MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, GJ, VK, MP ja KM kaebus Pärnu linna tegevuse peale detailplaneeringu menetluse läbiviimisel
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebajad MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, GJ, VK, MP ja KM, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja TR Kolmas isik Rannapapli Arendus OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merlin Ojasaar Tallinna Halduskohtu 19.01.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
GJ, VK, MP ja KM ühine määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta määruskaebuse esitajate 13.02.2023 seisukoha lisa 1 asja materjalide juurde. Jätta GJ, VK, MP ja KM määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.01.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus kehtestas 16.03.2009 korraldusega nr 154 Pärnu linnas Papli tn 8 kinnistu detailplaneeringu.
Pärnu Linnavolikogu kehtestas 20.05.2021 otsusega nr 21 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+.
3.Pärnu Linnavalitsus andis 22.08.2022 korraldusega nr 558 Papli tn 8 kinnistule ärihoone püstitamiseks ehitusloa.
3-22-2065
4.GJ, VK, MP ja KM esitasid halduskohtule kaebuse, milles nõudis ka Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 tühistamist. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 kehtivuse peatamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2023 määrusega GJ, VK, MP ja KM esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuid see pole väga kaalukas. Papli tn 8 kinnistule ehitusloa saanud projekti kohase hoone püstitamine kujutab endast raskesti kõrvaldatavat, mitte aga pöördumatut tagajärge. Kaebuse rahuldamise ja ehitusloa tühistamise korral on võimalik ehitis lammutada. Seejuures ei väida kaebajad, et nende õigusi kahjustaks pöördumatult või raskesti kõrvaldatavalt ehitamine kui protsess, vaid selle tulemus (valminud ehitis). Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib oluliselt kahjustada kolmandat isikut, kelle jaoks võib ehitamine esialgse õiguskaitse kohaldamise korral võrdlemisi pikaks ajaks edasi lükkuda, millega võib kaasneda vajadus tehtud äriplaani muuta ja mis võib kaasa tuua täiendavaid kulusid või vähendada projekti realiseerimisest saadavat kasu. Eeltoodut silmas pidades räägib ehitusloa kehtivuse peatamise kahjuks selgelt ka kaebajate ning kolmanda isiku huvide hilisema kaitse võimaluste erinevus. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse ja kolmanda isiku huvide kaalumisel on viimastel vähemalt natuke suurem kaal. Eeltoodud asjaoludel eeldab esialgse õiguskaitse kohaldamine seda, et kaebuse eduväljavaateid saab hinnata keskmisest paremateks. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kaebajate väited ehitusloa vastuolu kohta üldplaneeringuga näivad pigem põhjendamatud. Vaidlust ei ole selle üle, et Papli tn 8 kinnistule oli juba enne kehtiva ja kaebuses osutatud üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud senini kehtiv detailplaneering. Seadusest ei tulene, et uue üldplaneeringu kehtestamine muudaks kehtetuks varasema detailplaneeringu või et sel juhul oleks varasema detailplaneeringu lahendust võimalik realiseerida üksnes uuemas üldplaneeringus sätestatut arvestades. Asjaolu, et Papli tn 8 detailplaneeringu vastuvõtmisest on möödunud palju aega, ei sunni ehitusloa andmisel vähendama ehitusõigust võrreldes detailplaneeringuga. Iseenesest on kaebajatel õigus selles, et mida rohkem möödub aega detailplaneeringu kehtestamisest, seda väiksemat kaitset väärib arendaja huvi ja õigustatud ootus detailplaneeringu realiseerimise vastu. Sellele argumendile tuginedes võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtetuks tunnistada, mille üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaaltulusruum. Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsusest nähtub, et linnavolikogu kaalus Papli tn 8 detailplaneeringu kehtestamise ajaga võrreldes toimunud linnaehituslikke muutusi, ent pidas siiski õigeks detailplaneeringut mitte kehtetuks tunnistada. Esmapilgul ei nähtu, et kaalumisel oleks tuginetud ilmselgelt asjassepuutumatutele asjaoludele, olulisi huve kaalumata jäetud või ilmselgelt meelevaldsele tulemusele jõutud. Olukorras, kus detailplaneering kehtis, ei pidanud vastustaja ehitusloa andmisel kaebuses osutatud uuemast üldplaneeringust lähtuma. Kaebusest ega ehitusprojektist ei nähtu, et ehitusloa aluseks oleva projekti kohane maapealne osa ehk see osa ehitisest, mis on valmimise korral kaebajate kui naaberkinnistu omanike jaoks ruumiliselt tajutav ja mille mõjud saavad seonduda nende kaebajate õiguste ja huvidega oleks detailplaneeringus ette nähtust suurem. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et Papli tn 8 kavandatava hoone ruumiline mõju väljub detailplaneeringuga lubatu piirest. Mis puudutab kaebaja argumente seoses Papli tn 8 hoone rõdudelt ja akendelt avanevate vaadete kohta kaebajate hoovidesse ja sellega seotud privaatsuse rikkumist, siis seda küsimust on ehitusloa andmise korralduses linnavalitsus käsitlenud ja leidnud, et privaatsuse vähenemine ei lähe 2(7)
3-22-2065 kaugemale, kui see, mida igaüks linnakeskkonnas elades taluma peab. Kohalikul omavalitsusel on selles küsimuses avar kaalutlusruum ning vaidlustatud korralduse ja kaebuses esitatud argumentide pinnalt ei ole põhjust asuda seisukohale, et linnavalitsus oleks selles osas oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt teostanud. Kaebajate argumente valguse varjamise kohta on ehitusloa andmise korralduses samuti käsitletud ning leitud, et hoone maht ei varjuta päikesevalgust mahus ja määras, mis ületaks naaberkinnistute õigustatud talumispiiri. Kaebuse argumentatsioonist ei nähtu, et selline seisukoht oleks ilmselgelt väär. Võimalik eksimus piirdeaia vajaliku kõrguse ja Tammsaare pst 13 elanike privaatsuse hindamisel on põhjendatud ja isegi kui tooks kaasa ehitusloa tühistamise, oleks kõnealune viga võimalik parandada projekti korrigeerimisel. Selle tulemuse saavutamiseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kaebajate väide, mis puudutab Tammsaare pst 13 sissesõidutee ette nägemist kergliiklusteena, ei ole loogiliselt seostatav kaebaja(te) õiguste rikkumisega. Kaebajad ei ole näidanud, kust tuleneb kaebaja õigus sellele, et tema kinnistu kõrval peaks saama sõidukeid parkida või et seal peaks olema pidevat liiklust võimaldav tänav. Väide, et projektis ette nähtud lahendus piirab ligipääsu Tammsaare pst 13 kinnistule, on kaheldav muu hulgas seetõttu, et pigem näib usutav, et ligipääsu võiks takistada sõidukite parkimine sellel teel, mitte aga kavandatav lahendus. Tammsaare tee 15 asuva kuuri rajamine ei tulnud lahendada koos Papli tn 8 kinnistule hoone ehitamiseks ehitusloa andmisega. Seda küsimust on võimalik lahendada tulevikus. Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei ole ka selle eduväljavaateid iseäranis head. Kui kaebus rahuldataks, on võimalik valmis hoone täielikult või osaliselt lammutada ja ümber ehitada. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kolmas isik peab ise otsustama, kas riskib sellises olukorras ehitamise alustamisega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajad tuginesid sellele, et detailplaneering oli oma ajakohasuse minetanud, kuna see kehtestati ligi 14 aastat tagasi ja sedavõrd vana detailplaneeringu puhul on kolmanda isiku õigustatud ootus detailplaneeringus määratud maksimaalseid ehitusõiguse näitajaid realiseerida saada oluliselt kahanenud. Vähem kui 2 aastat tagasi kehtestatud üldplaneering määras ära piirkonna ruumilise arengu tulevikku vaatavad põhimõtted ja suundumused (planeerimisseadus (PlanS) § 74 lg 1) ja need on vastuolus detailplaneeringuga ning need põhimõtted ja suundumused on jäetud ehitusloa andmise menetluses arvestamata. Kaebajad on tuginenud ka sellele, et üldplaneeringust võrsuvad kaebajatele ka teatud subjektiivsed õigused, kuna üldplaneeringu muutmine või sellega vastuolus oleva ehitustegevuse võimaldamine peaks olema väga erandlik praktika. Järelikult, kui ei esine ülekaalukat avalikku huvi, peavad kaebajad saama oma huvide kaitsel tugineda üldplaneeringus määratule, sh kuid mitte ainult täisehituse protsenti, korruselisust ja haljaspinna osakaalu küsimuses. Hoone maht on visuaalselt tajutav. Oluline on, kas krundil on hoone, mille ehitisealune pind on 50% krundi pinnast (ehitise aluse pinnaga 478,5 m2) või 64% krundi pinnast (ehitise aluse pinnaga 608/677 m2), ehitisealuse pinna erinevus on enam kui 130 m2. Samuti on oluline, kas krundil on kaks täiskorruse ja 1 katusekorrusega hoone (kõrgusega 10 m) või kolme täiskorrusega hoone (kõrgusega 11 m).
3(7)
3-22-2065 Ehitusluba oleks pidanud arvestama põhimõttega, mis tulenes detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määrusest, mis selgitas, millised ehitise osad tuleb ehituse aluse pinna sisse lugeda. Selles osas ei ole detailplaneeringut muudetud ehk selles osas kehtisid detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõiguse piirangud edasi, isegi kui vahepeal muudeti õiguslikku regulatsiooni selles osas, kuidas ehituse aluse pinda arvestatakse. Ehitusloas on lähtutud aga hetkel kehtivast määrusest, mis jätab olulised hoone osad, mis vana määruse alusel tuli ehitise aluse pinna sisse arvestada, ehitise alusest pinnast välja. Kinnistul peab säilima status quo kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kuna ehitusloa realiseerimisele on piirkonna elanike suur vastuseis, pidi kolmas isik juba eos mõistma, et sellise ehitusloa realiseerimine kätkeb endas äririski. Käesolevas asjas tuleb pidada kaebajate huvisid esialgse olukorra säilimisele kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni ülekaalukamateks. Vaidluse esemeks olevate olukordade lahendamiseks, kus ruumilise planeerimise eesmärgid on muutunud, on seaduseandja loonud planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise tulemusena uue instituudi. EhS § 27 eesmärk on võimaldada läbi projekteerimistingimuste detailplaneeringut täpsustada selleks, et detailplaneering ajakohastada, sh viia kooskõlla detailplaneeringu kehtestamise järgselt muutunud õigusaktide või kehtestatud planeeringutega. Vastustaja küll tegi seda, ent EhS 27 lg 2 p-s 3 sätestatuga vastuoluliselt, mistõttu läks selle tulemusena ehitusluba üldplaneeringuga veel suuremasse vastuollu. Lisaks vastuolu suurendamisele jättis vastustaja tähelepanuta, et EhS § 27 rakendamisel tuleb rangelt arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi (EhS § 27 lg 2 p 3) ja piirkonnas väljakujunenud elukeskkonda (EhS § 27 lg 2 p 1).
7.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Ehitusloas on selgitatud, et vastuolu üldplaneeringu ja enne selle kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu vahel (sh ehitusõiguse mahtude vahel) ei välista detailplaneeringu elluviimist, vaid omavaheliste vastuolude korral tuleb lähtuda detailplaneeringust. Viimast on kinnitatud korduvalt ka kohtumenetluses ning just niisugune tõlgendus on kooskõlas materiaalõigusega (ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 1). Üldplaneeringu ülesanne ei ole detailplaneeringu asendamine. EhS § 12 lg 2 sätestab otsesõnu, et üldplaneeringust tuleb ehitise projekteerimisel lähtuda, kui detailplaneeringut hoonestataval alal kehtestatud ei ole. Üldplaneeringu elluviimiseks on detailplaneering (planeerimisseaduse (PlanS § 124 lg 2), millest tuleb ka ehitustegevuse teostamisel lähtuda. Seega on materiaalõigusega kooskõlas arusaam, et üldplaneeringus antud tingimustest tuleb lähtuda üksnes siis, kui detailplaneering alal ei kehti või sellel kehtiv detailplaneering tingimuse osas juhiseid ei anna. Kaebajad kasutavad ehitusloa ja detailplaneeringu vastuolude tuvastamisel üldplaneeringu arengupõhimõtteid. See on arusaamatu, kuna kahe dokumendi vastuolu (ehitusluba ja detailplaneering) ei saa tuvastada kolmanda dokumendi abil. Vastuolude tuvastamiseks tuleb võrrelda siiski esialgseid dokumente, st ehitusluba ja detailplaneeringut ja selles osas on Tallinna Halduskohus õigesti tuvastanud, et igal juhul näib põhjendamatu kaebajate seisukoht, et Papli tn 8 kavandatava hoone ruumiline mõju väljub detailplaneeringuga lubatu piirest. Kaebajate esitatud esialgse õiguskaitse vajadus puudutab üksnes osa Papli tn 8 kavandatava hoone mahust, mitte aga terviklikult kogu hoone rajamist. Tallinna Halduskohus on seega õigesti järeldanud, et sellise osa lammutamine iseenesest ei raskenda kohtuotsuse täitmist ega muuda selle täitmist võimatuks.
4(7)
3-22-2065 Käesolevas asjas ei ole kaebajate õigused suunatud olemasoleva olukorra säilimisele. Kaebajad on ehitusloa vaidlustamisel suunanud enda õigused mitte olemasoleva olukorra säilimisele (Papli tn 8 kinnistu hoonestamata jätmine), vaid üldplaneeringujärgsele ja väiksemas mahus ehitusõiguse teostamisele. Esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustades tuleb pöörata tähelepanu ehitusloa kehtivuse faktilistele mõjudele. Kui kohus tuvastab, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmisel on eksitud, siis tuleb vastustajal otsus uuesti läbi vaadata, kuid see ei tähenda, et detailplaneering muutub kohtuotsuse jõustumisel kehtetuks. Papli tn 8 hoone ehitamisega põhjustatav kaebajate õiguste riive saab olla vaid vähese intensiivsusega, kui üldse. Selline riive ei ole ilmselgelt kaalukam kui kahju, mida kolmas isik peaks ehitusloa kehtivuse peatamise korral kandma. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus on suunatud pigem kinnistu hoonestamise takistamisele, mitte aga kaebajate õiguste kaitsele.
8.Rannapapli Arendus OÜ palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Perspektiivitu on füüsilisest isikust kaebajate taotlus tühistada Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsus nr 52. Kohus on kaevatava määruse p-s 6 õigesti välja toonud, et kaebajate väited ehitusloa vastuolu kohta üldplaneeringuga ei ole põhjendatud. Detailplaneering kehtis juba enne uue üldplaneeringu vastuvõtmist. Seadusest ei tulene, et uue üldplaneeringu kehtestamine muudaks kehtetuks varasemad detailplaneeringud või sellisel juhul oleks varasema detailplaneeringu lahendust võimalik realiseerida üksnes uuemas üldplaneeringus sätestatut arvestades. Kui kehtiv õigus näeks ette eelkirjeldatud vahekorra üldplaneeringu ja detailplaneeringu vahel, siis muutuks planeerimistegevus mõttetuks, kuna uute üldplaneeringute vastuvõtmine muudaks sisuliselt mittekehtivateks/õigusvastaseks kõik eelnevalt koostatud detailplaneeringud. Papli tn 8 kinnistu 64-protsendiline täisehituse maht ei ole lubamatu. Sellise lahenduse näeb ette detailplaneeringu põhijoonis. Üldplaneeringu ja selles ette nähtud tingimuste eesmärk ei ole detailplaneeringu asendamine, sest tegemist pole samaliigiliste planeeringutega. Peamiselt tuleb ehitusprojekti õiguspärasuse hindamisel lähtuda krundi ehitusõigusest, mis lepitakse kokku detailplaneeringu menetluses. Määruskaebuses toodud viited hoone lubamatult suurele kõrgusele ignoreerivad kolmanda isiku 16.01.2022 seisukoha p-s 57 välja toodut, mille kohaselt on hoone kõrguse projekteerimistingimustega suurendamine nõuetekohaselt Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Üldplaneeringus lubatud korruselisus „2+katusekorrus“ kattub ehitusloas lubatud kolme korruse ehitamisega. Seega vastab planeeritav arendus mh korruselisuse osas nii üld- ja detailplaneeringu nõuetele. Kaebajate etteheide, et ehitusloaga ette nähtud 27-protsendiline haljastuse osakaal on üldplaneeringus välja toodud 30-protsendilise haljastuse osakaaluga võrreldes liiga väike, on ebaoluline. Detailplaneering ei pea ehitamiseks ette nägema identseid tingimusi võrreldes üldplaneeringuga. 3-protsendiline erinevus ei kujuta märkimisväärset erinevust. Ehitustegevuse peatamine ei saa olla proportsionaalne vahend kaebajate õiguste esialgseks kaitseks, sest kolmas isik kannab ehitusloa hilisema tühistamise riski. Status quo säilitamine ei saa olla eesmärk omaette olukorras, kus kaebajad on esitanud vähese edulootusega kaebuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(7)
3-22-2065
9.Määruskaebuse esitajad esitasid koos 13.02.2023 seisukohaga Maa-ameti kaartide väljavõtte ja hoonestuslaadi fotod (lisa 1). Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde, kuna see ei ole ilmselgelt asjakohatu (HKMS § 62 lg 2).
10.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaks esinema ülekaalukas vajadus ja pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tohiks tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 1112 ja 19).
11.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, kuid ainuüksi nimetatud järeldus ei ole piisav, et kohaldada esialgset õiguskaitset.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut, et kaebuses esitatud väidete alusel ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada selliseks, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise.
13.Kui olemas on kehtiv detailplaneering, siis on see ehitusprojekti koostamise aluseks (PlanS § 124 lg 2 ja lg 4). Ehitusluba peab vastama detailplaneeringule (EhS § 12 lg 2, § 42 lg 1 ja § 44 p 1). Papli tn 8 kinnistu ehitusõigus on reguleeritud kehtiva detailplaneeringuga ning niikaua, kui see kehtib, on sellest juhindumine õiguspärane. Halduskohtu seisukoht on õige, et kehtiv õigus ei kaota olemasoleva detailplaneeringu kehtivust, kui kehtestatakse uus üldplaneering. Küll aga võib pärast detailplaneeringu kehtestamist uue üldplaneeringu kehtestamine anda kohaliku omavalitsuse üksusele aluse kaaluda kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, vältimaks vastuolusid detailplaneeringu ja üldplaneeringu vahel (vt nt PlanS § 140 lg 1; planeerimisseaduse 571 SE seletuskiri, lk 126). Halduskohus toob välja, et määruskaebuse esitajad pole taotlenud vastustajalt kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist põhjendusega, et selle kehtestamisest on möödunud pikk aeg ja detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga. Halduskohus lisab, et Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsusest nähtub, et linnavolikogu võttis arvesse linnaehituslikke muutusi, kuid pidas õigeks detailplaneeringut mitte kehtetuks tunnistada. Esialgse hinnangu kohaselt ei olnud võimalik halduskohtul järeldada, et kaalumisel oleks tuginetud ilmselgelt asjassepuutumatutele asjaoludele, olulised huvid jäetud kaalumata või jõutud ilmselgelt meelevaldse tulemuseni.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu esialgse hinnanguga ka selle kohta, et ehitusloa aluseks oleva projekti kohane maapealne osa pole detailplaneeringus ette nähtust suurem.
15.Määruskaebuse esitajad heidavad halduskohtule ette seda, et kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et ehitusluba on täisehituse, korruselisuse, hoone kõrguse ja haljaspinna osakaalu osas vastuolus üldplaneeringuga. Käesoleva määruse p-st 13 järeldub, et uus üldplaneering ei kaota varem kehtestatud detailplaneeringu kehtivust.
6(7)
3-22-2065
16.Kaebaja õiguste riive intensiivsuse sisustamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et küsimuse all ei ole vaidlusaluses kohas hoone püstitamise lubatavus kui selline, vaid esmajoones on vaidluse all see, kas ehitusõigust tuleks realiseerida detailplaneeringus kajastatud mahust väiksemas mahus. Kui praeguses olukorras keelata kohtumenetluse ajaks ehitamine, siis tooks see kaasa kolmanda isiku õiguste väga intensiivse riive. Ehitustegevus tuleks peatada eelduslikult pikaks ajaks, millega kaasneks kolmandale isikule kahju. Kuna HKMS § 254 lg-s 3 sätestatud kahju nõude eeldused on väga piiravad ja nende tõendamine keeruline, tähendaks see, et võimalik tekkiv kahju jääks kolmanda isiku kanda. Küll aga saab kaebuse rahuldamise ning hoone seadustamise võimatuse korral olemasoleva hoone mahtu vähendada. Viimati nimetatud risk jääb aga kolmanda isiku kanda. Ülekaalukaid asjaolusid, mis õigustaksid ehitusloa kehtivuse peatamist, haldusasja materjalidest ei nähtu.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitajate määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.