R.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsuse nr 15.33.2/34-1 ja 15.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/35 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – R.L, esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzneresindajad Belošitski; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik R.L esitas 29.09.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Taotlus võeti samal päeval menetlusse numbriga 1060709186.
2.Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 24.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 R.L-ile elamisloa andmisest.
R.L esitas 02.02.2023 PPA 24.01.2023 otsuse peale vaide, mis jäeti PPA 15.03.2023 otsusega nr 15.3-3.6/35 rahuldamata.
4.R.L esitas 27.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsuse nr 15.3-3.2/34-1 ja 15.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/35 tühistamise nõudes.
5.Tallinna Halduskohtus võttis 14.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 18.05.2023.
7.Tallinna Halduskohtus määras 07.03.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.R.L esitas 18.04.2024 menetluskulude nimekirja kokku summas 570 eurot.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja leiab, et PPA 24.01.2023 otsus nr 15.3-3.2/34-1 ei ole piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud otsustest ei selgu, miks kaebaja töö ei anna panust Eesti majandusele.
10.Kaebaja selgitab, et võimalus saada elamisluba Eestis isikul, kellel on doktorikraad, avanes 2017. aastal, kui Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 03.01.2017, 1). VMS § 2101 lõikega 3 ei sätesta välismaalastele lisatingimusi välja arvatud doktorikraadi olemasolu ja selle tunnustamine. Ükski praeguse VMS säte ei sätesta teadusasutusega lepingu olemasolu nõuet selleks, et saada tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Kaebaja väitel on PPA kehtestanud tema suhtes aga lisatingimusi. PPA ei saa iseseisvalt ja meelevaldselt sisustada ega laiendada seadusesätteid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu leides, et kaebus ei ole põhjendatud. PPA on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VMS norme. Vastustaja selgitab, et ei keeldunud kaebajale elamisloa andmisest mitte tingimustele mittevastamise tõttu, vaid põhjendamatuse tõttu (VMS § 123 p 3). VMS 210 1 lg 3 alusel Eestisse püsivalt elama asumiseks ei pea olema täidetud VMS § 210 2 lg-s 1 sätestatud lisatingimused, küll aga peavad olema täidetud VMS § 117 lg-s 1 sätestatud välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused. VMS § 2101 lg 3 alusel Eestisse püsivalt elamise võimaldamise eesmärgina on nähtud asjaolu, et doktorikraadiga inimeste osakaal ühiskonnas on otseselt seotud majandusarenguga (VMS ja teiste seaduste muutmise seadus 251 SE). Doktorikraadiga inimesed panustavad potentsiaalselt Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse ning seetõttu tuleks nende välismaalaste sisserännet soodustada (VMS ja teiste seaduste muutmise seadus 251 SE lisa 2). Seega ei ole selle sätte eesmärk see, et iga välismaalane, kellel on doktorikraad, saaks elamisloa, vaid see peab olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Kaebaja ei ole maininud, et tema eesmärk on tulla Eestisse mõnel neist eesmärkidest. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas erialane doktorikraad on seotud tulevikuplaanidega Eestis ning elamisloa omamise eesmärgiga. Tähtajalise elamisloa menetluse käigus esitatud Lahendused Pluss KV OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et kaebaja saaks töötada teadlase või õppejõuna. Samuti ei nähtu kokkuleppest kultuuri või majandusse panustamise võimalused. Vastustaja märgib lisaks, et esitatud kokkuleppega on kokku lepitud pelgalt poolte kavatsus ja valmisolek loengute ja seminaride pidamiseks, kuid konkreetseid loenguid ega seminare ei ole kokku lepitud.
12.PPA on otsuses selgitanud, et kaebaja omas elamislubasid erinevatel alustel alates 17.01.2001 kuni 19.01.2014. Ajal, kui taotlejal oli elamisluba, kehtis VMS-is nõue, et välismaalane, kes ei ela püsivalt Eestis, peab oma eemalviibimise PPA-s registreerima. Taotleja registreeris elamislubade kehtivusajal iga-aastaselt oma eemalviibimised. Seega elamislubade kehtivusajal, 13 aasta jooksul, ei asunud ta Eestisse püsivalt elama. Kaebaja võis Eestis viibida lühiajaliselt, kuid mõnepäevast Eestis viibimist ei saa pidada püsivaks elamiseks ning Eesti eluga kohanemiseks. PPA on Eestis viibimise teemat käsitlenud ka vaidlustatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuses. Vastustaja rõhutab, et isegi doktorikraadiga Eestisse lihtsustatud tingimustel elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlusel peab olema eesmärk ning selle sätte eesmärk ei ole pelgalt doktorikraadi olemasolul elamisloa andmine. Lahendused Pluss KV OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmetel auditeerimine. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas auditeerimine eeldab doktorikraadi olemasolu. Arvestades, et taotletud elamisloa alusel Eestis elades eeldatakse, et välismaalane panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse, on kaebaja seisukoht, et tema sissetuleku tagab pension, asjakohatu. Ilmselgelt ei ole kaebaja suuteline pensionit saades ja kodus istudes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse panustama. Vastustaja peab vajalikuks veel märkida, et kinnisvara olemasolu Eestis ei ole tähtajalise elamisloa andmise aluseks. Lisaks eeltoodule on asjakohatu ka kaebaja etteheide Lahendused Pluss KV OÜ-ga kokkuleppe valesti tõlgendamise osas, kuna kaebaja ei ole selgitanud, milles PPA eksis viidatud kokkleppe tõlgendamisel ja milline oleks kokkuleppe õige tõlgendus.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsust nr 15.33.2/34-1 ja ka vastavasisulist 15.03.2023 vaideotsust nr 15.3-3.6/35 ning taotletud nende tühistamist. Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsusega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest ning 15.03.2023 vaideotsusega jäeti selle peale esitatud vaie rahuldamata. Põhivaidlus väljendub siiski tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/34-1 õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada üksnes sel juhul kui 24.01.2023 otsus nr 15.3-3.2/34-1 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta osutub õigusvastaseks. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta tehtud otsustuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidistel eeldustel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa. Kaebusest ei järeldu, et vaideotsusega oleks rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega ning ei pidanud vaide rahuldamist põhjendatuks.
14.Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.2/34-1 keelduti tähtajalise elamisloa andmisest, sest vastustaja ei pidanud tähtajalise elamisloa taotlust põhjendatuks ning seega esines elamisloa andmisest keeldumise alus vastavalt välismaalaste seaduse § 123 punktile 3. Haldusaktis on ka ekslik viide välismaalaste seaduse § 123 punktile 2, kuid teisalt on osundatud haldusakti õiguslikke põhjendusi kajastava alajaotuse punktis 6 ka sama seaduse ja paragrahvi punktile 3 ning sisuliselt on lähtutud sellest. Vastustaja on selgitanud seda veel ka käesoleva menetluse raames. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 58 ei kaasne taoliste eksimustega haldusakti kehtetuks tunnistamist (ka tühistamist), sest nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole see mõjutanud asja otsustamist.
15.Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 2 oli kaebaja taotlenud tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse § 118 punkti 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Seejuures on kaebaja tuginenud ka doktorikraadi olemasolule ning välismaalaste seaduse § 210 1 lõikele 3, mille kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks ka välismaalasele, kellel on doktorikraad, kohaldamata sama seaduse § 2102 lõikes 1 sätestatud lisatingimusi (viie järjestikuse aasta jooksul kolm aastat Eestis elamise ja hästi kohanemise nõue ja senise tegevuse kooskõla elamisloa eesmärgi ja tingimustega), tingimusel et välismaalane on omandanud kõrghariduse Eesti doktoriõppes
või välismaalase kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust doktorikraadile on hinnanud pädev asutus Eesti Vabariigi haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel selleks ettenähtud korras. Nähtuvalt haldusasja materjalist doktorikraadi olemasolus kui sellises ja ka vastavuses menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole, kuid vastustaja leiab, et antud juhul ei olnud täidetud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused ja et doktorikraadi olemasoluga seonduva regulatsiooni eesmärk ei väljendu selles, et elamisloa saaks iga välismaalane, kellel on doktorikraad, vaid see peaks olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamisega.
16.Tähtajalise elamisloa andmine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Elamisloa andmise või selle andmisest keeldumisega seonduvate vaidluste puhul on põhirõhk üldjuhul kaalutlemise küsimusel. Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata ning seda eelkõige kaalutluste piisavuse ja asjakohasuse kontekstis. Kaalutlusvigade ilmnemise korral on vaja muuhulgas hinnata kas vastava küsimuse uuel läbivaatamisel võiks haldusorgani seisukoht ka teistsuguseks kujuneda, sest kui viga või teatav vaieldavus asja otsustamist nagunii mõjutada ei võinud, siis ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud. Antud juhul on vastustaja elamisloa andmist põhjalikult kaalunud. Vastavad kaalutlused ja põhjendused sisalduvad peamiselt vaidlustatud haldusakti punktis 6. Kaalutlusvigu, vähemalt mitte olulisi kaalutlusvigu selles osas täheldada ei saa. Vastustaja põhipositsiooniga, mille kohaselt ei olnud elamisloa saamise taotlus püsivalt Eestisse elama asumiseks piisavalt põhjendatud, võib nõustuda. Samuti võib vastustajaga nõustuda, et doktorikraadi olemasoluga seonduva regulatsiooni eesmärk ei väljendu selles, et elamisloa saaks iga välismaalane, kellel on doktorikraad, vaid see peaks olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamisega. Majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamise võimalus peaks olema selgelt äratuntav ja üheselt mõistetav. Antud juhul see vastustaja jaoks piisavalt äratuntav ei olnud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud haldusakti ning vastava vaideotsuse tühistamiseks alust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega menetluskulude väljamõistmise küsimust antud juhul ei tõusetu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.