Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-23-2878

3-23-2878 seoses Tallinna linna väitega, et kaebaja arveid tasuvad tema vanemad; hüvitada kaebajale vanemate surma tõendamisega kaasnenud kulud; hüvitada MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda ruumides tehtud remondikulud ja kommunaalkulude võlgnevus; seoses väidetava tapmiskatsega Tallinna linna poolt; seoses kohtute korruptsiooniga; seoses politsei poolt liiklusõnnetusega põhjustatud tervisekahjuga; seoses politsei poolt kaebaja tervise kahjustamisega ja jälitamisega; seoses sellega, et kohtud saadavad kaebajale hulgaliselt lahendeid (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis kaebuse muus osas käiguta, andes täpsustavate selgituste esitamiseks 15-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni p 3). HKMS § 121 lg 1 p 3 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Nõue maksta kaebajale YY hooldamise eest tasu on kohtule esitatud juba asjas nr 3-23-2848. Seega on tegemist korduvalt esitatud nõudega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada. Kaebaja ei saa nõuda YY asemel viimasele tekitatud kahju hüvitamist endale ning YYle vajalikke taastusvahendeid enda nimel. Selline kaebeõigus on vaid YYl. Seega tuleb kaebus neis nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebaja väidab, et tema vanemaid on mõnitatud ja kaebaja väärikust alandatud väitega, et kaebaja vanemad maksavad kaebaja arveid, kuid kaebaja vanemad on surnud. Kaebaja soovib saada mittevaralise kahju hüvitist. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Mittevaralise kahju hüvitamine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel eeldab, et kaebaja väärikust oleks süüliselt alandatud. Ei saa nõustuda sellega, et Tallinna linna väidet, nagu maksaksid kaebaja vanemad tema arveid, saaks pidada kuidagi kaebaja väärikust alandavaks. Kaebaja ei ole mittevaralise kahju tekkimist usutavalt põhjendatud ja selle tekkimist ei saa pidada ilmselgeks. Seega oleks kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline. Teiseks ei ole näha, nagu oleks Tallinna linn käitunud süüliselt ja tahtnud kaebajale mittevaralist kahju tekitada. Rahvastikuregistrist nähtub, et kaebaja isa H.S on surnud, samas kaebaja ema YY elab (vt dtl 35–38). Seega ei vasta kaebaja väide, et tema mõlemad vanemad on surnud, täielikult tõele. Tallinna linn võis oma väite esitamisel pidada silmas kaebaja ema. Seega on kaebaja arusaam, nagu oleks tema surnud vanemaid mõnitatud ja sellega kaebajale mittevaralist kahju tekitatud, ilmselgelt otsitud ja ebausutav. Kaebaja tahab, et Tallinna linn või kohus hüvitaks kaebajale kulutused, mis tehti tõendamaks, et kaebaja vanemad on surnud ja maetud Väike-Maarjasse. Nimelt väitis Tallinna linn asjas nr 3-23-733, et kaebaja arveid tasuvad mh tema vanemad. Kaebaja pidas vajalikuks tõendada, et see väide ei vasta tõele, mistõttu saatis kellegi Väike-Maarjasse oma surnud isa hauda pildistama. Sellega kaasnesid mitmed kulud. Tegemist on kohtuasjas nr 3-23-733 tekkinud menetluskuludega, st tõendi saamise kuludega HKMS § 102 p 2 tähenduses, mille hüvitamist tuleb taotleda asjas nr 3-23-733. Haldusasi nr 3-23-733 on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses, seega ei ole asja menetlus lõppenud ja kaebajal on jätkuvalt võimalik vastav nõue viidatud asja menetluses esitada. Tegemist ei ole kahju hüvitamise nõudega, mida saaks esitada eraldiseisvas haldusasjas. Seetõttu tagastab kohus praeguses asjas esitatud nõude läbivaatamatult (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebusest võib aru saada, et kaebaja tahab saada Tallinna linnalt MTÜ Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda ruumides tehtud remondikulude hüvitamist ja kommunaalkulude võlgnevuse tasumist. Samad nõuded on kaebaja esitanud haldusasjas nr 323-2644. Seega on tegemist korduvalt esitatud nõuetega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult 3(6)

3-23-2878 tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 3). Kaebaja väidab kaebuses, et Tallinna linn on püüdnud kaebajat muul viisil tappa. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Tapmine ja selle katse on süüteod (vt karistusseadustiku § 113). Süüteomenetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ning süütegusid on pädevad lahendama uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus (KrMS § 16 lg 1). Järelikult ei kuulu süüteo arutamine halduskohtu pädevusse ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja väidab kaebuses, et kohtud on korrumpeerunud ja teevad meelega kaebaja kahjuks otsuseid, kaebaja tõenditega arvestamata. Ka korruptsioon on süütegu, mille lahendamise pädevus on Kaitsepolitseiametil ja maakohtul (korruptsioonivastase seaduse § 21 lg-d 2 ja 3). Järelikult ei ole halduskohus pädev kaebust selles osas lahendama ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Teiseks see, et kaebaja kohtulahendites toodud põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohtud teevad meelega kaebajale kahjulikke lahendeid. Kaebajal on alati võimalus kohtulahendi peale edasi kaevata. Kolmeastmeline kohtusüsteem ongi ette nähtud selleks, et kohtu poolt tehtavaid võimalikke vigu parandada. Samuti tuleb kaebajal aktsepteerida asjaolu, et kaebuse rahuldamata jätmine tähendab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud või ta ei ole oma õiguste rikkumist piisavalt tõendanud. Kaebaja tõi kaebuses välja, et politsei eraldusmärkidega kaubik sõitis 2023. a jaanuaris Ädala tn 2c ees kaebajast mööda selliselt, et vigastas kaebajat. Mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine on liiklusseaduse (LS) § 223 järgi väärtegu, mille menetlemise pädevus on LS § 263 lg 1 järgi Politsei- ja Piirivalveametil. Pädevaks kohtuks väärtegude menetlemisel on maakohus (väärteomenetluse seadustiku § 13). Seega ei ole halduskohtul süüteo menetlemise ja süüteo käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamise pädevust. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja tõi kaebuses välja, et politsei jälitab kaebajat, tekitades talle tervisekahju. Samuti ärritab kaebajat Elmar Vaherit puudutav kohtulahend. Elmar Vaherit puudutav kohtulahend ei puuduta kuidagi kaebaja õigusi, seega ei saa kaebaja sellega seoses kaebust esitada (HKMS § 44 lg 1) ja kaebus tuleb talle selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja väited politsei jälitamise ja talle tekitatud tervisekahju kohta on ilmselgelt ebausutavad ning kaebaja poolt välja mõeldud. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes võiks politseile huvi pakkuda ja kelle jälitamiseks oleks põhjust piiratud avalikke ressursse kulutada. Kaebaja ei ole esitanud sellega seoses ühtegi usutavat põhjendust, veel vähem tõendeid. Kaebuse menetlemist selles osas ei saa pidada võimalikuks (HKMS § 121 lg 2 p 21). Kaebaja toob kaebuses välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kaebajale alates 2015. a-st tervisekahjustusi tekitanud, sest on jätnud kaebaja kaebused toetuste osas rahuldamata. Kaebaja on pidanud sööma rämpstoitu, tal on tekkinud tervisehädad, ta on viibinud EMO-s, kus oli aastaid teadvuseta. Kaebaja ei ole suutnud aastatel 2015–2021 midagi vaidlustada, sest oli pidevalt juhitaval hingamisel ja viibis korduvalt EMO-s. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtule teadaolevalt ei ole ühtegi Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kohtunikku kriminaalkorras süüdi mõistetud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kahju hüvitamise nõuet ei saa esitada kohtu vastu üksnes asjaolu tõttu, et kaebaja ei nõustu kohtute tehtud lahenditega. Kohtulahendiga mittenõustumise puhuks on ette nähtud edasikaebamise võimalus. See, kas kaebaja edasikaebamise võimalust kasutab, oleneb temast endast. Vajadusel saab kaebaja kasutada 4(6)

3-23-2878 selleks esindaja abi. Lisaks ei vasta tõele kaebaja väide, nagu oleks ta olnud aastaid teadvuseta, sest kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud alates 2013. aastast igal aastal haldusasjades kohtutele kaebusi, enamikel aastatel mitu kaebust aastas (vt dtl 39–46). Seega on kaebaja kasutanud aktiivselt oma kaebeõigust ja edasikaebe võimalust. Kohus ei vastuta selle eest, et kaebajal on kehv tervis. See ei anna kohtule alust teha kaebajat soosides temale kasulikke otsuseid. Kohus peab kaebuse lahendamisel lähtuma seadusest ja tuvastatud asjaoludest, vastasel korral ei ole kohtulahend seaduslik. Kaebaja toob kaebuses välja, et kohtud terroriseerivad kaebajat, saates talle hulgaliselt lahendeid, mida kaebaja ei suuda lugeda. Kaebaja ei ole esitanud sellega seoses ühtegi konkreetset nõuet. Mis iganes tema nõue ka oleks, ei pea kohus selles osas kaebuse menetlemist võimalikuks. Kohtud teevad lahendeid kaebaja enda esitatud kaebuste kohta, mitte ei algata menetlusi iseseisvalt kaebaja selja taga. Kohtul puudub võimalus jätta kaebaja esitatud kaebus tähelepanuta. Kui kaebaja ei soovi kohtutelt dokumente saada, siis on tal võimalik oma kaebustest loobuda ja edaspidi kaebusi mitte esitada. Kohtul ei ole võimalik lahendada kaebaja esitatud kaebusi selliselt, et kaebajalt ei nõuta täiendavat teavet, sest kaebaja koostatud avaldused on alati väga segased ega vasta nõuetele. Samuti ei ole võimalik lahendada kaebusi selliselt, et kaebajale tema kaebuse kohta koostatud lahendeid ei edastata, sest menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada dokumendina vormistatud kohtulahend (HKMS § 27 lg 1 p-d 1 ja 9). Kui kaebaja leiab, et tal on raske dokumentide koostamisega hakkama saada, on tal võimalik võtta endale esindaja. Samuti on kaebajal vajadusel võimalik taotleda kohtu antud tähtaja pikendamist, kui kaebaja ei jõua mõjuval põhjusel vastamise tähtaega järgida. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 21).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(6)

3-23-2878

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.