Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1492

3-22-1492 saanud tekitada isikus arusaama, et ka küsimusele nr 3 oodatakse vastust üksnes eelnevas küsimuses toodud ajavahemikuga seonduvalt. Vastupidi, küsimustiku täitja pidi mõistma, et kui küsimusele nr 3 eelnenud ning järgnenud küsimustes on ajavahemikule eraldi tähelepanu juhitud, kuid küsimuses nr 3 mitte, siis järelikult soovitakse selles osas andmeid justnimelt määratlemata aja kohta. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohus siinses asjas 01.09.2022 esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruses märkinud, et RAB-i küsimustikus ei peetud silmas seotust kriminaalmenetlustega vaid viimase kolme aasta vältel ning seda ei võimalda järeldada küsimustiku kolmanda küsimuse sõnastus ega küsimuse eesmärk. Laitmatut mainet ei saa olla isikul, kes on enam kui kolm aastat tagasi olnud seotud tegevusega, mille eetilisus ja seaduslikkus on kaheldavad. Asjakohatu on seetõttu ka kaebaja väide, et kaebaja ei pidanud eeldama, et 7 või 14 aastat tagasi esitatud kahtlustus on vastustaja jaoks oluline informatsioon. Kui küsimustiku täitmisel jäi ebaselgeks, kas RAB soovib küsimusele nr 3 vastuses andmeid kindla või määratlemata ajaperioodi kohta, saanuks kaebaja pöörduda haldusorgani poole. Tallinna Halduskohtu on 27.09.2022 otsuses asjas nr 3-21-2829 võetud teistsugused seisukohad ei ole siinses asjas kohtule siduvad. RahaPTS järgi tuleb äriühingul esitada teade oma esindaja, sh juhatuse liikme muutumise kohta ning andmeid juhatuse liikme maine kohta esitab mitte konkreetne juhatuse liige, vaid äriühing (vt RahaPTS § 70 lg 3 p 10, § 72 lg 1 p-d 1 ja 11, §-d 73 ja 74). Tegevusloa taotluse esitas äriühing, mistõttu esitati ka vastused RAB-i küsimustikule äriühingu nimel haldusmenetluse raames ja äriühingu huvides (vrdl Riigikohtu 15.05.2006 otsus nr 3-1-1-13-06, p-d 10 ja 11). Ebaõigete andmete esitajaks oli seega kaebaja. Kuna andmed tuli esitada kaebajal, tegutses juhatuse liige andmete esitamisel mitte enda, vaid äriühingu nimel ja huvides ning järelikult TsÜS § 31 lg 5 tähenduses äriühingu organina (vt ka haldusmenetluse seaduse § 13). Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja kui äriühingu huvides on see, et juhatuse liikmeks määratud isik vastaks RahaPTS-is sätestatud nõuetele. RAB otsustab tegevusloa andmise või selle muutmise talle taotluse esitanud äriühingu, mitte juhatuse liikme suhtes. Kaebaja kohustuseks on tagada RahaPTS nõuetele vastavus tegevusloa taotluse või muutmise taotluse esitamise hetkel, st kaebajal on kohustus määrata juhatuse liikmeks korrektse ärialase mainega isik. RABl ei ole mingisugust ajendit kontrollida kaebaja määratud isikuid eraldiseisvalt tegevusloa taotluse menetlusest ehk RAB kontrollib juhatuse liikme mainet vaid selleks, et veenduda, kas kaebaja vastab kõigile seaduses ettenähtud kontrollieseme asjaoludele. Seetõttu ei ole ka alust väita, justkui tekiks RAB-i ja juhatuse liikme vahel eraldiseisev, s.o kaebaja tegevusloa taotluse menetlusest sõltumatu suhe. RahaPTS-s on tegevusloa andmisest keeldumise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks valeandmete esitamine sõltumata taotluse esitaja tahtlusest (RahaPTS § 72 lg 2 p 5 ja § 75 lg 1 p 7), mistõttu ei ole vaidlustatud haldusakti kooskõla hindamisel seadusega oluline, kas äriühingu osanik, tegelik kasusaaja või teine juhatuse liige said olla teadlikud või olid teadlikud AS varasemast seotusest kriminaalmenetlustega. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikme varasemast tegevusest peab isiku värbajal olema põhjalik ülevaade, mille saamiseks võib olla ettevõtjal põhjendatud küsida usaldusväärsetelt isikutelt soovituskirju. Ettevõtja ülesanne on koguda piisavat teavet, mis võimaldaks teha järeldusi potentsiaalse juhatuse liikme käitumise kohta pika aja vältel. Seega ainuüksi asjaolu, et karistusregistrist ei nähtu isikule esitatud kahtlustused, ei tähenda, et kaebajal oli võimatu isiku tausta täiendavalt muul viisil kontrollida. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks teinud mõistlikke pingutusi juhatuse liikmete tausta kontrollimiseks (nt küsitlenud ise isikut, nõudnud usaldusväärsete isikute soovituskirju vms). Kaebaja hooletust kinnitab muu hulgas asjaolu, et kaebaja määras mitmel korral endale uue juhatuse liikme juba samal päeval, mil vastustaja teavitas kaebajat määratud juhatuse liikmel korrektse ärialase maine puudumise tuvastamisest. RAB-ile selgituste andmise asemel võttis kaebaja oma taotluse tagasi ja esitas kohe uue taotluse uue juhatuse liikmega. Selliselt 3(8)

3-22-1492 toimides jääb paratamatult mulje, et kaebaja üritas lihtsalt saavutada järjest erinevate isikute määramisega võimalikult kiiresti tegevusloa muutmise, ise eelnevalt nende isikute tausta kontrollimata. RAB-il ei ole kohustust tegevusloa taotlejate eest leida neile korrektse ärialase mainega juhatuse liikmed. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud järjest kolmel korral leida endale korrektse mainega juhatuse liiget, annab alust eeldada, et kaebaja ei suhtu RahaPTS-i nõuete täitmisse piisava tõsidusega. See, kas vaidlusaluste andmete esitamise korral oleks RAB lugenud juhatuse liikme maine ärialaselt korrektseks ja laitmatuks või mitte, ei oma määravat tähtsust, kuivõrd RAB ei ole lugenud isiku mainet laitmatuks (ärialaselt korrektseks) juba sel põhjusel, et kaebaja esitas vastustajale menetluse käigus valeandmeid. Samas on RAB põhjendatult arvestanud ka sellega, et ettevõtte poolt hoiustatavad ja vahendatavad tarbijate varad võivad ohtu sattuda, kui nendele pääseb ligi kriminaalmenetluses varguse katsega seotud isik. RAB on seega ärialase maine hindamisel arvestanud lisaks küsitud andmete esitamata jätmise faktile ka varjatud andmete olemust ja pidanud neid korrektse ärialase maine puudumist süvendavaks asjaoluks (vt otsuse p 4.5). Samuti ei saa pidada meelevaldseks vastustaja hinnangut, et ettevõtte võtmepersonali poolt haldusasutusele valeandmete esitamist arvestades ei pruugita ka teisi seadusest tulenevaid kohustusi täita korrektselt ja ausalt, ohustades seeläbi Eesti finantssektori läbipaistvust. RAB ei pidanud kaebajat usaldusväärseks ka põhjusel, et ettevõtja ei ole kolmel korral suutnud leida isikuid, kellel oleks korrektne ärialane ja laitmatu maine. Seejuures ka pärast RAB-i poolt ASil korrektse ärialase maine puudumise tuvastamist uueks juhatuse liikmeks määratud DAs jättis RAB-i küsimustikule vastamisel olulise informatsiooni esitamata, st varjas talle kriminaalkorras määratud karistust. Kaebaja hooletut suhtumist RahaPTS-i nõuete täitmisse näitab ka vaidlustatud otsuses välja toodud asjaolu, et kaebaja määras DA oma juhatuse liikmeks vaatamata sellele, et varasema tegevusloa muutmise menetluse raames on kaebaja eposti aadressile (XXX) saadetud teavitus DAl korrektse ärialase ja laitmatu maine puudumise kohta. Vastustaja on õigesti märkinud, et RAB-il peab tegevusloa taotluse menetlemise käigus kogutud info põhjal tekkima veendumus, et isik suudab ning soovib asuda teenust pakkuma RahaPTS-is sätestatud nõudeid ning tingimusi järgides. Kui aga ettevõte on kolmel korral määranud juhatuse liikmeks isiku, kes on olnud seotud kriminaalmenetlusega ja on seda RABi eest varjanud, ei saa kindel olla ka ettevõttel korrektse ärialase maine olemasolus. Kui ettevõtja ei suuda korduvalt esitada kontrollieseme asjaoludele vastavat tegevusloa muutmise taotlust, tekitab see läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka majanduskeskkonnas tervikuna, ning kahtlust ettevõtte ärialase maine korrektsuses (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2023 määrus asjas nr 3-23-92, p 15). Virtuaalvääringu teenuste pakkujana saab lubada tegutseda üksnes isikutel, kelle usaldusväärsuses puuduvad kahtlused ning seda kinnitab alates 15.03.2022 jõustunud RahaPTS § 75 lg 1 p 7, mille kohaselt lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks siis, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud või tema volitusel on esitatud RAB-ile valeandmeid. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidanuks andma kaebajale veel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, st uue juhatuse liikme määramiseks. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et seaduses pole ette nähtud võimalust katsetada vastustajapoolse kontrolli kaudu erinevate isikute sobivust asuda juhtima virtuaalvääringu teenuste pakkumisega tegelevat ettevõtet. Tallinna Ringkonnakohus on siinses asjas selgitanud, et tegevusloa andmine eeldab, et ettevõtja ja tema juhatuse liikmete usaldusväärsus oleks väljaspool kahtlust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise varjatud ja keeruka iseloomu tõttu ei ole piisav, kui tegevusluba antakse ettevõtjale, kelle usaldusväärsus ei ole kindel, ent kelle usaldusväärsust saab RAB hiljem järelevalve käigus 4(8)

3-22-1492 hinnata. Ettevõtja usaldusväärsus aitab väga olulisel määral tagada, et ettevõtja kaudu ei rahastata terrorismi ega tegeleta rahapesuga. Virtuaalvääringu teenuse puhul on tegemist piiratud ärisektoriga, milles ei saa osaleda iga ettevõtja. Loamenetluse eesmärgiks on kontrollida ettevõtja nõuetele vastavust enne tema tegutsema asumist selles ärivaldkonnas. Kaebajale küll väljastati tegevusluba, ent selle muutmise menetluse käigus tekkis RAB-il kahtlus, et kaebaja ei vasta enam tegevusloa väljastamise nõuetele. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei eelda tingimata seda, et konkreetne äriühing oleks juba pannud toime mõne RahaPTS alase rikkumise, vaid ongi mõeldud selleks, et ennetada võimalikke rikkumisi ning ohtu sektori usaldusväärsusele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1492 hindamisel (sobivuse hindamise juhend). Isiku korrektse ärialase maine käigus hinnatakse, kas isik, võttes arvesse tema eelnevat tegevust kogumis, sobib kõrgendatud hoolsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda ja finantssektorisse teenust pakkuma. Kaebajale edastatud küsimustiku küsimust nr 3 ei ole võimalik tõlgendada ajaliselt kitsendavalt, Sellele eelnenud ja järgnenud küsimuses on toodud täpsustused ehk perioodile on eraldi juhitud tähelepanu. Küsimuse nr 3 puhul täpsustust ei ole, mistõttu ei ole võimalik eeldada, et ka see küsimus käib mingi konkreetse perioodi kohta. Vastustajal ei olnud kohustust selgitada välja, miks kaebaja esitas ebaõigeid andmeid. RahaPTS 8. peatüki kohaselt on tegevusloa menetluse subjektiks ettevõtja (§ 70). RAB-il ei teki tegevusloa taotluste menetlemisel eraldi suhet juhatuse liikmega. Seega vastutab kaebaja tema määratud juhatuse liikmete esitatud ebaõigete andmete eest. Erasektori ettevõtjal on olemas võimalused ja seaduses sätestatud kohustus leida korrektse ärialase mainega juhatuse liige. Äriühing võib paluda juhatuse liikmeks kandideerival isikul esitada näiteks karistusregistri väljavõtte. Samuti on võimalik paluda anda eelmiste tööandjate kontakte, kellega suhelda, ja küsida iseloomustust. Kui RAB juba leidis ühe isiku kohta, et ta ei ole sobiv, oleks see pidanud suunama ettevõtet täitma oma hoolsuskohustust põhjalikumalt. Kolmel korral määrati aga juhatuse liikmeteks isikud, kellel puudub korrektne ja laitmatu ärialane maine. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta tegi mingeidki pingutusi, et kontrollida isikute tausta. Usaldust ei ärata asjaolu, et kui RAB tuvastas ebaõigete andmete esitamise, muutis kaebaja isikuid, kuid seda tehes ei informeerinud RAB-i ega edastanud selle kohta ühtegi täiendavat selgitust. Sellises olukorras tegevusloa muutmise taotluse tagasivõtmine viitab pigem sellele, et ettevõtja võis olla teadlik varjatavatest asjaoludest ning taotluse tagasivõtmise eesmärgiks oli vältida enda jaoks edasisi negatiivseid tagajärgi. Kaebaja esitas tegevusloa muutmise taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks, mis on kõrgendatud hoolsusnõuetega valdkond. Seadusandja mõte ja tahe on olnud hoida eemale virtuaalvääringu teenuse pakkumise valdkonnast isikud, kes esitavad valeandmeid. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust, et ettevõtjal on võimalus vastustajapoolse kontrolli kaudu katsetada isikute sobivust enda ettevõttes tegutsema. Ettevõtja peaks ise hoolikalt valima isikuid, keda ta näeb oma juhtorgani liikmetena. Kui ta seda ei tee, tekitab see põhjendatud kahtluse ka selles, kuidas ta hakkaks täitma muid RahaPTS-s sätestatud kohustusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-1492 esitatud kahtlustusi küsimuses nr 3 silmas peetakse, võinuks ta seda üle küsida küsimustiku saatjalt. Selline heas usus koostöö tegemine järelevalve ja subjekti vahel on eelduspärane. Selle asemel on apellant kolmel korral kiiresti vahetanud juhatuse liikmeid pärast seda, kui RAB on juhtinud tähelepanu probleemide kohta nende korrektse ärialase mainega. Nõustuda tuleb RABi ja halduskohtuga, et ka see asjaolu viitab pigem sellele, et valeandmete esitamise tegelik põhjus ei olnud ebaselgus küsimustiku sõnastuses. Soovides tegutseda sedavõrd reguleeritud ja kõrge riskiga valdkonnas nagu virtuaalvääringu teenuse osutamine, peab mõistlik ettevõtja ja juhtorgani liikmekandidaat mõistma, et avaldada tuleb kogu teave varasemalt kriminaalmenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana olemise kohta. Kokkuvõttes ei tundu tõsiseltvõetav väide, et küsimustiku täitja ei saanud aru ega pidanudki aru saama, mida temalt oodatakse.

3-22-1492 relevantsed andmed ja vastutab õigussuhtes tegevusloa taotlejaga nende õigsuse eest. Õigussuhtes RAB-iga on aga õigused ja kohustused ning vastutus tegevusloa taotlejal.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.