata sellele, et vastavas osas ülekannete selgitustes on märgitud "laenu tagastus osanikule" tegemist on tegelikkuses ülekannetega aruandvale isikule, ehk kaebaja seaduslikule esindajale./.../ Kaebaja selgitab, et aruandev isik tagastas temale ärilistel eesmärkidele antud raha. Kokku kontrolliva perioodi eest on aruandvale isikule ülekantud rahalisi vahendeid summas 53 900 eur. Antud rahalised vahendid kulutati Cross-Market Technologies OÜ projektile investeerimislepingu käigus. Projekt müüdi maha kasumiga, summas üle 86 000 eur, seda selgitati ka vastustajale ja esitati vastustajale vastavad tõendid: leping, akt ja ülekande maksekorraldus.“ (dtl 1517-1520). Kohus võtab kaebaja uute selgituste usaldusväärsuse osas seisukoha alljärgnevalt koos teiste X. Xile kui aruandvale isikule tehtud ülekannete kasutamise kontrollimisel kaebaja majandustegevuse tarbeks. 15.4 Kaebaja väidab, et X. Xile ajavahemikul september-detsember 2020 ülekantud rahalised vahendid summas 23 200 eurot selgitusega „aruandvale isikule“ ning rahalised vahendid summas 29 500 ekslikult märgitud selgitustega „laenu tagastus osanikule,“ „laenu tagasimakse osamaks“ ja „Osanikule laenu tagasimakse“ puhul on tegemist X. Xile raha kasutusse andmisega ärilistel eesmärkidel – raha kasutati kaebaja tütarettevõtte Cross-Market Technologies OÜ tegevuse finantseerimiseks. Toimikust nähtuvalt on kaebaja Cross-Market Technologies OÜ tegevuse finantseerimise tõendamiseks esitanud maksuhaldurile järgmised tõendid: 1) 01.05.2020 kaebaja ja Cross-Market Technologies OÜ vahel sõlmitud koostöö- ja finantseerimisleping projekti elluviimiseks (dtl 729-732); 2) 31.08.2021 kaebaja ja Cross-Market Technologies OÜ vahel koostatud kinnitusakt, millest nähtuvalt on kaebaja ja Cross-Market Technologies OÜ vahel sõlmitud koostöö- ja finantseerimislepingu alusel kaebaja finantseerinud Cross-Market Technologies OÜ nimel järgmisi töid: „1.1. Lepingu „2020-06-01 CrF-01 contract CC-4-CMT_Pastuhov“ alusel teostatud veebilehe arendamine, teostatud tööde akt koostatud summale 7600, tasutud täies ulatuses Toetaja poolt 09.09.2020;

poolt tasutud ettemaks 08.10.2020 45000 eurot, teine osa 17000 eurot tasutud 16.12.2020.

kohtuistungil täiendavalt, et Cross-market Technologies OÜ tegevuse finantseerimine toimus läbi tema pangakonto, kuivõrd ettevõtetel on sularaha väljavõtmise limiidid väiksemad kui füüsilisel isiku. (09.07.2024 kohtuistungi helisalvestis alates 01:56:02). Kohtu hinnangul on kaebaja selgitus iseenesest usutav. Samuti peab kohus kaebaja poolt maksumenetluses esitatud tõendite alusel usutavaks, et kaebaja oma tütarettevõtte Cross-market Technologies OÜ tegevust finantseeris, ent puuduvad tõendid, mis võimaldaksid veenduda selles, et see toimus X. Xile kontrollitaval perioodil majandusavansina kantud rahast. Kaebaja on seisukohal, et X. Xile kaebaja poolt kantud raha kasutamist Cross-market Technologies OÜ projekti rahastamiseks tõendab 10.10.2023 menetlusdokumendi lisana kohtule esitatud X. Xi pangakonto väljavõte. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja ja Cross-Market Technologies OÜ vahelisest 31.08.2021 kinnitusaktist nähtuvalt on kaebaja tasunud Cross-Market Technologies OÜ eest 09.09.2020 kokku summas 24 650 eurot, 08.10.2020 on kaebaja tasunud 45 000 eurot ning 16.12.2020 on kaebaja tasunud 17 000 eurot. Kui kõrvale jätta kaebaja poolt 09.07.2024 menetlusdokumendis esitatud täpsustus, milles väidetu kohaselt olid osad osanikulaenu tagasimaksena pealkirjastatud ülekanded tegelikult aruandvale isikule tehtud väljamaksed, on kaebaja X. Xile 2020 septembris kandnud majandusavansina 5700 eurot, oktoobris 2000 eurot, novembris 11 000 eurot ja detsembris 25 600 eurot. Koos kaebaja 09.07.2024 menetlusdokumendis esitatud täpsustusega on kaebaja X. Xile 2020 majandusavansina kandnud lisaks septembris 10 250 eurot, oktoobris 11 650 ja novembris 7600 eurot. Kaebaja poolt 10.10.2023 kohtule esitanud X. Xi SEB konto väljavõttest perioodi 01.09.2020-31.12.2020 nähtub, et X. X on võtnud 10.09.2020 oma kontolt sularahas välja 2500 eurot, 30.09.2020 on sularahas välja võetud 6500 eurot, 24.11.2020 on sularahas välja võetud 2000 eurot, 27.11.2020 on sularahas välja võetud 1400 eurot ning detsembris sularaha väljavõtmist ei nähtu (dtl 657-663). Seega ole ei ole X. Xi pangakontolt välja võetud summad ega kuupäevad kooskõlas kinnitusaktis märgitud kuupäevade ja summadega, mistõttu puudub võimalus tuvastada X. Xile majandusavansina ülekantud summade ja 31.08.2021 kinnitusaktis märgitud summade omavahelist seotust. Mis puudutab kaebaja poolt 09.07.2024 menetlusdokumendis esitatud täpsustust, millest nähtuvalt osutusid osanikulaenu tagasimaksetena X. Xile tehtud ülekanded kokku summas 29 500 hoopis aruandvale isikule ärilistel eesmärkidel tehtud makseteks, leiab kohus, et tegemist ei ole usaldusväärse väitega. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja korrigeeris X. Xile tehtud ülekannete majanduslikku sisu alles pärast seda, kui kohus palus kohtuistungil kaebaja seaduslikul esindajal selgitada ja tõendada, missuguse konkreetse X. Xi poolt kaebajale laenuga on kaebaja poolt X. Xile tehtud osanikulaenu tagasimaksed seotud, annab aluse lugeda kaebaja väited ebausaldusväärseks. Lisaks puuduvad ka usaldusväärsed tõendid (nt X. Xi pangakonto väljavõtted, mis võimaldaks siduda ülekanded 31.08.2021 kinnitusaktis märgituga), mis kaebaja poolt esitatud uut väidet kinnitaks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kokkuvõttes maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda aruandvale isikule X. Xile kantud rahaliste vahendite kasutamist Cross-Market Technologies OÜ projekti rahastamiseks. Vaidlusaluste ülekannete majandusavansina määratlemiseks ei piisa ainuüksi kaebaja paljasõnalisest väitest ning asjaolust, et Cross-Market Technologies OÜ on kaebajale kandnud viitega 31.08.2021 kinnitusaktile ja 01.05.2020 koostöö-finantseerimislepingule 86 500 eurot. 15.5 Kohus ei nõustu aga maksuhalduri käsitlusega kaebaja poolt X. Xile tehtud väljamaksete kvalifitseerimisel kaebaja juhatuse liikme tasuks. Maksuhaldur on tuginenud väljamaksete ümberkvalifitseerimisel juhatuse liikme tasuks üksnes asjaolule, et X. X on registreeritud kaebaja töötajaks, kuid töötasu väljamakseid pole kaebaja talle deklareerinud. Kohtule jääb selgusetuks, kuidas on nimetatud asjaolu seotud juhatuse liikme kohustuste täitmise ja selle eest

tasu maksmisega. Juhatuse liikmele tasu maksmise eelduseks on juhatuse liikme kohustuste täitmine, milleks äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on äriühingu esindamine ja juhtimine. Seega eeldab vaidlusaluste väljamaksete kvalifitseerimine juhatuse liikme tasuks vähemalt selle tuvastamist, et isik täitis aktiivselt juhatuse liikme ülesandeid. X. Xi rolli ja panust kaebaja tegevusse juhatuse liikmena maksuhaldur vaidlusaluste väljamaksete ümberkvalifitseerimisel juhatuse liikme tasuks, hinnanud ei ole. Seejuures kontrolliakti p-s 2.2.2.2 Advokaadibüroo A.Ratnikov & Partners OÜ-lt renditud mootorratta BMW R 1250 GS numbrimärgiga SG82 ja sellega seotud muude kulude seost kaebaja ettevõtlusega hinnates on maksuhaldur leidnud hoopis, et „[k]a ei ole te juhatuse liikmele kunagi deklareerinud ega tasunud ei juhatuse liikme tasu ega töötasu, mis näitab, et teie juhatuse liige ei tegele aktiivse töö tegemisega“ (vt kontrollakti p 2.2.2.2). Antud juhul on kohus siiski seda meelt, et X. X täitis aktiivselt kaebaja juhatuse liikme ülesandeid. Arvestades, et X. X oli kaebaja ainus juhatuse liige, ei saanud äriühing ilma tema töise panuseta äriühingu tegevuse korraldamisse, juhtimisse ja koordineerimisse tegutseda ning X. X ka ise kohtuistungil seda kinnitanud, et ta täitis aktiivselt kaebaja juhatuse liikme ülesandeid. Küll aga ei võimalda tuvastatud asjaolud tõsikindlalt väita, et vaidlusaluste väljamaksete tegelikuks sisuks oli tasu maksmine X. Xile tema aktiivse panuse eest kaebaja äritegevuse korraldamisse. Äriühingul ei ole kohustust juhatuse liikmele tasu maksta ning kaebaja väidab, et X. Xi sissetulekud teistest allikatest olid kontrollitaval perioodil piisavad, mistõttu ei vajanud ta endale varjatud kujul täiendavaid tulusid. Kaebaja poolt kohtule esitatud X. Xi 2020 füüsilise isiku tuludeklaratsioonist nähtuvalt on X. X deklareerinud töötasusid seitsmelt äriühingult, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu ühelt äriühingult ning dividende kahelt äriühingult (vt dtl 634-641). Seega ei saa asuda seisukohale, et X. X teenis oma sissetuleku kaebaja juhatuse liikme kohustusi täites. Maksuhaldur pole ka tuvastanud, et X. X oleks vaidlusalust raha kasutanud isiklikeks kuludeks. Seega ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kaebaja poolt X. Xile tehtud väljamaksete, mille seos kaebaja ettevõtlusega ei ole leidnud tõendamist, tegelik sisu oli juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu maksmine. Asjakohaselt on kaebaja osundanud sellele, et juhatuse liikme tasudeks loetud summad (netos ca 13 000 eurot kuus) on kaebaja majandustegevust arvesse võttes liiga suured ning maksuhaldur pole ka seda ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et maksuhaldur on põhjendamatult kvalifitseerinud kaebaja poolt X. Xile tehtud väljamaksed maksustamise seisukohast ebasoodsamaks väljamakse vormiks. Maksuhaldur pole kaalunud võimalust, et vaidlusaluste väljamaksete puhul võib olla tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses (puuduvad algdokumendid kulude kohta), sarnaselt kaebaja pangakontolt 29.09.2020 tehtud ülekandega „X. X EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Pärnu tagasimakse osamaks“ summas 500 eurot (vt maksuotsuse p-s 2.3.1.2.1 ja käesoleva otsuse p 14). 15.6 Eeltoodust lähtuvalt tuleb maksuotsus osas, millega kohustati kaebajat deklareerima ja tasuma juhatuse liikmele X. Xile kontrollitaval perioodil tehtud ülekannetelt kokku summas 58 900 eurot tööjõumakse, tühistada.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys Osaliselt jõustunud Riigikohtu 12.02.2026 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.