Maksu- ja Tolliameti taotlus X. X.i suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Inna Golovina Puudutatud isik – X. X. (isikukood xxxxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 88 301,88 eurot X. X.ile kuuluvale kinnistule aadressil Xxxxxxx tee 47, Xxxxxx linnaosa, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx).
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte X. X.ile.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 136 1 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
1(4)
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäit-mine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
5.Täidetud on eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määruse nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on käesolevas asjas kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus algatatud.
6.Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav nii põhivõla kui ka intressi osas (taotluse p 4 tabel 1, lisad 1 ja 2). Vastutusmenetluse eesmärk on X. X.ile vastutusotsuse tegemine summas 80 873,28 eurot (põhivõlg 53 204,28 eurot ja intress 27 669 eurot), mis koosneb Xxxxx Xxxxxx XX poolt maksustamisperioodidel veebruar 2020 juuni 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud kinnipeetud ja erijuhtude tulumaksust, sotsiaalmaksust, kogumispensioni maksetest, töötuskindlustusmaksetest, käibemaksust ja intressidest (lisa 1). Seejuures nähtub kohtule, et etteheidetaval ajavahemikul jättis äriühing tasumata pea kõik deklareeritud maksud – maksulaekumisi nähtub osaliselt vaid veebruari 2020 (kinnipeetud tulumaks), oktoobri 2020 (käibemaks), märtsi 2021 (käibemaks), aprilli 2021 (kogumispensionimakse), augusti 2021 (kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, 2(4)
sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse) ja septembri
(kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse) eest ja sedagi väikeses ulatuses (taotluse lisa 2). Samal ajal nähtuvad äriühingu pangakontolt erinevates toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes tehtud ostud (vt taotluse lisa 3). Samuti on välja võetud sularaha kokku 1880 eurot (taotluse p 4 tabel 2 ja lisa 6) ning antud laenu summas 24 505,38 eurot (tabel 2 ja lisa 7). Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik (taotluse p 8 ja 02.07.2024 esitatud lisad), sj on maksuvõla sissenõudmine äriühingult tulevikus ka ebatõenäoline, kuivõrd äriühing ei tegutse ja on likvideerimisel. Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna juhatuse liikmele etteheidetava maksude tasumise varaseim kohustus tekkis 10.03.2020 (taotluse p-s 6 ekslikult märgitud 10.03.2022), ei ole möödunud MKS § 98 lõikes 1 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane.
7.Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud põhjendatud kahtlus järgnevast: - Juhatuse liige on etteheidetaval ajavahemikul jätnud äriühingu deklareeritud maksukohustused pea täielikult tasumata. - Äriühingu pangakontolt on samal ajal antud laene, võetud välja sularaha ja tasutud erinevates toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes sellise tihedusega, mis viitab kohtu hinnangul selgelt juhatuse liikme igapäevaelu isiklike vajaduste rahuldamisele, mitte äriühingu majandustegevusele (vt taotluse lisa 3 ja 5). Maksuhaldur kahtlustab raamatupidamise algdokumentide puudumist tehingute osas, mille väärtus on kokku 72 015,77 eurot (taotluse p 4.1). Sellest oleks piisanud samal ajavahemikul tekkinud põhivõla tasumiseks. - Äriühing esitas etteheidetaval ajavahemikul 5 maksuvõla ajatamise taotlust (taotluse lisa 8), millest ühtegi graafikut äriühing ei täitnud. Kohtule nähtub vastupidiselt, et ajatamise graafikute kehtimise ajal maksuvõlg aina kasvas. Samuti on uus ajatamise taotlus esitatud lühiajaliselt enne või pärast eelmise graafiku lõppu (graafiku lõpp 20.05.2020, uus taotlus 17.05.2020; graafiku lõpp 26.08.2020, uus taotlus 27.08.2020; graafiku lõpp 16.02.2021, uus taotlus 17.02.2021; graafiku lõpp 26.07.2021, uus taotlus 27.07.2021). Arvestades, et maksuvõla sundtäitmine ei ole ajatamise korral lubatud (MKS § 128 lg 2 p 3) ei ole põhjendamatu maksuhalduri kahtlus, et pärast eelmise graafiku lõppu kiiresti uue ajatamistaotluse esitamise ja samas ajatamisgraafiku täitmata jätmise, eesmärk oli maksuvõla sundtäitmist välistada (vt taotluse p 4.2). - Kohtule nähtuvalt arestis makshaldur äriühingu pangakonto 27.06.2022 (dtl 435) ja X. X. taandus juhatuse liikme kohalt alates 08.09.2022, mil äriühingu likvideerijaks sai tema abikaasa. - 30.06.2024 seisuga oli kinnisvaraportaalis www.kv.ee aktiivne X. X.ile kuuluva aadressil Xxxxxxx tee 47, Xxxxxx linnaosa, Tallinn asuva kinnistu müügikuulutus (taotluse lisa 11). Maksuvõla tasumata jätmine, järjepidev maksuvõla ajatamine ajal, mil esineb põhjendatud kahtlus äriühingu vahendite isiklikuks kasutamiseks ja maksuvõlg järjepidevalt kasvab, ning äriühingu juhatusest lahkumine ja tegevuse lõpetamine varsti pärast pangakonto arestimist viitab kohtu hinnangul sellele, et maksuvõla sundtäitmine tulevikus võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Täiendavalt on kohtul kahtlus, et X. X. on asunud oma vara võõrandama, kuivõrd 30.06.2024 seisuga oli kinnisvaraportaalis aktiivne talle kuuluva kinnistu müügikuulutus, kuid määruse tegemise seisuga kohtule kuulutust enam ei nähtu.
8.Maksuhaldur taotleb X. X.i kinnisasjale aadressil Xxxxxxx tee 47, Xxxxxx linnaosa, Tallinn kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 88 301,88 eurot (vt taotluse 02.07.2024 täpsustused, dtl 406). 3(4)
Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 kohaselt peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Maksuhalduri selgituste kohaselt puudub isikul muu vara. Puudutatud isiku kinnisasjale hüpoteegi seadmine summas 88 301,88 eurot on kohtu hinnangul proportsionaalne. Hüpoteegi seadmise ei piira isiku õigusi liialt, kinnistut on jätkuvalt võimalik kasutada ja käsutada. Eeldatavale maksukohustusele 80 873,28 eurot lisanduvad täitekulud, mis arvestades kinnisasja maksimaalset turuväärtust (210 047 eurot; taotluse p 9.1.2) ja maksukohustuse suurust, on kokku maksimaalselt 7428,6 eurot. Täiekulud moodustavad eeldatavast maksukohustusest ca 9,2%, mistõttu ei ole hüpoteegi summa suurenemine täitekulude võrra ülemäärane.
9.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab X. X.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot.
10.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, eeldatava vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab loa X. X.ile kuuluvale kinnisasjale aadressil Xxxxxxx tee 47, Xxxxxx linnaosa, Tallinn (registriosa nr xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 88 301,88 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.