Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2065
Haldusasi
MTÜ Las Vahtrad Õitsevad kaebus Pärnu Linnavolikogu 16. juuni 2022. a otsuse nr 52 ja 30. augusti 2022. a otsuse nr 1-9/7312-3 tühistamiseks ning Papli tn 8, Pärnu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise osas uue otsuse tegemiseks kohustamiseks MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C kaebused Pärnu Linnavalitsuse 22. augusti 2022. a korralduse nr 588 ja 7. novembri 2022. a korralduse nr 730 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2023. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C, esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid Kolmas isik – Rannapapli Arendus OÜ, esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X , Y. Y, G. G ja C. C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 3. mail 2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2023. a otsuse resolutsiooni p 3.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X. Xilt, Y. Y-lt, G. Glt ja C. C-lt solidaarselt Rannapapli Arendus OÜ kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu 8207,83 eurot.
5.Mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X. X-ilt, Y. Y-lt, G. Glt ja C. C-lt solidaarselt Pärnu linna kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 76,80 eurot.
6.Mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X. X-ilt, Y. Y-lt, G. Glt ja C. C-lt solidaarselt Rannapapli Arendus OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu 3000 eurot.
Muus osas jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 4. juulil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsuse 16.03.2009 korraldusega nr 154 kehtestati Papli tn 8, Pärnu detailplaneering, millega määrati krundi ehitusõigus ja lubati püstitada sellele üks ärimaa sihtotstarbele vastav hoone. Hoone suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks määrati maa peal 609 m2 ja maa all 570 m2, kõrguseks 10 m maapinnast, hoonele nähti ette kuni 3 maapealset ja üks maa-alune korrus ja hoonesse võis rajada kuni 13 äripinda.
2.Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2021 korraldusega nr 124 anti detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused, millega suurendati Papli tn 8 krundile püstitatava hoone maksimaalset lubatud kõrgust 10% võrra, st 11 meetrini.
3.Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+.
4.MTÜ Las Vahtrad Õitsevad esitas 23.08.2021 Pärnu Linnavolikogule taotluse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks, leides, et see on vastuolus üldplaneeringuga ja selle realiseerimine ei arvestaks ümbritsevas keskkonnas toimunud muutusi. Kavandatud hoone ei sobitu enam ümbruskonda, sest see oleks ainus kolmekorruseline hoone Papli tänava ääres 2- ja 2,5-korruseliste hoonete kõrval.
5.Pärnu Linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei leidnud otsuse eelnõu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise kohta toetust.
6.Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 52 jäeti detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus algatamata.
2(11)
3-22-2065 Üldplaneeringuga otsustati jätta varem kehtestatud detailplaneeringud kehtima. Väiksemamahulise ärihoone rajamine Papli tn 8 kinnistule ei ole vastuolus üldplaneeringu suundumustega. Detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aja jooksul on ümbritsev linnaruum küll muutunud ning paljud ümbruskonna hooned on kas korrastatud või ümber ehitatud, ent hoonestuse mahuline struktuur ei ole oluliselt muutunud.
7.MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C esitasid Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille linnavolikogu tagastas 30.08.2022 kirjaga nr 1-9/7312-3, kuna leidis, et vaide esitajad ei olnud kõrvaldanud vaides esinenud puudusi ning eelkõige ei nähtunud vaidest ühtegi keskkonnaalast argumenti, kaalutlust või põhjendust, millega saaks õigustada keskkonnaorganisatsiooni poolt vaide esitamist.
8.Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korraldusega nr 558 anti ehitusluba Papli tn 8 kinnistule ärihoone püstitamiseks vastavalt Kolm Pluss Üks OÜ ehitusprojektile nr 288.
9.MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X. X, Y. Y, G. G ja C. C esitasid Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 588 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Pärnu Linnavalitsus jättis 07.11.2022 korraldusega nr 730 rahuldamata.
10.MTÜ Las Vahtrad Õitsevad esitas Tallinna Halduskohtule kaebused esiteks Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsuse nr 52 ja 30.08.2022 otsuse 1-9/7312-3 tühistamiseks ning Papli tn 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise osas uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ning teiseks Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 ja 07.11.2022 korralduse nr 730 tühistamiseks. Kaebaja kaebeõigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg-st 2, vaatamata sellele, et kaebaja asutati hiljuti ning asutajate hulk on väike. Kaebaja arvamus konkreetses küsimuses ühtib üldsusena mõistetava elanikkonna olulise osa seisukohtadega. Kaebaja seisukohad tuginevad üldplaneeringul. Linnavolikogu 19.05.2022 istungil otsustatu tõttu oli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamine vajalik. 16.06.2022 otsust ei tohtinud teha 19.05.2022 otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul. Linnavolikogu ei järginud kaalutlusõiguse piire, jättes arvestamata linnaruumis toimunud arenguid. Detailplaneering on vastuolus üldplaneeringus määratletud selle piirkonna arengusuundadega. Kolmandal isikul ei saa olla kaalukat õiguspärast ootust detailplaneeringu realiseerimise lubamisele, sest selle kehtestamisest on möödunud 13 aastat. Papli tn 8 kavandatav hoone ei sobi piirkonda ning sellise mahuga hoone lubamine eramute ja väikeste kortermajade piirkonda kahjustab pöördumatult elu- ja puhkekeskkonda Pärnu rannarajoonis. Ehitusloa andmisel tulnuks arvestada uue üldplaneeringu nõudeid ja põhjendada, miks krundi lubatud täisehitusprotsent 64 ületab üldplaneeringuga lubatud 50%. Ehitusloa saanud projekti kohane lahendus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga osas, mis puudutab krundi pinda iga korteri kohta ja haljastuse osakaalu krundil, aga ka muinsuskaitselistel kaalutlustel üldplaneeringus kehtestatud 10-meetrise hoone kõrguse piiranguga. Ehitusluba on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-ga 7, kuna see anti enne, kui oli lõppenud Papli tn 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus. Vaide tagastamine oli õigusvastane, sest kaebaja näitas ära tema miljööga seotud õiguste rikkumise ja põhjendas keskkonnaalaseid aspekte. 3(11)
3-22-2065
11.X. X, Y. Y, G. G ja C. C esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 ja 07.11.2022 korralduse nr 730 tühistamiseks. Ehitusluba rikub kaebajatele üldplaneeringuga antud õigusi. Detailplaneeringu elluviimisel oleks tulnud sellest möödunud aega arvestades järgida hilisemat üldplaneeringut ja selles seatud krundi täisehituse protsenti, hoone lubatud suurimat korruselisust, kõrgust ja krundi haljastuse osakaalu. Üldplaneeringu järgi on alale määratud väikeelamute maa juhtotstarve ning ala arendamise eesmärk on väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine. Üldplaneeringu seletuskirja p 15.1 toetab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Detailplaneering määrab ära ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid, mis aga ei tähenda, et muutunud olude korral säilib õigustatud ootus ehitusõiguse realiseerimiseks maksimaalses mahus. Ehitusluba on vastuolus ka detailplaneeringuga, kuna detailplaneeringu järgi on ehitusalune pind kuni 609 m2, ehitusloa aluseks oleva projekti järgi aga 677,3 m 2. Ehitusaluste pindade arvestamisel tuleb juhinduda detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusest nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu”, mille § 17 lg 1 sätestas, et ehitise ehitisealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Detailplaneeringu järgi on ehitise maksimaalne maaalune pind 580 m2, kuid projekti järgi hõlmab 551,2 m2 vaid parklat koos panipaikade ja tehnoruumidega, mitte aga treppe, panduseid jm. Hoone kolmanda korruse jaotamine ei vähenda valguse varjamist ja hoone on massiivne. Seeläbi rikutakse kaebajate omandiõigust. Ehitusluba rikub C. C õigust privaatsusele ja omandiõigusele, sest kavandatud hoone rõdudelt avaneb vaade A. H. Tammsaare pst 17 hoovi. Kavandatav hoone hakkab liigselt varjama valgust G. G eluruumides A. H. Tammsaare pst 13, samuti ei ole nende kinnistute piirile kavandatud betoonmüür piisavalt kõrge, et tagada kaebaja kinnistul privaatsust. A. H. Tammsaare pst 13 sissesõidutee on vaidlustatud ehitusloas lubatud rajada kergliiklusteena, mis ei ole aga samaväärne praeguse olukorraga, kus seal on lai sõidutee, mis võimaldab ka parkimist. Ehitusluba rikub Y. Y omandiõigust, sest lubab ehitada esimese korruse A. H. Tammsaare pst 13 ja 15 piirile, selleks tuleb aga lammutada A. H. Tammsaare pst 15 paiknev kuur ja katusealune, kuid vastustaja on jätnud ehitusloas käsitlemata nende taastamise võimaluse.
12.Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest tegemist ei ole keskkonnaorganisatsiooniga. Üldplaneeringus on selgelt ette nähtud, et detailplaneeringut ei ole vaja kehtetuks tunnistada. Võimalik vastuolu hilisema üldplaneeringuga ei ole planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 1 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseks. Detailplaneeringut on asutud realiseerima. Hoone sobivus keskkonda lahendati detailplaneeringuga. Piirkonnas aset leidnud muutuseks ei saa pidada seda, et piirkonda on asutud kasutama sihtotstarbeliselt, st elamumaadena ette nähtud maatükke on selleks kasutama hakatud ja hooned korrastatud. Piirkonnas on ka kolmekordseid hooneid.
4(11)
3-22-2065 Ehitusluba ei saa rikkuda G. G õigusi, kes ei ole ühegi naaberkinnistu omanik ega rahvastikuregistri järgne elanik. Ehitusluba vastab detailplaneeringule. Kaebajate viide majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusele nr 69 ehitusaluse pinna definitsiooni osas ei ole asjassepuutuv. Ehitusloale kantakse ehitisealune pind, mille saamisel arvestatakse nii hoone maapealset kui ka -alust osa pinna projektsioonina horisontaaltasapinnal ja seda mõlemas osas kogumis vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr 57), mistõttu erineb ehitusloas kajastatav ehitisealune pind detailplaneeringus kajastatud ehitusealusest pinnast. Rõdud ei avane C. C hoovi. Vaadet ülemiste korruste rõdudelt naabrite hoovi ei saa tihedas linnaruumi olukorras vältida ja linnaruumis elamisel on paratamatus teatav privaatsuse vähenemine. Projekteerimistingimuste menetluses läbi viidud insolatsioonianalüüsis tuvastati, et Papli tn 8 kavandatava hoone maht ei varjuta päikesevalgust mahus ja määras, mis ületaks naaberkinnistute elanike õigustatud talumispiiri. Vastustaja möönab, et Papli tn 8 kavandatava hoone vari langeb õhtuti mõningal määral A. H. Tammsaare pst 15 ja 17 kinnistutele, ent mitte eluhoonete akendesse. Kuuride ümberehituse projekt on menetluses ja selle kohta tehakse eraldi otsus.
13.Rannapapli Arendus OÜ vaidles kaebusele vastu. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest tegemist ei ole keskkonnaorganisatsiooniga ja kaebust ei põhjendata keskkonnaalaste minetustega. Tema ainus tegevus seondub praeguse vaidlusega ning liikmed on Papli tn 8 kinnisasja naabrid. Otsuse eelnõu vastu võtmata jätmine linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei tähenda otsust, et Papli tn 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist peeti vajalikuks. Kavandatav ehitis sobitub keskkonda. Ka varem kehtinud üldplaneeringu kohaselt oli Papli tn
kinnisasja ümbritsev elukeskkond sarnaselt praegusele väikeelamumaa. Projekteerimistingimuste andmise menetluse käigus tehti insolatsioonianalüüs, mille järeldusi ei ole kaebajad ümber lükanud. Teatav privaatsuse vähenemine on linnaruumis elamise paratamatuks osaks. Kavandatud rõdud naabrite poolel ei saa leida laialdast kasutust, kuna Papli tänava poolsetele rõdudele paistab nii hommikune kui ka õhtune päike ja seepärast kasutatakse valdavalt neid. Üldplaneeringuga võrreldes suurem krundi täisehituse protsent on otsesõnu detailplaneeringuga lubatud. 3% erinevus uues üldplaneeringus ette nähtud haljastuse osakaaluga võrreldes on väheoluline.
14.Tallinna Halduskohtu 17.03.2023 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ja mõisteti kaebajatelt vastustaja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 76,80 eurot ja kolmanda isiku kasuks 9848,80 eurot. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad pole kaebeõigust. Tegemist ei ole valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooniga ja kaebuse väited ei seondu keskkonnakaitsega. Keskkonnakaitse eesmärk seondub üksnes looduskeskkonna kaitsega. Keskkonnakaitse eesmärgiks saab olla eesmärk kaitsta KeÜS § 24 lg 2 p-s 1 loetletud keskkonnaelemente inimtegevuse ebasoodsa mõju eest. Kaebuse väited seonduvad vaid elamupiirkonda ühe hoone sobivusega. Ühingu põhikirjas märgitud eesmärk ei ole piisav, et teda pidada keskkonnaorganisatsiooniks. MTÜ 5(11)
3-22-2065 asutati vahetult detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise eel, tal ei ole muud tegevust ja tema asutajateks olid viis füüsilist isikut, kes olid Papli tn 8 nelja naaberkinnistu omanikud või nende esindajad. MTÜ kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei tehtud ühtki otsust. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusõigus. Linnavolikogu ei pidanud MTÜ taotluse lahendamisel hindama muid asjaolusid kui need, mis olid taotluses välja toodud. Linnavolikogu on MTÜ huve kaalunud. Vaidlustatud otsuse lk 2 eelviimases lõigus on vastustaja analüüsinud planeeringuala kontaktvööndis toimunud linnaehituslikke muutusi ja tõdenud, et paljud ümbruskonna hooned on korda tehtud ja kasutusele võetud, ent piirkonna hoonestuse mahuline struktuur ei ole siiski oluliselt muutunud ning eelkõige ei ole vahepealse ajaga asjaolud muutunud viisil ja mahus, mis tooks kaasa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajaduse. MTÜ ei ole seda järeldust kohtumenetluses ümber lükanud. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti leidnud, et juba Papli tn 8 detailplaneeringu kehtestamise ajal olemas olnud ja tookord kasutusest välja langenud hoonete kordategemine ja uuesti kasutusele võtmine ei ole põhimõtteliselt käsitatav olulise muudatusena linnaruumis. Asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirjas on viidatud mõnedele toona käimas olnud detailplaneeringu menetlustele, mida algselt taotletud kujul hiljem ei kehtestatud, ei tähenda, et linnaruum piirkonnas oleks oluliselt muutunud. Uue üldplaneeringu kehtestamine ei muuda varasemat detailplaneeringut õigusvastaseks ega too kaasa selle kehtetust. Küsimuses, kas hiljem kehtestatud üldplaneeringus ette nähtud arengueesmärkide saavutamiseks on varasem detailplaneering vaja kehtetuks tunnistada, on kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusõigus. Kolmas isik oli asunud detailplaneeringut realiseerima, taotledes projekteerimistingimusi, ja lammutas 2021. a-l saadud loa alusel senise hoonestuse. Vastustaja kaalus detailplaneeringu lahenduse ajakohasust ka projekteerimistingimuste andmisel 2021. a-l, lubades suurendada hoone maksimaalset kõrgust. Kaebajad projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Detailplaneeringu kehtestamisest möödunud pikale ajale vaatamata on kolmandal isikul seetõttu õigustatud ootus detailplaneering realiseerida. Vaide läbi vaatamata jätmine eraldi MTÜ õigusi ei riku. Ehitusluba on õiguspärane. See vastab detailplaneeringule. Nii nagu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustamine, saab ka detailplaneeringule vastava ehitusõiguse teostamist võimaldava ehitusloa andmisest keeldumise otsustada kaalutlusõiguse alusel. See on aga lubatav üksnes juhul, kui ehitusloa taotluses soovitud ja samas kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas oleva lahenduse realiseerimine kahjustaks teiste isikute õigusi või avalikke huve ülemääraselt ning nende õiguste või huvide kaal oleks suurem ehitusluba taotleva isiku huvist. Praegusel juhul see nii ei ole. Vastustaja kaalus ehitusloa andmisel naabrite vastuväiteid. Väär on kaebajate seisukoht, et ehitusloa andmine oli vastuolus EhS § 44 lg-ga 7. Erinevalt kaebajate väidetust ei olnud Pärnu Linnavolikogu algatanud ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Ehitusprojekti järgi ei ole hoone alune pind suurem detailplaneeringuga lubatust. Ehitusprojekti arhitektuurse osa p 4.4 järgi on hoone maapealsete osade aluseks pinnaks 608 m2, sh konsoolsete rõdude aluseks pinnaks 119,3 m2 ning hoone maa-aluse osa pinnaks 551,2 6(11)
3-22-2065 m2. Need parameetrid ei välju detailplaneeringuga lubatust (maa peal 609 m 2 ja maa all 570 m2). Vastustaja on ehitusloa andmisel ka selgitanud, et ehitisealuse pinnana kajastub ehitusloas 677 m2 tulenevalt sellest, et konkreetse hoone maa-alune ja maapealne osa asuvad teineteisega võrreldes nihkes, ent ehitusloale kantakse summaarne pind. Seda seisukohta kinnitavad ka ehitusprojekti osaks olevad joonised. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusest nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ ei tulnud ehitusloa andmisel juhinduda, sest see sel ajal enam ei kehtinud. Detailplaneeringu kehtestamise ajal ei määratlenud planeerimisseadus ega ükski selle rakendamiseks antud õigusakt mõistet „ehitusalune pind“. Pole alust arvata, et mõistekasutuses lähtuti määrusest nr 69, mis kehtestati ehitusseadustiku alusel. Planeerimisseaduse eesmärk ehitusõiguse parameetrite kindlaksmääramisel on eelkõige määrata perspektiivse ehitise tajutava ruumilise mõju ulatus. Sissesõiduteed, treppe, maapinna tasandil olevaid piireteta terrasse jms elemente, mis võivad küll konstruktsiooniliselt olla hoone muude osadega püsivalt ühendatud, ei pea arvama detailplaneeringus sätestatud hoone suurima lubatud ehitusaluse pinna hulka eelkõige juhul, kui nende tajutav ruumiline mõju ei erine märkimisväärselt mõjust, mis oleks samasugust funktsiooni täitval muul lahendusel, mis samas ei oleks hoone osa. Omandiõiguse ja privaatsusõiguse rikkumine ei ole võimalik G. G puhul, sest ta ei ole ühegi naaberkinnistu omanik. A. H. Tammsaare pst 13 kinnistule avalduvad mõjud ei ole vaidluse lahendamisel seetõttu asjassepuutuvad. Ehitusluba ei ole aga ka selles osas õigusvastane. Hoonete vaheline kaugus või muud erilised asjaolud ei ole sellised, mis lubaks kahelda vastustaja järelduses, et privaatsus A. H. Tammsaare pst 13 kinnistul ei vähene alla linnakeskkonnas loomuliku talumispiiri. Kaebuses osutatud kergliiklustee rajamine ei ole ehitusloa ese. Kaebajate poolt ehitusloa menetluses esitatud argumente, mis puudutasid seda, et kavandatava hoone 3. korruse aknad on liiga suured, et A. H. Tammsaare pst poolne sein on liiga sile ja hakkab edastama müra, et hoone idapoolsetelt rõdudelt avaneb põhjendamatult hea vaade naabrite hoovidesse, et A. H. Tammsaare pst poolse külje kolmanda korruse katuse ja seina osad on liiga massiivsed ja varjavad valgust, on vastustaja ehitusloa andmise korralduses käsitlenud. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks nad leiavad, et külaliskorteritena kasutusele võetav hoone ei vasta Papli tn 8 ärimaa sihtotstarbele või detailplaneeringule. Detailplaneeringust ei tulene, et tegemist peab olema büroohoonega. Kaebajad ei ole väitnud, et projekteerimistingimuste andmise menetluses tehtud insolatsioonianalüüs oleks vigane. Vastustaja on õigesti leidnud, et linnakeskkonnas on lähedal asuvate hoonete varjude langemine teistele kruntidele paratamatu ja sellega tuleb leppida. Mis puudutab kaebajate argumenti, et Papli tn8 kavandatava hoone idapoolsetelt rõdudelt avaneb vaade kaebajate hoovi, siis selles osas on vastustaja ehitusloa andmise korralduses põhjendatult leidnud, et privaatsuse vähenemine määral, mis kaasneb kaebajate kinnistutele Papli tn 8 hoone rajamisega, on linnakeskkonnas paratamatu ega kahjusta kaebajate huve ega õigusi ülemäära. Vastustaja selline hinnang ei ole meelevaldne. On ka usutav, et hoone idapoolsed rõdud ei leia tihedat kasutust. Kuuride uuesti ehitamise küsimust ei tulnud lahendada ehitusloa andmisel. Kuigi kaebusest ei nähtu, mis põhjusel tuli kõnealused kuurid lammutada, on ilmne, et ettekirjutust nende lammutamiseks ei ole tehtud vaidlustatud ehitusloas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7(11)
3-22-2065
15.Kaebajad paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.03.2023 otsus tühistada ja uue otsusega kaebused rahuldada. Kaebajad jäävad varasemate seisukohtade juurde. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad on kaebeõigus. Arvestades keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) eesmärki, tuleb kaebeõigust sätestavaid norme tõlgendada laiendavalt. MTÜ Las Vahtrad Õitsevad vastab konventsiooni art 9 tingimustele. Tema kaebus tuli rahuldada, sest linnavolikogu tegi 19.05.2022 otsuse, et linnavalitsus peab detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusega jätkama. Kuna detailplaneeringu kehtestamisest oli möödunud 12 aastat ja detailplaneering oli vastuolus üldplaneeringuga, tegi vastustaja ka kaalutlusvea. Projekteerimistingimuste väljastamine ei mõjuta detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Ehitusluba on õigusvastane. Miljöö on detailplaneeringu kehtestamise järel muutunud, sest Papli tn 8 naaberkinnistutel paiknevad kolm kultuurimälestiseks tunnistatud hoonet on vahepeal korda tehtud ja neid tuleb linnaruumis eksponeerida. Vahepeal on uuendatud ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorda. Linnaruumi muutuseks ei saa pidada vaid uute ehitusmahtude teket. Sedavõrd vana detailplaneeringu realiseerimist suures ehitusmahus oleks tulnud põhjalikult kaaluda. Ebapiisav on viide, et Muinsuskaitseamet on ehitusprojekti kooskõlastanud. Halduskohtu seisukoht, et kaebajad oleks pidanud vaidlustama projekteerimistingimusi, on üllatav. Projekteerimistingimused ei võta kaebajatelt õigust vaidlustada ehitusluba. Projekteerimistingimustega täpsustati ainult hoone kõrgust, kuid kõik muud ehitusõiguse näitajad jäid detailplaneeringuga võrreldes samaks. Seepärast ei saanud projekteerimistingimused anda kolmandale isikule ka õiguspärast ootust detailplaneeringu elluviimisele sellises mahus. Halduskohtu seisukoht, et kaalutlusõiguse sisu on vastuväidete hindamine, on üllatuslik ja ebaõige. Diskretsiooniruum ei piirdunud valikuga, kas ehitusluba anda ehitusõiguse maksimaalses mahus või jätta ehitusluba andmata. Ehitusloa oleks saanud anda ka väiksemas ehitusmahus. EhS § 44 p 4 võimaldab jätta ehitusloa andmata, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Vastustaja ei ole kaebajate huve sisuliselt kaalunud. Halduskohtu seisukoht, et kuna kaebajad ei esitanud ehitusloa menetluses vastuväidet külaliskorterite rajamisele, siis ei pidanud vastustaja ehitusloa andmisel selle kohta põhjendusi esitama, on väär. Kaebajad esitasid selle vastuväite vaides, mistõttu oleks vaideotsuses tulnud seda väidet hinnata. Ka ehitusloa andmisel tuleb hinnata kõiki olulisi asjaolusid, sh ehitise kasutusotstarvet. Ehitusloa andmisel tuli lähtuda määrusest nr 57. See defineerib ehitisealuse pinna mõiste. Halduskohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Halduskohus mõistis kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja põhjendamatult suures ulatuses, rikkudes sellega HKMS § 108 lg-t 12 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg-ga 1, jättes hindamata asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahu. Menetluskulude väljamõistmine oli vastuolus HKMS § 108 lg-ga 11. 8(11)
3-22-2065
16.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb varasemate seisukohtade juurde. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest kaebust ei ole esitatud keskkonnaelementide kaitseks. Kaebajate väited ehitusloa õigusvastasusest seonduvad sisuliselt vastuväidetega detailplaneeringule. Need vastuväited on lahendatud detailplaneeringuga ja kolmandale isikule tuleneb detailplaneeringust ehitusõigus. Detailplaneering kehtib, vaatamata selle kehtestamisest möödunud pikale ajale. Külaliskorteritega ärihoone on kooskõlas detailplaneeringuga ja ärimaa maakasutusega. Ehitusloa andmisel ei saa vastustaja kaaluda ehitamise lubamist teistsugusele ehitisele kui ehitusprojektis välja pakutud. Ehitusloa andmisest saab keelduda vaid EhS §-s 44 sätestatud juhtudel. Vanu planeerimisotsuseid ei ole võimalik ümber vaadata ehitusloa taotluse läbivaatamisel.
17.Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus, sest ta ei vasta keskkonnaorganisatsiooni tunnustele. Linnavolikogu ei teinud 19.05.2022 asjas otsust ja eelnõu tagasilükkamisel ei ole õiguslikke tagajärgi kaebajatele. PlanS § 140 lg 1 ei näe ette üldplaneeringu andmisel varasemate detailplaneeringute kehtivuse lõppemist. Tähtsust ei oma, et detailplaneering anti 13 a tagasi. Planeeringulahenduse sobivust ja ajakohasust on vastustaja hinnanud ega ole seejuures kaalutlusõiguse piire ületanud. Vastustaja hinnata on, kui kaalukaks ta peab piirkonnas aset leidnud muudatusi. Planeerimisdiskretsioon on lai. Vaidlustatud ehitusluba on õiguspärane. Ehitusloa andmisel tuleb EhS § 44 p 1 järgi arvestada kehtivat detailplaneeringut ja projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimused on kehtivad. Muinsuskaitsealaseid asjaolusid on arvestatud. Muinsuskaitseamet kooskõlastas ehitusprojekti ja tema koostas ka Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra. Külaliskorterite rajamine ei ole detailplaneeringuga vastuolus. Ehitusloa andmisel lähtuti määrusest nr 57 ja vastustaja ning halduskohus selgitasid ehitisealuse pinnaga seonduvat õigesti. Halduskohus jagas menetluskulud õigesti. Ehitus- ja planeerimisvaidlustes on tarvilik läbi töötada suurel mahul dokumentatsiooni, mis suurendab menetluskulusid. Asja maht on suur.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Halduskohtu otsus on muus osas peale kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega (osas, mis ei puuduta kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmist kaebajalt) ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
19.MTÜ-l Las Vahtrad Õitsevad puudub kaebeõigus. Ühing asutati vahetult enne Papli tn 8 hoonestamisega seotud ettepaneku esitamist ning ühingu liikmed piirduvad Papli tn 8 vahetu naabruskonna elanikega. Ühing ei ole olnud tegev muus keskkonnakaitse valdkonnas ning ka Papli tn 8 hoonestamisele esitatud vastuväited ei seondu loodusliku mitmekesisuse ja elurikkuse, loomastiku ja linnustiku ega atmosfääriõhu, pinna- või põhjavee, pinnase ega 9(11)
3-22-2065 maavarade kaitsega, vaid üksnes kinnistu lähiümbruses vaadete vähenemise ja linnaruumi muutumisega. Kaebeõigust sedavõrd laialt sisustades oleks ühingul võimalik vaidlustada detailplaneeringu muutmata jätmise kohta antud haldusakti või ehitusluba samadel alustel, kui see on võimalik populaarkaebuse esitamisel PlanS § 141 alusel. Keskkonnaasjades kohtu poole pöördumise regulatsiooni eesmärk ei ole võimaldada kohtusse pöörduda igaühel. KeÜS § 30 lg-t 2 ei ole põhjust tõlgendada laiendavalt. Selle tõlgendamine sätte sõnastusest lähtuvalt ei ole vastuolus Århusi konventsiooni art-ga 9.
20.Halduskohus selgitas ka õigesti, et isegi kui ühingu kaebeõigust jaatada, tuleks kaebus jätta rahuldamata. Linnavolikogu hääletustulemus, kus otsuse eelnõu ei saa vastuvõtmiseks piisavat häälteenamust, ei tähenda teistpidise otsuse tegemist. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lg-ga 5. Kui eelnõu ei saa volikogus vajalikku toetust, peab eelnõu koostaja esitama volikogule hääletamiseks uue eelnõu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2023 otsus asjas nr 3-22-947, p 11). Otsuse tegemisel, kas algatada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus või kas detailplaneeringut muuta, on kohaliku omavalitsuse üksusel lai kaalutlusruum. Vastustaja ei ole jätnud olulisi asjaolusid tähelepanuta ega omistanud ühelegi asjaolule ebamõistlikult suurt või vähest tähtsust.
21.Üldplaneeringu kehtestamisega ei kaota varasemad detailplaneeringud kehtivust ja nende elluviimine ei muutu õigusvastaseks. Üldplaneeringu seletuskirjas märgitakse: „Kehtestatud detailplaneeringute vastavus üldplaneeringule vaadatakse üle vastavalt seaduses ette nähtud korrale ning vajadusel algatatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlus või uue detailplaneeringu koostamine.“ Seega ei saa ka üldplaneeringust järeldada, et igal juhul, kui detailplaneering kaldub uuest üldplaneeringust kõrvale, tuleb see viia üldplaneeringuga kooskõlla. Olukorras, kus detailplaneeringut ei ole vaidlustatud vastuolu tõttu selle andmise ajal kehtinud üldplaneeringuga ja vastustaja ei ole ise pidanud vajalikuks detailplaneeringut uue üldplaneeringu andmise tõttu muuta, ei ole alust ehitusloa andmisest keelduda. EhS § 44 lg 1 keelab ehitusloa andmise vastuolu korral detailplaneeringuga või muude ehitisele või ehitamisele esitatavate nõuetega. Kehtiva detailplaneeringu olemasolu korral ei lasu vastustajal kohustust ehitusloa andmisel hinnata, kas ehitusprojekt, mis küll järgib detailplaneeringut, on kooskõlas selle järel antud üldplaneeringuga, eriti olukorras, kus üldplaneering ei sea üldisuse tõttu sedavõrd rangeid nõudeid konkreetsele kinnistule ehitamisele.
22.Ehitusluba ei ole õigusvastane. See lähtub kehtivast detailplaneeringust. Halduskohtu põhjendused ehitisealuse pinna mõiste selgitamisel on õiged. Apellatsioonkaebuse väited vastustaja põhjendamiskohustusest ei lükka halduskohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi ümber. Halduskohtu otsust ei saa mõista nii, et vastustaja ei pea hindama, kas ehitusprojektiga kavandatud hoone vastab ehitisealuse pinna osas detailplaneeringu nõuetele, vaid seda, et projekti kooskõla korral ei pea ehitusloa andmisel sellekohast hinnangut eraldi põhjendama.
23.Detailplaneering ei keela vaidlusalusele kinnistule külaliskorterite ehitamist. Üürile andmise eesmärgil külaliskorteritega hoone püstitamine ärimaa sihtotstarbega kinnistule on õige. Projektis kavandatud ehitis vastab majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas toodud mõistega „Majutushooned“ hõlmatud ehitise määratlusele. Halduskohus märkis õigesti, et detailplaneering ei nõua, et ehitis võib olla üksnes büroohoone.
24.Ehitusloa andmisest ei tulnud keelduda linnakeskkonna muutumise tõttu. Naabritel ei ole õigust nõuda, et detailplaneeringule vastavat ehitusluba ei antaks seetõttu, et linnaruum on muutunud. Halduskohus selgitas õigesti, et uusi ehitusmahte ei ole piirkonda lisandunud. 10(11)
3-22-2065 Kaebajate õiguste kaitsega ei seondu väide, et muinsuskaitseliste hoonete kordategemise järel on vajalik tagada neile avaramad vaated ja seetõttu tuleb Papli tn 8 hoonele ehitusluba jätta andmata. Muinsuskaitselistele hoonetele, mis ei ole korda tehtud, tuleb tagada vaadete olemasolu samasuguses ulatuses kui korda tegemata mälestistele. Seetõttu ei ole kaebajate väide miljöö muutumise arvestamata jätmisest ka sisuliselt õige.
25.Halduskohus jagas menetluskulud osaliselt ekslikult. Asjas esitati väga suures mahus tõendeid ja menetlusdokumente ning vaidlust ei saa pidada lihtsaks. Esindajatasu väljamõistmist olukorras, kus kolmas isik on äriühing ja kaebajad füüsilised isikud ja mittetulundusühing, ei saa pidada kaebeõigust ilmselgelt piiravaks ega ebaõiglaseks. Esindajatasu ei ole seetõttu alust pidada põhjendamatult suureks. Siiski ei saanud halduskohus välja mõista kolmanda isiku esindajatasu koos käibemaksuga, arvestades muutunud kohtupraktikat õigusabikulude väljamõistmisel käibemaksu arvesse võtmisest (Riigikohtu 11.05.2022 otsus asjas nr 3-20-663, p 23). Välja mõistetud esindajatasu suurust tuleb seetõttu vähendada 1640,97 euro võrra.
26.Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel jätta kaebajate kanda, kuna kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja menetluskulud (sõidukulud 76,80 eurot) on põhjendatud. Kolmas isik taotleb esindajatasu väljamõistmist 5121,14 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlusküsimuste ring laienenud, on ringkonnakohtu hinnangul kolmanda isiku esindajatasu põhjendatud vaid osaliselt, 3000 euro ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.