lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1931/6

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1931/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1562
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

08.07.2024, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-24-1931 XXi esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-1931.
2.Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 tunnistati kinnipeetav XX süüdi Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumises ning määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt lükkub karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Vangla leidis käskkirjas, et kuna kinnipeetaval on mitu kehtivat distsipliinirikkumist (sh kolmel korral ebaviisaka käitumise eest) ja praegune rikkumine on raske, ei saa piirduda noomituse ega lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Kinnipeetavat on varem samalaadsete rikkumiste eest karistatud noomitusega ja lühiajalise kokkusaamise keelamisega, kuid see pole uut rikkumist ära hoidnud. Praeguse vangistuse jooksul ei toimu kinnipeetaval pikaajalisi kokkusaamisi, tal pole kambris elektriseadmeid ega teda pole tööle määratud, mistõttu ei ole ka pikaajalise kokkusaamise ja elektriseadme keelamine ega töölt eemaldamine asjakohased karistused. Seega on kartserikaristuse kohaldamine otstarbekas ja see võib kinnipeetava edaspidised rikkumised ära hoida. Vangla on teadlik kinnipeetava terviseprobleemidest, kuid meditsiiniosakonna andmetel absoluutset keeldu ajutise isoleerimise kohta ei ole. Kuna kinnipeetavale on varem määratud samalaadse rikkumise eest 2 ööpäeva kartserikaristust ja see

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-1931 ei ole ära hoidnud uut õigusrikkumist, on proportsionaalne karistus 3 ööpäeva kartserit. Selleks et kinnipeetav saaks enda käitumist parandada, on otstarbekas määrata katseaeg 2 kuud.

2.XX esitas 30.06.2024 Tallinna Vanglale vaide 21.06.2024 käskkirja peale.
3.XX esitas 30-06-2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 kehtivuse peatamiseks. Taotleja istub juba pikemat aega üksikvangistuses. Tal on vaimsed probleemid (arst on diagnoosinud psüühikahäire) ning üksikvangistus aina süvendab taotleja probleeme, muudab teda veelgi ebastabiilsemaks ja raskemini mõjutatavaks. Samuti ei kontrolli arstid taotleja tervist ja ignoreerivad taotleja meditsiiniabi taotlusi.
4.Tallinna Vangla palus 03.07.2024 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Vanglas registreeriti 30.06.2024 XX vaie Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Vaie on menetlemisel. Taotleja suhtes algatati 18.06.2024 distsiplinaarmenetlus Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõuete rikkumise (üldtunnustatud viisakusreeglite eiramine) kahtlustuses. Menetluse ajendiks oli Tallinna Vangla kolmanda üksuse valvuri 23.05.2024 ettekanne, mille kohaselt 23.05.2024 kella 11.20 paiku meditsiinisaatmise ajal hakkas taotleja arstiga vaidlema. Kui arst kutsus valvuri ja palus kinnipeetav ära viia, hakkas taotleja arsti roppude sõnadega sõimama. Arsti juurest kambrisse saatmise ajal kasutas taotleja venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid saatmise juures olnud vanemvalvuri suunas. Lisaks lükkas ta saatmise ajal raamatuid riiuli pealt maha. Toimunud on nõuetekohane menetlus, kinnipeetava süü on tõendatud. Kuna taotleja pani toime distsipliinirikkumise, võis talle vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 kohaselt kohaldada distsiplinaarkaristusi. Taotleja ei vaidle vastu distsipliinrikkumise toimepanemisele, küll aga ei nõustu ta terviseseisundile viidates rikkumise eest määratud karistusega. Arvestades et XXle on katseajaga distsiplinaarkaristus määratud 21.06.2024 ning pärast nimetatud kuupäeva toime pandud distsipliinirikkumise eest teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole, puudub tal praegu õiguskaitse vajadus – vanglal ei ole praegu mingit alust 21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristust täitmisele pöörata (vt vangistusseaduse (VangS) § 65 lg-d 3 ja 4). Samas peab vangla saama distsipliinirikkumise korral reageerida adekvaatse karistusega. Tuleb ka arvestada, et VangS § 65 lg-st 6 tulenevalt ei ole vanglal võimalik distsiplinaarkaristust pärast distsiplinaarkaristuse määramisest kaheksa kuu möödumist täitmisele pöörata. Seega võib õiguskaitse kohaldamise korral tekkida olukord, et kinnipeetav pääseb igasuguste tagajärgedeta distsiplinaarkaristuse toimepanemisest. Avalikkusel ei ole huvi, et süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliinirikkuja puhul. Kuna kinnipeetava distsipliinirikkumise eest karistamine teenib avalikku huvi (isiku suunamine õiguskuulekale teele), ei ole põhjendatud käskkirja kehtivuse peatamine. Taotleja suhtes kohaldatakse alates 06.05.2024 VangS § 69 lg 1 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna tema käitumine ohustab julgeolekut. Seni ei ole tervishoiutöötajad ega vanglateenistujad täheldanud taotleja käitumises ega terviseseisundis seoses lukustatud kambris hoidmisega selliseid muutuseid, mis tingiks tema lukustatud kambris hoidmise režiimi lõpetamise. Vangla jälgib kõigi kinnipeetavate seisundit ja vajadusel võtab tarvitusele meetmed, mida tervishoiutöötajad peavad vajalikuks. Kui taotlejal peaks enne kartserikaristuse kandmisele asumist või kartserikaristuse ajal ilmnema terviseprobleeme, mis välistavad tema kartseris viibimise, toimitakse vastavalt meditsiinitöötajate suunistele.
5.Tallinna Halduskohus vabastas 04.07.2024 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla teatas 03.07.2024 kohtule, et taotleja on Tallinna 2(4)

3-24-1931 Vanglale 30.06.2024 esitanud vaide 21.06.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/187 peale ning see vaie on vanglas menetlemisel. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirjaga lükati karistuse täitmisele pööramine edasi katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele (VangS § 65 lg 3). Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata (VangS § 65 lg 4). Eeltoodust nähtub, et taotlejale määratud distsiplinaarkaristust ei pöörata täitmisele kohe ning taotlejal tuleb distsiplinaarkaristus kanda vaid siis, kui ta paneb toime uue distsipliinirikkumise. Seega sõltub distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine taotleja enda käitumisest ning tal on õiguskuuleka käitumise korral võimalik vältida 21.06.2024 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist. Lisaks on vangla teatanud, et pärast 21.06.2024 käskkirja tegemist ei ole taotleja toime pannud uusi distsipliinirikkumisi, mis tähendab, et praegu ei ole vanglal alust pöörata 21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristust täitmisele. Seega puudub taotlejal praegu esialgse õiguskaitse vajadus Tallinna Vangla 21.06.2024 käskkirja kehtivuse / täitmise peatamiseks. Ka võimaliku kaebuse perspektiiv ja avalik huvi ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse taotlusest ning Tallinna Vanglale 30.06.2024 esitatud vaidest ei nähtu, et taotleja vaidlustaks talle ette heidetud distsipliinirikkumise toimepanemist, vaid ta ei nõustu talle määratud karistusega, viidates oma terviseseisundile. Samas on Tallinna Vangla kohtule kinnitanud, et taotleja tervist jälgitakse ning vajadusel võetakse tarvitusele meetmed, mida tervishoiutöötajad vajalikuks peavad (sh karistuse võimaliku täideviimise korral toimetatakse vastavalt tervishoiutöötajate suunistele). Oluliseks tuleb pidada mh avalikku huvi vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamiseks ja asjaolu, et vangla saab distsiplinaarkaristuse täitmisele pöörata üksnes piiratud aja jooksul (VangS § 65 lg 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.07.2024 määrus ning uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Teda hoitakse juba pikka aega üksikvangistuses. Tal on vaimsed probleemid ja psühhoosid. Seetõttu muutub ta veelgi ebastabiilsemaks ja võib ohustada vangla julgeolekut. Taotleja tervisliku seisundi tõttu ei tohiks talle üksikvangistust kohaldada. Taotleja ei nõustu vangla väitega, et praegu ei ole alust kartserikaristust täitmisele pöörata. Asjas nr 3-24-1869 on vangla selgitanud, et tema käitumise kohta on koostatud kolm ettekannet: ettekande nr xxx kohaselt keeldus ta 28.06.2024 õhtuste ravimite jagamise ajal kell 18.22 ravimitest ja soovis neid võtta kell 20.00 ning tekkis vaidlus õhtuste ravimite jagamise aja üle; ettekande nr xxx kohaselt nõudis ta 28.06.2024 kella 20.03 paiku loenduse ajal õhtuseid ravimeid ning ametnike selgitustele järgnes kinnipeetava poolt esmalt venekeelne sõim konkreetse ametniku ja seejärel kogu personali kohta ja ka ettekandest teavitamisele reageeris ta sõimuga; ettekande nr xxx kohaselt oli 01.07.2024 kella 08.57 paiku takistatud tema kambri toiduluugi avamine ning peale toiduluugi jõuga lahti tõmbamist avastas ametnik, et toiduluugi ukseluku keeleaugu sisse on topitud paber, kustutuskummi tükid ja pastapliiatsi kork.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 3(4)

3-24-1931 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
9.Halduskohus leidis õigesti, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest praegu ei ole vanglal alust pöörata 21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristust täitmisele. Kõnealune kartserikaristus pööratakse täitmisele juhul, kui taotleja paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise (VangS § 65 lg-d 3 ja 4). Kuigi taotleja on määruskaebuses esile toonud, et pärast 21.06.2024 käskkirja tegemist on vangla koostanud tema käitumise kohta ettekandeid, ei ole ta väitnud, et tema suhtes oleks algatatud uusi distsiplinaarmenetlusi. Seega ei ole alust arvata, et lähiajal 21.06.2024 käskkirjaga määratud kartserikaristus täitmisele pööratakse.
10.Ühtlasi jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks põhjendatud ka ülekaaluka avaliku huvi ja võimaliku kaebuse väheste edulootuste tõttu. Ringkonnakohus on varasemates määrustes korduvalt leidnud, et taotleja tervislik seisund ei välista iseenesest tema eraldatud kambrisse paigutamist või temale kartserikaristuse määramist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-1331; 31.05.2024 määrus nr 3-241123; 17.06.2024 määrus nr 3-24-1643). Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on vangla 21.06.2024 käskkirjas karistuse määramist asjakohaselt põhjendanud ning määratud karistust ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 04.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja