Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
6. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2276
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend
X kaebus Keskkonnaameti 12. septembri 2023. a tegevuse peale Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja Keskkonnaamet Kolmas isik Aktsiaselts Tallinna Vesi Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruse peale võib kaebuse tagastamise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus on kolmanda isiku ja esialgse õiguskaitse osas lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).
3-23-2276 ei rahuldata ning kohtulahendi jõustumisega VeeS § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata (erikasutusloa punkt 4.3).
2(5)
3-23-2276 3) KeA vaatab käimasolevas menetluses üle Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga seotud tingimused. TV-l paluti selgitada keskkonnaloa kohustuse täitmisega seotud asjaolusid. Paisjärvede uuringut ei ole veel esitatud. KeA-le teadaolevalt pole TV keskkonnaloa nr KL506050 nõudeid rikkunud. Keskkonnaloa KL-506050 andmisel kaaluti kalade läbipääsu vajadust Soodla paisul, kuid kalapääsu rajamist ei peetud võimalikuks. Keskkonnaloa muutmise menetluse tähtaega on pikendatud kuni 29. detsembrini 2023.
3(5)
3-23-2276 kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1). Kokkuvõtvalt tuleb kaebus menetlustoimingu peale tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel; 4) kaebajal ei ole kaebeõigust nõude osas kohustada KeA-d otsustama haldusmenetluses nende küsimuste üle, mida kaebaja soovib. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ja ette kirjutada haldusmenetluse sisu. Oma argumendid on ta saanud ja saab ka edaspidi esitada menetluses; 5) kaebaja pole esitanud keelamiskaebust, mille raames saaks kaaluda keelava esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kui selline keelamisnõue oleks esitatud, siis jääks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata põhjusel, et keelamisnõue tuleks tagastada HKMS § 45 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Esialgse õiguskaitse taotlus oleks ka sisult alusetu. Kaebajal puudub õiguskaitsevajadus selle järele, et KeA ei annaks keskkonnaloa KL-506050 muutmise menetluses haldusakti.
3-23-2276 üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Kaebaja mittemenetluslikke õigusi pole rikutud sellega, kui KeA arusaam HMS § 44 mõttes menetluse uuendamisest ei lange kokku kaebaja arusaamaga. Samuti ei too arusaamade erinevus kaasa seda, et vaidlusaluse tegevuse tõttu antakse vältimatult kaebaja õigusi rikkuv haldusakt. Kaebaja tahteks on vältida vee paisutamisega kaasnevaid mõjusid oma kinnistule. Selleks on ta esitanud nii haldusmenetluse uuendamise taotluse kui ka väited selle kohta, miks olemasolev erikasutusluba tuleks kaebajat puudutavas osas kehtetuks tunnistada. KeA on enda initsiatiivil algatanud 3. juulil 2023 erikasutusloa muutmise menetluse. See menetlus algatati põhjusel, et erikasutusloa p-s 4.3 oli märgitud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuli KeA-l muuta või tunnistada kehtetuks erikasutusluba Soodla paisul paisutamise osas, kui TV hagi tsiviilasjas nr 2-18-9777 ei rahuldata ning kohtulahendiga ei asendata maaomaniku nõusolekut. Riigikohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-9777 kaebaja nõusoleku asendamata. KeA hindab erikasutusloa muutmise menetluses, kas avalik huvi kaalub üles selle, et ilma kaebaja nõusolekuta saab anda veekogu paisutamiseks veeloa (VeeS § 192 lg 2). Kui avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huve, esineb vastustajal alus kaaluda erikasutusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja tõstatatud küsimused seonduvad eeskätt sellega, miks ta ei ole nõus sellega, et vaidlusaluses kohas toimub vee paisutamine ning et see omab negatiivset mõju nii kaebajale kui ka loodusele. Erikasutusloa muutmise menetluses hinnatakse neid küsimusi, mille kaebaja on oma pöördumistes tõstatanud (vt kaebuse taotlus, p 4 jj). Avaliku huvi raames saab tõstatada mh neid küsimusi, mis puudutavad negatiivset mõju loodusele. Kaebaja nõusolekut puudutava küsimuse raames tuleb hinnata mõju kaebaja õigustele. Kui KeA ei peaks kaebaja väidetega nõustuma ja erikasutusloa muutmise menetlus lõppeb kaebaja õigusi piirava tulemusega, on tal õigus erikasutusloa muutmise menetluse lõpliku tulemust halduskohtus vaidlustada.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.