Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-200
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla käskkirjade tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-200 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada XX määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 324-200 resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 tühistamiseks. Teha uus määrus, millega lõpetada selles osas haldusasja nr 3-24-200 menetlus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 324-200 resolutsiooni punkt 1 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kartseris kinnipidamisega ajavahemikel 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023. Saata kaebus selle nõude osas halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
Osas, millega halduskohus tagastas kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja 22.09.2023 jalutuskäigule mitteviimisega, jätta Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-200 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-200
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Halduskohtule 22.01.2024 kaebuse kõikide temale Tallinna Vanglas 2023. a-l koostatud kehtivate distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade tühistamiseks. Kaebaja palus täiendavalt mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju eest hüvitis kokku 760 eurot, sh 660 eurot 11 päeva kartseris viibimise eest (60 eurot päeva kohta) ja 100 eurot valvuri poolt kaebaja alavääristamise eest.
2.Tallinna Vangla selgitas 06.02.2024 vastuses, et kaebajale on määratud kolm kehtivat distsiplinaarkaristust: 1) 27.02.2023 käskkirjaga nr 5-2/23/57 karistati kodukorra p 1.14.10 rikkumise eest noomitusega; 2) 05.05.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/55 karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks; 3) 10.10.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-3/244 karistati kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks katseajaga 6 kuud. Kaebaja on esitanud vaide üksnes 05.05.2023 käskkirja peale ja tema vaie jäeti Tallinna Vangla 31.05.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/98-2 rahuldamata. Ajavahemikul 29.08.2023–04.09.2023 viibis kaebaja kartseris Tallinna Vangla 11.08.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/151 alusel, mis on tunnistatud Tallinna Vangla 12.01.2024 käskkirjaga nr 5-2/24/7 kehtetuks. Kaebaja ei ole esitanud vanglale nõudeid mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kartseris viibimisega 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023. Kaebaja 24.09.2023 nõue hüvitada talle mittevaraline kahju 100 eurot seoses vanglaametniku 22.09.2023 tegevusega on jäetud Tallinna Vangla 07.12.2023 vastusega nr 5-37/23/91-4 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 16.02.2024 määrusega XXi kaebuse nõuetes tühistada Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkiri nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/244 ning mõista Tallinna Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitised 660 eurot seoses kartseris viibimisega 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023 ning 100 eurot seoses 22.09.2023 jalutuskäigule mitte viimisega ja inimväärikuse alandamisega (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis käiguta kaebuse Tallinna Vangla 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja 31.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/98-2 tühistamiseks ning andis puuduste kõrvaldamiseks (s.o kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks) kaebajale 15-päevase tähtaja. Kuna kaebaja ei ole Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 ning kartseris viibimisega seonduva mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt HKMS § 47 lg 1; VangS § 11 lg-d 5 ja 8), siis tuleb kaebus nende nõuete osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja palub mõista vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot seoses 22.09.2023 õhtusele jalutuskäigule mitte viimisega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega. See nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt viibis kaebaja 22.09.2023 hommikuse jalutuskäigu ajal arsti vastuvõtul ja talle öeldi, et saab jalutuskäigule peale õhtusööki koos töölt-koolist tulnud kinnipeetavatega. Kaebaja oli õhtusele jalutuskäigule minemas koos kahe venelasest kinnipeetava ja ühe eestlasest kinnipeetavaga, kuid venelastest kinnipeetavate silme all keeldus valvur eestlastest kinnipeetavaid jalutuskäigule viimast ja viis jalutuskäigule ainult venelastest kinnipeetavad. Sellega kohtles vanglaametnik kinnipeetavaid ebavõrdselt. Kaebaja jalutuskäigule mitte viimine on tõendatud, kuid selle põhjuseks ei olnud mitte kaebaja rahvus või vanglaametniku soov teda alandada, vaid vangla selgituste kohaselt puudus vanglaametnikul info selle kohta, kas kaebaja oli juba hommikul jalutamas käinud, ning ta soovis seda videosalvestiselt üle kontrollida. Vangla kinnitusel ei ole harvad juhtumid, kus jalutuskäigule juba saanud kinnipeetavad üritavad mõne teise grupiga uuesti jalutuskäigule 2(6)
3-24-200 minna. Seega ei saa ametnikule ette heita, et ta soovis kaebaja jalutuskäigu saamise õigust üle kontrollida ja kaebajat ei saadetud jalutuskäigule 22.09.2023 kell 18.25. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahas hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning asjaoludest ei nähtu, et vanglaametniku 22.09.2023 tegevus oleks põhjustanud kaebajale selliseid kannatusi, mille hüvitamist saaks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel nõuda või mis annaks aluse mõista välja rahaline hüvitis. Vangla on eksimust tunnistanud ja võimaldas kaebajale ära jäänud jalutuskäigu 04.12.2023. Kuna kaebajale ei ole tekitatud reaalset kahju ja tema õiguste riive on sisuliselt väheintensiivne (mh kompenseeritud täiendava jalutuskäiguga). Seega oleks kahjunõude rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline.
4.XX palub 19.02.2024 määruskaebuses (täiendatud 07.03.2024 ja 23.04.2024) tunnistada kehtetuks kõik tema suhtes 2023. a-l koostatud ettekanded ja käskkirjad. Vangla ei ole tõendanud kaebaja süüd videosalvestistega, kuigi vanglas on igal pool kaamerad. Kui fakte ei ole tõendatud videofailidega või kõnesalvestustega, siis puudub ka kaebaja süü. Kaebaja on esitanud hulgaliselt pöördumisi ja nõudeid, aga täiesti tagajärjetult. Kaebaja palub hüvitada 760 eurot kokku 11 päeva kartseris hoidmise eest ning kaebaja väärkohtlemise eest. Kaebaja märgib 23.04.2024 seisukohas, et kõiki temaga seotud haldusasju (3-23-1798, 3-232182, 3-23-2348, 3-23-2544, 3-24-200) tuleks menetleda koos ning arvestada haldusasjas nr 323-2182 tasutud riigilõivu. Samale menetlusdokumendile on kaebaja lisanud Tallinna Vangla 21.03.2024 vastuse nr 5-15/24/52-2, millega tagastati kaebaja 20.02.2024 vaie Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57, 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 kehtetuks tunnistamiseks, sest vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud. Lisaks on kaebaja edastanud Tallinna Vanglale esitatud 09.03.2024 vaide Tallinna Vangla 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 kehtetuks tunnistamiseks, mis on jäetud Tallinna Vangla 10.04.2024 vastusega nr 5-15/24/68-2 vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu samuti läbi vaatamata. Täiendavalt on esitatud Tallinna Vangla 17.04.2024 vastus nr 5-37/24/23-2 kaebaja 18.02.2024 kahju hüvitamise taotlusele, millega jäeti nõue vanglaametniku 22.09.2023 tegevusega seoses läbi vaatamata, kuna see on lahendatud Tallinna Vangla 07.12.2023 otsusega nr 5-37/23/91-4, ning kartserisse paigutamist puudutavas osas rahuldati osaliselt (kuuel päeval alusetult kartseris hoidmise eest hüvitati kokku 60 eurot ja muus osas jäeti taotlus rahuldamata).
5.Tallinna Halduskohus tagastas 19.03.2024 määrusega XXi kaebuse ka Tallinna Vangla 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja 31.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/98-2 peale, sest kaebaja ei olnud tähtaegselt (04.03.2024) kõrvaldanud halduskohtu 16.02.2024 määruses välja toodud puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist (sh on tasumata nõutav riigilõiv). Halduskohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see jõustus 05.04.2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kuna kaebuse käiguta jätmist puudutavas osas ei olnud halduskohtu 16.02.2024 määruse peale võimalik edasi kaevata, siis tõlgendab ringkonnakohus 19.02.2024 määruskaebust viisil, et kaebaja taotleb kaebuse osalise tagastamise kohta tehtud halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab minimaalselt vajalikul määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
7.Seoses kaebaja etteheitega, et kõiki tema nõudeid on halduskohtus menetletud eri asjades ja erinevate kohtunike poolt ning kaebajalt on igaühes eraldi nõutud riigilõivu tasumist, märgib 3(6)
3-24-200 ringkonnakohus, et menetlusseadustiku kohaselt saab ühes kaebuses esitada üksnes omavahel seotud nõudeid (vt HKMS § 19 lg 1, § 37 lg 3, § 48 lg 2, § 49 lg 1) ning isegi kui samal ajal on kohtu menetluses mitu asja, milles esitatud nõuded olnuks iseenesest võimalik esitada ka ühes kaebuses, eeldab kaebuste liitmine täiendavalt, et nõuete ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist (vt HKMS § 48 lg 1).
8.Haldusasjas nr 3-23-1798 vaidlustas kaebaja temale väidetavalt 06.04.2023, 16.05.2023, 10.08.2023 ja 11.08.2023 määratud distsiplinaarkaristusi ning kaebus on Tallinna Halduskohtu 21.08.2023 määrusega tagastatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata, lõpetades osade tagastatud nõuete osas hoopis haldusasja menetluse. Haldusasjas nr 3-23-2182 vaidlustas kaebaja Tallinna Vangla 11.08.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/151, mis on tunnistatud Tallinna Vangla 12.01.2024 käskkirjaga nr 5-2/24/7 kehtetuks. Tallinna Halduskohus lõpetas seetõttu 30.01.2024 määrusega asja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 11.06.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse, sest selle puudused jäid tähtaegselt kõrvaldamata (määrus jõustus 28.06.2024). Haldusasjas nr 3-23-2348 vaidlustas kaebaja Tallinna Vangla 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 ning Tallinna Halduskohus tagastas 30.11.2023 määrusega kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määrus jõustus edasi kaebamata 18.11.2023). Haldusasjas nr 3-23-2544 taotles kaebaja Tallinna Vangla 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 tühistamist ja lisaks 22.09.2023 jalutuskäigule mitteviimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tallinna Halduskohus tagastas 30.11.2023 määrusega kaebuse mõlema nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määrus jõustus edasi kaebamata 21.12.2023). Haldusasjas nr 3-24-200 on kaebaja esitanud suures osas uuesti samad nõuded, mis juba varasemates asjades. Kuna praegusel ajal ei ole kohtu menetluses ühtegi XXi kaebust (st kõik kaebused on tagastatud või on asja menetlus lõpetatud), siis ei saa kaebuste liitmise küsimust üldse tekkida.
9.Kuna Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määrusega ei tagastatud kaebust Tallinna Vangla 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja 31.05.2023 vaideotsuse nr 5-15/23/98-2 peale, vaid selles osas tagastati kaebus Tallinna Halduskohtu 19.03.2024 määrusega, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, siis jätab ringkonnakohus kõrvale kõik väited, mis puudutavad Tallinna Vangla 05.05.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/55 ja selle kohta tehtud vaideotsust ning 16.02.2024 määruses välja toodud puuduste kõrvaldamist (sh riigilõivu tasumist).
10.Halduskohus tagastas 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 tühistamiseks, sest kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on väitnud, et ta on küll esitanud igasuguseid vaideid ja avaldusi, kuid neid ei ole registreeritud ega temale tagastatud. Need väited on paljasõnalised ja ebausutavad, sest pole arusaadav, miks peaks Tallinna Vangla jätma osa kaebaja pöördumistest registreerimata. Kui kaebaja esitab vanglale vaide või kahju hüvitamise taotluse, mis jäetakse tähtaegselt lahendamata, siis on tal VangS § 11 lg-test 5 ja 8 tulenevalt õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Pidades silmas, et kaebaja on praegusel juhul esitanud halduskohtule 22.01.2024 kaebuse, milles soovis vaidlustada kõiki tema suhtes eelneval aastal tehtud kehtivaid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju, on pigem usutav, et kaebaja ei olnudki 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade peale vaideid esitanud (sh viimati nimetatud käskkirja osas kinnitab seda haldusasjades nr 3-23-2348 ja nr 3-23-2544 tuvastatu).
11.Kaebaja on 23.04.2024 edastanud ringkonnakohtule Tallinna Vangla 21.03.2024 vastuse nr 5-15/24/52-2 ja 10.04.2024 vastuse nr 5-15/24/68-2, millega on vaidetähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult tagastatud XXi 20.02.2024 ja 09.03.2024 vaided muu hulgas Tallinna Vangla 27.02.2023 käskkirja nr 5-2/23/57 ja 10.10.2023 käskkirja nr 1-23/1-3/244 kehtetuks 4(6)
3-24-200 tunnistamiseks. Määruskaebuse menetluse ajal on järelikult langenud ära asjaolu, mis tingis 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks esitatud kaebuse tagastamise HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
12.HKMS § 47 lg 1 teisest lausest ja lg-st 2 tuleneb, et pärast kohtueelse menetluse läbimist saab sama nõudega kaebuse esitada üksnes tingimusel, et isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida mh seda, kas kaebaja esitas oma nõude vaidemenetluses tähtaegselt. Kui kaebaja vaie on vaide esitamise tähtaja rikkumise tõttu tagastatud õigusvastaselt, siis on kohtusse pöördumine lubatav. Kui vaie on vaidetähtaja rikkumise tõttu tagastatud õiguspäraselt, siis ei ole kaebuse esitamine lubatav ja kohtumenetlus tuleb kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada, kui tühistamiskaebuse puhul on ületatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega.
13.Tallinna Vangla 21.03.2024 ja 10.04.2024 vastuste (vaide tagastamise otsuste) kohaselt sai XX kõik distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjad kätte nende tegemisega samal päeval. Järelikult tuluks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75 kohaselt vaided Tallinna Vangla 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade peale esitada hiljemalt 29.03.2023 ja 09.11.2023. Kõik käskkirjad sisaldasid nõuetekohaseid vaidlustamisviiteid. Seega olid 20.02.2024 ja 09.03.2024 vaided ilmselgelt mittetähtaegsed ning kuna kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis saanuks vaidetähtaja olulist ületamist õigustada, siis on vaided HMS § 79 lg 1 p 3 alusel õiguspäraselt tagastatud. Seetõttu ei saa 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks esitatud kaebuse tähtaega arvestada 21.03.2024 ja 10.04.2024 vaide tagastamise otsustest, vaid kaebetähtaega tuleb kontrollida HKMS § 46 lg 1 järgi. Kuna kaebus tulnuks esitada hiljemalt 29.03.2023 ja 09.11.2023, kuid esitati 22.01.2024, siis on kaebetähtaega oluliselt ületatud ning asjaoludest tulenevalt (sh on kohtud vaidemenetluse läbimise nõuet kaebajale varem korduvalt selgitanud) ei saa kohtusse pöördumise tähtaja ületamiseks ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu tuleb haldusasja menetlus Tallinna Vangla 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamise nõuete osas HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada.
14.Kaebaja nõude mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 660 eurot seoses õigusvastase kartseris kinnipidamisega ajavahemikel 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023– 04.09.2023 (kokku 11 päeva), tagastas halduskohus 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 samuti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna XX esitas 18.02.2024 kahju hüvitamise taotluse mh 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023 kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille Tallinna Vangla rahuldas 17.04.2024 vastusega nr 5-37/24/23-2 osaliselt, siis on kaebajal praeguseks kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kaebust ei saaks selle nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel enam tagastada. Hüvitamiskaebus on ka tähtaegne ja seda ei ole alust pidada perspektiivituks, kuivõrd õigusvastase kartserisse paigutamise eest on rahalise hüvitise väljamõistmine üldjuhul alati põhjendatud (nt Riigikohtu 30.11.2023 määrus nr 3-22-1679, p 16; 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, p 12) ning 6 ööpäeva ulatuses (29.08.2023–04.09.2023) ei ole ka vaidluse all, et kaebaja viibis kartseris alusetult ja küsimus saab seetõttu olla üksnes hüvitise suuruse põhjendatuses.
15.Ringkonnakohus märgib, et ehkki Tallinna Vangla on 17.04.2024 vastuses lähtunud Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2024 otsusest nr 3-22-537 (p 32), milles peeti õigusvastaselt lukustatud kambris viibimise eest kohaseks hüvitiseks 10 eurot ööpäeva kohta, ei eksisteeri siiski kindlat „hinnakirja“, kui suur peaks olema hüvitis õigusvastase kartserisse paigutamise eest. Seega on tegemist kohtu igakordse otsustusega, mille tegemisel tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga sarnastes asjades (nt Riigikohtu 20.10.2021 otsus nr 3-19-2061, p 24; 5(6)
3-24-200 19.06.2020 otsus nr 3-18-562, p 10; 15.04.2020 otsus nr 3-18-360, p-d 14 ja 16). Samas võib viidata, et kaebaja taotletud 60 eurot ööpäeva kohta oleks sisuliselt võrdne süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg-s 4 märgitud hüvitise päevamääraga (63,47 eurot),1 mida ei saa pidada põhjendatuks, arvestades, et kinnipeetava puhul ei kujuta tema kartserisse paigutamine otseselt vabaduse võtmist, vaid üksnes kinnipidamisrežiimi karmistamist. Asjaolu, et täiendavatel piirangutel võib olla vabaduse võtmise „kvaliteet“ RVastS § 9 lg 1 tähenduses, ei tähenda, et alusetult kartseris viibimise eest välja mõistetav hüvitis peaks olema sama suur kui vabaduses viibiva isiku alusetu kinnipidamise korral (vt ka Riigikohtu 15.03.2010 otsus nr 3-3-1-93-09, p 15).
16.Kuna kaebaja on 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023 kartseris pidamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ning kaebust ei ole kummagi perioodi osas alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, siis tuleb kaebus selles osas saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
17.Kaebaja nõude mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot seoses 22.09.2023 õhtusele jalutuskäigule mitte viimisega ja kaebaja inimväärikuse alandamisega, on halduskohus tagastas halduskohus 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebusega kaitstava õiguse riive on kõnealuse nõude osas väheintensiivne ning tekitatud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmine ebatõenäoline. Isegi kui kaebaja 22.09.2023 õhtul jalutuskäigule mitte saatmine oli õigusvastane ja kaebaja tundis ennast selles olukorras alandatuna, ei kujuta ühel päeval jalutuskäigule mitteviimine kinnipeetava õiguste sedavõrd intensiivset riivet, mille eest tuleks tema kasuks mõista välja rahaline hüvitis (nt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Seejuures on ärajäänud jalutuskäik kaebajale kompenseeritud täiendava jalutuskäigu võimaldamisega 04.12.2023. Kaebaja väited rahvuse põhisest diskrimineerimisest on ebausutavad, sest Tallinna Vangla on mõistlikult selgitanud, et vanglaametnikul oli põhjust kaebaja jalutuskäigule mineku õigust üle kontrollida.
18.Eelneva põhjal tuleb XXi määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p-i 1 osas, millega tagastati kaebus Tallinna Vangla 27.02.2023 ja 10.10.2023 käskkirjade tühistamiseks ning lõpetab selles osas haldusasja menetluse. Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 tuleb lisaks tühistada osas, millega halduskohus tagastas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja kartserisse paigutamisega 10.05.2023–15.05.2023 ja 29.08.2023–04.09.2023. Kaebus tuleb selle nõude osas saata halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Osas, millega tagastati kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 22.09.2023 jalutuskäigule mitteviimisega, jääb Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
Kahju hüvitamise nõude esitamise (18.02.2024) kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali (s.o 2023. a IV kvartali) keskmine brutopalk (1904 eurot), mis on jagatud 30-ga (1904 ÷ 30 = 63,47).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.