Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 17. märts 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2065
Haldusasi
MTÜ Las Vahtrad Õitsevad kaebus Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsuse nr 52 ja 30.08.2022 otsuse 1-9/7312-3 tühistamise ning Papli 8 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise osas uue otsuse tegemise kohustamise nõuetes ning MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X.X, Y. Yu, C. C ja G. Gi kaebused Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 ja 07.11.2022 korralduse nr 730 (vaideotsus) tühistamise nõuetes.
Kohtuasja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 02.03.2023
Menetlusosalised
Kaebaja I: MTÜ Las Vahtrad Õitsevad Kaebaja II: X.X Kaebaja III: Y. Y Kaebaja IV: C. C Kaebaja V: G. G Kaebajate esindaja: v.adv Martin Männik Vastustaja: Pärnu linn Esindaja: Taavi Käärid Kolmas isik: Rannapapli Arendus OÜ Esindaja: v. adv Aivar Pilv
RESOLUTSIOON
1.Jätta MTÜ Las Vahtrad Õitsevad, X.X, Y. Yu, C. C ja G. Gi kaebused rahuldamata.
2.Mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X.Xlt, Y. Yult, C. Clt ja G. Gilt solidaarselt Pärnu linna kasuks välja menetluskulud 76 eurot ja 80 senti.
3.Mõista MTÜ-lt Las Vahtrad Õitsevad, X.Xlt, Y. Yult, C. Clt ja G. Gilt solidaarselt Rannapapli Arendus OÜ kasuks välja menetluskulu 9848 eurot ja 80 senti. SELGITUSED: Menetlusosalisel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 17. aprillil 2023 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.1.Pärnu Linnavalitsuse 16.03.2009 korraldusega nr 154 (dtl. 12) kehtestati Papli tn 8 kinnistu detailplaneering (edaspidi „Papli 8 DP“), millega määrati Pärnus Papli tn 8 asuva krundi ehitusõigus selliselt, et krundile võib püstitada ühe ärimaa sihtotstarbele vastava hoone. Hoone suurimaks lubatud ehitusaluseks pinnaks määrati maa peal 609 m 2 ja maa all 570 m2, kõrguseks 10 meetrit maapinnast, hoonele nähti ette kuni 3 maapealset ja üks maa-alune korrus ja hoonesse võis rajada kuni 13 äripinda.
1.2.Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2021 korraldusega nr 124 (dtl. 32) anti Papli 8 DP-d täpsustavad projekteerimistingimused, millega suurendati Papli 8 krundile püstitatava hoone maksimaalset lubatud kõrgust 10% võrra ehk 11 meetrini.
1.3.Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 (dtl. 107) kehtestati XXXa asustusüksuse üldplaneering 2025+ (edaspidi „uus ÜP“).
1.4.Kaebaja I esitas 23.08.2021 Pärnu Linnavolikogule taotluse Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks (dtl. 55). Sisuliselt leidis kaebaja I, et Papli 8 DP tuleb kehtetuks tunnistada, kuna vastav planeeringulahendus on vastuolus uue ÜP-ga ning Papli 8 DP realiseerimine ei arvestaks selle kehtestamisele järgnenud 12 aasta jooksul ümbritsevas keskkonnas muutunud asjaolusid, mistõttu ei sobitu Papli 8 DP-s kavandatud hoone enam ümbruskonda, sest see oleks ainus kolmekorruseline hoone Papli tänava ääres, kahe ning kahe ja poole korruseliste hoonete kõrval.
1.5.Linnavolikogu 19.05.2022 istungil arutati Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõu ja pandi see
hääletusele, ent eelnõu toetust ei leidnud (dtl. 69). 16.06.2022 võttis Pärnu Linnavolikogu vastu otsuse nr 52 (dtl. 88), millega jäeti Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetlus algatamata (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Vaidlustatud otsuses on osutatud sellele, et uue ÜP-ga otsustati varem kehtestatud detailplaneeringud kehtima jätta ning väikesemahulise ärihoone rajamine Papli 8 kinnistule ei ole vastuolus ka uue üldplaneeringu suundumustega. Samuti on vaidlustatud otsuses leitud, et Papli 8 DP kehtestamisest möödunud aja jooksul on ümbritsev linnaruum küll muutunud ning paljud ümbruskonna hooned on kas korrastatud või ümber ehitatud, ent hoonestuse mahuline struktuur oluliselt muutunud ei ole ning pole alust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus Papli 8 omanik soovib detailplaneeringut realiseerida. Kaebajad esitasid Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsuse peale vaide (dtl. 95), mida täpsustasid 19.08.2022 e-kirjas (dtl. 102). Linnavolikogu tagastas vaide 30.08.2022 kirjas nr 1-9/7312-3 sisalduva otsusega (dtl. 104), kuna leidis, et vaide esitajad ei olnud kõrvaldanud vaides esinenud puudusi ning eelkõige ei nähtunud vaidest ühtegi keskkonnaalast argumenti, kaalutlust või põhjendust, millega saaks õigustada keskkonnaorganisatsiooni poolt vaide esitamist.
1.6.Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korraldusega nr 558 (dtl. 309) anti ehitusluba Papli 8 kinnistule ärihoone püstitamiseks vastavalt Kolm Pluss Üks OÜ ehitusprojektile nr 288 (edaspidi „vaidlustatud ehitusluba“). Nimetatud korralduses on leitud, et ehitusluba vastab Papli 8 DP-le ning korralduses on käsitletud kaebajate II, III, IV ja V poolt menetluse käigus esitatud vastuväiteid, leides et ükski neist ei ole piisavalt kaalukas, et ehitusloa andmisest keelduda. Kaebajad esitasid Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 588 peale ühise vaide (dtl 369). Pärnu Linnavalitsus jättis 07.11.2022 korraldusega nr 730 (dtl. 374) vaide rahuldamata.
2.1.Kaebaja I esitas 29.09.2022 ja 01.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaks kaebust (dtl. 2 ja dtl. 302), milles taotles vastavalt esiteks Pärnu Linnavolikogu 16.06.2022 otsuse nr 52 ja 30.08.2022 otsuse 1-9/7312-3 tühistamist ning Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise osas uue otsuse tegemiseks kohustamist1 ning teiseks Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 ja 07.11.2022 korralduse nr 730 tühistamist 2. Mõlemas kaebuses esitatud seisukohti on kaebaja I täiendanud 29.12.2022 (dtl. 571) ja 10.02.2023 (dtl. 975) menetlusdokumentides.
2.2.Kaebaja I on kaebused esitanud vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi „KeÜS“) §
lõikele
kui keskkonnaorganisatsioon, mille põhikirjaliseks eesmärgiks on elukeskkonna väärtustamine, kaitse ja säästmine. Kaebaja rõhutab, et hoolimata 1 Algselt esitasid 29.09.2022 kaebuse kõik kaebajad ühiselt, ent 30.09.2022 tehtud kohtumäärusega tagastati kaebajate II, III, IV ja V kaebus ning võeti menetlusse üksnes kaebaja I kaebus. 2 Käesolevas kohtuasjas 02.12.2022 tehtud kohtumäärusega liideti nimetatud kaebus ühte menetlusse eespool punktis 29.09.2022 esitatud kaebusega.
hiljutisest asutamisest ning väikesest asutajate hulgast, vastab ta põhilisele keskkonnaorganisatsiooni kriteeriumile, milleks on soov ja suutlikkus keskkonnahuvide eest seista. Kaebaja I selgitab sisuliselt, et soovib oma kaebeõigust teostades kaitsta uues ÜP-s määratletud keskkonna-alaseid eesmärke, võttes arvesse, et uus ÜP määrab, mil viisil toimub elukeskkonna kujundamine selleks, et oleks tagatud inimese tervis ja heaolu, mis omakorda on aga ka kaebaja I põhitegevuse eesmärgiks. Kaebaja I peab keskkonnaorganisatsioonina kvalifitseerimise seisukohast oluliseks, et organisatsiooni arvamus konkreetses küsimuses ühtib üldsusena mõistetava elanikkonna olulise osa seisukohtadega. Seejuures rõhutab kaebaja I, et tema seisukohad tuginevadki uuel ÜP-l, mis on pika ja põhjaliku menetluse tulemusena sündinud avalik kokkulepe ning seetõttu langevad kaebaja I seisukohad, mis nõuavad uues ÜP-s sätestatust kinni pidamist selleks, et väärtustada, kaitsta ja säilitada elukeskkonda, kokku piirkonna ja isegi XXXa kui haldusüksuse elanikkonna olulise osa seisukohtadega. Kaebaja I rõhutab, et ta ei teosta kaebeõigust oma asutajate või liikmete subjektiivsete õiguste ja isiklike huvide kaitseks.
2.3.Kaebaja I on seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendamatu esiteks seetõttu, et sisuliselt otsustas linnavolikogu 19.05.2022 istungil, kus Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõu heakskiitu ei saanud, et vastava menetluse algatamine on vajalik. Kaebaja I leiab, et vaidlustatud otsuse tegemine olukorras, kus linnavolikogu 19.05.2022 istungil tehtud otsuse vaidlustamise tähtaeg veel möödunud ei olnud, on käsitatav võimu kuritarvitamisena.
2.4.Kaebaja I on seisukohal, et linnavolikogu ei teostanud vaidlustatud otsuse tegemisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning jättis sisuliselt arvesse võtmata Papli 8 DP kehtestamisest möödunud aja jooksul linnaruumis toimunud arengud, eelkõige selle, et pärast Papli 8 DP kehtestamist on mitmed varem kasutusest välja langenud hooned korrastatud. Samuti ei ole linnavolikogu võtnud arvesse seda, et eelviidatud detailplaneeringus ette nähtud lahendus on selgelt vastuolus uues ÜP-s määratletud vastava piirkonna arengusuundadega. Kaebaja I hinnangul ei saa Papli 8 kinnistu omanikul olla kaalukat õiguspärast ootust Papli 8 DP realiseerimise vastu, kuna selle kehtestamisest on möödunud 13 aastat. Kaebaja I märgib, et Papli 8 kinnistu jääb alale, kuhu uue ÜP kohaselt on lubatud rajada kuni 2 korruse ja katusekorrusega üksik-, kaksikja ridaelamuid ning väikesi korterelamuid, kusjuures hoonete laiendamisel tuleb arvestada piirkonna hoonestuslaadi, ent Papli 8 kavandatav hoone on massiivne kolmekorruseline 12 korteriga ehitis, mis ei sobi piirkonda ning sellise mahuga hoone lubamine eramute ja väikeste kortermajade piirkonda kahjustab pöördumatult elu- ja puhkekeskkonda Pärnu rannarajoonis.
2.5.Kaebaja I hinnangul oleks linnavalitsus igal juhul pidanud uuest ÜP-st tulenevaid nõudeid arvestama vaidlustatud ehitusloa andmise üle
otsustamisel, ent ei teinud seda – eelkõige oleks tulnud arvesse võtta, et uues ÜP-s on oluliseks peetud piirkonna hoonestuslaadi. Samuti leiab kaebaja I, et vaidlustatud ehitusloa andmisel oleks tulnud põhjendada, miks lubatakse Papli 8 kinnistule rajada hoone, mille puhul on krundi täisehituse protsent 64, samas kui uues ÜP-s on selleks vastavas piirkonnas määratud 50. Samamoodi toob kaebaja I välja, et ehitusloa saanud projekti kohane lahendus ei ole kooskõlas uues ÜP-ga osas, mis puudutab krundi pinda iga korteri kohta ja haljastuse osakaalu krundil, aga ka muinsuskaitselistel kaalutlustel uues ÜP-s kehtestatud 10-meetrise hoone kõrguse piiranguga. Kaebaja I leiab, et igal juhul oleks vastustaja pidanud ehitusloa andmisel kaaluma alternatiivseid võimalusi, eelkõige võimalust realiseerida detailplaneering väiksemas, mitte maksimaalses võimalikus mahus ehk anda ehitusluba projektile, mis on kooskõlas 1,5 aastat varem kehtestatud üldplaneeringuga.
2.6.Kaebaja I leiab ka, et vaidlustatud ehitusluba on vastuolus EhS § 44 punktiga 7, kuna see anti enne kui oli lõppenud Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetlus.
2.7.Kaebaja I leiab samuti, et linnavolikogu tagastas õigusvastaselt vaidlustatud otsuse peale esitatud vaide, kuna vaides oli piisavalt selgitatud, kuidas Papli 8 DP vaide esitajate miljööga seotud õigusi rikub ning vaides oli põhjendatud keskkonnaalaseid aspekte.
3.1.Kaebajad II, III, IV ja V (edaspidi ühiselt ka „FI kaebajad“) esitasid 23.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl. 343), taotledes Pärnu Linnavalitsuse 22.08.2022 korralduse nr 558 ja 07.11.2022 korralduse nr 730 tühistamist3.
3.2.FI kaebajad leiavad, et vaidlustatud ehitusluba rikub neile uuest ÜP-st tulenevaid õigusi ning Papli 8 DP kehtestamisest oli möödunud 13 aastat, oleks selle ellu viimisel tulnud arvestada uue ÜP-ga, mida aga ei tehtud. FI kaebajad rõhutavad, et uues ÜP-s on vaadeldavale alale määratud väikeelamute maa juhtotstarve ning selle ala arendamise eesmärgiks on väljakujunenud elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine. Nagu ka kaebaja I, nii heidavad ka FI kaebajad vastustajale ette seda, et vaidlustatud ehitusloa andmisel ei ole arvesse võetud uue ÜP nõudeid, mis puudutavad krundi täisehituse protsenti, hoone lubatud suurimat korruselisust, kõrgust ja krundi haljastuse osakaalu. FI kaebajad leiavad, et uue ÜP seletuskirja punkt 15.1. toetab tegelikult Papli 8 DP kehtetuks tunnistamist, ent igal juhul oleks vastustaja pidanud kaaluma alternatiivina Papli 8 DP-s ette nähtud maksimaalsest võimalikust väiksema ehitusmahu realiseerimist. FI kaebajad rõhutavad, et detailplaneering määrab ära ehitusõiguse maksimaalsed parameetrid, mis aga ei tähenda, et muutunud olude korral, nagu käesoleval juhul, säilib õigustatud ootus ehitusõiguse realiseerimiseks sellises maksimaalses 3 Käesolevas kohtuasjas 27.12.2022 tehtud kohtumäärusega liideti nimetatud kaebus ühte menetlusse eespool käsitletud kaebaja I kaebustega.
mahus, kuna detailplaneering on kohaliku omavalitsuse, mitte arendaja tegevuskava.
3.3.FI kaebajad leiavad, et vaidlustatud ehitusluba on vastuolus ka Papli 8 DP-ga, kuna viimases on ehitusaluseks pinnaks ette nähtud 609m 2, aga ehitusloa saanud projekti puhul on see 677,3 m 2. Seejuures leiavad FI kaebajad, et ehitusaluste pindade arvestamisel tuleb juhinduda detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud põhimõtetest ehk antud juhul majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusest nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu”, mille § 17 lg 1 sätestas, et ehitise ehitisealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. FI kaebajad leiavad, et seega tuli Papli 8 DP kohaselt ehitusaluse pinna hulka arvata kõik ehitise väljaulatuvad osad, sh rõdud, trepid, terrassid jms. Ka toovad FI kaebajad välja, et Papli 8 DP kohaselt on ehitise maksimaalseks maa-aluseks pinnaks 570 m 2, ent projektis kajastatud maa-alune pind 551,2 m2, hõlmab vaid parkla-ala koos panipaikade ja tehnoruumiga, kuid muud hoone maa-alused väljaulatuvad osad, sh trepid, pandused jm, ei ole ehitusloas ehitise maa-aluse pinna hulka arvestatud.
3.4.Kaebaja IV leiab, et vaidlustatud ehitusluba rikub tema omandiõigust ja sellega hõlmatud õigust privaatsusele, kuna Papli 8 kavandatava hoone rõdudelt avaneb vaade A.H. Tammsaare pst 17 hoovi.
3.5.FI kaebajad leiavad, et Papli 8 kavandatava hoone 3. korruse jaotamine ei vähenda valguse varjamise fakti, kuna hoone ise on võrreldes ümbruskonna hoonetega äärmiselt massiivne, rikkudes FI kaebajate omandiõigust.
3.6.Kaebaja V leiab, et vaidlustatud ehitusluba rikub tema õigusi sellega, et Papli 8 kavandatav hoone hakkab liigselt varjama valgust tema eluruumides A.H. Tammsaare pst 13, samuti ei ole Papli 8 ja A.H. Tammsaare pst 13 piirile projekteeritud 1652 mm kõrgune betoonmüür piisavalt kõrge, et tagada privaatsus A.H. Tammsaare pst 13 kinnistul. Samuti toob kaebaja V välja, et A.H. Tammsaare pst 13 sissesõidutee on vaidlustatud ehitusloas lubatud rajada kergliiklusteena, mis ei ole aga samaväärne praeguse olukorraga, kus seal on lai sõidutee, mis võimaldab ka parkimist.
3.7.Kaebaja III leiab, et vaidlustatud ehitusluba rikub tema omandiõigust, kuna annab õiguse ehitada 1 korruse A.H. Tammsaare pst 13 ja 15 krundi piirile, milleks tuleb lammutada A.H. Tammsaare pst 15 olemasolev kuur ja katusealune, ent vastustaja on põhjendamatult jätnud vaidlustatud ehitusloa andmisel käsitlemata nende taastamise võimaluse A.H. Tammsaare pst 15 kinnistul.
Vastustaja vaidleb kaebustele vastu.
4.2.Esiteks leiab vastustaja, et kaebajal I puudub kaebeõigus, kuna tema kaebuse aluseks olevad argumendid ei ole seotud keskkonnakaitse eesmärkidega, kuna KeÜS § 31 lg 2 kohaselt peetakse keskkonnakaitseks ka kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist, kuid seda siiski üksnes läbi keskkonnaelementide, samas kui keskkonnaelemendid on loetletud keskkonnateabe mõiste määratluses KeÜS § 24 lg 2 punktis 1 ja nendeks on õhk, atmosfäär, vesi, pinnas, maa, maastik ja looduslikud alad nagu märg-, ranna- ja merealad, looduslik mitmekesisus ja looduse koostisosad, sealhulgas geneetiliselt muundatud organismid ja nende vastastikune toime.
4.3.Vastustaja leiab, et uues ÜP-s on selgelt ette nähtud, et vajadust Papli 8 DP kehtetuks tunnistamiseks ei ole ning kuivõrd Papli 8 omanik on asunud detailplaneeringut realiseerima, on selle realiseerimine võimalik. Vastustaja hinnangul on asjassepuutumatu kaebajate väide, mis puudutab hoone mittesobivust keskkonda, kuna see küsimus on lahendatud juba Papli 8 DP-ga. Vastustaja rõhutab, et võimalik vastuolu hilisema ÜP-ga ei ole planeerimisseaduse (edaspidi „PlanS“) § 140 lg 1 kohaselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseks.
4.4.Vastustaja hinnangul ei saa piirkonnas aset leidnud muutuseks pidada seda, et piirkonda on asutud kasutama sihtotstarbeliselt ehk elamumaadena ette nähtud maatükke on selleks reaalselt kasutama hakatud ja hooned korrastatud, kuna sellest lähtuti juba Papli 8 DP kehtestamisel. Seejuures märgib vastustaja, et kaebajad on piirkonda kirjeldanud valikuliselt, jättes tähelepanuta selle, et selles piirkonnas on ka kolmekordseid hooneid.
4.5.Vastustaja hinnangul ei saa sellest, et Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõu linnavolikogu 19.05.2022 istungil vastu ei võetud, teha järeldust, et linnavolikogu pidas menetluse algatamist vajalikuks. Samuti ei saanud vastustaja enda väitel keelduda ehitusloa andmisest põhjusel, et samal ajal oli vastustaja ja kaebaja I vahel pooleli vaidlus Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise küsimuses.
4.6.Vastustaja leiab, et ühelgi juhul ei saa vaidlustatud ehitusluba rikkuda kaebaja V õigusi, kuna kaebaja V ei ole ühegi Papli 8 naaberkinnistu omanik ning A.H. Tammsaare
ei ole ka tema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks.
4.7.Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et ehitusloa saanud projekt ei vasta ehitusaluse pinna osas Papli 8 DP-st tulenevale nõudele ning peab asjassepuutumatuks viidet majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusele nr 69. Viidates vaidlustatud ehitusloa põhjendusele märgib vastustaja, et ehitusloale kantakse ehitisealune pind, mille saamisel arvestatakse hoone maapealset kui ka -alust osa pinna projektsioonina horisontaaltasapinnal ja seda mõlemas osas
kogumis vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, mistõttu erineb ehitusloas kajastatav ehitisealune pind detailplaneeringus kajastatud ehitusealusest pinnast. Samas rõhutab vastustaja, et eelnimetatud määruse kohaselt ei võeta hoonealuse osa pinna leidmisel muuhulgas arvesse kaldteed ning treppi. Vastustaja rõhutab, viidates ehitusloa saanud projekti seletuskirjale, et hoone rajatakse siiski nii maapealses kui ka maa-aluses osas vastavalt Papli 8 DP-le.
4.8.Papli 8 kavandatava hoone rõdude osas leiab vastustaja, et need avanevad pigem Papli 8a hoovi, mitte aga kaebaja IV hoovi. Samas selgitab vastustaja, et vaadet ülemiste korruste rõdudelt naabrite hoovi ei saa tihedas linnaruumi olukorras vältida ja linnaruumis elamisel on paratamatus teatav privaatsuse vähenemine ja on tavaline, et hoovi on võimalik vaadata tänavalt, naaberkinnistult või teiste hoonete akendest.
4.9.Valguse vähenemist puudutavate kaebajate väidete osas selgitab vastustaja, et Papli 8 DP-d muutvate projekteerimistingimuste menetluses läbi viidud insolatsioonianalüüsis tuvastati, et Papli 8 kavandatava hoone maht ei varjuta päikesevalgust mahus ja määras, mis ületaks naaberkinnistute elanike õigustatud talumispiiri. Vastustaja möönab, et Papli 8 kavandatava hoone vari langeb õhtuti mõningal määral A.H. Tammsaare pst 15 ja 17 kinnistutele, ent mitte eluhoonete akendesse, samas kui Papli 17 ja Papli 8 kinnistu vahel asub tänavamaa ning eelnimetatud kinnistute vahele jääb ligikaudu 20 meetrit, mistõttu ei ole tõenäoline Papli 8 hoone varju ulatumine Papli 17 kinnistule, veel vähem sellel asuva eluhoone akendesse. Vastustaja leiab, et kaebajate õigusi ei riku asjaolu, et tihedas linnaruumis langeb nende naaberkinnistul asuva hoone vari nende kinnistule, kuna see on paratamatus.
4.10.Vastustaja märgib, et kaebusest ei nähtu mõistlikku selgitust, miks oleks vastustaja pidanud vaidlustatud ehitusloa andmisel lahendama ka A.H. Tammsaare pst 15 kinnistu kuuride ümberehituse küsimuse, kuna nende kuuride ümberehituse projekt on menetluses ja selle kohta tehakse eraldi otsus.
4.11.Vastustaja selgitab, et vaidlustatud ehitusloa andmisele eelnenud menetluses ega vaidemenetluses ei esitanud kaebajad selliseid detailplaneeringuga seotud seisukohti, millistest oleks saanud järeldada ehitusprojekti vastuolu kehtiva detailplaneeringuga ja sellest tulenevaid kaebajate õiguste rikkumisi, kuna kaebajate vastuväited olid seotud arhitektuursete ja tehniliste teemadega rõdult vaadete, valguse varjamise, piirete ja parkimise ning sõidukite juurdepääsu kohta.
Kolmas isik vaidleb kaebustele vastu.
5.2.Esiteks on kolmas isik seisukohal, et kaebajal I puudub kaebeõigus, sest tegemist ei ole keskkonnaorganisatsiooniga ning kaebuses ei ole
tuginetud keskkonnaalastele minetustele. Kolmas isik toob esile, et kaebaja I asutati vähem kui 20 päeva enne Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist ning tegevus Papli 8 DP ja sellega seonduva ehitusloa vaidlustamisel on seni jäänud kaebaja ainsaks tegevuseks. Kolmanda isiku hinnangul on kaebaja I asutatud üksnes eesmärgiga kaitsta tema liikmete isiklikke subjektiivseid õigusi seoses Papli 8 arendustegevusega, mitte laiematel keskkonnakaitselistel eesmärkidel – kaebaja I liikmeteks on Papli 8 kinnisasja naabrid ning kaebajal I puudub keskkonnakaitseline eesmärk. Kolmanda isiku hinnangul toetavad eelkõige kohtuasjades 3-31-31-03 ja 3-16-1354 tehtud kohtulahendites võetud seisukohad järeldust, et selline isik, nagu kaebaja I ei kvalifitseeru valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina. Kolmas isik leiab, et ükski kaebaja I poolt esile toodud argument ei seondu keskkonnakaitsega.
5.3.Nagu vastustajagi, leiab kolmas isik, et otsuse eelnõu vastu võtmata jätmine linnavolikogu 19.05.2022 istungil ei tähenda otsust, et Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamist peeti vajalikuks.
5.4.Kolmas isik leiab, et ükski kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimise vastu ning isik peab leppima võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaebaja I põhjendanud, milles seisneb kaalukas avalik huvi Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise vastu.
5.5.Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, et Papli 8 kavandatav hoone on oma 3 korruse tõttu äärmiselt massiivne, võrreldes ümbruskonnas olevate 2,5-korruseliste hoonetega. Insolatsiooninõuetega seoses viitab kolmas isik samuti Papli 8 DP-d muutvate projekteerimistingimuste menetluse käigus koostatud insolatsioonianaüüsile ning märgib, et kaebajad ei ole seal tehtud järeldusi ümber lükanud.
5.6.Kolmas isik ei nõustu, et detailplaneeringu ala ümbritsev elukeskkond on aja jooksul oluliselt muutunud, arvestades, et uue ÜP seletuskirjas on märgitud, et väikeelamute maa-alale on lubatud rajada muuhulgas väikseid korterelamuid suurima maapealse korruselisusega 2 korrust + katusekorrus. Planeeritav arendus vastab kolmanda isiku hinnangul nendele nõuetele. Kolmas isik toob välja, et ka varem kehtinud üldplaneeringu kohaselt oli Papli 8 kinnisasja ümbritsev elukeskkond sarnaselt praegusele väikeelamumaa.
5.7.Seoses kaebajate väidetega, mis puudutavad Papli 8 kavandatava hoone rõdusid ja kinnistuid eraldava betoonmüüri kõrgust, siis leiab kolmas isik, et teatav privaatsuse vähenemine on linnaruumis elamise paratamatuks osaks. Seejuures toob kolmas isik välja, et kaebajate osutatud rõdud ei leia eelduslikult tihedat kasutust, kuna Papli tänava poolsetele rõdudele paistab nii hommikune kui ka õhtune päike ja seepärast kasutatakse valdavalt neid. Mis puudutab uues ÜP-s ette
nähtud 50protsendilise täisehituse mahu ületamist, siis juhib kolmas isik tähelepanu sellele, et suurem täisehitus on Papli 8 DP-s sõnaselgelt ette nähtud, samuti nagu on uues ÜP-s ette nähtud, et ruumi krundil võib ühe külaliskorteri kohta olla vähem kui 100 m2, kui parkimine on lahendatud hoone mahus, nagu see käesoleval juhul on ning viimaks, et 3% erinevus uues ÜP-s ette nähtud haljastuse osakaaluga võrreldes on väheoluline.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebused ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Käsitlen kõigepealt kaebaja I kaebeõigust (I), seejärel täiendavalt kaebaja I kaebuses esitatud väiteid, mis puudutavad Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise otsuse õigusvastasust (II), siis kaebajate väiteid, mis puudutavad vaidlustatud ehitusloa õigusvastasust ja kaalutlusõiguse rikkumist (III) ning viimaks menetluskulude jaotust (IV). I
7.Kaebajal I puudub kaebeõigus, kuna ta ei vasta valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni määratlusele ning tema kaebustes esitatud väited ja argumendid ei ole seotud keskkonnakaitse eesmärkidega. KeÜS § 30 lõikes 2 on sätestatud, et „kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu [halduskohtus], eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga“. Haldusasjas 316-1472 tehtud kohtuotsuses on Riigikohus selgitanud, et keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus, vaid sellise kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega. Mõistet „keskkond“ ega „keskkonna kaitse eesmärgid“ seaduses määratletud ei ole. KeÜS ja Århusi konventsiooni4 üldisest loogikast tulenevalt saab keskkonnaorganisatsioonile sellise erilise kaebeõiguse andmise põhjuseks pidada avalikust huvist lähtuvat vajadust takistada looduskeskkonda ülemääraselt häirivat inimtegevust. Vastustaja on õigesti leidnud, et keskkonnakaitse eesmärgiks saab olla eesmärk kaitsta KeÜS § 24 lg 2 punktis 1 loetletud keskkonnaelemente inimtegevuse ebasoodsa mõju eest. See tähendab, et keskkonnakaitse all tuleb silmas pidada eelkõige õhu, atmosfääri, vee, pinnase, maa, maastike ja looduslike alade, loodusliku mitmekesisuse ja looduse koostisosade seisundi kaitset inimtegevusega kaasneva vahetu või kaudse ebasoodsa mõju eest, samuti inimeste tervise, ohutuse ja elutingimuste kaitset määral, mil neid mõjutab või võib mõjutada eelnimetatud keskkonnaelementide seisund või selle muutumine.
4 Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis on koostatud 1998. aasta 25. juunil Århusis.
8.Käesoleval juhul ei ole kaebaja I kohtusse pöördunud keskkonna kaitse eesmärgil. Kaebaja I tugineb oma kaebustes eelkõige sellele, et linnaruumis toimunud muutuste tõttu ei sobi Papli 8 kinnistule rajatav hoone sellesse keskkonda ning sellele, et sellise hoone rajamine oleks vastuolus uues üldplaneeringus sätestatud linnaruumi arengu eesmärkidega. Ükski kaebaja I argumentidest ei ole seotud inimtegevuse reaalse või potentsiaalse ebasoodsa mõjuga mõnele looduskeskkonna elemendile. Hoone arhitektuurne sobivus teatavasse ümbruskonda ei ole iseenesest seotud keskkonna kaitse eesmärkidega. Kaebaja I ei ole esile toonud ühtki keskkonnaelementi, mida Papli tn 8 kinnistule kavandatava hoone püstitamine võiks ebasoodsalt mõjutada ega näidanud ära ka seda, et sellise hoone püstitamine muudaks mõne keskkonnaelemendi seisundit sel määral, et see kahjustaks või võiks kahjustada omakorda inimeste tervist või elamistingimusi. Sellised asjaolud, nagu see, et kavandatav hoone on ümbruskonnas olemas olevat hoonestust silmas pidades liiga massiivne või inetu või see, et rajatava hoone tulevase kasutamise tõttu väheneb privaatsus selle hoone naaberkinnistutel või väheneb naabrite hoovidesse või akendesse langeva päikesevalguse hulk, ei saa põhimõtteliselt olla aluseks selle hoone rajamist käsitlevate otsuste vaidlustamisel keskkonna kaitsega seotud eesmärkidel. Käesoleval juhul on sisuliselt vaidluse all ühe hoone püstitamine linnakeskkonda juba olemasoleva hoonestuse vahele. Selle hoone püstitamisel ei ole mingisugust arvestatavat ebasoodsat mõju keskkonnaelementidele ning see ei muuda neid keskkonnaelemente selliselt, et see saaks kahjustada inimeste tervist või heaolu. Ainuüksi see, et teatud hulgale inimestele uus hoone ei meeldi ehk see, et vastavas piirkonnas on mõnusam elada, kui seda hoonet seal ei ole, ei tähenda seda, et sellise hoone püstitamisega kaasnev mõju keskkonnaelementidele kahjustab inimeste tervist või heaolu. Inimeste tervist ja heaolu kahjustavaks mõjuks keskkonnaelementidele saab olla näiteks õhusaaste suurenemine, mingisuguste inimese elukeskkonna harjumuspäraseks olevate looduslike elementide (haljasala, metsa, laululindude vms) kadumine jne. Papli 8 kinnistule hoone püstitamisel selliseid mõjusid ei ole. Asjaolu, et hetkel on Papli 8 krunt tühi, ei ole seejuures oluline, kuna tühjaks on see jäänud seoses seal varem olnud ehitise lammutamisega just kavandatava uue hoone püstitamise eesmärgil.
9.KeÜS § 31 lg 1 punkti 1 kohaselt saab KeÜS § 30 lõikes 2 nimetatud kaebeõigust teostavaks keskkonnaorganisatsiooniks olla muuhulgas mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset. Sama paragrahvi lõikes 2 on täpsustatud, et keskkonnakaitse edendamiseks peetakse ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu tagamise eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist. KeÜS § 31 lõikest 3 tuleneb, et keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimet oma põhikirjalisi eesmärke ellu viia, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumise korral aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Riigikohus on seejuures kohtuasjas 3-21-1360 tehtud kohtuotsuses selgitanud, et KeÜS kohaselt ei loeta keskkonnaorganisatsioonideks üksnes selliseid ühendusi, kes n-ö kaitsevad
loodust tema enda pärast, vaid ka ühendusi, kelle sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Eeltoodust tulenevalt on mittetulundusühingu kvalifitseerimisel keskkonnaorganisatsioonina ja sellest johtuvalt kaebeõiguse olemasolu tuvastamisel keskne tähtsus sellel, kas organisatsioon reaalselt edendab – või kui veel ei edenda, siis on vähemalt mõistlik põhjus arvata, et hakkab edendama – keskkonnakaitset. Ainuüksi sellekohase eesmärgi deklareerimine mittetulundusühingu põhikirjas ei ole piisav. Käesoleval juhul on vastustaja ja kolmas isik põhjendatult esile toonud selle, et kaebaja I tegevus on seni piirdunud Papli 8 kinnistu hoonestamise tõkestamisega. Kaebaja I asutati 2021. aasta suvel ning tema teadaolevalt seni ainsaks tegevuseks on olnud Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise taotluse esitamine 2021. aasta augustis ning sellele järgnevad sammud vaidlustatud otsuse ja vaidlustatud ehitusloa vaidlustamisel. Juba eelpool toodud põhjustel ei ole kaebaja I sellekohane tegevus seejuures olnud ei enne kohtusse pöördumist ega ka käesolevas kohtumenetluses seotud keskkonna kaitse eesmärkidega. Mistahes muud tegevust, mida saaks lugeda keskkonnakaitse edendamiseks KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, ei ole kaebajal I kunagi olnud. Kaebaja asutajateks olid viis füüsilist isikut, kes olid Papli 8 nelja naaberkinnistu omanikud või nende esindajad5 ja kellest neli kuuluvad ka käesolevas kohtuasjas FI kaebajate hulka. Kaebajal on õigus, et pelgalt liikmete arvu vähesus või lühike tegutsemise aeg ei välista mittetulundusühingu kvalifitseerimist keskkonnaorganisatsioonina, ent KeÜS § 31 lõikest 3 tulenevalt tuleb selliseid asjaolusid iseäranis arvesse võtta juhul, kui mittetulundusühingul tõsiseltvõetavat keskkonnakaitselist tegevust olnud ei ole. Siinkohal eristub kaebaja I selgelt kaebuses viidatud kohtuasjas 3-16-1472 kaebajaks olnud MTÜ-st Hiiu Tuul, kuna viimase tegevus oli selgelt suunatud merealadele tuulikuparkide rajamise tõkestamisele tulenevalt selliste tuulikuparkide võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale. Kaebaja I tegevuses sellega võrreldavate eesmärkide taotlemist ei nähtu. Vastustaja ja kolmas isik on põhjendatult leidnud, et kaebaja I näol on sisuliselt tegemist ühes konkreetses ja keskkonnakaitselisest seisukohast olematu või väga väikese mõjuga küsimuses – ehk Papli 8 kinnistu hoonestamise küsimuses – nelja naaberkinnistu omaniku huvide ja eeskätt nende omandiõiguse kaitsmiseks moodustatud organisatsiooniga, mis ei ole eelnevalt tegelenud keskkonnakaitsega, mille tegevus ka Papli 8 kinnistule hoone rajamise takistamisel ei ole seotud keskkonna kaitse eesmärkidega ning mille puhul pole mistahes põhjust arvata, et see edaspidi mingisuguse keskkonna kaitse eesmärkidest lähtuva tegevusega tegelema hakkaks. Eeltoodud asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et kaebajal I ei ole KeÜS § 30 lg 2 alusel kaebeõigust. II
10.Kuigi kaebaja I kaebus tuleb rahuldamata jätta üksnes kaebeõiguse puudumise tõttu, märgin täiendavalt, et ka kaebaja I kaebustes esitatud sisulised 5 Kinnistusraamatu ja äriregistri andmetel on kaebaja V, kes kuulus kaebaja I asutajate hulka, Papli 8 kinnistuga piirneva A.H. Tammsaare pst 13 üheks kaasomanikuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige. Lisaks temale, olid kaebaja I asutajateks kaebaja II, kaebaja III, viimase abikaasa ning kaebaja IV.
väited ei ole põhjendatud. Käsitlen selles osas kaebaja I argumente, mis puudutavad Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmist. Kaebaja I argumendid, mis puudutavad vaidlustatud ehitusluba, langevad kokku FI kaebajate argumentidega, ning leiavad seega sisuliselt käsitlemist FI kaebajate kaebust puudutavas osas (III).
11.Esiteks on kaebaja I Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmise otsuse vaidlustamisel väära tähenduse omistanud Pärnu Linnavolikogu 19.05.2022 istungil tehtud otsusele. Linnavolikogu näol on tegemist kollegiaalorganina, mis võtab otsused vastu hääletades. Linnavolikogu otsus on tehtud, kui hääletamisele pandud otsuse eelnõu saab hääletusel vajaliku häälteenamuse. Kui otsuse eelnõu häälteenamust ei saa, ei ole otsust tehtud. Teatava menetluse algatamata jätmise otsuse tegemata jätmine ei tähenda ei otseselt ega kaudselt otsust ega seisukohavõttu, et vastav menetlus algatatakse või et selle algatamist peetakse vajalikuks. Seega on väär kaebaja järeldus, nagu oleks see, et linnavolikogu hääletas 19.05.2022 istungil Papli 8 DP kehtetuks tunnistamiseks menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõu maha, samaväärne linnavolikogu seisukohaga, et vastav menetlus tuleb algatada. Otsus selle kohta, kas kaebajate taotluse alusel vastav menetlus algatada või jätta algatamata oli pärast 19.05.2022 linnavolikogu istungil toimunud hääletust vastu võtmata täpselt samamoodi nagu see oli vastu võtmata enne seda istungit. Otsuse vastu võtmata jätmist ei pea linnavolikogu seejuures mitte kuidagi põhjendama ning tegemist ei ole õigussuhteid reguleeriva haldusaktiga. Seega ei oma linnavolikogu 16.06.2022 otsuse nr 52 õiguspärasuse seisukohast mitte mingisugust tähtsust ka see, kas või kui palju erines linnavolikogu 19.05.2022 istungil hääletamisele pandud eelnõu 16.06.2022 istungil hääletamisele pandud ja sellel istungil toetuse leidnud eelnõust.
12.Teiseks tuleb rõhutada, et kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustamisel on kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusõigus. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse kohtulik kontroll on piiratud – kaalutluse tühistamiseks annab aluse üksnes see, kui haldusorgan on kaalumisel mingisugused olulised asjaolud nõuetekohaselt välja selgitamata või tähelepanuta jätnud või kui ta on kaalumisel mingisugustele asjaoludele või huvidele omistanud ilmselgelt meelevaldselt väikese või suure kaalu. Sellises olukorras, nagu käesoleval juhul, kus kaebaja I oli esitanud taotluse Papli 8 DP kehtetuks tunnistamiseks, võis vastustaja kaebaja I huvide kaalumisel lähtuda kaebaja taotluses esitatud argumentidest ega pidanud kaalumise teostamisel kaebaja I huvides arvesse võtma selliseid asjaolusid, mida kaebaja I ise taotluses esile ei toonud. Vaidlustatud otsuse põhjenduste (dtl. 88) pinnalt saab järeldada, et vastustaja on kaebaja I huve mõistlikult kaalunud ning leidnud kokkuvõttes ilma kaalutlusõiguse eesmärki ega selle piire rikkumata, et Papli 8 kinnistu omaniku huvi kehtiva detailplaneeringu realiseerimise vastu on kaalukam kaebaja I taotluses esile toodud argumentidest, mis võiksid rääkida Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise poolt.
13.Esiteks tugines kaebaja I taotluses sellele, et DP kehtestamisest on möödunud üle 12 aasta ning ümbritsev keskkond on oluliselt muutunud. Vaidlustatud otsuse lk 2 eelviimases lõigus on vastustaja analüüsinud planeeringuala kontaktvööndis toimunud linnaehituslikke muutusi ja tõdenud, et paljud ümbruskonna hooned on korda tehtud ja kasutusele võetud, ent piirkonna hoonestuse mahuline struktuur siiski oluliselt muutunud ei ole ning eelkõige ei ole vahepealse ajaga asjaolud muutunud viisil ja mahus, mis tooks kaasa detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajaduse. Käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebajad esitanud selliseid argumente, mis eelnimetatud hinnangu ümber lükkaksid. Kaebajad on küll esitanud andmeid piirkonna hoonestuslaadi ja mahtude kohta (nt. dtl 984 jj olevad 3D kaardijoonised ja fotod), ent ei ole veenvalt põhjendanud, et eeskätt hoonestusmahtude või arhitektuurse joone osas oleks Papli 8 DP kehtestamise ajaga võrreldes toimunud piirkonnas olulisi muutusi. Vastustaja on kohtumenetluses õigesti leidnud, et juba Papli 8 DP kehtestamise ajal olemas olnud ja tookord kasutusest välja langenud hoonete kordategemine ja uuesti kasutusele võtmine ei ole põhimõtteliselt käsitatav olulise muudatusena linnaruumis. Papli 8 DP seletuskirja (dtl. 15) punktis 3 on kirjeldatud piirkonna hoonestust, rõhutades, et hoonestus on 2—2,5 korruseline. Seega sisuliselt oli olukord Papli 8 DP kehtestamise ajal mahulise struktuuri mõttes üldjoontes samasugune, nagu see on praegu. Asjaolu, et Papli 8 DP seletuskirjas on viidatud mõnedele toona käimas olnud detailplaneeringu menetlustele, mida algselt taotletud kujul hiljem ei kehtestatud, ei tähenda, et linnaruum piirkonnas oleks oluliselt muutunud. Samuti on Papli 8 DP seletuskirja juba viidatud punktis tõdetud, et Papli 8 krundi vahetus läheduses on muinsuskaitse all olevad A.H. Tammsaare pst 11, 13 ja 15 ning Kuuse 2 hooned, et ühtse ehitusjoone moodustavad A.H. Tammsaare pst paaritute numbritega 2— 2,5 korruselised elamud, kus kindlat ehitusjoont ei ole välja kujunenud ning et Papli tänava paarisnumbritega tänavalõik ei moodusta ühtset tervikut, kuna erinevatel aegadel on rajatud erinevates stiilides hoonestus. Kohtuasja materjalidest ja kaebajate argumentidest ei saa järeldada, et Papli 8 DP kehtestamise ajaga võrreldes oleks eelkirjeldatud olukord oluliselt muutunud.
14.Teiseks on kaebaja I Papli 8 DP kehtetuks tunnistamist taotledes ilmselgelt põhjendamatult suure tähtsuse omistanud selle detailplaneeringu vastuolule uue ÜP-ga, olgu siis krundi täisehitusprotsendi, haljastuse osakaalu või muinsuskaitseliste piirangute osas. Ühelt poolt on oluline, et kehtiv õigus ei kaota olemasoleva detailplaneeringu kehtivust, kui kehtestatakse uus üldplaneering. Hiljem kehtestatud üldplaneering ei sunni ka varem kehtiva detailplaneeringu realiseerima asumisel piirama selle detailplaneeringuga antud ehitusõigust selliselt, et see vastaks üldplaneeringus kajastuvatele arengusuundadele. Küsimuses, kas hiljem kehtestatud üldplaneeringus ette nähtud arengueesmärkide saavutamiseks on varasem detailplaneering vaja kehtetuks tunnistada, on kohalikul omavalitsusel väga avar kaalutlusõigus ning eelkõige on tegemist otstarbekuse küsimusega. Käesoleval juhul on vastustaja vaidlustatud otsuses tõdenud, et Papli 8 kinnistule detailplaneeringus ette nähtud mahuga hoone rajamine ei kahjusta uue ÜP-ga seatud arengueesmärkide
saavutamist sel määral, et see õigustaks Papli 8 DP kehtetuks tunnistamist ning seda iseäranis olukorras, kus Papli 8 omanik on asunud detailplaneeringut realiseerima, olles juba 2020. aasta septembris esitanud detailplaneeringut muutvate projekteerimistingimuste andmise taotluse ning saanud vastavad projekteerimistingimused 22.02.2021 ning olles 2021. aasta lõpus saanud lammutusloa seni Papli 8 kinnistul paiknenud hoonestuse lammutamiseks. Vaidlust pole selles, et kolmas isik on selle lammutusloa alusel hooned lammutanud. Neil asjaoludel võis vastustaja vaidlustatud otsuses võtta seisukoha, et kolmanda isiku huvi Papli 8 DP realiseerimise vastu on kaalukam kaebaja I taotluses esile toodud asjaoludest, mis võiksid rääkida selle detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kasuks.
15.Lisaks eeltoodule ei saa nõustuda ka kaebajate seisukohaga, nagu saaks Papli 8 DP-d pidada aegunuks põhjusel, et selle andmisest oli möödunud 12-13 aastat. Kaebajad on nimelt tähelepanuta jätnud asjaolu, et sisuliselt andis kohalik omavalitsus hinnangu kõnealuse detailplaneeringu ajakohasusele viimati 2021. aasta veebruaris, mil Pärnu Linnavalitsus andis korraldusega nr 124 (dtl.32) detailplaneeringut täpsustavad projekteerimistingimused, suurendades Papli 8 kinnistule rajatava hoone suurimat lubatud kõrgust. Kaebajate sõnul esitasid nad viidatud projekteerimistingimuste andmise menetluses oma vastuväited, ent projekteerimistingimusi hiljem ei vaidlustanud. Seega sisuliselt on kohalik omavalitsus veel 2021. aasta alguses – mil igal juhul võis juba aimata, millised uued arengusuunad nähakse ette tulevases üldplaneeringus – leidnud, et Papli 8 DP realiseerimine ei ole piirkonna arendamise üldiste huvidega ega arenguperspektiividega vastuolus. Kui kaebajad leidsid vastupidi, oleksid nad pidanud tingimata vaidlustama eelnimetatud projekteerimistingimused, sest selliste projekteerimistingimuste andmisest pidid nad igal juhul mõistma, millist ehitusmahtu Papli 8 kinnistule realiseerima asutakse. Olukorras, kus keegi neid projekteerimistingimusi ei vaidlustanud, tekitasid need kolmandale isikule arvestatava kaaluga põhjendatud ootuse sellele, et ta saab Papli 8 kinnistut arendada detailplaneeringus ja selle täpsustamiseks antud projekteerimistingimustes ette nähtud mahus. Seega, kuigi võib tõdeda, et pika aja möödumine Papli 8 DP kehtestamisest vähendas kolmanda isiku õigustatud ootust selle planeeringu realiseerimise võimalikkuse allesjäämise vastu, siis 2021. aasta alguses antud projekteerimistingimused selle n-ö kahanenud ootuse taastasid.
16.Mis puudutab viimaks kaebaja I väiteid seoses sellega, et vastustaja jättis läbi vaatamata tema poolt vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide, siis piisab kui tõdeda, et vaide läbi vaatamata jätmine eraldivõetuna kaebaja I õigusi ei riku. Olukorras, kus kaebaja on vaides esitatud nõudega sarnase nõudega pöördunud kohtusse, lahendatakse see nõue kohtumenetluses ning isegi võimalikud menetluslikud rikkumised vaide läbi vaatamisel ei saa kaebaja jaoks lõpptulemust mõjutada. Nõustun siinkohal siiski vastustaja seisukohaga, et nii nagu kaebajal I puudub kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks, puudus tal ka õigus vaidlustatud otsuse peale vaide esitamiseks – kaebajal I ei olnud õigust esitada vaiet oma liikmete subjektiivsete õiguste
kaitseks ning nagu käesolevaski kaebuses ei esitanud kaebaja I ka vaides keskkonna kaitse eesmärkidega seotud argumente. III
17.FI kaebajate nõue vaidlustatud ehitusloa tühistamiseks on samuti põhjendamatu. Nagu ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 22.02.2023 tehtud kohtumääruses märkis, on planeerimisseaduse § 124 lõigete 2 ja 4 ning § 44 p 1 kohaselt ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise aluseks kehtiv detailplaneering. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Papli 8 DP oli vaidlustatud ehitusloa andmise ajal kehtiv. Seega oli ehitusõiguse andmine selle alusel õiguspärane. Nagu juba eelpool märgitud, ei tulene seadusest kohustust uue üldplaneeringu kehtestamisel piirata varem kehtestatud detailplaneeringutes ette nähtud ehitusõigust. See on võimalik varasema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel – mida käesoleval juhul ei tehtud ja mida juba eeltoodud põhjustel ka ei pidanud tegema – või kaalutlusõiguse alusel, lähtudes teiste isikute õigustest või avalikest huvidest, mis räägivad vastu detailplaneeringus ette nähtud ehitusõiguse realiseerimisele maksimaalses võimalikus mahus. Nii nagu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsustamine, saab ka detailplaneeringule vastava ehitusõiguse teostamist võimaldava ehitusloa andmisest keeldumise otsustada kaalutlusõiguse alusel. See on aga lubatav üksnes juhul, kui ehitusloa taotluses soovitud ja samas kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas oleva lahenduse realiseerimine kahjustaks teiste isikute õigusi või avalikke huve ülemääraselt ning nende õiguste või huvide kaal oleks suurem ehitusluba taotleva isiku huvist. Juba eespool toodud põhjustel, mis puudutavad kaalutlusõiguse teostamist Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustamisel, on ilmne, et vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõiguse piire ega asjassepuutuvaid huve meelevaldselt vääralt hinnanud, leides vaidlustatud ehitusloa andmisel, et kolmanda isiku huvi ehitusõiguse sellises mahus realiseerimise vastu on kaalukam FI kaebajate huvidest ja õigustest, millele tuginesid viimaste poolt ehitusloa menetluses esitatud vastuväited.
18.22.08.2022 korralduses nr 558 (dtl. 365), millega vastustaja vaidlustatud ehitusloa andis, on käsitletud FI kaebajate poolt menetluse käigus esitatud vastuväiteid ning leitud kokkuvõttes, et need ei ole piisavalt kaalukad, keeldumaks kolmandale isikule Papli 8 DP-ga kooskõlas oleva ehitusloa andmisest. FI kaebajad kaasati nõuetekohaselt ehitusloa menetlusse ning nad said esitada oma seisukohad ja vastuväited. Kaebajad ei ole esile toonud ühtki sellist asjaolu, mis viitaks sellele, et nad ei saanud tõhusalt oma ärakuulamisõigust teostada. Vastustaja ja kolmas isik on õigesti leidnud, et ärakuulamisõigus ei tähenda õigust nõuda esitatud vastuväidetega arvestamist, vaid üksnes nende arvesse võtmist kaalumisel. Käesoleval juhul on vastustaja neid vastuväiteid kaalunud ning andnud neile oma hinnangu, mis ongi vastustajale seadusega antud kaalutlusõiguse põhisisuks. Vastustaja ei ole olulisi asjaolusid tähelepanuta jätnud ega erinevatele huvidele meelevaldselt vale kaalu omistanud.
19.Mis puudutab FI kaebajate kaebuses esitatud argumente seoses sellega, et Papli 8 DP oli aegunud ning ümbritsevas piirkonnas vahepealsel ajal toimunud arengute tõttu ei oleks selle realiseerimine vähemalt seal ette nähtud mahus olnud põhjendatud, siis viitan eespool punktides 13-15 esitatud põhjendustele. Nii nagu kaebaja I poolt Papli 8 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise seisukohast on ka vaidlustatud ehitusloa andmise seisukohast oluline, et mingisuguseid olulisi muudatusi ümbritsevas linnaruumis toimunud ei olnud ning kolmanda isiku õigustatud ootust detailplaneeringu realiseerimisele võimalikult suures mahus suurendas detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmine 2021. aasta veebruaris.
20.Eespool punktis 11 esitatud põhjustel on väär kaebajate seisukoht, et ehitusloa andmine oli vastuolus EhS § 44 lõikega 7. Erinevalt kaebajate väidetust ei olnud Pärnu Linnavolikogu algatanud ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust. Asjaolu, et vaidlustatud ehitusloa andmise ajal oli kaebaja I vaidlustanud otsuse, millega linnavolikogu kõnealuse menetluse algatamisest keeldus, ei saanud olla takistuseks ehitusloa andmisel.
21.Põhjendatud ei ole kaebajate väide, et vaidlustatud ehitusluba ei vasta Papli 8 DP-le, kuna ehitusloa kohaselt on hoone alune pind detailplaneeringus ette nähtust suurem. Ehitusloa aluseks olev projekt seda väidet ei kinnita. Ehitusprojekti arhitektuurse osa (dtl. 897 jj) punktis 4.4. kajastatu kohaselt on hoone maapealsete osade aluseks pinnaks 608 m2, sh konsoolsete rõdude aluseks pinnaks 119,3 m2 ning hoone maa-aluse osa pinnaks 551,2 m 2. Need parameetrid ei välju Papli 8 DP-ga kindlaks määratud piiridest, kuna kõnealuse detailplaneeringu kohaselt oli suurimaks ehitiste aluseks pinnaks maa peal 609 m2 ja maa all 570 m2. Vastustaja on ehitusloa andmisel ka selgitanud, et ehitisealuse pinnana kajastub ehitusloas 677m2 tulenevalt sellest, et konkreetse hoone maa-alune ja maapealne osa asuvad teineteisega võrreldes nihkes, ent ehitusloale kantakse summaarne pind. Seda seisukohta kinnitavad ka ehitusprojekti osaks olevad joonised (dtl. 919 jj). Kõnealustele joonistele kantud mõõtusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et joonistel kajastatud lahendus ei vastaks projekti seletuskirjas esitatud näitajatele hoone maa-aluse ja maapealse osa suuruste kohta.
22.Nõustun vastustaja seisukohaga, et Papli 8 DP-ga kindlaks määratud ehitusõiguse parameetrite sisustamisel ega selle detailplaneeringu alusel ehitusloa andmisel ei pidanud vastustaja juhinduma majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri 2002. a määruses nr 69 "Ehitise tehniliste andmete loetelu" sätestatust. Esiteks on vastustajal õigus selles, et kõnealune määrus vaidlustatud ehitusloa andmisel enam ei kehtinud. Olulisemgi on aga see, et eelviidatud määrus ei ole kunagi reguleerinud detailplaneeringute koostamist ning selles kasutatud mõisteaparaadist ei saa detailplaneeringute tõlgendamisel lähtuda. Papli 8 DP seletuskirja lk 5 (dtl. 19) on krundi ehitusõiguse määratlemisel kasutatud järgmist sõnastust: „Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind (m.p./m.a): 609m 2/- 570 m2“. Seega on selgelt eristatud
maa alla ja maa peale rajatavate hoone osade alust pinda. Papli 8 DP kehtestamise ajal planeerimisseadus ega ükski selle rakendamiseks antud õigusakt mõistet „ehitusalune pind“ ei määratlenud (vt. Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-59-13). Eelviidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 69 oli antud toona kehtinud ehitusseadustikus ehituslubasid käsitleva § 26 lõike 4 alusel. Pole mistahes põhjust asuda seisukohale, et Papli 8 DP-s on ehitusaluse pinna määratlemisel soovitud juhinduda sellise planeeringut mitte reguleerivas määruses ette nähtud pindade arvestamise metoodikast. Seega ei saanud kaebajatel tekkida mingisugust ootust selles osas, et Papli 8 DP alusel ehituslubade väljastamisel tõlgendatakse detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguse parameetreid eelnimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 69 lähtuvalt. Niisiis ei ole õige kaebajate seisukoht, et Papli 8 hoone maa-aluse osa pindala hulka tuleb arvestada ka keldrikorrusele viivad trepid, autode garaaži sissesõidutee ja prügikonteinerite ala. Planeerimisseaduse eesmärk ehitusõiguse parameetrite kindlaksmääramisel on eelkõige määrata perspektiivse ehitise tajutava ruumilise mõju ulatus. Sissesõiduteed, treppe, maapinna tasandil olevaid piireteta terrasse jms elemente, mis võivad küll konstruktsiooniliselt olla hoone muude osadega püsivalt ühendatud, ei pea arvama detailplaneeringus sätestatud hoone suurima lubatud ehitusaluse pinna hulka eelkõige juhul kui nende tajutav ruumiline mõju ei erine märkimisväärselt mõjust, mis oleks samasugust funktsiooni täitval muul lahendusel, mis samas ei oleks hoone osa. Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et sissesõidutee keldrikorrusel asuvasse garaaži ja trepid ei ole sellise ruumilise mõjuga, et need oleks ehitusloa andmisel tulnud arvata detailplaneeringus ette nähtud hoonete suurima lubatud pinna hulka. Eeltoodud põhjustel ei ole vaidlustatud ehitusluba Papli 8 DP-ga vastuolus.
23.EhS § 44 punkti 4 kohaselt tuleb ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Vastustaja on vaidlusaluse ehitusloa andmisel kaalunud kaebajate vastuväiteid ning piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kolmanda isiku huvi ehitusloa saamise vastu on kaalukam kaebajate huvist selle vastu, et vastava projekti kohast ehitist Papli 8 kinnistule ei püstitataks. Vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostades jõudnud mõistlikult järeldusele, et Papli 8 kinnistule vastava hoone rajamisega ei kaasne FI kaebajatele selliseid negatiivseid mõjusid, mis ületaksid linnakeskkonnas paratamatu talumiskohustuse piiri.
24.Oma kaebuses, aga ka ehitusloa menetluses esitatud vastuväidetes tuginesid kaebajad üldplaneeringust võrsuvatele õigustele, Papli 8 DP-st võrsuvatele õigustele ning naabrusõigustest võrsuvatele õigustele. Juba eeltoodud põhjustel ei tulene uuest ÜP-st kaebajatele abstraktset õigust linnaruumi arengule uues ÜP-s näidatud moel selles osas, kus vastavad ruumilise planeerimise otsused olid tehtud enne uue ÜP kehtestamist kehtestatud ja jätkuvalt kehtivate detailplaneeringutega, nagu see Papli 8 kinnistu puhul on. Samuti ei olnud ehitusluba eeltoodud põhjustel vastuolus detailplaneeringuga.
25.Naabrusõigustest võrsuvate õiguste osas on kaebajad kaebuses (vt. FI kaebuse punkt 2.17, dtl. 348) märkinud, et ehitusluba rikub nende omandiõigust. Väidetava privaatsuse riive on kaebajad seejuures selgelt sidunud omandiõigusega. Siinkohal on vastustaja esiteks põhjendatult kahtluse alla seadnud kaebaja V kaebeõiguse, kuna tema omandiõigust ei saa vaidlustatud ehitusloa realiseerimine kuidagi rikkuda, kuna ta ei ole ühegi naaberkinnistu või kasvõi eelduslikult Papli 8 tulevase hoone mõjualasse jääva kinnisasja omanik. Kinnistusraamatu ja äriregistri andmetel on A.H. Tammsaare pst 13 kinnistu üheks kaasomanikuks küll äriühing, mille juhatuse liikmeks on kaebaja V, ent kaebaja V ei saa kaebust esitada enda nimel teise isiku huvides. Juba pelgalt sel põhjusel tuleb tähelepanuta jätta kaebuses esitatud argumendid, mis puudutavad Papli 8 hoonest lähtuvaid võimalikke mõjusid A.H. Tammsaare pst 13 kinnistule.
26.Täiendavalt võib siiski märkida, et ka sisuliselt ei saa A.H. Tammsaare pst 13 kinnistule avalduvaid mõjusid puudutavate argumentidega nõustuda. Esiteks on vastustaja ehitusloa andmise korralduses privaatsuse vähenemisega seotud argumente kaalunud ning leidnud, et tegemist on linnakeskkonna paratamatusega. See hinnang ei ole meelevaldne. Hoonete vaheline kaugus või muud erilised asjaolud ei ole sellised, mis lubaks kahelda vastustaja järelduses, et privaatsuse vähenemine A.H. Tammsaare pst 13 kinnistul ei vähene alal privaatsus alla linnakeskkonnas loomuliku talumispiiri. Siinkohal tasub silmas pidada liiati seda, et kinnistusraamatu andmetel omandasid A.H. Tammsaare pst 13 omanikud selle kinnistu 2010. aastal ehk ajal, mil Papli 8 DP kehtis. Samuti olid nad eelnimetatud kinnistu omanikeks ajal, mil menetleti Papli 8 DP-d täpsustavad projekteerimistingimused. Seega üldjoontes pidid A.H. Tammsaare pst 13 omanikud arvestama Papli tn 8 kinnistu hoonestamise ja sellega kaasneda võivate mõjudega juba enda kinnistu omandamisel. Samamoodi on ilmselgelt põhjendamatu kaebajate väide, mis puudutab sõidukite ligipääsu A.H. Tammsaare pst 13 kinnistule – kaebuses osutatud kergliiklustee rajamine ei ole tegelikult üldse vaidlustatud ehitusloa esemeks. See tee ei jää ka Papli 8 kinnistule vaid arusaadavalt kõrvalasuvale Kuuse tänav K3 kinnistule. Papli 8 kinnistut puudutab see tee vaid sel määral, et sealt kaudu ei ole ette nähtud sõidukitega juurdepääsu korraldamist Papli 8 hoonele A.H. Tammsaare pst poolt. Papli 8 hoone ehitamine ei välista seega kuidagi A.H. Tammsaare pst 13 kinnistule senise juurdepääsu jätkumist.
27.Kaebajate poolt ehitusloa menetluses esitatud argumente, mis puudutasid seda, et kavandatava hoone 3. korruse aknad on liiga suured, et A.H. Tammsaare pst poolne sein on liiga sile ja hakkab edastama müra, et hoone idapoolsetelt rõdudelt avaneb põhjendamatult hea vaade naabrite hoovidesse, et A.H. Tammsaare pst poolse külje kolmanda korruse katuse ja seina osad on liiga massiivsed ja varjavad valgust, on vastustaja ehitusloa andmise korralduses käsitlenud ehk teisisõnu neid kaalumisel arvesse võtnud ning leidnud õigesti, et need vastuväited ei ole piisavad ehitusloa andmisest keeldumiseks. Samamoodi on käsitletud selles korralduses kõiki teisi FI kaebajate poolt ehitusloa menetluses 14.01.2022 esitatud vastuväiteid (dtl. 362). Vastustaja on kohtumenetluses
õigesti osutanud sellele, et vastustaja ei pidanud omal algatusel asuma kaebajate huvides käsitlema selliseid argumente, mida kaebajad menetluse käigus esitatud vastuväidetes ise esile ei toonud.
28.Eeltooduga seoses on oluline märkida, et ehitusloa menetluse käigus esitatud vastuväidetes (dl. 362) ei osutanud FI kaebajad rahulolematusele sellega, et Papli 8 kinnistule rajatava hoone pinnad võetakse reaalselt kasutusele külaliskorteritena. Sellele küsimusele on FI kaebajad esmakordselt osutanud ehitusloa peale esitatud vaides (dtl. 369) ning kohtuistungil esitles kaebajate esindaja seda – ja külaliskorterite kasutamisega kaasnevaid mõjusid kaebajatele – pigem ühe kõige olulisema küsimusena. Kuivõrd FI kaebajad ei olnud seda küsimust ehitusloa menetluse käigus tõstatanud, ei pidanud vastustaja seda ka ehitusloa andmisel põhjalikult analüüsima. Lisaks sellele ei ole kaebajad põhjendanud, miks nad leiavad, et külaliskorteritena kasutusele võetav hoone ei vasta Papli 8 ärimaa sihtotstarbele või Papli 8 DP-le. Mis puudutab kohtuistungil esitatud võrdlust tavapärase büroohoone ja külaliskorterite vahel, siis tuleb tähele panna, et Papli 8 DP-st ei tulene kuidagi, et rajatava hoone näol peaks tegemist olema büroohoonega.
29.Seoses kaebajate väidetega, mis puudutavad valguse varjamist, on vastustaja ehitusloa andmise korralduses viidanud insolatsioonianalüüsile, mis koostati Papli 8 DP-d täpsustavate projekteerimistingimuste andmise menetluses (dtl. 41). Kaebajad ei ole väitnud, et kõnealune insolatsioonianalüüs oleks vigane või et sellest nähtuks, et ükskõik millise kaebaja eluruumidesse langeva valguse hulk võiks jääda Papli 8 hoone püstitamise korral tervisliku elukeskkonna tagamiseks vajalikust väiksemaks. Vastustaja on õigesti leidnud, et linnakeskkonnas on lähedal asuvate hoonete varjude langemine teistele kruntidele paratamatu ja sellega tuleb leppida. Siinkohal tuleb korrata, et Papli 8 krundi ehitusõiguse üldised parameetrid määrati kindlaks juba Papli 8 DP ja selle täpsustamiseks 2021. aastal koostatud projekteerimistingimustega. Viimaseid, mille menetluse käigus ka asjaomane insolatsioonianalüüs koostati, kaebajad ei vaidlustanud. Üksnes väide, et hoone tekitab varjusid, ei ole piisav asumaks seisukohale, et hoonel on naaberkinnistu omanikele ülemäärane negatiivne mõju.
30.Mis puudutab kaebajate argumenti, et Papli 8 kavandatava hoone idapoolsetelt rõdudelt avaneb vaade kaebajate hoovi, siis selles osas on vastustaja ehitusloa andmise korralduses põhjendatult leidnud, et privaatsuse vähenemine määral, mis kaasneb kaebajate kinnistutele Papli 8 hoone rajamisega, on linnakeskkonnas paratamatu ega kahjusta kaebajate huve ega õigusi ülemäära. Vastustaja selline hinnang ei ole meelevaldne. Lisaks sellele tuleb nõustuda ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seletusega, et vaade kõnealustelt rõdudelt avaneb eelkõige Papli 8a hoovi, ent selle kinnistu omanik – olles küll ehitusloa taotluse menetluses vastuväidete esitajate hulgas – ehitusluba kohtus ei vaidlustanud. Samuti on ehitusloa andmisel osutatud sellele, et kõnealused idapoolsed rõdud ei leia tõenäoliselt väga intensiivset kasutamist.
Papli 8 hoone paiknemist, sh külaliskorterite ruumide paigutust arvestades on seegi selgitus, mida toetas kohtumenetluses ka kolmas isik, usutav.
31.Ka argumendi, mis puudutab A.H. Tammsaare pst 15 krundil asuvaid kuure, esitasid kaebajad esmakordselt alles vaides, mitte ehitusloa menetluse käigus. Selle argumendiga ei saanud ega pidanud vastustaja seega ehitusloa andmisel arvestama. Lisaks sellele on see argument ka sisuliselt põhjendamatu, kuna puudub mistahes põhjus, miks oleks tulnud kõnealuste kuuride uuesti ehitamise küsimus lahendada samal ajal Papli 8 ehitusloaga. Kuigi kaebusest ei nähtu, mis põhjusel kõnealused kuurid lammutada tuli, on ilmne, et ettekirjutust nende lammutamiseks ei ole tehtud vaidlustatud ehitusloas. Ühelgi juhul ei saaks kaebaja vaidlustada ehitusluba argumendiga, et naaberkinnistule hoone rajamise tõttu ei saa alles jääda tema enda poolt rajatud ebaseaduslik ehitis.
32.Eeltoodud põhjustel on vastustaja ehitusloa andmisel kõiki kaalumist vajavaid asjaolusid arvesse võtnud, taganud kaebajatele ärakuulamisõiguse ning leidnud põhjendatult, et kolmanda isiku huvi ehitusõiguse realiseerimiseks Papli 8 DP-s ette nähtud võimalikult suures mahus on kaalukam kui ehitusloa saanud projekti kohase ehitisega kaasnevad väheintensiivsed mõjutused kaebajate õigustele ja huvidele. IV
33.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuste rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Vastustaja on palunud välja mõista menetluskulud 76,80 eurot, milleks on esindaja sõidukulu. Kuludokumendi puudumine ei takista menetluskulu välja mõistmist, kuna vastustaja näol on tegemist ametnikuga, kes ei saa esindatavale esitada arvet. Samas on vastustaja esindaja oma taotluses põhjendanud, et vastustajal on teenistussuhteid reguleerivate asutusesiseste aktide kohaselt kohustus hüvitada ametnikust esindajale isikliku sõiduki kasutamisega seotud kulu. Taotluses kajastatud kulumäär ja läbitud teekonna arvestus on mõistlikud. Seega tuleb kohtuistungile sõitmise kulu vastavas osas kaebajatelt välja mõista.
34.HkMS 108 lg 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Antud juhul osales kolmas isik menetluses vastustaja poolel, vaieldes kaebusele vastu. Kolmas isik on esitanud taotluse mõista välja 9848,80 euro suurune õigusabikulu, mis koosneb registripäringute kulust (3 eurot) ning õigusabiteenusest, mis vastab umbes 43 advokaadi töötunnile. Arvestades kaebuse mahtu ja vaidluse all olevate küsimuste laadi ning seda, et kaebajad taotlesid ka esialgse õiguskaitse kohaldamist esitades esialgse õiguskaitse taotluse ning kõnealuses küsimuses toimus ka määruskaebusmenetlus, ei saa kolmanda isiku menetluskulusid pidada ülemääraseks – õigusabiteenuse ajaline maht on usutav ning kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr ei ületa õigusabiteenuse turul tavapärast.
35.Kuivõrd FI kaebajad on ühtlasi kaebaja I asutajad, ning kaebaja I on oma kaebustes tuginenud muuhulgas ka FI kaebajate subjektiivsetele õigustele, kuivõrd pärast kaebuste ühte menetluse liitmist on kaebajad esitanud ühiseid
menetlusdokumente ning nende väited ja argumendid on suures osas kattuvad, samuti pidades silmas, et on teadmata kas või millised on kaebajate vahel ühise asjaajamise raames sõlmitud kokkulepped kulude võimaliku jaotamise osas, tuleb vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja mõista solidaarselt.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Osaliselt jõustunud 02.12.2025 Riigikohtu määrusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.