X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses remondimüraga 16-22.06.2022 ja lahusti lõhnaga juulis 2022
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.06.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 20).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X esitas 03.10.2022 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, see registreeriti 04.10.2022 numbriga 1-13/306-1. Nõude alused olid järgmised: 1) 16-22.06.2022 toimusid kaebaja kambri läheduses remonditööd, millega tekitati tugevat müra. Ohus oli kaebaja vaimne tervis ja kõrvakuulmine. Kaebajal oli pärast tööde lõppu mitmel päeval raskusi kuulmisega, kõrvus kumises ja oli ülerõhk, samuti oli raskusi keskendumise ja uinumisega; 2) 02.07.2022 kasutati nitrolahustit, mille tõttu kaebaja pea käis ringi ja valutas ning ta käis korduvalt oksendamas. Kaebaja paigutati remonditööde läheduses paiknevasse kambrisse (eluosakonna xx kambrisse 2028) 16.06.2022 pärast lõunasööki, kui remonditööd juba käisid. Kaebaja kambri tingimused ei vastanud eluruumile kehtestatud nõuetele, mille järgi müra ei tohi päeval ületada 40 dB. Kaebaja hinnangul ületas müra seda normi vähemalt kolmekordselt ja kestis tundide viisi.
Vastustaja paigutas kaebaja meelega sellesse kambrisse, et põhjustada talle kannatusi. Vastustaja oleks pidanud kaebaja ümber paigutama. Osakonnas oli piisavalt tühje kambreid. Nitrolahustit kasutati 02.07.2022 hommikul kell 10, samal ajal oli ilm väga kuum
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 05.12.2022.a otsusega nr 1-13/306-2 taotluse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Vastustaja tegi kindlaks, et remonditöid tehti kaebaja vastas- ja kõrvalkambrites 2012 ja 2029. Mürarohked tööd (aukude puurimine, põranda piikamine, inventari eemaldamine / paigaldamine) toimusid järgmistel aegadel: 16.06.2022 kell 10.02 - 10.46; 17.06.2022 kell 12.49 - 13.21; 20.06.2022 kell 8.54 - 11.19 ja 13.00 - 14.04. Mürarohkeid töid tehti lühikeste ajavahemike kaupa. Kõik need päevad olid tööpäevad. Mürarohkeid töid reeglina nädalavahetusele ei planeerita. Piikvasara kasutamisel kostab müra üle terve eluosakonna. Ülejäänud ajal toimusid siseviimistlustööd (pahteldamine, teipimine, puhastamine, värvimine, lihvimine jms). Kõikide pindade (s.h metalli) värvimisel kasutatakse vesilahustuvaid värve, mis ei erita tugevaid lõhnu. Nitrolahustit kasutati mitte 02.07.2022, vaid 04.07.2022. Seda kasutati uksele soditud ebatsensuursete väljendite eemaldamiseks, mida muude vahenditega teha ei saa. Töömeestel mingeid terviseprobleeme ei tekkinud. Kaebaja kambris on toimiv sundventilatsioon, mis tagab hoones puhta õhu (kambritesse paisatav õhk võetakse väljast) ja avatav tuulutusluuk. Kaebajal tervisekahjustuse tekkimine ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole taotluses viidatud terviseprobleemidega meditsiiniosakonna poole pöördunud. Mõnel päeval ja mõnel tunnil päevas remonditööde tegemine ei ole nii intensiivne riive, et võiks kaasa tuua väärikuse alandamise. Vastustajal on kohustus kambreid korras hoida ja aeg-ajalt remondi tegemine on paratamatu mõju, millega tuleb leppida.
3.Kaebaja esitas 12.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse järgmistes nõuetes: - tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses remondimüraga 16-22.06.2022; - väärikuse alandamise ja / või tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses nitrolahusti kasutamisega juulis 2022. Kohus lõpetas menetluse väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses remondimüraga 16-22.06.2022, kuna kaebaja ületas kaebetähtaega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja esitas selle nõude vastustajale juba enne otsuse punktis 1 nimetatud taotluse esitamist ning vastustaja jättis nõude rahuldamata 18.08.2022.a otsusega. Kaebaja pöördus seejärel kohtusse, kuid ei tasunud riigilõivu ja kaebus tagastati (kohtuasi 3ww-wwww). Nendel asjaoludel on kaebaja võimalus selle nõude kohtule esitamiseks ammendunud. Menetluse lõpetamine on jõustunud.
4.Kaebaja jäi kaebuses ja kohtule esitatud täiendavates avaldustes kohtueelse menetluse seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 1). Kaebaja lisas järgmist. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 1000 eurot või kohtu äranägemisel, kui kohus peab summat liiga suureks. Kaebaja nõustus sellega, et nitrolahusti kasutamine võis toimuda 04.07.2022. Kaebaja teatas oma terviseprobleemidest vanglaametnikele, kuid talle öeldi, et meedik peavalu või iivelduse tõttu ei tule. Pärast seda, kui kaebaja hakkas nõudeid esitama, peatati remonditööd,
et kinnipeetavatel ei oleks põhjust esitada kahju hüvitamise taotlusi. Kaebaja heidab vanglale ette toimingute tegemata jätmist - kaebajat ei paigutatud ümber ja meedikut ei teavitatud.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 2) ja lisas järgmist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu pöördumisi, mis oleksid seostatavad remonditööde mõjudega. Kaebaja on korduvalt tervishoiutöötajate poole pöördunud, kuid ei ole kordagi väitnud, et tema vaevused on põhjustatud mürast. Psühhiaatri vastuvõtul ei ole kaebaja viidanud remondist tulenevale mürale või lõhnadele ega toonud välja probleeme uinumisega, peavalude, iivelduse või kuulmisega. Kaebaja ei ole viidanud vastuvõttudel sellele, et remont oleks teda kuidagi teisiti psüühiliselt negatiivselt mõjutanud. Kaebaja paigutamine otsustati enne seda, kui remont algas. Remondimüra kostub üle eluosakonna ning paigutus teise kambrisse ei oleks probleemi lahendanud, kuna müra oleks kostunud ikkagi. Kaebaja ei pöördunud vanglaametnike poole taotlusega teda ümber paigutada. Aine, mida kasutati ukse puhastamiseks, oli atsetoon. Aine ohutuskaart nõuab kohtväljatõmbe kasutamist, kui ventilatsiooni ei ole. Vanglas on ventilatsioon olemas ja see oli töökorras. Kaebajal ei tekkinud atsetooni mõju tõttu tervisehäiret. Kaebaja käis 07.07.2022 arsti juures, aga ei viidanud mürgistuse kahtlusele. Lühiajalist atsetooni kasutamist ei saa pidada väärikust alandavaks. Kohtu seisukoht
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju korral avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused. Kui kasvõi üks tingimus täidetud ei ole, siis kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa. Kohus ei ole tingimuste täidetuse kontrollimisel seotud kindla järjekorraga.
7.Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14 p 12.2) mõistetakse mittevaralise kahju all inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul tuleb kaebajal faktilise asjaoluna välja tuua ja pooltel tõendamist reguleerivates sätetes toodud korras tõendada
või ümber lükata tervisekahjustuse tekkimine. Seda, kas on tõenäoline, et tervisekahjustus põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi, saab kohus hinnata alles pärast seda, kui tervisekahjustuse tekkimine on tõendamist leidnud. Samuti saab kohus üksnes tõendatud tervisekahjustuse puhul hinnata, kas see on põhjuslikus seoses kaebaja väidetud vastustaja tegevuse või tegevusetusega.
8.Kaebaja taotleb tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist nii alusel, et remonditöödega põhjustati tugevat müra, kui ka alusel, et remonditööde tegemisel kasutati atsetooni, mille aur levis kaebaja kambrisse. Kummalgi alusel ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik, kuna kaebaja ei ole tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud tõendeid tervisekahjustuse tekkimise kohta, näiteks dokumenti, mille põhjal arst on diagnoosinud kaebajal uue haiguse, teinud kindlaks varem diagnoositud haiguse ägenemise, teinud kindlaks vigastuse või mürgistuse vms. Vastustaja esitas kohtule kaebaja tervisekaardi ajavahemikul 17.06-30.11.2022 (dtl 61-71). Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vastustaja ei ole lisanud neid väljavõtteid, mis tõendaksid kaebaja väiteid. Esitatud tervisekaart kajastab kõiki juhte, kus tervishoiutöötaja sellel perioodil kaebajaga tegeles. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset kontakti tervishoiutöötajaga, mida tervisekaart ei kajasta.
9.Kaebuse aluseks olevad mürarikkad remonditööd toimusid 16, 17. ja 20.06.2022 ning atsetooni kasutamine toimus 04.07.2022. Tervisekaardi põhjal olid kaebajal sel perioodil regulaarsed kokkupuuted tervishoiutöötajatega. Kaebaja saatis 17, 21. ja 27.06.2022 ning 07.07.2022 meditsiiniosakonnale teated, et otsas on ravimid, mida ta regulaarselt tarvitas. Ravimite varu uuendati. 24. ja 26.06.2022 pöördus kaebaja tervishoiutöötajate poole probleemiga, mis tervisekaardi põhjal esines krooniliselt (valu rinnus ja vasakus kehapooles). Tervishoiutöötajad tegelesid selle probleemiga. 01. ja 07.07.2022 kurtis kaebaja tugevat peavalu, teisel juhtumil ka oksendamist, tervishoiutöötajad tegelesid sellega. 07.07.2022 käis kaebaja seoses peavaluga meditsiiniosakonnas. 09.07.2022 kurtis kaebaja, et tal on kõrv lukus, kuid probleem oli kaebaja jaoks vähetähtis - kui kaebaja paluti tuua meditsiiniosakonda, siis eelistas kaebaja selle asemel minna juuksurisse. Tervishoiutöötaja kontrollis 12.07.2022 kaebaja kõrvu ja tervisehäiret ei täheldanud. 10.07.2022 kaebaja vigastas ennast ja oli seejärel korduvalt otsekontaktis tervishoiutöötajaga. 31.08.2022 oli kaebaja perearst S. Popazova vastuvõtul.
10.Ühestki tervisekaardi kandest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud kaebuses nimetatud tugeva müra või atsetooni kasutamise mõjusid või et tervishoiutöötaja oleks kindlaks teinud kaebuse aluseks olevate asjaoludega seostatava tervisekahjustuse. Atsetooni mõjuga ei ole kohtu hinnangul seostatav kaebaja pöördumine tervishoiutöötaja poole 07.07.2022 seoses peavalu ja oksendamisega. Sarnasel põhjusel pöördus kaebaja ka 01.07.2022 ehk enne atsetooni kasutamist. Kaebaja ei avaldanud tervishoiutöötajale, et tegemist võib olla mürgistusega. Tervishoiutöötaja ei diagnoosinud mürgistust, vaid leidis, et tegemist on täpsustamata haiguse või seisundiga.
11.Eluliselt usutav ei ole kaebaja väide, et ta palus atsetooni kasutamise päeval kutsuda enda juurde tervishoiutöötaja, kuid vanglaametnik keeldus sellest. Puudub mõistlik põhjus, miks vanglaametnik oleks pidanud nii käituma. Tervisekaardi põhjal on kaebaja probleemid paljudel kordadel vanglaametnike vahendusel meditsiiniosakonnani jõudnud. Tervisekaardis korduvad väljendid "KIR" (s.o vangla infosüsteem) ja "Peavalve teatel ...". S.h edastas peavalve 01. ja
07.07.2022 meditsiiniosakonnale teated selle kohta, et kaebajal on peavalu. Tõendatud on kaebaja väitele vastupidine - vanglaametnik edastas teate, et kaebaja vajab abi peavalu tõttu, kaebaja kutsuti meditsiiniosakonda ja tervishoiutöötaja tegeles probleemiga.
12.Kui tervise kahjustamine on tõendamata, siis ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine sellel alusel võimalik. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetus, s.h vastustaja tegevuse või tegevusetuse õiguspärasus asja lahendust ei mõjuta ja kohus seda ei käsitle.
13.Seoses atsetooni kasutamisega on menetluses ka kahju hüvitamise nõue alusel, et vastustaja põhjustas kaebajale rohkem kannatusi, kui kinnipidamisega paratamatult kaasneb. S.t kaebaja taotleb väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Õigusnormid ei reguleeri remonditööde tegemist üksikutes vangla kambrites. Vangla üldise hoolsuskohustuse ehk käibekohustuse saab tuletada vangistusseaduse § 41 lõikest 1, mille kohaselt kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
14.Vastustaja kinnitusel kasutati remonditööde tegemise käigus 04.07.2022 atsetooni. Kohtul puudub põhjus selles kahelda. Kaebaja väitel kasutati nitrolahustit, kuid kaebaja toodet ise ei kasutanud ja ei näinud, vaid tajus ainult selle lõhna (auru). Ka nitrolahusti koosseisu kuulub atsetoon1. Atsetooni ohutuskaardi (dtl 82-101) põhjal võib see põhjustada unisust või peapööritust. Kokkupuute ohjamiseks tuleb kasutada kohtväljatõmmet, kui puudub piisav ventilatsioon. Hingamisteede kaitsmiseks tuleb kasutada hingamisteede kaitsevahendeid, kui piisav kohalik ventilatsioon puudub või kokkupuute hindamine näitab soovituslikest juhistest kõrgemat kokkupuudet.
15.Otsuse punktis 14 toodu alusel on võimalik, et atsetooni kasutamine eluosakonnas põhjustas kaebajale negatiivseid mõjusid. Kaebaja väidet atsetooni mõjude kohta ei saa tõenditega kinnitada ega ümber lükata, kuna kaebaja oli sel ajal üksi. Määravat tähtsust ei ole sellel, et remonditöid teinud isikutel mingeid mõjusid ei avaldunud, kuna inimeste tundlikkus kemikaalidele võib olla erinev. Samuti ei saa mõjusid välistada üksnes põhjusel, et Tartu Vanglas on töökorras sundventilatsioon. Ei ole teada, kas ventilatsioon, mis on rajatud lähtudes sellest, et kambreid kasutatakse igapäevaseks elamiseks ja koridori tavapäraseks liikumiseks, on piisav atsetooni kasutamise tähenduses.
16.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja remonditööde korraldamisel rikkunud hoolsuskohustust, kui atsetooni kasutati kaebaja kambri läheduses paikneva kambri remontimisel. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et atsetooni on tavalised inimesed aastakümneid kasutanud kodudes remondi tegemisel (näiteks õlivärvidega värvimisel), seda ei peeta tavaelus ohtlikuks või mürgiseks aineks ja selle kasutamisega ei kaasne reeglina kahjulikke mõjusid. Sellega ühildub vastustaja kinnitus, et atsetooni on vanglas samal viisil korduvalt kasutatud ja sellega ei ole olnud probleeme. Atsetooni kasutati kaebaja kambri läheduses ühel päeval lühikese aja jooksul. Vastustajale ei saanud olla äratuntav, et selline töö võib kaebajale põhjustada negatiivseid tagajärgi. See tähendab, et puudub üks kahju hüvitamise tingimus - vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet alusel, et kaebaja
Vt näiteks https://kemetrv.ee/wp-content/uploads/2023/09/Ohutuskaart-Nitrolahusti-646.pdf
kambri läheduses kasutati remonditööde tegemisel atsetooni, ei ole võimalik rahuldada. Muude kahju hüvitamise eelduste täidetus asja lahendust ei mõjuta ja kohus neid ei käsitle.
17.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
19.Kohus vabastas kaebaja 07.09.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumisest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
20.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.