Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
27.09.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1935
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba M.L-i suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja E.G Puudutatud isik – M.L , esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.L-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta M.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1935 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 01.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse (täiendatud 02.07.2024) anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p 2 ja § 136 1 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 88 301,88 euro suurune kohtulik hüpoteek M.L-ile kuuluvale kinnistule XXX (registriosa nr XXXXXXX). Maksuhaldur tegeleb Y OÜ (likvideerimisel) (registrikood XXXXXXXX; edaspidi äriühing) maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 30.06.2024 on äriühingu maksuvõlg 81 871,38 eurot, sh põhinõue 53 204,28 eurot, intressinõue 27 669 eurot, arvestuslik intress 798,10 eurot ja sunniraha 200 eurot. Äriühingu põhivõlg on tekkinud maksustamisperioodidel veebruar 2020 kuni juuni 2022 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse ning käibemaksudeklaratsioonidel (TSD, KMD) deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Maksuhaldur alustas kohtule esitatud taotlusega äriühingu endise juhatuse liikme M.L-i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust.
3-24-1935 Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine summas 80 873,28 eurot, millest põhivõla moodustab 53 204,28 eurot ja intress 27 669 eurot. M.L oli äriühingu juhatuse liige ajavahemikul 03.12.2012‒08.09.2022 ning vastutas MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ning mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Juhatuse liige jättis deklareeritud maksukohustused tasumata. Samal ajal nähtus äriühingu pangakontolt, et äriühing tegutses aktiivselt. Äriühingu pangakontot kasutati juhatuse liikme isiklike vajaduste katmiseks, sh soetati riideid, ilu- ja spa protseduure, ööbimisteenuseid. Tehinguid, mille osas on maksuhalduril põhjendatud alus arvata algdokumentide puudumist, on kokku summas 72 015,77 eurot, sh sularaha väljamaksed 3240 eurot. Võla tekkimise perioodil on selgitusega „laen“ tehtud väljamakseid 24 505,38 eurot. Sularaha väljavõtmine ja laenude tasumine kinnitab, et äriühingul oleks olnud deklareeritud kohustuste tasumiseks piisavalt vahendeid. Äriühing on esitanud mitmeid maksuvõla ajatamise taotlusi ja koostatud on mitu graafikut, mille nõuetekohast täitmist ei toimunud. Äriühingu kontosid on lühiajaliselt arestitud, kuid järjekordse ajatamise taotluse menetluse ajal ei saanud arestida äriühingu kontodele laekunud summasid, mis võimaldas sel ajal kontolt raha välja viia ja kasutada vahendeid muuks kui maksuvõla tasumiseks. Antava haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Juhatuse liikmel puudub sissetulek ulatuses, mille arvelt oleks võimalik tulevikus määratavat maksukohustust täita. M.L oli juhatuse liikmena kohustatud korraldama äriühingu rahaliste vahendite eesmärgipärast kasutamist ning maksukohustuste õigeaegset täitmist, kuid esitades MTA-le järjest mitu maksuvõla tasumise ajatamise taotlust, takistas juhatuse liige äriühingu pangakontole laekuvate summade kinnipidamist maksuvõlgade katteks. Selline juhatuse liikme tegevus maksude tasumise vältimisel võis olla tahtlik. M.L lahkus juhatuse liikme kohalt 08.09.2022, alates sellest ajast on äriühingu likvideerijaks tema abikaasa, kes ei reageerinud MTA 08.11.2022 likvideerimismenetluses esitatud nõudeavaldustele ega deklaratsioonide esitamise korraldustele, hoolimata sunniraha hoiatustest. Pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist võõrandas M.L äriühingu variisikule (T OÜ). Äriühingu variisikule võõrandamise eesmärk oli muu hulgas raamatupidamisdokumentide puudumise või puudulikult vormistatud dokumentide varjamine ja võimalikest tagajärgedest vabanemine. Äriühingul on tekkinud maksuvõlg, see ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ja äriühingu õigusvõime on säilinud. Maksuhaldur algatas Y OÜ maksuvõla sundtäitmise 02.03.2022. Äriühingu pangakontode arestimise tulemusena ei ole laekumisi toimunud. Äriühingule ei kuulu vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Äriühing ei teeninud 2022. a-l kasumit, viimati deklareeris äriühing käivet 2022. a juuni kohta, viimane TSD on esitatud 2022. a märtsi kohta ja äriühingul puuduvad töötajad. Seega ei ole Y OÜ tegutsev äriühing. M.L-ile kuulub kinnistu aadressil XXX, mille turuväärtus on vahemikus 64 500‒210 047 eurot. Muu vara, mille arvel oleks võimalik maksunõude täitmist tagada, M.L-il puudub. Hüpoteegi seadmine on vajalik ulatuses, mis tagab nii maksuhalduri nõude kui ka eeldatavad sundtäitmiskulud. Võimalikud sundtäitmiskulud võivad olla käesoleval juhul 7428,60 eurot. Seega on kinnistule seatava hüpoteegi summa kokku 88 301,88 eurot (80 873,28+7428,60). Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot.
2(7)
3-24-1935
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.07.2024 määrusega MTA taotluse ja andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 88 301,88 eurot M.L-ile kuuluvale kinnistule aadressil XXX, (registriosa nr XXXXXXX). Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Täidetud on eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus on algatatud taotluse esitamisega. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav nii põhivõla kui ka intressi osas. Vastutusmenetluse eesmärk on M.L-ile vastutusotsuse tegemine summas 80 873,28 eurot, mis koosneb Y OÜ poolt maksustamisperioodidel veebruar 2020 kuni juuni 2022 deklareeritud, kuid tasumata jäetud kinnipeetud ja erijuhtude tulumaksust, sotsiaalmaksust, kogumispensioni maksetest, töötuskindlustusmaksetest, käibemaksust ja intressidest. Seejuures jättis äriühing etteheidetaval ajavahemikul tasumata pea kõik deklareeritud maksud – maksulaekumisi nähtub osaliselt vaid veebruari 2020 (kinnipeetud tulumaks), oktoobri 2020 (käibemaks), märtsi 2021 (käibemaks), aprilli 2021 (kogumispensionimakse), augusti 2021 (kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse) ja septembri 2021 (kinnipeetud tulumaks, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse) eest ja sedagi väikeses ulatuses. Samal ajal nähtuvad äriühingu pangakontolt erinevates toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes tehtud ostud. Samuti on välja võetud sularaha ning antud laenu. Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud tulemuslik, seejuures on maksuvõla sissenõudmine äriühingult tulevikus ka ebatõenäoline, kuivõrd äriühing ei tegutse ja on likvideerimisel. Vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna juhatuse liikmele etteheidetava maksude tasumise varaseim kohustus tekkis 10.03.2020, ei ole möödunud maksusumma tahtliku tasumata jätmise korral kohaldatav 5-aastane aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1). Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Täidetud on eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eelviidatud põhjendatud kahtlus nähtub järgnevast. Juhatuse liige on etteheidetaval ajavahemikul jätnud äriühingu deklareeritud maksukohustused pea täielikult tasumata. Äriühingu pangakontolt on samal ajal antud laene, võetud välja sularaha ja tasutud erinevates toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes sellise tihedusega, mis viitab selgelt juhatuse liikme igapäevaelu isiklike vajaduste rahuldamisele, mitte äriühingu majandustegevusele. Maksuhaldur kahtlustab raamatupidamise algdokumentide puudumist tehingute osas, mille väärtus on kokku 72 015,77 eurot. Sellest oleks piisanud samal ajavahemikul tekkinud põhivõla tasumiseks. Äriühing esitas etteheidetaval ajavahemikul 5 maksuvõla ajatamise taotlust, millest ühegi graafikut äriühing ei täitnud. Ajatamise graafikute kehtimise ajal maksuvõlg aina kasvas. Uus ajatamise taotlus esitati vähe aega enne või pärast eelmise graafiku lõppu. Arvestades, et maksuvõla sundtäitmine ei ole ajatamise korral lubatud (MKS § 128 lg 2 p 3), ei ole põhjendamatu maksuhalduri kahtlus, et pärast eelmise graafiku lõppu kiiresti uue ajatamistaotluse esitamise ja samas ajatamisgraafiku täitmata jätmise eesmärk oli maksuvõla sundtäitmist välistada. Kohtule nähtuvalt arestis makshaldur äriühingu pangakonto 27.06.2022 ja M.L taandus juhatuse liikme kohalt alates 08.09.2022, mil äriühingu likvideerijaks sai tema abikaasa. 30.06.2024 seisuga oli kinnisvaraportaalis www.kv.ee aktiivne M.L-ile kuuluva aadressil XXX, asuva kinnistu müügikuulutus. 3(7)
3-24-1935 Maksuvõla tasumata jätmine, järjepidev maksuvõla ajatamine ajal, mil esineb põhjendatud kahtlus, et juhatuse liige on kasutanudäriühingu vahendeid isiklikul otstarbel ja maksuvõlg järjepidevalt kasvab, ning äriühingu juhatusest lahkumine ja tegevuse lõpetamine varsti pärast pangakonto arestimist viitab sellele, et maksuvõla sundtäitmine tulevikus võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Täiendavalt on kohtul kahtlus, et M.L on asunud oma vara võõrandama. Maksuhalduri selgituste kohaselt puudub isikul muu vara. Puudutatud isiku kinnisasjale hüpoteegi seadmine summas 88 301,88 eurot on proportsionaalne. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigusi liialt, kinnistut on jätkuvalt võimalik kasutada ja käsutada. Eeldatavale maksukohustusele 80 873,28 eurot lisanduvad täitekulud, mis arvestades kinnisasja maksimaalset turuväärtust ja maksukohustuse suurust, on kokku maksimaalselt 7428,6 eurot. Täiekulud moodustavad eeldatavast maksukohustusest ca 9,2%, mistõttu ei ole hüpoteegi summa suurenemine täitekulude võrra ülemäärane. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 80 873,28 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.M.L palub 31.07.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus ja jätta MTA taotlus rahuldamata. Äriühingu endisele juhatuse liikmele M.L-ile rahalise nõude esitamine ei ole põhjendatud. M.L on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maksuhalduril on üksnes kahtlused ja oletused M.L-i heausksuses ja hoolsuskohustuse rikkumises. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet, mille kohaselt lasub maksuhalduril kohustus tõendada M.L-i kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist. MTA ei ole selgitanud välja äriühingu tegelikku olukorda, vaid on teinud paljasõnalised järeldused. Äriühingu võlgnevus MTA ees tekkis seoses vääramatu jõuga. COVID-19 haiguse levimise tõttu vähenes äriühingu käive oluliselt ning 2021. a-l kahjumi tekkimine oli ootuspärane, sest klientide arv ja huvi pakutavate teenuste vastu vähenes oluliselt, samas igapäevased kulud jäid samaks. Kuna käive langes, otsustas puudutatud isik taotleda abi ettevõtte likvideerimiseks (pankrotimenetluse algatamiseks). Isegi kui lähtuda sellest, et äriühingu arvepidamises tuvastati vead või puudused, ei anna see alust juhatuse liikme vastutuseks (Riigikohtu 02.10.2002 otsus nr 3-31-40-02; 12.06.2003 otsus nr 3-3-1-55-03). Maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt ja usaldusväärselt tuvastanud äriühingu juhatuse liikmeks olnud M.L-i vastutuse aluseks olevaid asjaolusid (hoolsuskohustuse rikkumist). Taotlus on vajalikul määral põhjendamata. M.L-i raske hooletus on tuvastamata, mistõttu ei ole hüpoteegi seadmine põhjendatud ega proportsionaalne.
4.MTA palub 21.08.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. See, kas juhatuse liige vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses. Maksuhaldur on taotluses selgitanud, miks tal on põhjendatud kahtlus, et M.L vastutab äriühingu maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Kuigi M.L-i juhatuse liikmeks oleku ajal toimus äriühingul äriühingu pangakontolt nähtuvalt ajavahemikul veebruar 2020 kuni juuni 2022 aktiivne majandustegevus, jäeti samas tasumata pea kõik deklareeritud 4(7)
3-24-1935 maksud. Samal ajal nähtub äriühingu rahaliste vahendite kasutamine isiklikuks tarbeks, sularaha väljavõtmine ning laenu andmine. Äriühing taotles M.L-i juhtimisel korduvalt maksuvõlgade ajatamist, kuid graafikuid nõuetekohaselt ei täitnud. Taotluste menetlemise ja võlgade ajatamise ajal ei saanud maksuhaldur arestida äriühingu kontole laekunud summasid, mis võimaldas juhatuse liikmel viia sel ajal välja kontolt sularaha ning kasutada rahalisi vahendeid muul moel kui maksuvõla tasumiseks. Seni teadaolevad asjaolud ja tõendid viitavad tahtlikule maksukohustuste täitmise vältimisele ning on tõenäoline, et M.L vastutab Y OÜ maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga. Määruskaebuses ei ole toodud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda seisukohale, et M.L-i tahtluse või raske hooletuse tuvastamine oleks ebatõenäoline.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki üle (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
6.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Maksuhaldur alustas 01.07.2024 taotlusega M.L-i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. MKS § 1361 lg 1 alusel esitatava taotluse aluseks olev kahtlus võib maksuhalduril olla tekkinud mh äriühingu maksumenetluse põhjal (nt Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9).
7.MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. See, kas ja millises süü vormis puudutatud isik maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega vastutab, selgitatakse lõplikult välja vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 33-1-17-17, p 12; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 21). Halduskohus kontrollib üksnes seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt kas maksusumma määramise aegumistähtaeg on möödunud, maksuvõlg on lõppenud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline (vt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18)). Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus, kas Y OÜ maksuvõla tekkimine ja selle täitmata jätmine võis olla tingitud objektiivsetest asjaoludest, mitte puudutatud isiku tahtlikust või raskelt hooletust tegevusest, vaid hindab üksnes seda, kas MTA loataotluses kajastatud asjaolude pinnalt tuleb pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks või ebatõenäoliseks.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MTA taotlus vastab MKS § 136 1 lg 2 nõuetele ning MKS § 1361 lg 1 eeldused täitetoiminguks loa andmiseks olid praegusel juhul täidetud. Maksusumma kujunemine on taotlusest ja selle lisadest jälgitav. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing jätnud pea kõik deklareeritud maksukohustused täitmata. Samal ajal on äriühingu pangakontolt tasutud erinevate kulutuste eest toidu-, riide-, lastekaupade-, ehitus- ja sisustuspoodides, tanklates ja meelelahutusasutustes (vt taotluse lisa 3). Samuti on maksuvõla tekkimise ajal äriühingu pangakontolt välja võetud sularaha (vt taotluse p 4 tabel 2 ja lisa 6) ning antud laenu (vt taotluse p 4 tabel 2 ja lisa 7). 5(7)
3-24-1935
9.Puudutatud isikule on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline. Plaanitava maksuotsuse täitmise tagamisel ei pea maksusotsust toetavad asjaolud olema tõendatud, vaid piisab nende põhistamisest (vt Riigikohtu 16.10.2019 määrus nr 3-19-269, p 9; määrus nr 3-31-17-17, p-d 11 ja 13). Täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmisel ei pea kohus veenduma, et MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on vastutusotsuse tegemine igal juhul õiguspärane. Nii MTA-l kui halduskohtul piisab HKMS 27. ptk-s reguleeritud menetluses põhjendatud kahtluse olemasolust, et maksuõigusrikkumine on toime pandud. Määruskaebuse esitaja väiteid, et tehtud kulutused olid vajalikud äriühingu tegevuse jätkamiseks ning äriühingu maksuvõlg tekkis COVID-19 pandeemia levikust põhjustatud käibe vähenemisest, tuleb hinnata vastutusmenetluses.
10.MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1). Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mistõttu ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Põhjendatud kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme rahalise kohustuse hilisema sissenõudmise raskendamiseks. MKS §-s 136 1 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-413, p 22). Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c).
11.MTA on loataotluses veenvalt kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et maksumenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks: korduv maksuvõlgade tasumise ajatamine ja seejuures kõigi tasumise graafikute täitmata jätmine, maksukohustuste tasumise asemel äriühingu pangakontolt laenude andmine, erinevate kaupade ja teenuste eest tasumine ning sularaha väljavõtmine, ning pärast juhatuse liikme kohalt lahkumist võlgades äriühingu variisiku tunnustega isikule (T OÜ) võõrandamine. Puudutatud isiku käitumine juhatuse liikmena maksuvõla tasumise ajatamise graafikute kehtivuse ajal annab põhjust kahtluseks, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna 30.06.2024 seisuga oli kinnisvaraportaalis www.kv.ee aktiivne M.L-ile kuuluva aadressil XXX, asuva kinnistu müügikuulutus (mida halduskohtu määruse tegemise seisuga enam ei nähtunud), on põhjendatud ka kahtlus, et puudutatud isik on asunud temale kuuluvat vara võõrandama, et vältida vastutusotsusega sisse nõutava maksuvõla tasumist. Seega on alust arvata, et sarnaselt juhatuse liikme kohustuste täitmisele võib puudutatud isik suhtuda ka vastutusotsusega tõenäoliselt määratavasse maksukohustusse.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et taotletud täitetoiming on proportsionaalne. Kohtuliku hüpoteegi seadmisel säilib isikul kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus. Vajaduse korral on kokkuleppel maksuhalduriga võimalik koormatud kinnisasja ka käsutada. Määruskaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada puudutatud isiku õiguste ülemäärast riivet ega viidatud ühelegi määruskaebuse esitajat vähem koormavale täitetoimingule, mis oleks samas taganud maksuhalduri võimaliku tulevase nõude. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud täitekulude suurust. Puudutatud isikul on soovi korral võimalik anda maksuhaldurile loataotluses märgitud tingimustele vastav tagatis, 6(7)
3-24-1935 mille esitamise korral tuleb maksuhalduril täitetoiming viivitamata lõpetada (MKS § 1361 lg 3).
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.