Xi ja Yi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.10.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00156 ning 27.11.2023 hoiatuse nr 2312899/00156-1 tühisuse tuvastamiseks ning sunniraha sissenõudmise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – X ja Y Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde Xi ja Yi 26.06.2024 esitatud tõendit.
2.Jätta Xi ja Yi kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.08.2024.Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 25.10.2023 Xxxxxxxxxx kinnistu ühisomanikele Xile ja Yile ettekirjutuse nr 2312899/00156 (edaspidi: ettekirjutus) nõuetega: peatada koheselt kõik Xxxxxxxxxx kinnistul asuva abihoone ehitamisega seonduvad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 25.10.2023 (p 1); esitada hiljemalt 06.11.2023 ameti järelevalve osakonna peaspetsialistile e-kirja teel abihoone kohta nõuetekohane ehitusprojekt
(vormistatud majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt), mille alusel ehitustööd toimuvad (p 2); abihoone kohta esitatava ehitusprojektiga koos esitada kõikide Xxxxxxxxxx kinnistul asuvate ehitiste (sh omavoliliste ehitise/ehitiste kohta) suletud brutopindalad (p 3). TLPA hoiatas ettekirjutuses, et mistahes ettekirjutuse nõude nõuetekohase või tähtaegse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 750 eurot iga ettekirjutuse adressaadi suhtes (Xi suhtes sunniraha 750 eurot ja Yi suhtes sunniraha 750 eurot). 06.11.2023 määras TLPA nõuete nr 2 ja 3 täitmiseks uue tähtaja 08.11.2023. 09.11.2023 pikendas TLPA teistkordselt ettekirjutuse nõude nr 2 ja 3 täitmise tähtaega, määrates tähtajaks 17.11.2023.
2.TLPA tegi 27.11.2023 hoiatuse nr 2312899/00156-1 Xile ja Yile ning rakendas ettekirjutuse nr 2312899/00156 nõuete 2 ja 3 täitmata jätmise eest Xile sunniraha 750 eurot ja Yile sunniraha 750 eurot. Sunniraha tuli tasuda hiljemalt 04.12.2023. Hoiatuses selgitas TLPA kaebajatele, et järelevalve menetluse raames ei ole esitatud nõuetekohast ehitusprojekti, mille alusel toimub abihoone püstitamine, ning esitatud allkirjadest ei selgu, millise ehitisega on naaberkinnistu omanikud nõustunud. Samuti selgitati hoiatuses uuesti, et järelevalve menetluse käigus selgus, et Xxxxxxxxxx kinnistul olemasolevate ehitiste ehitisealune pind võib olla ületatud, mistõttu pidid ettekirjutuse saajad esitama Xxxxxxxxxx kinnistul asuvate kõikide ehitiste sh ka omavoliliselt püstitatud ehitiste kohta suletud brutopindalad, mida kaebajad ei teinud. Pärast nimetatud nõuete täitmist on TLPA-l võimalik kaaluda abihoone kinnistule ehitamise võimalust.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 09.12.2023 Xi ja Yi kaebus TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00156 ning 27.11.2023 hoiatuse nr 2312899/00156-1 tühistamiseks ning nõudega teha kindlaks nende tühisus, samuti nõudega keelata TLPA-l kaebajatelt ehitusprojektide nõudmine.
4.Tallinna Halduskohus lõpetas 18.12.2023 määrusega kaebajate nõude TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00156 tühistamiseks ning tagastas nõude 27.11.2023 hoiatuse nr 2312899/00156 – 1 tühistamiseks.
5.Kaebajad esitasid 26.06.2024 täiendavad tõendid, so naabriga sõlmitud kokkuleppe.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
6.Kaebajad on vaadeldava ehitise püstitamise kooskõlastanud naaberkinnistute omanikega. Abihoone on rajatis, mille püstitamiseks ei ole vajalik taotleda ehitisteatist ning seega puudub TLPAl õigus nõuda ehitusprojekti. 20.10.2023 koostatud paikkonna vaatluse aktis toodud hoone pindala ei vasta tegelikkusele ning pindala on märgitud ametniku suva järgi. Hoone mõõtmise juurde ei ole kaasatud kinnistu omanikke.
7.Kaebajad edastasid 17.11.2023 TLPA-le e-kirja, kus tõid välja plaanitavad ehitustööd. Samas peatasid kaebajad ehitustööd. Vaatamata eelnevale väljastas TLPA kaebajatele 27.11.2023 hoiatuse koos sunniraha määramisega. Hoiatus on vormistatud vale nimetusega, kuivõrd pealkiri ei vasta sisule. Kaebajad ei saanud motiveeritud ning põhistatud vastust oma avaldusele ja väidetavale õigusrikkumisele.
8.Hoiatuses märgitud sunniraha suurus on ebaproportsionaalselt suur.
9.Väikehoonete projekteerimistasud moodustavad kuni 50% hoone materjali maksumusest.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
10.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vaidlusalune ehitis asub Haabersti linnaosas, kus kehtib 20.04.2017 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneering. Üldplaneering tähendab ühiskondlikku kokkulepet, millistele tingimustele peab linnaruum vastama. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kohaselt jääb Xxxxxxxxxx kinnistu pereelamute alale, kus võivad paikneda ühe või kahe korteriga elamud ning väikesed
lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused. Hoonestustiheduseks on määratud 0,3 ja suurim korruselisus on kaks, haljastuse osakaal peab rohelise võrgustiku plaani alusel aedlinnas olema vähemalt 30% krundi pindalast. Tulenevalt määratud hoonestustihedusest võib maksimaalne suletud brutopindala antud kinnistul olla kuni 374 m2.
11.Riikliku ehitisregistri andmetel on Xxxxxxxxxx kahekorruseline elamu, mille ehitisealune pind on 172 m2, maapealne brutopind ligikaudu 300 m2. Maa-ameti ortofotodele tuginedes on Xxxxxxxxxx kinnistule ehitatud abihoone ja varjualune, mida on 2019. a laiendatud. Antud ehitise ehitisealune pind on ca 60 m2. Kuna TLPA arhiivis ja riiklikus ehitisregistris antud ehitise kohta andmed puuduvad, siis on ilmselt tegemist omavolilise ehitisega. Vaidlusaluse hoone ehitamine, mille ehitisealune pind on kaebajate väidete kohaselt 20 m2, kuid paikvaatlusel teostatud mõõdistuse kohaselt 20,15 m2, võib tähendada üldplaneeringuga lubatud hoonestustiheduse ületamist.
12.Lisaks näeb Haabersti linnaosa üldplaneering ette, et väikeehitise püstitamise puhul, mis on kinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit, tuleb saada naaberkinnistute omanike nõusolekud ning arvestada tuleb tuleohutusnõuetega ja naabrite privaatsuse vajadusega.
13.Need vaated ja joonised, mille kaebajad järelevalvekäigus ehitusprojektina esitasid, ei kujuta endast nõuetekohast ehitusprojekti, kuna ei võimalda ehitatud ehitise osas mingit selgust saada ning seda hoolimata asjaolust, et mõnedele joonistele on kantud ka mõned arvandmed. Jooniste skemaatilisus ei tõenda, et neist on ehitamisel kinni peetud. Hoolimata sellest, et järelevalvemenetluse käigus on asutud kaebajate ehitatud hoonet nimetama abihooneks, ei ole kaebajate vaadetel ja joonistel mingeid selgitusi, milline on ehitatud ehitise kasutamise tegelik otstarve. X on nimetanud hoonet kord külalistemajaks, kord kuuriks. Vaadetel ja joonistel puudub igasugune analüüs, mil määral vastab ehitatud hoone Haabersti linnaosa üldplaneeringule ning kuidas on tagatud naabrite õigused. Samuti puuduvad vaadetel ja joonistel selgitused, millised on ehituslikud meetmed vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg-le 2, mille kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit ja kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Määruses sätestatud 8 meetrit jaguneb praktika kohaselt selliselt, et kumbki piirinaaber ei ehita piirile lähemale kui 4 meetrit ehk 8 meetrit jaguneb piirinaabrite vahel võrdselt. Kui üks piirinaabritest ehitab lähemale kui 4 meetrit naabri piirist, nähakse ehitusprojektis ette tule levikut takistavad ehituslikud meetmed, seda reeglina ka juhul, kui piirinaaber võib alles tulevikus kavandama asuda piirist 4 meetri kaugusele ehitamist. Kaebajate esitatud vaadetel ja joonistel mingeid ehituslikke abinõusid või üldse informatsiooni ehitises kasutatavate materjalide kohta ei ole. Seega ei saa ka Päästeamet hoone tuleohutust tuvastada.
14.Lisaks ei ole olemas tõendiväärtusega piirinaabrite allkirju, et piirinaabrid sellise ehitisega nõus on. Kui kaebaja on enda esitatud skemaatiliste jooniste ja vaadete alusel kinnitanud, et hoone ehitisealune pind on 20 m2, siis paikvaatlusel tehtud mõõtmise tulemus on, et ehitisealune pind on üle 20 m2, mis EhS lisa 1 kohaselt tähendaks ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamise kohustust ehk ehitis kvalifitseerub hooneks, mille ehitisealune pind on 20–60 m2 ja kõrgus kuni 5 m.
15.Tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 1 on asjaolude selgitamiseks õigustatud kaebajatelt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastava ehitusprojekti nõudmine.
16.Ehitusjärelevalve käigus tehtud mõõtmised hoone ehitisealuse pinna ja kõrguse kohta ei ole katastrimõõdistamine. Küll on kaebajatel endil võimalik nõuetekohase ehitusprojekti esitamisega selgitada ehitise tegelikke mõõtmeid.
17.Vastustaja on 23.10.2023 e-kirjas ja ettekirjutuses selgitanud, et naabrite allkirjad ei pea olema digitaalsed, kuid naabrite allkirjadest peab selguma, mille kohta need on antud. Kaebajad ei ole
ettekirjutuse nõudeid 2 ja 3 täitnud, mistõttu vastab hoiatus sunniraha rakendamiseks asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttele ja eesmärgile.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus on 18.12.2023 määrusega võtnud menetlusse kaebajate nõude keelata TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse nr 2312899/00156 alusel sunniraha sissenõudmine. Selleks on vaja hinnata, kas vastustaja nõue esitada hoone ehitusprojekt oli õigustatud ja kas sunniraha määramise eeldused on täidetud ning kas sunniraha määramine oli kõiki asjaolusid arvesse võttes kaebaja suhtes proportsionaalne.
19.Kaebajad esitasid 26.06.2024 täiendava tõendi: kaebajate ja T vahel 26.06.2024 sõlmitud kokkuleppe. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada (HKMS § 157 lg 2). Tallinna Halduskohus andis 16.05.2024 määrusega tähtaja 10.06.2024 täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Kaebajad rikkusid nimetatud tähtaega, mistõttu ei arvesta kohus kaebajate esitatud täiendava tõendiga. Tõendi vastuvõtmine oleks tähendanud asja menetluse uuendamist, kuna kohus oleks pidanud andma vastustajale tähtaja tõendi osas oma seisukoha andmiseks ja see oleks tinginud asja menetluse viibimist, kuna määratud ajal kohtuotsuse teatavakstegemine ei oleks olnud enam võimalik. Tõend ei omaks määravat tähtsust asja lahendamisel ka seetõttu, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
20.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud ettekirjutus ei ole ei tühine ega õigusvastane, mistõttu on õiguspärane ka kohaldatud sunniraha. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vaadeldaval alal kehtib 20.04.2017 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneering1 ning kaebajate kinnistu asub pereelamute alal. Üldplaneeringu järgi võivad pereelamute alal paikneda ühe või kahe korteriga elamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad, kaubandus, teenindus- ja lastehoiuettevõtted. Hoonestustihedus vaadeldaval alal on 0,3 ja suurim korruselisus on kaks. Haljastuse osakaal peab rohelise võrgustiku plaani alusel aedlinnas olema vähemalt 30% krundi pindalast (vt seletuskirja p 4.4.3). Vaidlust ei ole seetõttu selles, et ehitiste brutopindala kaebajate kinnistul võib seega olla kuni 374 m2.
21.Kaebajad ei vaidlusta ka seda, et neile kuuluval kinnistul asub kahekorruseline elamu, mille ehitisealune pind on 172 m2 ning registrisse kandmata 60 m2 abihoone. Kaebajad leiavad, et ehitatav ehitis on 20 m2 suurune, mille ehitamiseks ei ole vajalik taotleda ehitusluba ega esitada ehitisteatist. Kohus ei nõustu kaebajatega, et tegemist on rajatisega, kuivõrd EhS § 3 lg 2 järgi on rajatis ehitis, mis ei ole hoone. EhS 3 lg 2 kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 17.03.2023 e-kirjas vastustajale on X kinnitanud, et rajab väikest külalistemaja. Kaebajad soovivad seega rajada hoonet. Kuna kahe juba olemasoleva hoone brutopind on 360m2 ja maksimaalne kinnistul lubatud brutopind 374m2, on juba see asjaolu vaidlusaluse hoone ehitamisel takistuseks, kuna lähtuvalt maksimaalsest lubatud täisehituspindalast lubatud ehitada juurde maksimaalselt 14m2 suurune hoone.
22.Õige on kaebajate seisukoht, et EhS lisa 1 järgi ei ole vaja ehitisealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge ehitise ehitamiseks taotleda ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Samas sätestab EhS § 35
lg 4, et pädeval asutusel on põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda käesoleva seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
23.TLPA ametnik teostas 20.10.2023 paikvaatluse Xxxxxxxxxx kinnistul. Paikvaatluse juures viibis ka kinnistu omanik X. Paikvaatlusel tuvastati, et kinnistule ehitatakse abihoonet, mille kõrgus on 4,8 m ning ehitusalune pind on 20,15 m2. Ehitise kaugus kinnistus piirist on alla 4 m (dtl 142-146). Ehitusjärelevalve käigus tehtud mõõtmised hoone ehitisealuse pinna ja kõrguse kohta ei ole seejuures katastrimõõdistamine ega nõua paikvaatluse käigus mõõdistajalt vastavat tegevuslitsentsi. Eelnevat aluseks võttes oli õigustatud vastustaja hinnang, et ehitise õiguspärasuse kontrollimiseks tuli esitada täiendavad tõendid. TLPA-l tuli hinnata, kas ehitisega ei ületata Haabersti üldplaneeringust tulenevat kinnistu täisehitusprotsenti ning kas täidetud on tuleohutusnõuded.
24.Kaebajad heidavad ette, et neid ei ole hoone mõõtmise juurde kaasatud. Samas viibis 20.10.2023 paikvaatluse juures ka X (dtl 142). 25.10.2023 on vaatlusel olnud TLPA ametnik (dtl 145). Ettekirjutus on tehtud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel, mille kohaselt ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lg 2 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. HMS § 38 lg 2 järgi võib tõendiks olla mh paikvaatlus.
25.KorS § 51 lg 1 p 3 järgi võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses. Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures (KorS § 51 lg 4). Korrakaitseorgan võib valduse läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist (KorS § 51 lg 41). Esitatud paikvaatluse aktide fotodelt nähtuvalt ei viibinud vastustaja ametnik 24.10.2023 kaebajatele kuuluval kinnistul: fotod on tehtud piirdeaiast väljaspool (vt dtl 146). Sellisele vaatlusele kaebajaid kaasama ei pidanud. Lisaks on näha vastustaja ja Xi e-kirjavahetusest, et vastustaja on andnud teada paikvaatluse soovidest ning pakutud ajad ei ole Xi väidetel talle sobinud. Vastustaja on eraldi (kuid vastuseta) pöördunud ka Yi poole.
26.Kaebajad ei vaidle vastu sellele, et ehitatav hoone on nende kinnistu piirile lähemal kui 4 meetrit. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg 2 kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit ja see on vähem, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Päästeamet on eelneva nõude tagamise küsimusega pöördunud kaebajate poole (dtl 153), kuid ei nähtu, et kaebajad oleksid Päästeametile vastanud.
27.Kaebajad toovad välja, et esitasid TLPA-le naabrite allkirjastatud nõustumise, et naabrid ei kasuta omapoolset õigust ehitamiseks, et vältida eelnevalt toodud tuleohutusnõuete täitmise tagamiseks sätestatud kuja nõuet. Oma väidete tõendamiseks esitasid kaebajad vastavad nõustumised (dtl 2-3). Kohus nõustub vastustajaga, et vaadeldavatelt tõenditelt ei ole võimalik tuvastada, kes või mille kohta on allkirja andnud. Tõenditel on kujutatud käsikirjaliselt koostatud joonised kinnistu kohta ja kellegi allkiri, kuid allkirja omanike nimesid ei nähtu. TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse p-s 21 on välja toodud, et vastustaja nõudis piirinaabrite digitaalselt allkirjastatud nõusolekuid (dtl 26). Samas on TLPA ametnik korduvalt selgitanud, et naabrite nõustumine ei pea olema digitaalselt allkirjastatud,
vaid nähtuma peab, et naabrid on tutvunud hoone ehitusprojektiga ja nõustuvad abihoone ehitamisega antud mahus antud asukohta ning on teadlikud, et ehitamine kitsendab naaberkinnistu ehitamise õigust (dtl 80, 116). Seega ei ole tõendatud kaebajate väited osas, et kaebajate piirinaabrid on nõustunud vaadeldava abihoone ehitamisega.
28.EhS § 19 lg 1 p-i 1 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule ja ehitise kasutamise ohutuse. Seega oli eelnevalt toodud asjaolude selgitamiseks õigustatud kaebajatelt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ vastava ehitusprojekti nõudmine. Kohtupraktika kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatud ehitis vastaks EhS §-le 3. Seejuures tuleb ehitusprojekt koostada niisuguse detailsuse ja ulatusega, mis võimaldab kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekt pole nõuetekohane ainuüksi seetõttu, et projektis endas kinnitatakse, et selles sisalduvad õigusaktiga ettenähtud osad ja et selle on koostanud vajalikku registreeringut omav arhitekt (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-46-13).
29.Kohalik omavalitsus ei saa piirduda üksnes ehitusprojekti vastavuse kontrollimisega majandusja taristuministri 17.07.2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ toodud kriteeriumitele. Kui ehitamisele esitatavate avalik-õiguslike nõuete rikkumine kahjustab naabrite õigusi, tuleb pädeval asutusel algatada täiendav kontroll. See puudutab ka ohtu, et kaasomaniku vara kahjustatakse ehitamise käigus projektis kavandamata kõrvalmõjuna (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-161050/68, p 12; määrus asjas nr 3-3-1-67-01).
30.Kaebajatel paluti esitada ehitusprojekt eelprojekti staadiumis, mis sisaldab seletuskirja, vaateid, lõikeid, plaane, asendiplaani (dtl 80). Kaebajad esitasid 17.11.2023 dokumendi, mis ilmselgelt ei vastanud majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määruses nr 97 sätestatud ehitusprojekti nõuetele (dtl 173-183). Joonistel puudub analüüs, mil määral vastab ehitatud hoone Haabersti linnaosa üldplaneeringule ning kuidas on tagatud naabrite õigused. Samuti puuduvad joonistel selgitused, millised on ehituslikud meetmed vastavalt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22 lg-le 2, mille kohaselt peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit ja kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Määruses sätestatud 8 meetrit jaguneb praktika kohaselt selliselt, et kumbki piirinaaber ei ehita piirile lähemale kui 4 meetrit ehk 8 meetrit jaguneb piirinaabrite vahel võrdselt. Kui üks piirinaabritest ehitab lähemale kui 4 meetrit naabri piirist, nähakse ehitusprojektis ette tule levikut takistavad ehituslikud meetmed, seda reeglina ka juhul, kui piirinaaber võib alles tulevikus kavandama asuda piirist 4 meetri kaugusele ehitamist – kaebajate esitatud vaadetel/joonistel mingeid selliseid ehituslikke abinõusid või üldse informatsiooni ehitises kasutatavate materjalide kohta ei ole.
31.Eelnevaid asjaolusid aluseks võttes on TLPA 25.10.2023 ettekirjutus õiguspärane. HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühisuse aluseid ettekirjutusel ei ole ja neid kaebajad ise ka välja toonud ei ole.
32.TLPA 25.10.2023 ettekirjutuse järgi tuli kaebajatel peatada kohe kõik Xxxxxxxxxx kinnistul asuva abihoone ehitamisega seonduvad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 25.10.2023 (p 1); esitada hiljemalt 06.11.2023 e-kirja teel abihoone kohta nõuetekohane ehitusprojekt (vormistatud majandus- ja taristuministri määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ kohaselt), mille alusel ehitustööd toimuvad (p 2); Abihoone kohta esitatava ehitusprojektiga koos esitada kõikide Xxxxxxxxxx kinnistul asuvate ehitiste (sh omavoliliste ehitise/ehitiste kohta) suletud brutopindalad (p 3). TLPA pikendas 09.11.2023 ettekirjutuse nõude nr 2 ja 3 täitmise tähtaega, määrates tähtajaks 17.11.2023.
33.TLPA tegi 27.11.2023 kaebajatele hoiatuse nr 2312899/00156-1 25.10.2023 ettekirjutuse punktide 2 ja 3 täitmata jätmise eest. Kaebajad nimetatud nõudeid ei täitnud. Eelnevaid otsuses toodud asjaolusid aluseks võttes on 25.10.2023 ettekirjutus õiguspärane ning kaebajad ei täitnud TLPA antud tähtajaks 25.10.2023 ettekirjutuse punke 2 ja 3.
34.Kaebajad heidavad ette, et hoiatuse pealkiri ei vasta sisule, kuivõrd kaebajatel tuli tasuda sunniraha. Ettekirjutuses hoiatati kaebajaid 1500 euro (kokku) suuruse sunniraha rakendamisega, kui nad jätavad kohustuse tähtpäevaks täitmata. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 1 järgi on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Hoiatus ei tähenda seda, et sellises suuruses sunniraha hiljem kindlasti ka rakendatakse. Ettekirjutuse adressaadil on võimalik ettekirjutusega peale pandud kohustus täita. Kui ettekirjutuses märgitud kohustus jäetakse täitmata ja haldusorgan otsustab hoiatuses märgitud sunniraha rakendada, arvestab ta selle juures kaalumisreegleid ja õiguse üldpõhimõtteid. Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Seega kaebajate etteheide sunniraha rakendamise pealkirja kohta on alusetu.
35.Kohtu hinnangul ei ole määratud sunniraha suurus ülemäärane (kumbki kaebaja 750 eurot), kuna sunniraha maksimummäär on 9600 eurot. Vastustajal tuleb arvestada sellega, et summa motiveeriks kestvat korrarikkumist lõpetama. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et TLPA esindaja on olnud haldusmenetluses piisvalt vastutulelik ning pikendanud korduvalt kaebajatele määratud menetlustähtaegu. Samas on kaebajate esindaja käitunud TLPA esindajaga ähvardaval toonil (vt dtl 173).
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.