Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-24-1935 Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine summas 80 873,28 eurot, millest põhivõla moodustab 53 204,28 eurot ja intress 27 669 eurot. M.L oli äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 03.12.2012‒08.09.2022 ning vastutas MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Juhatuse liige jättis deklareeritud maksukohustused tasumata. Samal ajal nähtus äriühingu pangakontolt, et äriühing tegutses aktiivselt. Äriühingu pangakontot kasutati juhatuse liikme isiklike vajaduste katmiseks, sh soetati riideid, ilu- ja spa protseduure, ööbimisteenuseid. Tehinguid, mille osas on maksuhalduril põhjendatud alus arvata algdokumentide puudumist, on kokku summas 72 015,77 eurot, sh sularaha väljamaksed 3240 eurot. Võla tekkimise perioodil on selgitusega „laen“ tehtud väljamakseid 24 505,38 eurot. Sularaha väljavõtmine ja laenude tasumine kinnitab, et äriühingul oleks olnud deklareeritud kohustuste tasumiseks piisavalt vahendeid. Äriühing on esitanud mitmeid maksuvõla ajatamise taotlusi ja koostatud on mitu graafikut, mille nõuetekohast täitmist ei toimunud. Äriühingu kontosid on lühiajaliselt arestitud, kuid järjekordse ajatamise taotluse menetluse ajal ei saanud arestida äriühingu kontodele laekunud summasid, mis võimaldas sel ajal kontolt raha välja viia ja kasutada vahendeid muuks kui maksuvõla tasumiseks. Antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Juhatuse liikmel puudub sissetulek ulatuses, mille arvelt oleks võimalik tulevikus määratavat maksukohustust täita. M.L oli juhatuse liikmena kohustatud korraldama äriühingu rahaliste vahendite eesmärgipärast kasutamist ning maksukohustuste õigeaegset täitmist, kuid esitades MTA-le järjest mitu maksuvõla tasumise ajatamise taotlust, takistas juhatuse liige äriühingu pangakontole laekuvate summade kinnipidamist maksuvõlgade katteks. Selline juhatuse liikme tegevus maksude tasumise vältimisel võis olla tahtlik. M.L lahkus juhatuse liikme kohalt 08.09.2022, alates sellest ajast on äriühingu likvideerijaks tema abikaasa, kes ei reageerinud MTA 08.11.2022 likvideerimismenetluses esitatud nõudeavaldustele ega deklaratsioonide esitamise korraldustele, hoolimata sunniraha hoiatustest. Pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist võõrandas M.L äriühingu variisikule (T OÜ). Äriühingu variisikule võõrandamise eesmärk oli muu hulgas raamatupidamisdokumentide puudumise või puudulikult vormistatud dokumentide varjamine ja võimalikest tagajärgedest vabanemine. Äriühingul on tekkinud maksuvõlg, see ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ja äriühingu õigusvõime on säilinud. Maksuhaldur algatas Y OÜ maksuvõla sundtäitmise 02.03.2022. Äriühingu pangakontode arestimise tulemusena ei ole laekumisi toimunud. Äriühingule ei kuulu vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Äriühing ei teeninud 2022. a-l kasumit, viimati deklareeris äriühing käivet 2022. a juuni kohta, viimane TSD on esitatud 2022. a märtsi kohta ja äriühingul puuduvad töötajad. Seega ei ole Y OÜ tegutsev äriühing. M.L-ile kuulub kinnistu aadressil XXX, mille turuväärtus on vahemikus 64 500‒210 047 eurot. Muu vara, mille arvel oleks võimalik maksunõude täitmist tagada, M.L-il puudub. Hüpoteegi seadmine on vajalik ulatuses, mis tagab nii maksuhalduri nõude kui ka eeldatavad sundtäitmiskulud. Võimalikud sundtäitmiskulud võivad olla käesoleval juhul 7428,60 eurot. Seega on kinnistule seatava hüpoteegi summa kokku 88 301,88 eurot (80 873,28+7428,60). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot.

2(7)

3-24-1935

3-24-1935 Maksuvõla tasumata jätmine, järjepidev maksuvõla ajatamine ajal, mil esineb põhjendatud kahtlus, et juhatuse liige on kasutanudäriühingu vahendeid isiklikul otstarbel ja maksuvõlg järjepidevalt kasvab, ning äriühingu juhatusest lahkumine ja tegevuse lõpetamine varsti pärast pangakonto arestimist viitab sellele, et maksuvõla sundtäitmine tulevikus võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Täiendavalt on kohtul kahtlus, et M.L on asunud oma vara võõrandama. Maksuhalduri selgituste kohaselt puudub isikul muu vara. Puudutatud isiku kinnisasjale hüpoteegi seadmine summas 88 301,88 eurot on proportsionaalne. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigusi liialt, kinnistut on jätkuvalt võimalik kasutada ja käsutada. Eeldatavale maksukohustusele 80 873,28 eurot lisanduvad täitekulud, mis arvestades kinnisasja maksimaalset turuväärtust ja maksukohustuse suurust, on kokku maksimaalselt 7428,6 eurot. Täiekulud moodustavad eeldatavast maksukohustusest ca 9,2%, mistõttu ei ole hüpoteegi summa suurenemine täitekulude võrra ülemäärane. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-1935 maksud. Samal ajal nähtub äriühingu rahaliste vahendite kasutamine isiklikuks tarbeks, sularaha väljavõtmine ning laenu andmine. Äriühing taotles M.L-i juhtimisel korduvalt maksuvõlgade ajatamist, kuid graafikuid nõuetekohaselt ei täitnud. Taotluste menetlemise ja võlgade ajatamise ajal ei saanud maksuhaldur arestida äriühingu kontole laekunud summasid, mis võimaldas juhatuse liikmel viia sel ajal välja kontolt sularaha ning kasutada rahalisi vahendeid muul moel kui maksuvõla tasumiseks. Seni teadaolevad asjaolud ja tõendid viitavad tahtlikule maksukohustuste täitmise vältimisele ning on tõenäoline, et M.L vastutab Y OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Määruskaebuses ei ole toodud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et M.L-i tahtluse või raske hooletuse tuvastamine oleks ebatõenäoline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1935

3-24-1935 mille esitamise korral tuleb maksuhalduril täitetoiming viivitamata lõpetada (MKS § 1361 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.