Keskkonnaõigus

hiljemalt

10.06.2024

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-22-1035 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1035 karjääri avamine õigustatud, sest selleks puudub riigi huvi. Vald soovib saada varustuskindluse arvutust. Taotluse seletuskirjas on toodud ligipääs Karjääri tee kaudu. Seega suureneb liikluskoormus avalikult kasutatavatel teedel. Oluliselt võib halveneda ligipääs Vesa ja Sauepõllu (katastritunnus 42301:005:0240) kinnistutele, mis kasutavad juurdepääsuks Karjääri teed. Kokkuvõttes puudub vallal veendumus, et maardla rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega avaldu mõju kohalike inimeste elukvaliteedile.

3-22-1035 vastupidist. Korralduses puudub põhjendus, miks kaebaja selgitused kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või mille alusel ja milliste täiendavate uuringute tegemist peetakse vajalikuks. Vastustajal oleks tulnud vähemalt välja selgitada asjaolud, millel tema väited põhinevad, ja vajadusel küsida taotlejalt täpsemaid andmeid (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18). Väide, et kohalikud elanikud kasutavad karjääri ala marja- ja seenemetsana, ei ole valla üldplaneeringut arvestades asjakohane. Kaevandamisloa taotluse kooskõlastamata jätmiseks ei piisa üksnes üldsõnalisest viitest asjaolule, et kohalikud elanikud on avaldanud vastuseisu kaevandamisele (vt haldusasjad nr 3-14-52456 ja nr 3-15-573). Kaevandamisloa andmist ei välista see, et Harju maakonnaplaneeringus on kaevandusala määratud rohelise võrgustiku tuumikalana (Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 19). Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuusalu Vallavalitsus andis 22.09.2022 korraldusega nr 465 KMG OÜ-le nõusoleku liivakarjääri rajamiseks ja ehitusliiva kaevandamiseks Kalajärve IV liivakarjääris. Valgejõe liivakarjäär ja Kalajärve IV liivakarjääri üks lahustükk asuvad mõlemad Valgejõe külas ning neis kavandatavad tegevused on samad.

3-22-1035 kohustamisnõude kaebetähtaja (resolutsiooni p 3) ja jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5). Kaevandamisloa kooskõlastamisel on KOV-l lai kaalumisruum ning kohus võib sekkuda juhul, kui KOV on lähtunud lubamatutest või asjakohatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). Otsustades selle üle, kas anda nõusolek kaevandamisloa taotlusele, tuleb KOV-l lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes mh keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 10). Vastustaja võttis keeldumisel aluseks kohalike elanike ja huvigruppide seisukohad kaevandamise võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale, veerežiimile ja liikluskoormusele, samuti viitas müra ja tolmu kui häiringute mõju puudulikule hindamisele kaebaja taotluses ning sellest tekkinud kahtlustele võimalikust ülemäärasest mõjust. Need kaalutlused on asjakohased, sest seonduvad kohaliku elu küsimustega ja kohalike elanike elukeskkonnaga. Kaebajaga saab nõustuda, et osa vaidlusaluse korralduse väiteid on asjassepuutumatud ja üldsõnalised, kuid need ei mõjutanud lõpptulemust. Korralduses on mh märgitud, et pidev vibratsioon häirib kohalikku looduskeskkonda ja mõjutab selle liigilist koosseisu, kuid pole arusaadav, millest vastustaja hinnangul vibratsioon tekib. Kaebaja taotles luba liiva kaevandamiseks ning taotluse seletuskirjas on negatiivsete mõjudena märgitud müra ja tolm. Valgejõe liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kohaselt ei teki kavandatava tegevuse käigus keskkonnale kahjulikku vibratsiooni, sest karjääris ei toimu lõhketöid ja kasutatavad mäemasinad ei tekita vibratsiooni (dtl 59). Seega on vastustaja väide vibratsioonist hüpoteetiline. Ekslik on vastustaja väide, et tal ei ole õiguslikult võimalik anda kaevandamisloale kooskõlastust enne valla üldplaneeringu kehtestamist. Ka siis, kui KOV-le on esitatud keskkonnaloa taotlus arvamuse saamiseks ilma KMH-ta (kui see on seadusest tulenevalt kohustuslik), tuleb KOV-l anda MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamus (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 25). Seejuures on KOV-l väga lai kaalumisruum ja pole välistatud, et arvamuse andmisel võetakse arvesse ka menetluses olevat üldplaneeringu lahendust. Siinsel juhul on vaidlusaluses korralduses märgitud, et kaebaja taotlus on kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas. Väidet, et menetluses olev üldplaneering välistab kooskõlastuse andmise, pole esitatud ka 07.04.2022 vaideotsuses. Seega on tegemist alles kohtumenetluses esitatud väitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Asjasse ei puutu see, kuidas ja millise metoodikaga on arvutatud liivakarjääri suuruseks 24,87 ha. Üksnes kaebajal on õigus otsustada, millises ulatuses ta kaevandamisluba taotleb. Vaidlusaluses korralduses on heidetud ette, et kaebaja taotluse seletuskirjas on toodud välja hinnangud mürale, tolmule ja pinnaveele, kuid puuduvad järelduste aluseks olnud viiteid ja allikaid. Kuigi taotletava tegevusega kaasneb müra, jääb see taotluse seletuskirja kohaselt normide piiridesse. Taotluse seletuskirjas on selgitatud, et arvestuslik kombineeritud maksimaalne müratase jääb elamu juures alla lubatud päevast piirnormi; öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada; mürataseme 54 dB arvutamisel on võetud aluseks, et müraallikad koos mäetööde aja ning suunaga on karjääri planeeritava töötamise perioodil lühikest aega lähimas punktis; pesemis- ja sõelumiskompleks, ekskavaator, kallur ja kopplaadur ei tööta korraga ühes kohas, seega alaneb müratase lähima elamu juures veelgi ning mürataseme vähendamisel saab leevendava meetmena transpordivahendite liikumise kiirust vähendada. Seejuures on viidatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel oleks saanud vastustaja küsida kaebajalt müramõõtmiste kohta täpsustavaid andmeid (vt Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18). Ka siis, kui vastustaja ei küsinud täiendavat teavet, oleks ta pidanud hindama, kas taotluse seletuskirjas või geoloogilise uuringu aruandes välja pakutud leevendusmeetmed on piisavad. 5(15)

3-22-1035 Nii näiteks on geoloogilise uuringu aruandes märgitud, et masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala ümbritsev mets, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkke valle. Vastustaja ei ole neid leevendusmeetmeid analüüsinud. See ei tähenda, et vastustaja pidi ise tegema ulatuslikke keskkonnauuringuid, vaid analüüsida tuli kõiki taotlusele lisatud asjakohaseid materjale ja uuringuid ning anda kooskõlastus nendest lähtuvalt. Vastustaja sai tutvuda keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vaidlusaluses korralduses on viidatud ka võimalikule tuulekoridorile pärast ulatuslikke raieid ning sellest tulevale müra suurenemisele Vesa kinnistul. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et tulevane karjääriala on valdavalt kaetud männimetsaga, tulevase karjääri põhjaosas on lageraielank, kuhu on istutatud männiistikuid, ning esmalt tuleb mets raadata ning eemaldada kännud ja männiistikud. Seega ei saa pidada viiteid mürataseme tõusule võimaliku tuulekoridori tagajärjel ilmselgelt asjakohatuteks. Kokkuvõttes oleks võinud vastustaja argumendid seoses võimaliku müraga olla põhjalikumad, kuid need olid asjakohased. Vaidlustatud korralduses ei ole hinnatud tolmuga kaasneva negatiivse mõju leevendusmeetmeid. Taotluse seletuskirjas on märgitud, et karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja laoplatse tuleb kuiva ilmaga niisutada ning karjääris on plaanis kasutada mobiilset sõelumiskompleksi, kuid vastustaja ei ole neile seisukohtadele tähelepanu pööranud. Seetõttu on üldsõnalised vastustaja argumendid seoses tolmuga kaasnevate negatiivsete mõjudega looduskeskkonnale. Kaebajaga ei saa aga nõustuda selles, et kõik vastustaja argumendid karjääriga kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest ja mõjust kohalike inimeste elukvaliteedile on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata. Vastustaja on õigesti selgitanud, et keskkonnakaitselised ja kohalike elanike huvidest lähtuvad kaalutlused põimuvad vastustaja pädevusse kuuluva kohaliku huviga ning seetõttu võib KOV anda hinnangu, millist mõju võib kaevandamine avaldada kohalike elanike elukvaliteedile. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal. Siinsel juhul on taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,87 ha, sh mäeeraldise pindala 20,70 ha. Seega ei olnud tegu olulise keskkonnamõjuga KeHJS § 6 lg 1 p 28 järgi, kuid see ei tähenda, et taotletava tegevusega ei kaasneks mingil juhul olulist keskkonnamõju. KeA-l tuleb alati anda eelhinnang keskkonnamõju olulisusele (KeHJS § 6 lg 2 p 2). Kui KeA leiab, et kavandatav tegevus toob eeldatavasti kaasa olulise keskkonnamõju, tuleb algatada KMH (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Vastustajale edastatud taotlusele polnud lisatud KMH eelhinnangut, mistõttu ei saanud vastustaja arvamuse andmisel sellest lähtuda. Seetõttu ei ole asjakohatu vastustaja tuginemine keskkonnamõjude hindamata jätmisele. Veelgi enam, eeltoodu tähendab, et vastustaja kaalutlused kaevandamisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest keskkonnale ei saa olla oma mahult ja ulatuselt võrreldavad olukorraga, kus talle on koos kaevandamisloa taotlusega edastatud ka KMH aruanne või eelhinnang. Seega oli vastustajal keeruline süvitsi analüüsida taotluses märgitud leevendusmeetmete piisavust. Täiendavalt on vastustaja 06.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et paikkonnas elavad nt metsis, Euroopa naarits, ilves, jäälind, musträhn, vaenukägu, nahkhiired ja sookurg. Samuti on vastustaja selgitanud, et Valgejõe liivamaardla asub osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal, mis kattub ürglooduse objektina arvel oleva Põhja-Kõrvemaa liustikutekkeliste pinnavormide alaga; maardlast põhjas asub Lahemaa rahvuspark; lõunapoolse lahustüki piirkonnas on metsise elupaik; lisaks on piirkonnas III kategooria kaitsealuseid liike ja pärandkultuuriobjekte; maardlast ida pool on Valgejõe kalda piiranguvöönd. Kuigi vastustaja ei ole viidanud ühelegi uuringule, millest nähtuksid taotletava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale, sh piirkonnas asuvatele looduskaitse6(15)

3-22-1035 ja hoiualadele ning Lahemaa rahvuspargile, on vastustaja viidanud, et vald on juba rajanud karjääri keskkonnariskide ja -ohtude reservatsioonidega ning see on eelduslikult kaasa toonud ka teatava negatiivse mõju. Seega tugineb vastustaja varasemale kogemusele samasse piirkonda karjääri rajamisel. Siiski ei ole vastustaja täpsustanud, millist konkreetset maardlat silmas peetakse. Veelgi enam, nagu ka kaebaja on märkinud, on taotletavat kaevandamisluba hõlmav ala üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja kruusamaardla. Seetõttu oleks vastustaja pidanud olema konkreetsem ning selgitama, millist konkreetset maardlat silmas peetakse. Teisalt on ilmne, et kaevandamine avaldab mõju looduskeskkonnale, kui taotletav mäeeraldis asub kinnistul, mis ulatub looduskaitsealale (Maa-ameti geoportaali järgi Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale). Kaevandamistegevuse mõju looduskaitsealal pesitsevatele liikidele ei ole taotluse seletuskirjas analüüsitud. Seal on üksnes nenditud, et taotletava liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega nende kitsendusi. Ometi nähtub Maa-ameti kaardirakendusest, et Koitjärve metskond 5 kinnistu osal, mis ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, asuvad III kategooria kaitsealused liigid. Ühtlasi ei ole analüüsitud, kas ja kuidas võib kaevandamine mõjutada Lahemaa rahvuspargis elavaid ja pesitsevaid liike. Nii Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kui ka Lahemaa rahvuspark on Natura 2000 alad. Seega puudub kogumis hinnang lähedal asuvate looduskaitsealade kohta. Seetõttu ei saa pidada vastustaja argumente kaevandamise võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale ilmselgelt asjakohatuteks või hüpoteetilisteks. Esmapilgul näib vastuoluline vastutaja väide, et valla väärtused on Lahemaa rahvuspark, Natura 2000 alad ja matkarajad ning täiendavate kaevanduste rajamine valla territooriumile ei ole kooskõlas valla väärtuste säilimise ja arengu perspektiiviga. Samas on vastustaja pärast kaebaja taotluse kooskõlastamisest keeldumist andnud kooskõlastuse teisele ettevõtjale kaebaja taotletavast karjäärist vaid 4,5 km kaugusel asuvas maardlas (Kalajärve IV liivakarjäär Loksa metskond 421 kinnistul, katastritunnus 35301:001:1666) liiva kaevandamiseks hinnanguliselt samas mahus, kui kaebaja taotles (dtl 179). Vastustaja ei ole selgitanud, miks selle uue kaevanduse rajamine on valla väärtustega kooskõlas. Maa-ameti kaardirakendusest nähtuvalt asub aga Kalajärve IV liivakarjääri vahetus läheduses veel aktiivseid kaevandusi, kuid kaebaja taotletud mäeeraldise vahetus läheduses ei paikne aktiivseid karjääre. Samuti ei ulatu Loksa metskond 421 kinnistu ühelegi looduskaitsealale. Kaebaja leiab, et Harju maakonnaplaneering ei välista kooskõlastuse andmist, sest kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist maardla alaga. On tõsi, et ainuüksi väide, et tegemist on rohelise võrgustiku tuumikalaga, ei välista kaebaja taotlusele nõusoleku andmist. Samas ei olnud see vastustaja ainuke väide, vaid see toetab argumenti võimalikust negatiivsest ülemäärasest mõjust kaitstavatele III kategooria liikidele. Seetõttu ei ole väide ilmselgelt asjakohatu. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsuse nr 3-14-52456 p-s 21 toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest selles asjas oli KOV-l arvamuse andmiseks kasutada ka KMH aruanne. Kokkuvõttes on vastustaja argumendid võimalikust negatiivsest ülemäärasest mõjust looduskeskkonnale piisavad ja põhjendatud. Asjakohane ja kaalukas argument on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 17). Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et Vesa kinnistu tarbevett ammutatakse allikatest ja kinnistule on rajatud tiigid, kuhu on soetatud kalad; vastustaja ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et kaevandamine võib negatiivselt mõjutada ca 580 m kaugusel Vesa kinnistul asuvas majapidamises elavate inimeste elu ja tervist. Puudub kahtlus, et kaevandamine kinnistust ca 580 m kaugusel võib mõjutada pinnaveerežiimi. Kuigi taotluse seletuskirjas on märgitud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt välja, oli 7(15)

3-22-1035 vastustajal keeruline hinnata võimalikku negatiivset mõju põhjaveerežiimile põhjalikumalt. Seega on vastustaja põhjendatult viidanud, et puudub veendumus, et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Tegemist on olulise küsimuse ja ülemäärase mõjuga kohalike elanike elukeskkonnale. KeA leidis Kalajärve IV liivakarjääri KMH eelhinnangus, et kui vett kaevandamise eesmärgil karjääri alalt ei kõrvaldata ega juhita karjäärialalt kõrvale, siis kaevandamine ei mõjuta oluliselt põhjaveetaset, kuid vastustaja ei saanud sellest korralduse andmisel lähtuda. Maavara varustuskindlustuse üle ei saa KOV otsustada, kuid sellele argumendile võis vastustaja siiski tugineda (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247, p 31). Vastustaja on viidanud Kuusalu vallas asuvatele aktiivsetele maardlatele. Kui neist piisab maavara kaevandamiseks, siis ei ole Valgejõe külla uue karjääri rajamine kohalike elanike huvides. Kaebaja väidab, et vastustaja on kohelnud teda põhjendamatult halvemini kui KMG OÜ-d, kelle kaevandamisloa taotlusele andis vastustaja nõusoleku. Need isikud olid aga erinevas olukorras. Valgejõe liivakarjäär, mis asub Koitjärve metskond 5 kinnistul, ulatub osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale. Tegemist on olulise faktiga, millest võib sõltuda hinnang keskkonnamõjudele. Vastustaja 22.09.2022 korraldusest nr 465 ei nähtu ka, kas kohalikud elanikud või huvigrupid vaidlesid Kalajärve IV liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele vastu või mitte. Kaebaja taotlusele olid kohalikud elanikud vastu. Kokkuvõttes on ilmne, et taotletav tegevus (liiva kaevandamine) võib avaldada olulist mõju piirkonnas elavatele ja pesitsevatele looma- ning linnuliikidele, samuti ei ole välistatud põhjaveerežiimi muutus ning kaevandamisest tekkiv ülemäärane mõju lähedal asuvale Vesa kinnistule, samuti mõjutab liikluskoormuse tõus kohalike elanike elukeskkonda. Need kaalutlused on piisavad, et lugeda vastustaja 10.02.2022 korraldus õiguspäraseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-1035 tasakaalustaksid väidetavaid negatiivseid mõjusid. Kaebaja õiguste ja huvidega pole arvestatud. Kohus võttis pärast asja arutamise lõpetamist toimikusse uusi tõendeid (Maa-ameti kaardirakenduse väljavõtted) ning tegi neist ebaõigeid järeldusi. Kohtu etteheide kaebaja taotluse puudustele ei ole põhjendatud. Kaebaja märkis taotluse seletuskirjas õigesti, et taotletava Koitjärve metskond 5 kinnistul asuva Valgejõe liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega tehnorajatisi või nende kitsendusi. Halduskohus pole ka selgitanud, millisest õigusaktist tulenevalt oleks kaebaja pidanud lisama taotlusele hinnangu läheduses asuvate looduskaitsealade kohta ning analüüsima mh, kas ja kuidas võib kaevandamine mõjutada Lahemaa rahvuspargis elavaid ja pesitsevaid liike. Keskkonnamõjude hindamise vajaduse üle otsustab KeA. Halduskohus ei arvestanud ka, et nt Loksa metskond 421 kinnistul, kus asub Kalajärve IV liivakarjäär, leidub mitmeid III kaitsekategooria liike ning see karjäär asub Lahemaa rahvuspargile lähemal kui taotletav liivakarjäär. Halduskohus oletas, et vastustaja võis nõustuda Kalajärve IV liivakarjääri rajamisega seetõttu, et selle läheduses on veel aktiivseid maardlaid, kuid sellele põhjendusele ei ole vaidlustatud korralduses tuginetud. Seega pole halduskohus ümber lükanud väidet, et kaebajat on koheldud põhjendamatult halvemini kui teist ettevõtjat. Halduskohus hindas kaebaja väiteid valikuliselt. Kaevandamist välistav planeering ei muudaks kaevandamisluba õigusvastaseks ega annaks alust keelduda selle andmisest (Riigikohtu 28.02.2007 otsus nr 3-3-1-86-06, p 27; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 19). Planeeringute muutmine ei ole välistatud. Korralduses pole selgitatud, kas ja kuidas kaebaja tegevus reaalselt takistaks planeeringuga seatud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 11.11.2015 otsus 3-3-1-37-15, p 17). Nagu märgitud, ei saa takistuseks olla KMH aruande puudumine. KOV pidi tegema kaalutletud ja motiveeritud otsuse, hoolimata KMH aruande puudumisest. Viide Harju maakonnaplaneeringule on samuti liialt üldine. Korralduse põhjal ei ole äratuntav, et kaevandamisloa andmine võiks mõjutada valla elanike elu või hobisid (nt jahipidamist) või mõjutaks keskkonda selliselt, et seda saaks pidada KOV õiguste rikkumiseks. Piisav pole üksnes viide kohalike elanike vastuseisule. Kohus ei saa hakata korraldust sisustama ja põhjendama vastustaja asemel, kuid just seda on halduskohus teinud. Halduskohtu seisukoht, et kaevandamine mõjutab pinnavee režiimi ja tegemist on ülemäärase mõjuga kohalikule elukeskkonnale, ei põhine tõenditel ning on vastuoluline. Korralduses puuduvad selle kohta muud põhjendused peale kohalike elanike väidete refereerimise. Kaebaja taotluses oli selgitatud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt välja. Kuna veetase on kogu alal suhteliselt ühtlane, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkondlikku põhjavee toitumist ja seega ka veetaset. Veetaset jääb endiselt mõjutama erinevate aastaaegade sademete hulk. Sette ja teiste saasteainete kaaskanne eesvooludesse puudub, sest kaevandamise eesmärgil ei juhita vett eesvoolu. Samuti ei toimu peenosakeste infiltreerumist põhjavette. Seetõttu puudub kaevandamise mõju 0,75 km kaugusele jääva Valgejõe veekvaliteedile ja Valgejõe hoiualale. Kohtu vastupidine seisukoht ei põhine tõenditel. Kaebaja selgitas taotluses, et ka veealust varu kaevandatakse veetaset alandamata, mistõttu ei saa see oluliselt mõjutada põhjavee režiimi ja seeläbi ka kohalikke kaevusid. Kaevandamisel ei oleks mõju ka vee kvaliteedile. Sama kinnitas KMH hinnang Kalajärve IV liivakarjääris. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks kaebaja väited ja tõendid ei ole asjakohased või piisavad. Halduskohtu seisukohad seoses varustuskindlusega on vastuolulised ja väärad. Maavarade kaevandamise üle lõpliku otsuse tegemine on riigielu küsimus (Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 25), mistõttu ei saa vastustaja langetada selles osas lõplikku otsust. See võib olla lisaargument, kuid siis peab KOV viima end ajakohaste ja usaldusväärsete andmete 9(15)

3-22-1035 põhjal kurssi, milline on eeldatav riigi huvi (Riigikohtu 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247). Vastustaja on sisustanud riigi eeldatavat huvi paljasõnaliste ja ebaõigete väidetega. MKM-i 19.04.2022 kirja kohaselt oleks kaevandamisloa andmine põhjendatud nii kuivatustehase varustamiseks toormaterjaliga kui ka teedeehituseks ning otsakorral on just suureteraline materjal. Halduskohus jättis selle kirja tähelepanuta. Halduskohus eksis, kui leidis, et vald ei kohtle ettevõtjad põhjendamatult ebavõrdselt. Halduskohus pidas oluliseks, et Valgejõe liivakarjäär, mis asub Koitjärve metskond 5 kinnistul, ulatub osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale, kuid see väide on väär. See karjäär ei asu ka Lahemaa rahvuspargi alal ning karjääri asukohas puuduvad III kategooria kaitsealused liigid. Samas Loksa metskond 421 kinnistul, kus asub Kalajärve IV liivakarjäär, asuvad III kategooria kaitsealused liigid ja see asub Lahemaa rahvuspargi vahetus läheduses. Halduskohtu seisukoht, et vald toetas Kalajärve IV liivakarjääri põhjusel, et vahetus läheduses on veel aktiivseid maardlaid, läheb vastuollu vastustaja seisukohaga, et aktiivseid maardlaid on piirkonnas liiga palju. See, et kohalikud elanikud tunnevad huvi karjääris kavandatava tegevuse vastu, ei ole erakordne ega välista seda, et kaebajat peab kohtlema võrdselt teiste ettevõtjatega. Kaebaja on ära näidanud, et tema olukord on võrreldav ettevõtjaga, kes soovis kaevandada Kalajärve IV liivakarjääris. Üllatuslik ja ekslik on halduskohtu väide, et keeldumist õigustab liikluskoormuse tõus. Kaebaja selgitas, et kavandatav tee asub Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses ja mõju kohalikule liiklusele Karjääri teel sisuliselt puudub. Liivakarjääri juurdepääsuks ei mööduta Vesa kinnistust. Ainuüksi sellest, et kellegi elukoht asub liivakarjääri läheduses, ei saa järeldada mõju temale. Vastustaja ei saa asuda kaitsma Vesa vm kinnistute omanike subjektiivseid õigusi, sest neil isikutel on võimalik ise vaidlustada keskkonnaluba.

jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata,

jäädes

varasemate

Vastustaja pädevuses oli hinnata, millist mõju avaldab kaevandamine kohalike elanike elukvaliteedile, sh võis ta hinnata keskkonnaalaseid argumente. MKM-i juhendi kohaselt on vajalik varustuskindlus tagatud. Kaebaja ja KMG OÜ erinevat kohtlemist õigustas see, et Kalajärve IV karjäärist hõlmas Kuusalu valda vaid väike osa (5,23 ha lahustükk), lähim majapidamine asus sellest 700 m kaugusel, juurdepääs karjäärile ei mõjutanud ühtki kohalikku elanikku, KMG OÜ taotluses toodud selgitused mõjust läheduses paiknevate kinnistute veevarustusele olid oluliselt põhjalikumad ning KMG OÜ taotluse puhul ei esitanud kohalikud elanikud vastustajale ühtki pöördumist.

3-22-1035 elamud olid 50 m kaugusel. KOV pädevuses ei ole hinnata varustuskindluse küsimust. Halduskohtul on siiski õigus selles, et mõju piirkonna veerežiimile on seotud kohalike elanike elukeskkonnaga, mistõttu pole selle hindamine ainult KeA pädevuses. Ekslikud on aga halduskohtu järeldused, et kaevandamine mõjutab pinnavee režiimi ja tegemist on ülemäärase mõjuga kohalike elanike elukeskkonnale. Taotluses on seda asjaolu piisava põhjalikkusega käsitletud. Kaebaja märkis õigesti, et halduskohtu otsus on mitmes aspektis vastuoluline. Mis puudutab raiest tekkivat tuulekoridori ja müra, siis modelleerimisel tavaliselt arvestataksegi müra levimist vaba helivälja tingimustes ning metsa ei käsitata modelleerimisel müratõkkena, sest metsa võidakse langetada. Kohus märkis, et vastustaja ei hinnanud nõuetekohaselt tolmu vähendamise meetmeid, kuid seejärel märkis, et see siiski ei mõjutanud kooskõlastuse tulemust. See võib tekitada olukorra, kus KOV-d hakkavad oma keelduva sisuga arvamusse n-ö igaks juhuks kokku kuhjama kõikvõimalikke argumente neid sisuliselt põhjendamata. Halduskohus viitab, et vastustaja oleks pidanud küsima kaebajalt vajadusel täiendavat infot ning hindama seletuskirjas toodud asjaolusid, kuid hiljem leiab, et see oli vastustaja jaoks siiski liiga keeruline. Kohtul on iseenesest õigus, et leevendusmeetmete asjakohasust ja piisavust peab hindama KeA, kuid kui KOV viitab kaevandamise negatiivsetele mõjudele, saab ta juhtida tähelepanu ka sellele, milliste tegurite mõju võiks olla vaja vähendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-22-1035 Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi. Kaevandamise keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus lasub eelkõige KeA-l kui loa andjal. Kooskõlastuse andmine ei eelda KOV-lt põhjalike keskkonnauuringute tegemist. Siiski tuleks tal selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajaduse korral küsida taotlejalt täpsemaid andmeid. Sellisel juhul on taotlejal võimalik KOV väiteid enda selgituste või uuringutega kinnitada või ümber lükata. Lisaargumendina võib kaalumisel arvestada sellega, kas piirkonnas on maavara varustuskindlus tagatud.

3-22-1035 kaevandamisloa andmist ei otsusta KOV, toetab maakonnaplaneering 10.02.2022 korralduses väljendatud eesmärki vältida kohalike elanike elukeskkonna halvenemist seeläbi, et kavandataval kaevandamisalal säilitatakse rohelise võrgustiku tuumala osaks olev mets.

3-22-1035 liivakarjääri KMH eelhinnanguga, mille kohaselt ei mõjuta kaevandamine seal oluliselt põhjaveetaset. Täiendav teave ei muuda vastustaja argumenti tagantjärele asjakohatuks.

3-22-1035 kohtumenetluses mh välja toonud, et Kalajärve IV karjäärist hõlmas Kuusalu valda vaid 5,23 ha suurune lahustükk (kaebaja puhul on liivakarjäär koos teenindusmaaga 24,87 ha, sh mäeeraldis 20,70 ha), KMG OÜ taotluses toodud selgitused mõjust läheduses paiknevate kinnistute veevarustusele olid oluliselt põhjalikumad ning KMG OÜ taotluse puhul ei esitanud kohalikud elanikud vastustajale ühtki pöördumist. Need on asjakohased põhjused kaebaja ja KMG OÜ erinevaks kohtlemiseks.

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.