X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks.
2.Tagastada X.X. apellatsioonkaebus.
3.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (tl 30-35) kinniseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 03.10.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt toimusid 16.-22.06.2022 tema kambri läheduses remonditööd, millega tekitati tugevat müra. Remonditöid teostati ka nädalavahetustel. Vangla oleks pidanud ta ümber paigutama. Lisaks kasutati 02.07.2022 nitrolahustit, mistõttu käis kaebaja korduvalt oksendamas. Vangla tekitas talle tervisekahjustuse ja alandas tema inimväärikust.
2.Tartu Vangla jättis 05.12.2022. a otsusega nr 1-13/306-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutab väärikust alandavat kohtlemist 16.20.06.2022 seoses remonditööde teostamisega, ning jättis ülejäänud osas taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt tehti remonditöid kaebaja vastas- ja kõrvalkambrites. Mürarohked tööd (aukude puurimine, põranda piikamine, inventari eemaldamine/paigaldamine) toimusid tööpäevadel 16.06.2022 kl 10.02-10.46; 17.06.2022 kl 12.49-13.21; 20.06.2022 kl 8.54-11.19 ja 13.00-14.04. Ülejäänud ajal toimusid siseviimistlustööd (pahteldamine, teipimine, puhastamine, värvimine, lihvimine jms). Nitrolahustit kasutati 04.07.2022 uksele soditud ebatsensuursete väljendite eemaldamiseks. Töömeestel terviseprobleeme ei tekkinud. Kaebaja kambris
on toimiv sundventilatsioon ja avatav tuulutusluuk. Tegemist ei ole kinnipeetava väärikuse alandamisega ning tõendatud ei ole ka tervisekahjustuse tekkimine.
3.X.X. esitas 12.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 17.09.2023 täiendava seisukoha. Kohus võttis kaebuse menetlusse tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses remondimüraga 16.-22.06.2022 ning väärikuse alandamise ja/või tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses nitrolahusti kasutamisega juulis 2022. Kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 1000 eurot või kohtu äranägemisel. Kaebaja nõustus, et nitrolahusti kasutamine võis toimuda 04.07.2022.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 07.09.2023. a määrusega menetluse väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses remondimüraga 16.-22.06.2022, kuna kaebaja ületas kaebetähtaega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
5.Tartu Vangla palus 13.10.2023. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vangla väitel ei nähtu kaebaja tervisekaardist pöördumisi, mis oleksid seostatavad remonditööde mõjudega. Kaebaja ei pöördunud vanglaametnike poole taotlusega ta ümber paigutada. Kaebajal ei tekkinud atsetooni mõju tõttu tervisehäiret ning lühiajalist atsetooni kasutamist ei saa pidada väärikust alandavaks.
6.Tartu Halduskohus jättis 29.05.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ja jättis menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole võimalik alusel, et remonditöödega põhjustati tugevat müra ega ka alusel, et remonditööde tegemisel kasutati atsetooni, mille aur levis kaebaja kambrisse, kuna kaebaja ei ole tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Kaebaja ei esitanud tõendeid tervisekahjustuse tekkimise kohta, nt dokumenti, mille põhjal arst on diagnoosinud tal uue haiguse, teinud kindlaks varem diagnoositud haiguse ägenemise või vigastuse või mürgistuse vms. Vastustaja esitatud kaebaja tervisekaardid ajavahemikul 17.06.30.11.2022 (dtl 61-71) kajastavad kõiki juhte, kus tervishoiutöötaja sellel perioodil kaebajaga tegeles. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset kontakti tervishoiutöötajaga, mida tervisekaart ei kajasta. 2) Remonditööd toimusid 16., 17. ja 20.06.2022 ning atsetooni kasutamine toimus 04.07.2022. Tervisekaardi põhjal olid kaebajal sel perioodil regulaarsed kokkupuuted tervishoiutöötajatega. Ühestki tervisekaardi kandest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud kaebuses nimetatud tugeva müra või atsetooni kasutamise mõjusid või et tervishoiutöötaja oleks kindlaks teinud kaebuse aluseks olevate asjaoludega seostatava tervisekahjustuse. Atsetooni mõjuga ei ole seostatav kaebaja pöördumine tervishoiutöötaja poole 07.07.2022 seoses peavalu ja oksendamisega. Sarnasel põhjusel pöördus kaebaja 01.07.2022 ehk enne atsetooni kasutamist. Tervishoiutöötaja ei diagnoosinud mürgistust, vaid leidis, et tegemist on täpsustamata haiguse või seisundiga. Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et ta palus atsetooni kasutamise päeval kutsuda enda juurde tervishoiutöötaja, kuid ametnik keeldus sellest. Tervisekaardi põhjal on kaebaja probleemid paljudel kordadel ametnike vahendusel meditsiiniosakonnani jõudnud. Kui tervise kahjustamine on tõendamata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. 3) Vastustaja kinnitusel kasutati remonditööde tegemise käigus 04.07.2022 atsetooni. Kohtul puudub põhjus selles kahelda. Atsetooni ohutuskaardi (dtl 82-101) põhjal võib see põhjustada unisust või peapööritust. On võimalik, et atsetooni kasutamine eluosakonnas põhjustas kaebajale negatiivseid mõjusid. Kaebaja väidet atsetooni mõjude kohta ei saa tõenditega kinnitada ega ümber lükata, kuna kaebaja oli sel ajal üksi. Määravat tähtsust ei ole, et remonditöid teinud isikutel mingeid mõjusid ei avaldunud, kuna inimeste tundlikkus kemikaalidele võib olla erinev. Ka ei saa mõjusid välistada üksnes põhjusel, et vanglas on
töökorras sundventilatsioon. Vastustaja ei ole remonditööde korraldamisel rikkunud hoolsuskohustust, kui atsetooni kasutati kaebaja kambri läheduses paikneva kambri remontimisel. Üldiselt teadaolev on, et atsetooni on tavalised inimesed aastakümneid kasutanud kodudes remondi tegemisel (nt õlivärvidega värvimisel), seda ei peeta tavaelus ohtlikuks või mürgiseks aineks ja selle kasutamisega ei kaasne reeglina kahjulikke mõjusid. Sellega ühildub vastustaja kinnitus, et atsetooni on vanglas samal viisil korduvalt kasutatud ja sellega ei ole olnud probleeme. Atsetooni kasutati kaebaja kambri läheduses ühel päeval lühikese aja jooksul. Vastustajale ei saanud olla äratuntav, et selline töö võib kaebajale põhjustada negatiivseid tagajärgi. Seega vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet alusel, et kaebaja kambri läheduses kasutati remonditööde tegemisel atsetooni, ei ole võimalik rahuldada.
7.X.X. palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Veel palub kaebaja menetlustähtaja ennistamist, kuna kohus leidis ebaõigesti, et menetlustähtaega on ületatud, silmas pidades riigivastutuse seaduse § 17 lõiget 3, mis sätestab kaebuse esitamise tähtajana ka 10 aastat. Kaebaja palub ta vabastada riigilõivu tasumisest ja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja väitel on otsuses toodud põhjendused vangla õigusvastast tegevust õigustavad ja vastuolus vangistusseaduse § 41 lg-s 1 sätestatuga. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja enda terviseandmetele ligi ei pääse ning tema käest kahju tekkimise tõendamist nõuda ei ole erapooletu kohtumenetlusega kooskõlas. Kaebaja märgib, et ta jääb apellatsioonmenetluse raames varasemalt esitatud väidete juurde ning ta palub kohtul välja mõista vanglalt tema kasuks talle tekitatud kannatuste ja ebameeldivuste hüvitiseks 1000 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (I) ning seejärel kaebaja apellatsioonkaebuse osas (II). I
9.Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja taotletu puhul tegemist riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
10.Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi
erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse ja täiendava seisukoha halduskohtule, ka apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava apellatsioonkaebuse.
12.Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
13.Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. II
14.Kaebaja taotleb menetlustähtaja ennistamist. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja esitas käesolevaga ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.05.2024. a otsuse vaidlustamiseks ning kaebaja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja ei saa apellatsioonimenetluse raames vaidlustada Tartu Halduskohtu 07.09.2023. a määrust (tl 14-15p, määrus on jõustunud) menetluse lõpetamise kohta väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, milles halduskohus leidis, et kaebaja on kaebetähtaega ületanud ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta.
15.HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.
16.HKMS § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju remonditöödega põhjustatud müra tõttu ja seoses atsetooni kasutamise. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.
17.Kaebaja taotles kaebuses tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist nii alusel, et remonditöödega põhjustati tugevat müra, kui ka alusel, et remonditööde tegemisel kasutati atsetooni. Eeltoodud osas asus halduskohus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et tervise
kahjustamine on tõendamata, seega ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Lisaks taotles kaebaja väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist seoses atsetooni kasutamisega. Selles osas asus halduskohus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, seega ei ole võimalik rahuldada väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus, et ta ei pääse enda terviseandmetele ligi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas vastustaja halduskohtule 13.10.2023. a vastuse (tl 22-23p) lisana nr 4 kaebaja tervisekaardi väljavõtted (tl 30-35) ajavahemiku 17.06.-30.11.2022 kohta. KIS-st nähtuvalt on vastustaja vastus koos lisadega kaebajale 16.10.2023 kätte toimetatud. Seega on kaebajal olemas teave tema tervisekaartidel kajastatu kohta. Halduskohus märkis otsuses, et tervisekaardi põhjal olid kaebajal eeltoodud perioodil regulaarsed kokkupuuted tervishoiutöötajatega ning et ühestki tervisekaardi kandest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud kaebuses nimetatud tugeva müra või atsetooni kasutamise mõjusid või et tervishoiutöötaja oleks kindlaks teinud kaebuse aluseks olevate asjaoludega seostatava tervisekahjustuse. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid halduskohtu põhjendused ümber. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt HKMS § 180 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
18.Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
19.Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuses esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.
vajadus
20.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.