X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2024 otsuse nr ERESID-358096 tühistamiseks ja kohustamiseks rahuldada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määruse resolutsiooni punkt 1.
Teha asjas uus määrus, millega piirata X juurdepääsu Politsei- ja Piirivalveameti 12.03.2024 dokumendile „E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus“, samuti vastustaja määruskaebuse 21.05.2024 täiendusele, ning kuulutada asja menetlus nimetatud dokumentide osas kinniseks.
Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 88 lg 5).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 24.01.2024 otsusega nr ERESID-358096 isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 206 lg 2 p 1 alusel Xle e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest, sest ta ohustab avaliku korda või riigi julgeolekut. ITDS § 207 lg 4 kohaselt on otsuses märgitud vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 tulenev õiguslik alus.
3-24-531
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 22.02.2024 kaebuse PPA 24.01.2024 otsuse nr ERESID358096 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks rahuldada e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlus.
3.PPA esitas 21.03.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse piirata kaebaja juurdepääsu PPA 12.03.2024 dokumendile „E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus“.
4.Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2024 määrusega vastustaja 21.03.2024 taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh avaliku korra tagamiseks, HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Menetlusosalise toimikule juurdepääsu õiguse piiramisel piiratakse tema põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2). Juurdepääsu tõenditele võib piirata, eeldusel et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23–24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-19-206, 28.07.2022 määrus nr 3-22-774 p 6, 18.11.2022 määrus nr 3-22-950, p 10, 13.07.2023 määrus nr 3-23-26, p 9). E-residendi menetluste taktika ja meetodite avalikustamine lihtsustaks isikutel oma taustaandmete varjamist või variidentiteedi loomist, mis nõrgestab riigi võimet kuritegude vastases võitluses. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2019 määruses nr 3-19-206 (p 14) leidnud lausa, et menetlustaktika alla kuulub ka avalikest allikatest informatsiooni otsimine taotleja kohta, kuivõrd ei saa automaatselt eeldada, et taotleja on teadlik avalike andmete ja allikate kasutamisest e-residendi digi-ID taotluse menetlemisel, samuti sellest, et PPA on seda infot töödelnud. Selline menetlustaktika on e-residentsuse menetlustes olulise tähtsusega, mistõttu on põhjendatud PPA vajadus hoida teavet avalikkuse eest varjatuna (vt ka avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 51). Lisaks esineb kaalukas vajadus avaliku korra kaitsmiseks tagada PPA-le võimalus teha eresidentsuse programmi üle tõhusat järelevalvet (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 määrus nr 3-22-950, p 17), siis tuleb vaidlusaluse teabe saladuses hoidmises pidada kaalukamaks kaebaja huvist selles osas asja materjalidega tutvuda. Ehkki see piirab kaebaja võimalust esitada sisulisi vastuväiteid vaidlustatud otsusele, on tema õiguste kaitseks piisav, et dokumentidega tutvub kohus, kes peab kontrollima vaidlustatud haldusakti seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, menetluslikest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (vt HKMS § 158, Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2023 määruse nr 3-23-26 p 13).
2(4)
3-24-531 Kohus on enamikel juhtudel analoogsed taotlused rahuldanud, hinnates teabe avalikustamisest tulenevat ohtu kõrgemaks isikute õigusest tutvuda täies mahus toimikuga. Siinsel juhul leiab kohus, et vajadus teavet varjata ei ole sedavõrd suur. Kaebaja on märkinud kaebuses, et haldusmenetluses paluti tal kommenteerida ajaveebi nimega Canary Mission, mis kirjutas kaebajast artikli. Kohtule ei nähtu vajadust varjata kaebaja enda eest samu andmeid, mille kohta vastustaja on kaebajalt küsinud seisukohta. Kohus möönab, et mõnel juhul võib see, kui eresidentsuse taotlejad saavad teada, et tuginetakse ka avalikele allikatele, tuua kaasa selle, et isikud asuvad oma tegevust rohkem varjama. Samas siinsel juhul ei ole tegemist kaebaja enda avaldatud tekstidega. Osade varjatud tekstilõikude puhul ei ole tegemist PPA meetodite ega taktikaga, vaid kaalumise ja põhjendamisega.
5.Politsei- ja Piirivalveamet palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.05.2024 määruse resolutsiooni p 1, millega jäeti PPA 21.03.2024 taotlus rahuldamata. PPA palub keelata kaebajal tutvuda PPA 12.03.2024 dokumendi terviktekstiga ja lubada tutvuda üksnes selle väljavõttega. Ühtlasi palub PPA keelata kaebajal tutvuda PPA 21.05.2024 määruskaebuse täiendavate põhjendustega. Tallinna Halduskohus on eksinud HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 kohaldamisel. Siinsel juhul on riigi huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks ilmselgelt kaalukam kaebaja õigusest tutvuda menetlusdokumentidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, mis on toodud halduskohtu määruse punktides 3 ja 4, ega korda neid.
8.E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja positsioon on õiguslikult nõrk (võrreldes nt põhiõigustega). E-residendi digitaalset isikutunnistust väljastatakse riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool Eestit elava ja Eestiga mistahes muid sidemeid mitte omava isiku õigusi või huve. See tuleneb ITDS § 205 lg-st 2, mille kohaselt on e-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Juhul kui seaduses poleks ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse instituuti, poleks Eestis mitteviibival välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda, et Eesti riik väljastaks talle isikut tõendava dokumendi, mis hõlbustab Eestis asjaajamist.
9.Küll on isikul menetluslik õigus nõuda, et tema taotlust lahendaks kooskõlas ITDS-is ettenähtud nõuetega. E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel on ohuja põhjendamislävend madal, tulenevalt taotleja nõrgast õiguslikust positsioonist. Lisaks, kui Eesti digitaalse dokumendiga peaks sattuma e-teenuseid kasutama isik, kellel on kuritegelikud huvid, on Eesti riigi võimalus tema üle järelevalvet teha ja süüteomenetlust toimetada väga piiratud. Isikutunnistuse mitte-eesmärgipärane kasutamine loob aga omakorda võimaluse seada kahtluse alla Eesti riigi ja tema väljastatavate dokumentide usaldusväärsus, sh rahvusvaheliselt. Seetõttu ei pea keeldumise aluseks olev kahtlus olema iseäranis tugev. Ringkonnakohus leiab, et seadusandja on e-residendi programmi loomisel ja riskide hindamisel võtnud teadlikult 3(4)
3-24-531 arvesse seda, et avaliku korra kaitse huvides on võimalik piirata taotlejatle keeldumise asjaolude avaldamisest (ITDS § 207 lg 3 p 4). Muu hulgas on oluline piirata sellise teabe avaldamist, millest halduseväline isik saab järeldada PPA poolt oma uurimiskohustuse täitmiseks tehtud pingutusi (vrdl Riigikohtu määrus asjas nr 3-23-671, p 16). Seepärast tuleb nende andmete kohtumenetluses avaldamisel olla iseäranis ettevaatlik asjades, kus PPA jättis taotluse rahuldamata alusel, et isik võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eksinud kaebaja huvi ning avalike huvide kaalumisel, pidades siinse vaidluse asjaolusid oluliselt erinevateks analoogsetest asjadest, kus kohtud on siiamaani pidanud põhjendatuks piirata isikute õigust tutvuda PPA keelduva otsuse põhjendustega. Esiteks on kaebajale avaldatud otsuse väljavõte, s.o ta üldjoontes teab, mille kohta vastuväiteid esitada. Teiseks, PPA uurimiskohustuse täitmiseks tehtavate pingutuste ulatuse kohta võimaldab järeldusi teha ka teave, mille kaebajale avaldamiseks on halduskohus vastustajat kohustanud. Küsimus ei ole ainult selles, et kaebajale saab teatavaks asjaolu, et PPA on tuginenud avalikule allikale ja mis on kaebajale nagunii teada. Ringkonnakohus nõustub selles osas PPA määruskaebuse täienduses esitatud põhjendustega. Lisaks on halduskohus jätnud poolte huvide väärtustamisel tähelepanuta, et toimikuga tutvumise õigus on eeskätt vajalik selleks, et kaebaja saaks kaitsta kohtumenetluses oma õigusi. Halduskohus aga pidas juba praeguses menetlusstaadiumis asjaolusid sedavõrd selgeks, et PPA otsuse kõiki põhjendusi kaebajale avaldamata ja kaebajale vastamise võimalust andmata tagastada kaebus väheste eduväljavaadete motiivil. Olukorras, kus kohus ei hakka kaebust sisuliselt menetlema, on kaebaja huvi tutvuda toimikuga veelgi vähem kaalukam. Samas esineb oluline vajadus avaliku korra kaitsmise eesmärgil mitte avaldada täpsemat infot PPA tehtava kontrolli asjaolude kohta. Seetõttu tuleb vaidlusaluse teabe saladuses hoidmise vajadust pidada kaalukamaks kaebaja huvist selles osas asja materjalidega tutvuda.
11.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus PPA määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 03.05.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teeb asjas uue määruse, millega rahuldab PPA taotluse piirata kaebaja õigust tutvuda PPA 12.03.2024 dokumendi terviktekstiga. Lisaks tuleb piirata kaebaja õigust tutvuda 21.05.2024 määruskaebuse täiendavate põhjendustega.
12.Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 2 lg 7). Samadel põhjustel, miks tuleb piirata kaebaja õigust tutvuda dokumentidega, tuleb samade dokumentide osas menetlus kuulutada HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.