lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-1994/4

Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1994/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1365
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-1994/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.07.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-25-996/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.04.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1994

Määruse kuupäev

11. juuli 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 21. juuni 2024. a vaideotsuse nr 612/24/102-2 tühistamiseks ning individuaalses täitmiskavas ja vangiregistris ebaõigete andmete parandamiseks kohustamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 6. märts kuni 5. juuli 2024 kohta.
3.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
1.X (kaebaja) esitas 4. aprillil 2024 Viru Vanglale taotluse, milles palus parandada tema kohta individuaalsesse täitmiskavasse (ITK) märgitud valed andmed ning teha uus riskihindamine. Inspektor-kontaktisik märkis ITK-sse: 1) omab kriminaalkaristust suures ulatuses salajases varguses; 2) omab kriminaalkaristust huligaansuse eest, mis sisaldas vastuhakku võimuesindajale; 3) viibib vangistuses teist korda. Kaebajat ei ole nendes kuritegudes süüdi mõistetud, karistusregistris puuduvad sellekohased andmed. Kaebaja esitas vanglale ka 7. aprillil 2024 avalduse, milles juhtis eeltoodule vangla tähelepanu.
2.Viru Vangla võttis 30. aprilli 2024. a vastusega nr 6-10/24/5232-2 kaebaja tähelepanekud teadmiseks ning selgitas kaebajale, et kaebaja kohta riskihindamises käivad andmed on õiged ega vaja parandamist.

3-24-1994

3.Kaebaja esitas 21. mail 2024 vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide, milles jäi oma varasemates avaldustes esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja soovib ITK parandamist ja uue riskihindamise tegemist.
4.Viru Vangla rahuldas 21. juuni 2024. a vaideotsusega nr 6-12/24/102-2 kaebaja vaide seoses vangistuste arvuga, muus osas jättis vangla vaide rahuldamata. Kuivõrd kaebaja on varasemalt olnud aresti all ja eelvangistuses, siis on käesolev vanglas viibimine käsitletav ainukese vangistusena. Vastavad parandused on riskihindamises ja ITK-s tehtud. Muus osas jääb vangla oma varasema seisukoha juurde.
5.Kaebaja esitas 6. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla 21. juuni 2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/102-2 ning kohustada vanglat parandama kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (vangiregister) kajastuvad ebaõiged isikuandmed. Ühtlasi palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras piirata kohtumenetluse ajaks ebaõigete andmete töötlemist. Kaebaja põhjendab, et inspektorkontaktisik märkis 4. aprillil 2024 kaebaja ITK-sse ebaõiged ja kaebajat kompromiteerivad andmed. ITK kohaselt omab kaebaja kriminaalkaristust suures ulatuses salajase varguse ja huligaansuse eest (vastuhakk võimuesindajale) ning viibib vangistuses teist korda. Vangla parandas kohtueelses menetluses andmed üksnes vangistuste arvu osas. Kaebaja eeltooduga ei nõustu. Kaebajale ei ole määratud ITK-s kirjeldatud karistusi. Ebaõige teave tekitab kunstliku vajaduse tugevdatud järelevalve järele ning mõjutab negatiivselt kaebaja riskihindamist, iseloomustust, vanglas viibimist ja tingimisi vabastamist. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

6.Kohus saab aru, et vangla on kaebaja hinnangul kajastanud tema ITK-s ebaõigeid andmeid ning need ebaõiged andmed lisanud ITK alusel vangiregistrisse. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Viru Vangla 21. juuni 2024. a vaideotsuse nr 6-12/24/102-2 tühistamist ning HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel ebaõigete andmete parandamist. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab andmete parandamist nii ITK-s kui ka vangiregistris. Lisaks palub kaebaja HKMS § 251 lg 1 p 2 alusel keelata vanglal kohtumenetluse ajal ebaõigeid andmeid töödelda.
7.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
8.HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Justiitsministri 14. mai 2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle

3-24-1994 kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). ITK-s kajastuv teave kantakse ka vangiregistrisse (vangistusseaduse § 51 lg 1 p 1 ja § 53 lg-d 1 ja 2).

10.Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub seetõttu õiguskaitsevajadus. Vangla esitab ITK-s kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Ka ITK-s kirjeldatud andmetel kinnipeetava kriminaalkaristuste kohta ei ole regulatiivset toimet. Andmetel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning neil puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi haldusaktide ja toimingutega. Kui vangla tugineb nendes haldusaktides või toimingutes ITK-sse ning selle alusel vangiregistrisse kantud väidetavalt ebaõigetele andmetele, saab kaebaja osundada tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule vastava vangla toimingu või haldusakti vaidlustamise raames. Seega ei ole praegu täitmiskavasse ja selle alusel vangiregistrisse kantud väidetavad ebaõiged andmed eraldiseisvalt vaidlustatavad (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13; halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12; halduskohtu 4. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1857, p-d 6-7; Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7-10 jne).
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et kuigi kaebaja on viidanud ka vangiregistri andmete muutmise alusele, vaidlustas ta kohtueelses menetluses ITK ja riskihindamise õiguspärasust ning on alles kohtumenetluses hõlmanud kaebusega lisaks eelnimetatule ka vangiregistri kantud andmete osa. Isegi kui nõustuda selles osas kaebaja tegevuse lubatavusega, tuleks vangiregistrisse kantud andmete parandamise nõude osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuses märgitud andmetel puudub kaebajale otsene iseseisev reguleeriv mõju ning selles osas on tegemist väheintensiivse riivega. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga andmete parandamise aluse mitteesinemise kohta. Vangla on adekvaatselt põhjendanud, miks vangiregistrisse andmete kandmine on õiguspärane ning miks nende muutmiseks alust ei ole (välja arvatud vaideotsuses kajastatud osa, millega vangiregistri andmeid muudeti). II
13.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
14.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 6. märts kuni 5. juuli 2024 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole

3-24-1994 tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12.aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
15.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kui vangla tugineb mingi toimingu tegemisel või haldusakti andmisel kaebuses kirjeldatud väidetavalt ebaõigetele andmetele, siis on kaebajal võimalik osundada valeandmetele konkreetse kaebaja õigusi riivava vangla tegevuse vaidlustamisel ning seeläbi oma õigusi efektiivselt kaitsta. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebaja ei nõustu tema kohta ITK-sse ja vangiregistrisse märgitud andmetega. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium