X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 08.02.2024 vastutusotsuse nr 13-7/01243-17 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X. Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Vallner
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2024 (HKMS § 181 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) tegi 08.02.2024 vastutusotsuse nr 13-7/01243-17 (vastutusotsus), millega kohustati X. X.t (kaebaja ) tasuma Mauri Veod OÜ maksuvõlg summas 49 522,93 eurot. Vastutusotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale. 1.1 Mauri Veod OÜ maksuvõlg koosneb 09.03.2022 maksuotsusega määratud ja tasumata jäetud maksukohustusest summas 61 861,66 eurot maksustamisperioodil 10.2020-05.2021, 20.11.2023 koostatud maksuotsusest ning äriühingu enda poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustusest summas 18 068,92 eurot maksustamisperioodidel 03.2021-06.2021 ja 03.2022. Kaebajalt nõutavast maksuvõlast kokku summas 49 106,35 eurot on 09.03.2022 maksuotsusega määratud 44 106,35 eurot ja deklareeritud maksukohustus on 5 416,58 eurot. Mauri Veod OÜ deklareeris viimati maksustatavat käivet 2022 märtsikuus ning tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid 2021 juunikuus. Seega on tegemist mittetegutseva äriühinguga ning
puudub võimalus maksuvõla sisse nõudmiseks äriühingu enda vara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvel. 1.2 Mauri Veod OÜ suhtes 22.03.2021 alustatud kontrollimenetluse käigus tuvastati, et ettevõtte pangakontodelt tehti perioodil 10.2020-05.2021 ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 185 511,19 eurot, kuna puudusid algdokumendid. Samuti seisuga 21.05.2021 on kassakontole ja kontole tehtud makseid kokku 58 591,17 eurot, kuid raha kasutamise kohta puuduvad andmed. Viidatud summalt tulnuks tasuda tulumaks kokku summas 14 647,79 eurot. Samuti kajastas Mauri Veod OÜ maksustamisperioodidel 10.2020-03.2021 kontol ettevõtlusega mitteseotud kulutusi kokku 3 343,68 eurot, millel ei ole arvestatud tulumaksu 835,92 eurot. Kontrolli tulemusel suurenes Mauri Veod OÜ maksukohustus 61 861,66 euro võrra. Kaebaja oli äriregistri andmetel perioodil 10.2020-03.2021 Mauri Veod OÜ juhatuse ainuliige ning rikkus ettevõtlusega seotud kulude deklareerimata jätmisel tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-d 3 ning § 54 lg-t 2. Seega on kaebaja rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustust, mis tuleneb MKS § 84 lõikest 4 koosmõjus viidatud TuMS sätetega. 1.3 Mauri Veod OÜ maksustamisperioodil 03.2021-06.2021 ja 03.2022 deklareeritud ja tasumata maksukohustused on 18 068,92 eurot. Samal perioodil viidi äriühingust välja raha (SEB Pank ASist sularaha 65 700 eurot ja Swedbank AS-ist 2900 eurot). Raha kasutamise kohta puuduvad andmed. Lisaks nähtuvad pangakontodelt ülekanded, mille kohta puuduvad dokumendid. Kokku tehti deklareeritud maksukohustuste tekkimise ajal ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 91 100,67 eurot, mille arvelt saanuks deklareeritud maksukohustused tasuda. Juhatuse liikmena jättis kaebaja korraldamata äriühingu majandustegevuse ja see on kaasa toonud äriühingu suutmatuse tasuda maksuvõlad. Kuna kaebaja oli juhatuse liige kuni 14.06.2021, siis on kaebajale etteheidetav, et tasumata jäid deklareeritud maksukohustused summas 5 416,58 eurot. Kuivõrd maksuvõla tekkimise ajal viidi raha äriühingust välja ja kasutati seda MTA-le teadmata eesmärkidel ja maksukohustused jäid samal ajal täitmata, siis on kaebaja juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust. Kaebaja rikkus korraldamiskohustust, kuna ei tundnud huvi, mis äriühingus toimus. 1.4 Kaebaja oli Mauri Veod OÜ juhatuse liige perioodil 28.12.2017-14.06.2021. Kaebaja enda selgituste kohaselt ta ei olnud kursis äriühingu tegevusega ja kõigega tegeles vaid Y. Y.. Kaebaja juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud ja juurdepääsu rahale kaebajal ei olnud. Seega rikkus kaebaja juhatuse liikme kohustusi raskest hooletusest, sest ei tundnud huvi äriühingu tegevuse suhtes. Kaebaja ei täitnud oma juhatuse liikme kohustusi ja põhjustas teadlikult olukorra, kus talle ei saanudki ilmneda asjaolusid, mis võiksid tekitada vajaduse sekkuda Mauri Veod OÜ äritegevusse, töötajate, volitatud esindajate või tegeliku juhi tegevusse. Kaebajal oli ligipääs pangakontodele. Kui kaebaja oleks tundnud huvi äriühingu pangakontodel toimuva osas, oleks ta muuhulgas märganud ka pangakontodelt tehtud alusetuid sularaha väljamakseid. Kaebajale oli tagatud ka ligipääs e-MTA keskkonda. 1.5 Kuigi kaebaja oli Mauri Veod OÜ passiivne juhatuse liige ning tegelikuks juhiks oli Y. Y., oli kaebaja kohustus kontrollida töötajate, sh tegeliku juhi tegevust. Seega lasusid ka sellises olukorras MKS § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused kaebajal. Juhatuse liige ei vabane vastutusest, kui otsustab jääda passiivseks. Kaebaja oli kõnealusel perioodil AS SEB Pank pangakonto juurde kuuluva deebetkaardi valdaja ning kaebaja nimel oli ärikliendi leping. Kaebajal oli E-MTA-s andmete vaatamise, esitamise ja muutmise õigus. Seega oli tal võimalik tutvuda 2(8)
maksudeklaratsioonidel kajastatud andmetega. Seega, ehkki kaebaja enda ja Y. Y.i sõnade kohaselt Mauri Veod OÜ igapäevasest tegevusest osa ei võtnud, siis oli tal sellegipoolest võimalik olla kursis äriühingus toimuvaga ning vajadusel sekkuda. 1.6 Juhul, kui kaebaja oleks nõuetekohaselt täitnud juhatuse liikmelt oodatavat hoolsuskohustust ja MKS § 8 lg-st 1 tulenevat korraldamiskohustust, oleks pidanud piisava hoolsusega järelevalvet äriühingu ja tegeliku juhi tegevuse osas, oleks ta tuvastanud äriühingu raha ebaõige kasutamise ja maksukohustuste rikkumised. Kaebajal oleks juhatuse liikmena olnud võimalus sekkuda ettevõtte majandustegevusse ja takistada raha ettevõttest välja viimist. Seega esineb kaebajale etteheidetava tegevuse ja maksuvõla vahel põhjuslik seos, mis on kaasa toonud maksuseaduste rikkumise vähemalt raskest hooletusest ning kaebaja vastutuse maksuvõla eest summas 49 522,93 eurot. 1.7 Vastutusotsusega kaebajalt nõutav maksukohustuse suurus on 49 522,93 eurot, mille moodustab 09.03.2022 maksuotsusega määratud ning kuni 14.06.2021 deklareeritud, kuid tasumata maksuvõlg. Intressi nõuet kaebajale vastutusotsusega ei esitata. Kuivõrd maksuhaldur asub seisukohale, et kaebaja on rikkunud kohustusi hooletusest, rakendub kaebajale vastutusotsuse väljastamisel kolmeaastane maksusumma määramise tähtaeg, mis ei ole möödunud. Praegusel juhul algab aegumise tähtaeg 2020. a oktoobri TSD esitamise tähtpäevast ehk 20.11.2020. Seega ei ole kogu maksusumma määramise tähtaeg möödunud.
2.Kaebaja esitas 07.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 08.02.2024 vastutusotsuse nr 13.7/01243-17 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse oma 21.03.2024 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
3.Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 3.1 MKS § 40 kohaselt saab vastutada isik, kes ettevõtet juhtis ning omas ettevõtte vara üle tegelikku võimu. See on MKS 2019 muudatuse eesmärk. Seadusandaja mõte on nõuda sisse äriühingu maksuvõlg sellelt füüsiliselt isikult, kes ühingut täielikult või osaliselt kontrollides on teinud toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud maksuvõla. Seega saab vastutusotsuse adresseerida üksnes neile isikutele, kes on saavutanud tegeliku kontrolli mõne MKS §-s 8 toodud kohustuse täitmise üle. 3.2 Kaebaja ei ole kunagi võtnud aktiivselt osa äriühingu juhtimisest. Asjaolu, et ta oli juhatuse liikmena märgitud äriregistrisse, seda ei eelda. Formaalselt äriregistrisse kantud juhatuse liikmel puudusid oskused ja ülevaade juhitavast ühingust ning tal puudus võimekus tegeleda maksukohustuste täitmisega. Formaalseks juhatuse liikmeks olek ei eelda aktiivset tegevust ettevõtte juhtimisel. Raske hooletusena saaks käsitleda mingit tegevust ja sellele vastavate standardite järgimist. 3.3 Asjas on kinnitust leidnud, et äriühingut kontrollis ja tehinguid tegi Y. Y., kellel lasub vastutus maksuvõla tekkimise eest. Seega on teada, kes maksuvõla põhjustas ja kellel lasub solidaarne vastutus äriühinguga. MTA-le on ka teada, et kaebaja oli pikalt haige (september 2020märts 2021). Olukorras, kus kaebaja oli formaalne juhatuse liige ei saa rääkida, kaebaja mõistmisest ja teadmisest, et ta oma passiivse tegevusega rikub MKS § §-s 8 toodud kohustusi ja et ta teeb seda raskest hooletusest. On tuvastatud, et maksuvõla tekkimise ja Y. Y. tegevuse vahel on põhjuslik seos. Y. Y. rikkus deklareeritud maksukohustuste osas tasumis- ja korraldamiskohustust. Seega saab solidaarselt vastutada 3(8)
Y. Y., kellele on vastutusotsus ka tehtud ja millist ei ole vaidlustatud. Seega on Y. Y. õigeks võtnud, et just tema käitumise tagajärjel on tekkinud maksuvõlg. Vastustaja seisukohad
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 4.1 2019. aasta alguses maksukorralduse seaduse MKS § 40 lg 11 lisamine ei välista kuidagi kaebaja kui äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksuvõla eest, kui viimase vastutuse eeldused on täidetud. Erinevalt tegelikust juhist, kes vastutab üksnes tahtliku tegevusetuse korral on äriregistrisse kantud formaalsel juhatuse liikmel maksuseadustest tulenevalt formaalsed kohustused, mida saab rikkuda ka raskest hooletusest. 4.2 Antud juhul nähtub selgelt, et kaebaja on raskest hooletusest rikkunud MKS §-is 8 toodud kohustusi ning juhatuse liikmele saab ette heita ka tegevusetust. Juba see, kui osaühingu juhatuse liige nõustub olema juhatuse liikmeks üksnes näiliselt nagu kaebaja, on käsitletav korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsuse olulise rikkumisena. Kaebaja käitumine, kus ta ainsa juhatuse liikmena andis piiramatu tegutsemisvabaduse oma pojale, olles ise formaalselt juhatuse liikme staatuses ja ilma igasugust huvi üles näitamata, viitab selgelt raskele hooletusele. Ei nähtu, et kaebajal oleks olnud objektiivseid takistusi juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Kaebaja ei ole äritegevuses kogenematu ja ta on tegutsenud erinevate äriühingute juhatuse liikmena alates 2008. aastast. Isegi kui kaebaja teadmised olnuks ebapiisavad ei õigustaks see volitatud esindaja üle järelevalve teostamata jätmist. 4.3 Juhatuse liikme kontroll volitatud esindaja tegevuse üle peab olema sisuline, mida kaebaja puhul täheldada ei saa. Kui kaebaja oleks tutvunud äriühingus toimuvaga, siis ei oleks talle saanud jääda märkamata, et samal ajal kui viidi välja rahalisi vahendeid, jäeti deklareeritud maksukohustusi täitmata ja ettevõtlusega mitteseotud kulud kajastamata. Nimetatu kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. 4.4 Seoses kaebaja väitega, et ta oli pikalt haige, tõi vastustaja juba vastutusotsuses välja, et juhatuse liikme volituste automaatse peatamise aluseks ei ole juhatuse liikme haigestumine. Isiku enda valida on, kas ta jätkab juhatuse liikmena. Kaebajal oli võimalik juhatuse liikme kohalt tagasi astuda või leida olukorra lahendamiseks mõni muu viis. Kaebaja seda ei teinud ja pidi seega arvestama, et ta vastutas jätkuvalt juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Ühtlasi nähtub kaebuse lisana 2 esitatud arstitõendilt, et kaebaja oli haige septembrist 2020-märtsini 2021 ja ei saanud töötada märtsini 2021. Vastutusotsusega kaebajalt sissenõutavad maksuvõlad tekkisid aga maksustamisperioodide veebruar 2021-mai 2021 osas, st esimene maksukohustus tulnuks deklareerida märtsis 2021. Seega, isegi kui kaebaja oli haige kuni märtsini 2021, siis see ei saanud kuidagi takistada kaebajal vajadusel kasvõi tagantjärele kontrollimist, mis äriühingus vahepeal toiminud on ega takistada edaspidistel vastutusotsusega hõlmatud kuudel juhatuse liikme kohustuste täitmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur on vastutusotsuses piisavalt põhjendanud, millest tekkis Mauri Veod OÜ maksuvõlg ja miks vastustab kaebaja maksuvõla tekkimise eest. Kohus nõustub nimetatud põhjendustega ega 4(8)
korda neid siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse põhjendustele selgitab kohus järgmist.
6.Praeguses asjas vaidlevad pooled kohtumenetluses üksnes selle üle, kas kaebajale saab ette heita rasket hooletust juhatuse liikme kohustuste täitmisel ja sellega seonduvalt vastutust äriühingu maksukohustuse eest olukorras, kus ettevõtet juhtis tegelikult Y. Y.. Küsimuse üle, et ettevõtet juhtis tegelikkuses Y. Y. pooled ei vaidle.
7.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.
8.01.01.2019 täiendati maksukorralduse seaduse § -i 40 lõikega 11 mis sätestab, et kui käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Vastava seadusemuudatuse sätestanud eelnõu seletuskirjas (675 SE) on muudatuse põhjusena selgitatud, et ühingu tegelik juht on füüsiline isik, kellel on MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle tegelik võim, kuid kes ei ole ühingu seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja. Maksuhalduri praktikas tuleb ette, et formaalsed äriregistrisse kantud juhatuse liikmed on varatud, neil puudub ülevaade juhitavast ühingust ja neil puudub ka igasugune huvi ning võimekus tegeleda juhatuse liikmel lasuva hoolsuskohustuse, sh maksukohustuste täitmisega ning kelle puhul on ilmne, et nende rolliks on täita vaid seadusest tulenevat formaalsust. Reaalseks kasusaajaks või selle organiseerijaks on sellisel juhul faktiliselt keegi teine – isik, kellel lasub tegelikkuses süü maksuvõla tekitamises ning on selle tegelik põhjustaja. Sellistel isikutel võib olla kontroll ühingu kogu tegevuse üle (sh juhatuse liikme määramise), üksiku tehingu üle (näiteks kütuse ostutehingu otsustamine) või konkreetse toimingu üle (näiteks maksude tasumine, kassaarvestus, pangakontode haldamine). See näitab, et tegemist on isikutega, kes kasutavad oma faktilist mõjuvõimu ettevõtte tegevuse üle (terviklikult või osaliselt) eesmärgiga pettuse teel maksukahju tekitada. Tegelik juht vastutab solidaarselt maksukohustuslasega (ühinguga) ning võimalike teiste isikutega, s.t eelkõige seadusliku esindajaga, üksnes juhul, kui täidetud on vastutusotsuse andmise eeldused, mille õigusliku aluse näevad seadusliku esindaja puhul ette MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ning § 96. Erisus võrreldes seadusliku esindajaga on tegeliku juhi vastutuse puhul ainult tahtliku tegutsemise vormis. Tahtlus tähendab, et isik soovib maksuseaduste rikkumist (MKS § 8). Põhjusel, et ühingu tegelik juht ei ole äriregistrisse kantud formaalne juhatuse liige, ei ole tal ka maksuseadustest tulenevaid formaalseid kohustusi, mida ta saaks raskest hooletusest rikkuda nii nagu on see juhatuse liikmete puhul.
9.Seega nähtub eelpool toodust, et MKS § 40 lg 11 lisamine seadusesse ei välista kuidagi äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksuvõla eest, kui viimase vastutuse eeldused on täidetud. Sätte eesmärgiks oli laiendada vastutavate isikute ringi selliselt, et mitu isikut võivad vastutada maksukohustuslase sama maksuvõla eest solidaarvõlgnikena, st lisaks seaduslikule esindajale vastutab temaga solidaarselt maksuvõla eest ka tegelik juht. Erinevalt 5(8)
tegelikust juhist, kes vastutab üksnes tahtliku tegutsemise korral, on äriregistrisse kantud formaalsel juhatuse liikmel maksuseadustest tulenevate kohustuste rikkumine võimalik ka raskest hooletusest. Nimetatust järelduvalt ei ole kaebaja vastutus Mauri Veod OÜ maksukohustuste eest välistatud põhjusel, et ettevõtte tegevust juhtis tegelikkuses Y. Y., kelle suhtes kaebaja enda väidete kohaselt on samuti vastutusotsus tehtud. Y. Y. ja kaebaja vastutus Mauri Veod OÜ maksukohustuste täitmise üle on oma olemuselt solidaarne, mis tähendab, et maksuvõla tasumist võib nõuda mõlemalt isikult.
10.Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus kaebaja ainsa juhatuse liikmena andis piiramatu tegutsemisvabaduse oma pojale, olles ise formaalselt juhatuse liige ilma oma kohustusi täitmata, sh mitte mingit huvi üles näitamata selle suhtes, milliseid otsuseid Y. Y. ettevõtte juhtimisel vastu võtab, on käsitletav raske hooletusena MKS §-st 8 tulenevate kohustuste täitmisel. Riigikohtu praktikast tulenevalt on äriühingu juhatus MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt kohustatud korraldama maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise. Mitterahaliste kohustustena on õiguskirjanduses (vt K. Saare jt Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 136) käsitletud registreerimiskohustust, arvepidamise ja dokumentide säilitamise kohustust, kaasaaitamiskohustust ja deklareerimiskohust; rahaliste kohustustena maksude, intressi, sunniraha tasumise kohustust (nt 3-20-2325 p 12). Juhatuse liikme kohustused eeldavad, et mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoontes kursis ka neis valdkondades toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeritud. Vajadusel tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate kolmandate isikute tegevust (nr 3-17-2235 p 14). Kohus nõustub, et juhatuse liige ei saa oma maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist teistele isikutele edasi delegeerida ning vabaneda sellisel viisil vastutusest. Maksuõiguslikud kohustused on seadusest tulenevad ning juhatuse liikmel lasub aktiivse tegutsemise kohustus seadusest tulenevate maksunormide järgmiseks.
11.ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut, § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korralikult ettevõtjalt oodatava hoolsusega. Riigikohus on oma 27.01.2022 otsuses asjas nr 3-19-1876 (p 13 ning seal viidatud kohtupraktika) selgitanud, et juhatuse liige on jätnud nõutava teo tegemata eelkõige juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Seega ei ole juhatuse liikmele ette heidetav üksnes tegevus, nagu ekslikult leiab kaebaja, vaid ka tegevusetus, st passiivsus, mis seisneb oma kohustuste täitmata jätmises olukorras, kus juhatuse liikmel oli seadusest tulenevalt kohustus tegutseda.
12.Eeltoodust järeldub, et kuigi väidetavalt tegeles Mauri Veod OÜ juhtimisega ja majandustegevuse läbi viimisega üksnes Y. Y. (vt Y. Y. selgitused dtl 173-177), oli kaebaja kohustuseks ettevõtte juhatuse liikmena tagada äriühingu raamatupidamises olevate ja maksudeklaratsioonidel kajastuvate andmete õigsus, ettevõtlusega seotud kulude deklareerimine ning maksude tasumine.
13.Kohus nõustub maksuhalduriga, et olukorras, kus kaebaja ainsa juhatuse liikmena andis piiramatu tegutsemisvabaduse oma pojale, olles ise formaalselt juhatuse liige ilma oma kohustusi täitmata, sh mitte mingit huvi üles näitamata selle suhtes, milliseid otsuseid Y. Y. ettevõtte juhtimisel vastu võtab, on käsitletav raske hooletusena. VÕS § 105 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Y. Y. oleks teinud kaebajale takistusi õigete andmete välja selgitamisel või oleks tema eest 6(8)
teavet varjanud. Seda ei ole kaebaja väitnud ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses (vt kaebaja selgitused maksuhaldurile dtl 107-112). Nähtuvalt AS Swedbank vastusest MTA päringule (dtl 118) olid Mauri Veod OÜ arvelduskonto osas allkirjaõiguslikud isikud ja internetipanga kasutajad Q. Q. ja kaebaja. AS SEB Pank vastuse (dtl 121) kohaselt oli kaebajale väljastatud Mauri Veod OÜ konto osas deebetkaart (lisaks Y. Y.ile ja Q. Q.ile) ning ta oli internetipanga kasutaja. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastutusotsuse lk-l 7 toodud tuvastusele, mille kohaselt oli kaebajal maksukohustuslaste registri andmetel e-MTA-s ajavahemikul 28.02.2020-15.06.2021 Mauri Veod OÜ ainuesindajana andmete vaatamise ja esitamise õigus. Seega oli kaebajale tagatud võimalus tutvuda Mauri Veod OÜ maksudeklaratsioonide ja maksukohustustega ning võimalus vajadusel sekkuda.
14.Kaebaja ei saanud juhatuse liikmena automaatselt eeldada Y. Y.i tegevuse õiguspärasust. Kaebaja kontroll volitatud isiku tegevuse üle pidi olema sisuline. Kaebaja seda aga teinud ei ole. Kui kaebaja antud juhul oleks tutvunud äriühingus toimuvaga, siis ei oleks talle saanud jääda märkamata, et äriühingust tehti järjepidevalt dokumentaalselt tõendamata väljamakseid, sh viidi välja sularaha, jäeti deklareeritud maksukohustused täitmata ning ettevõtlusega mitteseotud kulud deklareerimata. Kui juhatuse liige jääb teadlikult passiivseks ning loobub vabatahtlikult igasuguse sisulise kontrolli teostamisest volitatud esindaja tegevuse üle, siis tekitab ta teadlikult ise olukorra, kus talle ei saagi ilmneda asjaolusid, mis võiksid tingida vajaduse sekkuda volitatud esindaja tegevusse. Selliste meetmete rakendamata jätmine kujutab endast käibes vajaliku hoole järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Kaebaja pidi arvestama sellega, et nõustudes asuma juhatuse liikmeks kaasnevad sellega ka kohustused äriühingu juhtimisel, sh volitatud isiku tegevuse seaduslikkuse üle järelevalve teostamise kohustus. Kaebajal oli õigus ja võimalus nõuda Y. Y.ilt raamatupidamist kajastavaid andmeid või raha ettevõtluses kasutamist tõendavate dokumentide esitamist. Kaebaja seda aga ei teinud, vaid jäi teadlikult ja õigusvastaselt passiivseks. Andes äriühingus piiramatu tegutsemisvabaduse oma pojale, jäädes ise variisikuks, on kaebaja rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi. Juhatuse liikmena oli kaebajal seadusest tulenev kohustus viia end kurssi äriühingus toimuvaga. Kaebaja jättis oma kohustused nõuetekohaselt täitmata, mis omakorda põhjustas äriühingule maksuotsuse väljastamise. Kohus nõustub vastutusotsuse punktides 3 ja 4 tooduga kaebaja süü ja põhjusliku seose tuvastamise osas.
15.Seonduvalt kaebaja väitega, mille kohaselt ta oli pikalt haige märgib kohus, et olukorras, kus kaebaja leidis, et ta ei suuda oma tervisest tulenevalt juhatuse liikme kohustusi täita oli tal võimalik juhatuse liikme kohalt tagasi astuda. Kaebaja seda aga ei teinud. Samuti nähtub kaebaja poolt esitatud tõendilt (dtl 14), et kaebaja oli haige ega töötanud perioodil september 2020 kuni märts 2021. Vastavalt vastutusotsuse leheküljel 11 olevale tabelile (dtl 25) nõutakse kaebajalt maksuvõlgade tasumist, mis tekkisid perioodil 02.2021 kuni 05.2021. Seega esimene maksukohustus tulnuks deklareerida märtsis 2021 (veebruari deklaratsioon tulnuks esitada 10.03.2021) ja märtsis ka tasuda. Seega isegi kui kaebaja oleks olnud haige kuni märtsini 2021 oleks ta saanud kasvõi tagant järele kontrollida seda, mis äriühingus vahepeal toimunud on. Samuti ei oleks haigus saanud takistada edaspidiste perioodide osas oma kohustuste täitmist.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastutusotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja 7(8)
menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.