EMG Karjäärid OÜ kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 korralduse nr 87 õigusvastasuse tuvastamiseks, Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse nr 197 tühistamiseks ning Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks vaatama uuesti läbi EMG Karjäärid OÜ kaevandamisloa taotlus Kaebaja EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374), volitatud esindaja v.adv Tõnis Juurmann
Menetlusosalised
Vastustaja Kuusalu vald, esindaja Tiia-Liis Jürgenson Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Jätta kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse nr 197 tühistamist.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-22-1035
182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.EMG Karjäärid OÜ edastas 12.11.2021 Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse maavara kaevandamiseks Valgejõe liivakarjääris (edaspidi Taotlus) (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 12.11.2021 T/KL-1010301). Taotluse esemeks on Valgejõe liivakarjäär, mis asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Valgejõe külas Koitjärve metskond 5 kinnistul (katastritunnus 35301:001:1753). Viidatud kinnistu on riigiomandis ning jääb Riigimetsa Majandamise Keskuse valitsemisalasse. EMG Karjäärid OÜ taotleb Valgejõe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba Valgejõe liivamaardla aktiivse tarbevaru plokkide 5 ja 6 piires, et kaevandada ettevõtte tegevuseks vajaminevat täiteliiva. Planeeritava Valgejõe liivakarjääri mäeeraldise pindala on 20,70 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,87 ha. Valgejõe liivakarjääri 5. ploki aktiivse tarbevaru kogus on 598 tuh m3. Maavara kasutamise otstarveteks on liiva kuivatustehase toodanguks vajaminev materjal, ehitus ja teedeehitus. Taotletav keskkonnaloa kehtivusaeg on 15 aastat. Mäeeraldise varu ammendumisel korrastatakse ala tehisveekoguks ja metsamaaks.
2.Keskkonnaamet teatas 21.12.2021 kirjaga nr DM-117789-5 Kuusalu Vallavalitsusele, et on menetlusse võtnud EMG Karjäärid OÜ 12.11.2021 esitatud Valgejõe liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse (taotlust täpsustatud 10.12.2021). Keskkonnaamet palus Kuusalu Vallavolikogul esitada arvamus Taotluse kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul.
3.Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldusega nr 87 ei nõustutud EMG Karjäärid OÜ-le keskkonnaloa andmisega Valgejõe liivakarjäärile. Korralduse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kaevandamisloa taotlus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga (Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Loksa valla üldplaneering). Kuusalu Vallavalitsus nõustub kohalike inimeste pöördumisega, seoses negatiivse mõju tekkega piirkonna looduskeskkonnale. Pidev müra ning vibratsioon häirib paratamatult kohalikku looduskeskkonda ning mõjutab selle liigilist koosseisu. On teada, et kohalik kogukond kasutab ala marja- ja seenemetsana. Kaevandamisega seotud häiringud vähendavad ala kasutust rekreatiivsetel eesmärkidel. Ei ole teada, kuidas kaevanduseala mõjutab marja- ja seenevarusid, mida kasutatakse lisaks enda tarbeks ka mahetoodangu toorainena. Vesa kinnistu (katastritunnus 42301:005:0459) tarbevett ammutatakse allikatest ning kinnistule on rajatud tiigid, kuhu soetatud kalad. Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Taotluse seletuskirjas on toodud välja hinnang mürale, tolmule ning pinnaveele. Antud hinnangutele ei ole välja toodud viiteid ega allikaid, millele toetutakse järelduste tegemisel. Varustuskindlus näitab, kui kauaks võimaliku tulevase mäeeraldise teeninduspiirkonnas varem antud lubadega kaevandada antud maavaravaru jätkub, arvestades viimase 5 aasta keskmist kaevandamismahtu. Mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks loetakse 50 m
2(16)
3-22-1035
raadiuses mäeeraldist ümbritsevat ala, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisukorda. Antud varu peetakse lubadega kaevandamisel piisavaks, kui varu jätkub vähemalt 10 aastaks. Juhul, kui on tagatud nimetatud maavarade osas varustuskindlus, siis ei ole õigustatud uue karjääri avamine, kuna selleks puudub riigi huvi (maapõueseadus (MaaPS) § 55 lg 2 p 10). Keskkonnaloa seletuskirjas on toodud kaevanduse ligipääs Karjääri tee (tee nr 3532712) kaudu. Kaevandustegevusega suureneb liikluskoormus avalikult kasutatavatel teedel. Teekoormuse suurenedes võib oluliselt halveneda ligipääs Vesa (katastritunnus 42301:005:0459) ja Sauepõllu (katastritunnus 42301:005:0240) kinnistutele. Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud, et maardla rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega avaldu mõju kohalike inimeste elukvaliteedile.
4.EMG Karjäärid OÜ esitas 09.03.2022 Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldusele nr 87 vaide, mis jäeti Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsusega nr 197 rahuldamata.
5.EMG Karjäärid OÜ esitas 06.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 korralduse nr 87 õigusvastasuse tuvastamiseks, Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse nr 197 tühistamiseks ning Kuusalu Vallavalitsuse kohustamiseks vaatama uuesti läbi EMG Karjäärid OÜ kaevandamisloa taotlus.
6.Tallinna Halduskohtu 19.12.2022 määrusega otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses (resolutsiooni punkt 1) ning kohus määras menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja 20.01.2023 (resolutsiooni p 4), vastuväidete ja menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja 03.02.2023 (resolutsiooni p 5) ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja 17.02.2023 (resolutsiooni p 6).
7.Tallinna Halduskohtu 13.01.2023 määrusega loeti EMG Karjäärid OÜ kohustamiskaebus esitatuks tähtaja rikkumisega (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaeg 18.01.2023 (resolutsiooni p 2).
8.EMG Karjäärid OÜ esitas 17.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele ning alternatiivselt taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja leiab, et Kuusalu Vallavalitsuse 10.02.2022 keeldumine on õigusvastane.
9.1.MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või sellest keeldumine on menetlustoiming, mis on halduskohtus vaidlustatav (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-16-740; Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17-18).
9.2.Vaidlusaluses korralduses esitatud valla vastusväited karjääriga kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest ja mõjust kohalike inimeste elukvaliteedile on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata. Arvestades kohalikule omavalitsusele MaaPS-ga tagatud ulatuslikku võimalust kaevandamisloa andmist mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku andmisest keeldumisele. Sellise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (vt Riigikohtu 24.04.2014 otsus nr 3-3-115-14, p 19).
9.3.Valla tuginemine varustuskindlusele ei ole asjakohane, kuivõrd tegemist ei ole kohaliku elu küsimusega. Keskkonnaamet on varustuskindluse küsimuses pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, kes on omakorda kinnitanud, et Valgejõe liivakarjääri avamine on vajalik ja põhjendatud.
3(16)
3-22-1035
9.4.Kaebaja on võimalikke keskkonnamõjusid nõuetekohaselt Taotluses selgitanud (vt Taotluse p 7; Taotluse seletuskirja ptk 7; MaaPS § 50 lg 3 p-d 1-2). Taotluses on mh selgitatud, et maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid liiva kaevandamisega olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine. Liiva kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastiku visuaalne muutus.
9.5.Asjakohatu on vastustaja tuginemine keskkonnamõjude hindamata jätmisele. Keskkonnaamet on oma 11.02.2022 kirjas nr DM-117789-10 selgitanud, et hoolimata sellest, et käesoleval juhul ei algatata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28 alusel keskkonnamõju hindamist, otsustab keskkonnamõju hindamise vajaduse Keskkonnaamet eelhinnangu alusel (KeHJS § 6 lg 2), mis koostatakse pärast kohaliku omavalitsuse arvamuse saamist. Lisaks saab Keskkonnaamet MaaPS § 56 lg 1 p 9 ja lg 2 kohaselt sätestada meetmed võimalike keskkonnahäiringute leevendamiseks ka kaevandamisloas.
9.6.Paljasõnalised on valla kahtlused veerežiimi muutuses Vesa kinnistule. Taotluse seletuskirjas (lk-d 8-9) on selgitatud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt välja. Liiva kaevandamine ei saa põhjustada olulisi muutusi põhjavee režiimile, kuna veealust varu kaevandatakse veetaset alandamata. Vastustaja ei ole Taotluse seletuskirjas toodud argumente veerežiimi mõjust analüüsinud.
9.7.Väär on vastustaja väide, et puudub selgitus, mis metoodikaga ning kuidas on hinnatud müra suurust. Taotluse seletuskirjas (p 7) on esitatud põhjalikud arvutused. Väär on vaidlusaluses korralduses toodud väide, et kaevandamisega kaasneb pidev müra (vt Taotluse seletuskiri). Taotluse seletuskirjas (vt p 5) on kaebaja esile toonud, et juurdepääs karjäärile kavandatakse taotletava mäeeraldise teenindusmaa idaservast, kus Karjääri tee (tee nr 3532712) jääb 16 m kaugusele ning Karjääri tee ühendab tulevast liivakarjääri Tallinn-Narva maanteega (tee nr 1), mis jääb taotletavast karjäärist 200 m kaugusele. Eeltoodust johtuvalt asub kavandatav liivakarjäär Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses ja seega mõju kohalikule liiklusele Karjääri teel sisuliselt puudub. Liivakarjääri juurdepääsuks ei mööduta Vesa kinnistust, mistõttu mingit märkimisväärset mõju planeeritav liiklus Vesa kinnistule ei oma.
9.8.Taotletavat kaevandamisluba hõlmav ala on üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja kruusamaardla. Kehtiva üldplaneeringu realiseerimist ei saa pidada kohalike elanike õigusi kahjustavaks. Mingit olulist mõju keskkonnamõju kaevandamistegevusega ei kaasne. Vald ei ole vastupidist põhistanud.
9.9.Vaidlusalusest korraldusest puuduvad selgitused, miks olemasolevad selgitused kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta ei ole piisavad või mille alusel ja milliste täiendavate uuringute läbiviimist peetakse vajalikuks. Vastustajal oleks tulnud vähemalt välja selgitada, millel tema väited põhinevad, ja vajadusel küsida taotlejalt täpsemaid andmeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 18).
9.10.Asjakohatu kaalutlus on, et kohalikud elanikud kasutavad karjääri ala marja- ja seenemetsana. Üldplaneeringu järgi on tegemist Valgejõe liiva- ja kruusamaardlaga. Kaevandamisloa taotluse kooskõlastamata jätmiseks ei piisa üksnes üldsõnalisest viitest asjaolule, et kohalikud elanikud on avaldanud vastuseisu kaevandamisele (vt otsused nr 3-1452456 ja 3-15-573).
9.11.Kaevandamisloa andmist ei välista asjaolu, et Harju maakonnaplaneeringus 2030 on kaevandusala määratud rohelise võrgustiku tuumalana (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-86-06, p 27; nr 3-3-1-35-13, p 19).
4(16)
3-22-1035
9.12.Vaidlusalune korraldus on oluliste põhjendamispuudustega ning kaalutlusvigadega.
9.13.Vaidlusaluse korralduse andmisel on rikutud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuusalu Vallavalitsus on 22.09.2022 korraldusega nr 465 andnud KMG OÜ-le nõusoleku liivakarjääri rajamiseks ja ehitusliiva kaevandamiseks Harju maakonnas, Kuusalu vallas, Kalajärve 4 liivakarjääris. Valgejõe liivakarjäär ja Kalajärve 4 liivakarjääri üks lahustükk asuvad Valgejõe külas. Hoolimata asjaolust, et nii karjääride asukohad kui ka nendes kavandatavad tegevused on samad, siis kaebaja taotlust vald ei kooskõlastanud. KMG OÜ taotluse osas on vald aga üllatuslikult leidnud, et tegemist on sobiva asukohaga liivakarjääri rajamiseks ning kooskõlas valla nägemusega.
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
10.1.Kaebaja on seadnud esikohale oma ärihuvid, jättes tähelepanuta vaideotsuses toodud põhjendused. Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneering ei vasta tänastele vajadustele ja olukorrale. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ (edaspidi Harju maakonnaplaneering 2030) p 3.2.2 alap 1 kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnad rohevööndis. Samas alap 8 kohaselt on kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanike elutingimustele. Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel, et selle maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad.
10.2.Kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades peab kohalik omavalitsus lähtuma omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 11). Kui kohaliku omavalitsuse kooskõlastamisotsust mõjutavad Keskkonnaameti pädevusse kuuluvad keskkonnakaitselised kaalutlused, peab ta arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohaga. Praegusel juhul on küsimus selles, kuivõrd mõjutab kaevandamine kohalike elanike elukvaliteeti, riiveid, mis on seotud kaevanduse tekkimise lubamisega, samuti kaevandusega seonduva looduskeskkonda ja elukvaliteeti. Keskkonnakaitselised ja kohalike elanike huvide kaalutlused põimuvad praegusel juhul vastustaja pädevusvaldkonda kuuluva kohaliku huviga. Kaevandamine võib mõjutada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kuigi ka Keskkonnaamet peab loamenetluses kontrollima, millist mõju võib kaevandamine kohalike elanike elukvaliteedile avaldada, on kohalikul omavalitsusel oma ülesannete täitmise raames õigus anda sellele küsimusele oma hinnang.
10.3.Kaevandamise näol on tegemist olulise keskkonnahäiringuga (vt KeÜS § 3 lg-d 1 ja 2). Käesoleval juhul ei ole välja selgitatud keskkonnamõjusid, mis kaasnevad keskkonnale ja lähipiirkonna elanikele kaevandamise tagajärjed. Tegemist on olukorraga, kus loa taotleja poolt on tähelepanuta jäetud keskkonnakaitse meetmed. Keskkonnakaitse meetmete abil kaitstakse ka inimeste tervist ja heaolu (vt KeÜS § 23 lg 1). Ainult kohalikul omavalitsusel on võimalik hinnata keskkonnaloa alusel kavandatava tegevuse sobivust sellesse asukohta ning selle mõju kohalikule elukorraldusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-10, p 17).
10.4.Liivakarjääri keskkonnaloa (kaevandusloa) kooskõlastuse andmisel tuleb välja selgitada kaevandamise keskkonnamõjud. Kohalik omavalitsus peab analüüsima ja kontrollima, millist mõju avaldab kaevandamine elanikele joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile. Käesoleval ajal on menetluses Kuusalu valla üldplaneering. Vallal ei ole võimalik anda kooskõlastust maavara kaevandamisloale enne valla üldplaneeringu menetluse lõpule viimist, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist, planeerimisdokumendi kehtestamist ja jõustumist (vt KeHJS § 31 p 1 ja § 33 lg 1 p 3). 5(16)
3-22-1035
10.5.Kaevandusloa taotlusest ega selle seletuskirjast ei nähtu, kuidas ja millise metoodikaga on arvutatud liivakarjääri suuruseks 24,87 ha ning muud nimetatud asjaolud. Mäeeraldise läheduses asub elamuala, väärtuslik metsamassiiv ja allikad. Piirkonnas (sellel samal looduskaitseliste piirangutega ümbritsetud alal) on olemas liivamaardla ja pole ühtegi põhjendust veel uue maardla rajamiseks. Keskkonnaloa taotlusest ega seletuskirjast ei nähtu, millisele uuringule tuginedes väidab kaebaja, et Valgejõe liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ning nende kitsendusi.
10.6.Kui tegevus põhjustab keskkonnaohtu (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 5), tuleb vältimispõhimõtte alusel loa kooskõlastamisest eelduslikult keelduda. Keskkonnamõjud tuleb välja selgitada enne kooskõlastuse andmist (vt KeHJS § 6 lg 1 p 28, lg 2 p 2, § 11 lg 3).
10.7.Kaevandamine võib negatiivselt mõjutada ca 580 m kaugusel idas (Vesa kinnistu) asuvas majapidamises elavate inimeste tervist ja elu. Põhjavee kadumise oht on üks esimesi, mis Vesa kinnistu majapidamist võib mõjutada. Taotluse seletuskirjast võib järeldada, et mõju keskkonnale on olemas. Vesa kinnistul asuva talu ümber on tiigid, mida toidavad samuti maaalused allikad, tiikidesse on soetatud kalad. Tuleb välja selgitada, kas kaevandusega seoses kaasneb risk, et tiigi vesi rikneb ja/või tiigid jäävad tühjaks.
10.8.Paikkond on elupaigaks näiteks sellistele liikidele nagu metsis, euroopa naarits, ilves, jäälind, musträhn, vaenukägu, nahkhiired, halltoonekurg. Planeeritav kaevandus tekitavad kaasnevalt müra ja tolmu, mis omakorda toob kaasa looduskahjusid. Maa-alal on seene- ja marjametsad, millest kinnistute omanikud on varunud enda mahetoodetega tegeleva väikeettevõtluse tegevuseks tooraine. Ka aedviljade mahetootmise jätkamine (ökoloogiliselt puhtas vormis kasvatamine) oma kinnistul on suure tõenäosusega välistatud. Maardla rajamisega kaasneb naaberkinnisvara väärtuse märkimisväärne langus. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt teostatud lageraie tulemusel kaasnevate tuulepuhangutega on juba praeguseks ohustatud Vesa ja Jaana kinnistute põlismets. Kui täiendavalt laiendatakse lageraiete ala, siis suureneb ka tuulekoridor.
10.9.Kaebaja ei ole keskkonnaloa taotluses analüüsinud, kas ja kuidas on täidetud MaaPS § 44 lg 1 sätestatud nõue. Seletuskirjas on märgitud, et täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis. Eelnev on vastuolus KeÜS § 42 lg 1 p-ga 8.
10.10.Seletuskirjast jääb selgusetuks, kes, millal ja milliste mõõteseadmetega on arvutanud hüpoteetilise väidetava mürataseme Vesa kinnistul.
10.11.Kavandatav kaevandusala kattub osaliselt riigikaitselise ehitise nr 48 piiranguvööndiga (Kaitseväe keskpolügooni piiranguvöönd). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Valgejõe liivamaardla aktiivse reservvaru plokiga 2. Internetis avalikult kättesaadava info kohaselt asub Valgejõe liivamaardla osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal, mis kattub ka ürglooduse objektina arvel oleva Põhja-Kõrvemaa liustikutekkeliste pinnavormide alaga. Maardlast põhjas asub Lahemaa rahvuspark. Lõunapoolse lahustüki piirkonnas on metsise elupaik. Lisaks on piirkonnas III kategooria kaitsealuseid liike ja pärandkultuuriobjekte. Maardlast ida pool on Valgejõe kalda piiranguvöönd. Kuusalu vald on juba rajanud maardla keskkonnariskide ja -ohtude reservatsioonidega ning on eelduslikult ka teatava negatiivse mõju kaasa toonud. Ärihuvid ei saa olla prioriteetsed elanike heaolu ja looduskeskkonna ees. Kaevandusloa taotluse puhul on eelduslikult tegemist üksnes taotleja ärihuvidega, kuna kaevandusloa taotluses ei ole selgelt välja toodud kavandatava tegevuse eesmärki ja põhjendatust (KeÜS § 42 lg 1 p 5).
6(16)
3-22-1035
10.12.Taotlusest ei nähtu, et keskkonnaohtu oleks võimalik vältida ja et eksisteeriks ülekaalukas avalik huvi keskkonnaloa väljastamiseks (vt MaaPS § 55 lg 1). Praegust ei eksisteeri ülekaalukat riigi huvi (vt MaaPS § 55 lg 4). Kuusalu vallal on piisav ja põhjendatud alus arvestada kogukonna vastuväidetega ning keelduda kooskõlastuste andmisest Valgejõe liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele.
10.13.Kohus saab haldusorgani kaalutlusruumi sekkuda üksnes juhul, kui haldusorgan on teinud kaalutlusvea, sh jätnud olulisi asjaolusid arvesse võtmata, võtnud arvesse lubamatuid asjaolusid või väärtustanud asjakohaseid huve meelevaldselt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani asemel (HKMS § 158 lg 3; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-37-15, p 20).
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II) ja jagab menetluskulud (III). I Vastuväide kohtu tegevusele
13.Kaebaja on esitanud 17.01.2023 vastuväite kohtu tegevusele (HKMS § 90 lg 1) ning palub kohtul tühistada Tallinna Halduskohtu 13.01.2023 määrus käesolevas haldusasjas. Kaebaja leiab, et kohus on juba 13.05.2022 määruse punktis 6 kontrollinud kaebuse tähtaegsust ning leidnud, et kaebus on tähtaegne. Seega on Tallinna Halduskohtu 13.01.2023 määrus vastuolus samas asjas tehtud Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määrusega. Teiseks märgib kaebaja, et haldustoimingut on võimalik vaidlustada vaide korras (HMS § 72 lg 3 p 5 ning HKMS § 45 lg 3). Vaide esitamine haldusorgani haldustoimingule on valitsev halduspraktika. Haldusorgan ei ole jätnud vaiet haldustoimingule läbivaatamata põhjusel, et puudub vaide esitamise õigus. Kaebaja on esitanud kaebuses tuvastamisnõude, mille esitamise tähtaeg on 3 aastat (HKMS § 46 lg 5). Kui kohus tuvastab toimingu õigusvastasuse, siis tuleb vastustajal toiming uuesti teha (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-07-2588, p 13).
14.Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Kuigi on tõsi, et menetlusse võtmise määruses on kohus lähtunud HKMS § 47 lg-st 2 ning järeldanud, et kaebus on esitatud tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul arvates vaideotsusest teadasaamisest. Siiski ei välista see kohtul kaebuse tähtaegsuse kontrollimist ka hilisemas menetluses, millele viitab HKMS § 152 lg 1 p 2. Tegemist on imperatiivse alusega. Lisaks sätestab HKMS § 124 lg 1, et kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. On mõistetav kaebaja pahameel, et kaebuse tähtaegsuse küsimus tõusetus uuesti pärast seda, kui kohus oli juba kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja määranud. Samas ei saa kohus kehtivast õigusest mööda vaadata ega jätta tähtaegsuse küsimust selle ilmnemisel tähelepanuta.
15.Ekslik on kaebaja seisukoht, et tuvastamisnõude rahuldamine paneks vastustajale kohustuse kaebaja taotlus uuesti lahendada. HKMS § 5 lg-s 1 on loetletud halduskohtu volitused kaebuse rahuldamisel ning punkti 6 kohaselt on kohtul õigus resolutsioonis teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Üksnes juhul, kui kaebaja on esitanud (HKMS § 2 lg 3) kohustamisnõude toimingu sooritamiseks ning kaebus on edukas, on kohtul õigus resolutsioonis kohustada toimingut tegema (HKMS § 5 lg 1 p 2). Kui esitatakse kohustamiskaebus, siis see hõlmab endas õigusvastasuse tuvastamisnõuet. Arvestades, et
7(16)
3-22-1035
kohustamisnõude esitamiseks on ettenähtud 30-päevane tähtaeg (HKMS § 46 lg 2), tulebki lähtuda kaebetähtaja hindamisel sellest, mitte tuvastamisnõude esitamiseks seaduses sätestatud tähtajast (HKMS § 46 lg 5).
16.Kaebaja on õigesti märkinud, et haldustoimingu vaidlustamine on vaidemenetluses lubatav. Samas tuleb selgelt eristada, kas vaie esitatakse toimingule HMS § 106 mõttes või menetlustoimingule. Praegusel juhul on vaidlustatud menetlustoimingut, mitte toimingut HMS § 106 mõttes ning menetlustoimingu vaidlustamine on sätestatud üksnes HKMS § 45 lg-s 3. See tähendab, et halduskohtusse on õigus kaebus esitada nii haldustoimingu kui ka menetlustoimingu peale (arvestades kaebeõiguse piiranguid), kuid vaidemenetlust ei saa läbida menetlustoimingu osas. Seetõttu on ka kaebus vaideotsuse tühistamiseks lubamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punktiga 1).
17.Sõltumata aga sellest, kas menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisega kaasneb haldusorganile kohustus menetlustoiming uuesti teha või mitte, hindab kohus kaebetähtaega kaebuses esitatud nõuetest lähtudes. Kui kaebuses on esitatud nii kohustamis- kui ka õigusvastasuse tuvastamisnõue ning vaidluse esemeks on üks ja sama menetlustoiming, siis peab lähtuma kohustamisnõudele sätestatud kaebetähtajast (HKMS § 46 lg 2). Kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmine
18.Kaebaja on vaidlustanud ka Kuusalu Vallavalitsuse vaideotsuse ning taotlenud selle tühistamist.
19.HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus jääb oma 13.01.2023 määruses toodu juurde, et vaidemenetluse läbimine menetlustoimingu osas võimalik ei ole, mistõttu ei saa ka vaideotsuse vaidlustamiseks kaebajal ilmselgelt kaebeõigust olla. Seetõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata osas, milles taotletakse Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuse tühistamist. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamine
20.Kaebaja taotleb kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamist (HKMS § 71 lg 1), kuivõrd vald on sisuliselt vaide läbi vaadanud ning loonud kaebajale sellega ebaõige ettekujutuse, et vaide esitamine on lubatav.
21.Haldusorgani eksitav käitumine kujutab endast vaieldamatult tähtaja ennistamise mõjuvat põhjust. Kohus nõustub kaebajaga, et käesolevalt esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuivõrd haldusorgani tegevuse tulemusena ei pidanud kaebaja mõistma, et menetlustoimingu vaidlustamiseks tuleb otse halduskohtusse pöörduda. Eeltoodust lähtuvalt ennistab kohus kohustamiskaebuse kaebetähtaja (HKMS § 124 lg-d 1 ja 2). II
22.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaevandamisloa taotlusele kooskõlastuse andmisest. Seejuures on vaidluse all, kui põhjalikult pidi kohalik omavalitsus hindama, millised on taotletava tegevusega (kaevandamisega) kaasnevad mõjud kohalike huvide aspektist.
23.Tulenevalt MaaPS § 49 lg-st 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. 8(16)
3-22-1035
24.Käesoleval juhul on kaebaja taotlenud Keskkonnaametilt keskkonnaluba Valgejõe liivakarjääri mäeeraldiselt täiteliiva kaevandamiseks (vt kaebuse lisa 1; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 14). Keskkonnaamet on kaebaja keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks edastanud 27.12.2021 kirjaga nr DM-117789-5 Kuusalu Vallavalitsusele (kaebuse lisa 2; dtl 114) ning Kuusalu Vallavalitsus ei ole oma 10.02.2022 korraldusega nr 87 nõustunud kaevandamise loa andmisega Valgejõe liivakarjäärile Koitjärve metskond 5 kinnistul (vt kaebuse lisa 4; dtl-d 120-123).
25.Peamised argumendid, miks vastustaja ei ole nõustunud keskkonnaloa andmisega on: 1) Kuusalu vald nõustub kohalike elanike pöördumisega, seoses negatiivse mõju tekkega piirkonna looduskeskkonnale, pidev müra ning vibratsioon häirib paratamatult kohalikku looduskeskkonda ning mõjutab selle liigilist koosseisu; 2) ei ole teada, kuidas kaevanduseala mõjutab marja- ja seenevarusid, mida kasutatakse lisaks enda tarbeks ka mahetoodangu toorainena; 3) Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile; 4) taotluse seletuskirjas on välja toodud hinnang mürale, tolmule ning pinnaveele, kuid puuduvad viited või allikad, millele toetutakse järelduste tegemisel; 5) juhul, kui on tagatud nimetatud maavarade osas varustuskindlus, siis ei ole õigustatud uue karjääri avamine, kuna selleks puudub riigi huvi; 6) teekoormuse suurenedes võib oluliselt halveneda ligipääs Vesa ja Sauepõllu kinnistutele; 7) Kuusalu vald ei ole veendunud, et maardla rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju ega avaldu mõju kohalike inimeste elukvaliteedile.
26.Riigikohus on selgitanud, et kaevandamisloa kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum ning kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-15, p 20). Otsustades selle üle, kas anda kaevandamisloa taotlusele nõusolek, tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualaseid ja sotsiaalseid argumente (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247/27, p 10). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 ls-d 2-3). Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
27.Nähtuvalt vaidlusalusest korraldusest on vald võtnud keeldumise aluseks kohalike elanike ja huvigruppide seisukohad võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale, kavandatava tegevuse võimalikust ohust veerežiimile, sh maardlast ca 580 m kaugusel asuvale Vesa kinnistule; negatiivsest mõjust teekoormusele; müra ja tolmu kui häiringute mõju puuduliku hindamise kaebaja taotluses ning sellest tekkinud kahtlused võimalikust ülemäärasest mõjust. Kõik need kaalutlused on asjakohased, sest seonduvad kohaliku elu küsimustega ja kohalike elanike elukeskkonnaga. Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-4-07, p 12).
9(16)
3-22-1035
28.Esmalt aga markeerib kohus ära, millised vastustaja kaalutlused on asjassepuutumatud ning seejärel analüüsib kohus, kas eelnimetatud lubatud kaalutlused on piisavad, et lugeda vaidlusalune korraldus õiguspäraseks.
29.Kohus nõustub kaebajaga osas, et mõneti on vastustaja väited vaidlusaluses korralduses asjassepuutumatud ja hüpoteetilised. Vibratsioon
30.Vaidlusaluses korralduses on mh märgitud, et pidev vibratsioon häirib paratamatult kohalikku looduskeskkonda ning mõjutab selle liigilist koosseisu (vt kaebuse lisa 4; dtl 122). Samas ei ole vaidlusalusest korraldusest arusaadav, millest vastustaja hinnangul kavandatava tegevuse puhul vibratsioon tekib.
31.Kaebaja on keskkonnaluba taotletud liiva kaevandamiseks. Taotluse seletuskirjas on negatiivse mõjuna märgitud üksnes müra ja tolm. Nähtuvalt kaebusele lisatud Valgejõe liivamaardla Valgejõe II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandest ei teki keskkonnale kahjulikku vibratsiooni kavandatava tegevuse käigus, kuna karjääris ei toimu lõhketöid ning kasutatavad mäemasinad (ekskavaatorid, kallurid, sõelad) ei tekita vibratsiooni (vt kaebuse lisa 1; dtl 59).
32.Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja väide vibratsioonist hüpoteetiline. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd
33.Samuti ei ole asjas määravat tähtsust faktil, et taotletav Valgejõe II uuringuruumi teenindusala asub riigikaitselise ehitise Kaitseväe Keskpolügooni piiranguvööndis. Kaitseministeerium on 08.09.2021 kirjas nr 12-4/21/2975 märkinud, et praegu teadaolevate andmete alusel ei ole Kaitseministeeriumil vastuväiteid aktiivse tarbevaru plokkide kinnitamisele (vt kaebuse lisa 1; dtl 71). Järelikult ei ole tegemist kohaliku elu küsimusega. Üldplaneeringu menetlus
34.Ühtlasi on ekslik vastustaja väide, et kohalikul omavalitsusel ei ole õiguslikult võimalik anda kooskõlastust maavara kaevandamisloale enne valla üldplaneeringu menetluse lõpule viimist, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimist, planeerimisdokumendi kehtestamist ja jõustumist.
35.Nagu Riigikohus on selgitanud, siis ka juhul, kui kohalikule omavalitsusele on esitatud keskkonnaloa taotlus arvamuse saamiseks ilma keskkonnamõjude hindamiseta (kui see on seadusest tulenevalt kohustuslik), tuleb kohalikul omavalitsusel anda MaaPS § 49 lg 6 alusel arvamus (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-1247/27, p 25). Seejuures on kohalikul omavalitsusel väga lai kaalumisruum, mis tähendab, et välistatud ei ole, et arvamuse andmisel võetakse arvesse ka menetluses olevat üldplaneeringu lahendust. Käesoleval juhul aga on vastustaja ise vaidlusaluses korralduses deklareerinud, et kaebaja esitatud taotlus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga (vt kaebuse lisa 4; dtl 121). Väidet, et menetluses olev üldplaneering välistab kooskõlastuse andmise, pole esitatud ka Kuusalu Vallavalitsuse 07.04.2022 vaideotsuses nr 197 (vt kaebuse lisa 6; dtl 133-135). Veelgi enam, vaidlusaluses korralduses on vastustaja lausa selgesõnaliselt märkinud, et kaebaja taotlus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga (vt kaebuse lisa 4; dtl 121). Seega on tegemist alles kohtumenetluses esitatud väitega ning kohus ei ole veendunud, et sellest lähtuti ka vaidlusaluses korralduses, mistõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-12, p 20). Liivakarjääri pindala 10(16)
3-22-1035
36.Asjasse puutumatu on ka vastustaja väide, kuidas ja millise metoodikaga on arvutatud liivakarjääri suuruseks 24,87 ha. Kuigi tekitab küsitavusi, miks taotletakse kaevandamisluba liivakarjäärile, mille pindala on napilt alla 25 ha, samas kui KeHJS § 6 lg 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ning sellisel juhul on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Sellest sõltumata ei saa vastustaja ette heita kaebajale taotletava mäeeraldise pindala suuruse valikut. Üksnes kaebajal on õigus otsustada, millises ulatuses kaevandamisluba taotletakse. Müra
37.Vastustaja on vaidlusaluses korralduses leidnud, et taotluse seletuskirjas on toodud välja hinnangud mürale, tolmule ning pinnaveele, kuid välja ei ole toodud viiteid ega allikaid, millele toetutakse järelduste tegemisel.
38.Kuigi on ilmne, et taotletava tegevusega kaasneb müra (ja sellele ei ole vastu vaielnud ka kaebaja), siiski on kaebaja kaevandamisloa taotluse seletuskirjas analüüsinud müra jäämist piirnormidesse (vt kaebuse lisa 1 lisa 4; dtl-d 32-34). Taotluse seletuskirjas on selgitatud, et arvestuslik kombineeritud maksimaalne müratase jääb elamu juures alla lubatud päevast piirnormi; öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada; mürataseme 54 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikad koos mäetööde aja ning suunaga on karjääri planeeritava töötamise perioodil lühikest aega lähimas punktis; pesemis- ja sõelumiskompleks, ekskavaator, kallur ja kopplaadur ei tööta korraga ühes kohas, seega alaneb müratase lähima elamu juures veelgi ning mürataseme vähendamisel saab leevendava meetmena transpordivahendite liikumise kiirust vähendada (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 33-34). Seejuures on viidatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusele nr 71 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel oleks saanud vastustaja küsida ka kaebajalt täpsustavaid andmeid müramõõtmiste kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, p 18). Seda aga asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud (HMS § 6).
39.Kuid isegi juhul, kui vastustaja ei küsinud täiendavat teavet (nagu praegusel juhul), siis oleks vastustaja pidanud hindama, kas taotluse seletuskirjas või geoloogilise uuringu aruandes välja pakutud leevendusmeetmed on piisavad. Nii näiteks on geoloogilise uuringu aruandes märgitud, et masinatest lähtuvat mürataset vähendab uuringuala ümbritsev mets, samuti saab rajada teenindusmaale müratõkke valle (vt kaebuse lisa 1; dtl 59). Argumente osas, et neid leevendusmeetmeid oleks vastustaja analüüsinud, vaidlusalusest korraldusest ega ka vaideotsusest ei nähtu. Siinkohal ei pea kohus silmas, et kohalik omavalitsus asuks ise teostama ulatuslikke keskkonnauuringuid. Küll aga tuleks vastustajal läbi analüüsida kõik taotlusele lisatud asjakohased materjalid ja uuringud ning sellest lähtuvalt anda oma hinnang. Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustajal võimalik tutvuda keskkonnaloa taotluse ja muude asjasse puutuvate dokumentidega keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (vt kaebuse lisa 2; dtl 114).
40.Vaidlusaluses korralduses on viidatud ka võimalikule tuulekoridorile peale ulatuslikke raieid ning sellega kaasnevast suuremast mürast Vesa kinnistule (vt kaebuse lisa 4; dtl 122).
41.Taotluse seletuskirjas on märgitud, et tulevane karjääriala on valdavalt kaetud männimetsaga; tulevase karjääri põhjaosas on lageraielank, kuhu on istutatud männiistikuid; seega tuleb esmalt mets raadata, kännud ja männiistikud eemaldada (vt kaebuse lisa 1, lisa 4;
11(16)
3-22-1035
dtl 31). Seega ei saa pidada viiteid võimaliku tuulekoridori tagajärjel mürataseme tõusust ilmselgelt asjakohatuteks.
42.Eelnevalt võib väita, et kuigi vastustaja argumendid seoses võimaliku müraga oleks võinud olla põhjalikumad, siiski ei saa neid asjakohatuteks või lubamatuteks pidada. Tolm
43.Samuti ei ole hinnatud tolmuga kaasneva negatiivse mõju leevendusmeetmeid vaidlusaluses korralduses, vaid üksnes märgitud, et taotluse seletuskirjas puuduvad viited ja allikad, millele toetutakse järelduste tegemisel seoses tolmuga. Nii on näiteks taotluse seletuskirjas märgitud, et karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada; karjääris on plaanis kasutada mobiilset sõelumiskompleksi (vt kaebuse lisa 1; dtl 34). Vaidlusaluses korralduses ega vaideotsuses nendele tähelepanu pole pööratud. Seetõttu on üldsõnalised vastustaja argumendid seoses tolmuga kaasnevatest negatiivsetest võimalikest mõjudest looduskeskkonnale.
44.Kohtu hinnangul ei saanud puudused põhjendamiskohustuse täitmisel seoses müra ja tolmuga kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest, mõjutada vaidlusaluse korralduse tulemust, kuivõrd need ei olnud ainukesed nõusoleku andmisest keeldumise argumendid. Keskkonnakaitselised argumendid
45.Küll aga ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlustatud korralduses esitatud valla kõik vastuväited karjääriga kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest ja mõjust kohalike inimeste elukvaliteedile on hüpoteetilised, ebamäärased ja põhjendamata.
46.Vastustaja on õigesti selgitanud, et keskkonnakaitselised ja kohalike elanike huvide kaalutlused põimuvad vastustaja pädevusse kuuluva kohaliku huviga ning seetõttu võib kohalik omavalitsus anda hinnangu sellele, millist mõju võib kaevandamine kohalike elanike elukvaliteedile avaldada. Nii on ka vaidlusaluses korralduses toodud, et kohalik omavalitsus peab kaevandamisloa kooskõlastamist otsustades arvestama omavalitsuslike ja kogukonna huvidega, kaaludes keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke argumente ja arvestama müra, vibratsiooni, põhjavee, joogivee, teede lagunemisega jne; /.../ arvestades, et keskkonnaalased kaalutlused on nii Keskkonnaameti kui ka kohaliku omavalitsuse pädevuses, peab kohalik omavalitsus arvestama ka vältimis- ja ettevaatuspõhimõttega (KeÜS § 10 ja § 11) (vt kaebuse lisa 4; dtl 121).
47.KeHJS § 6 lg 1 punkti 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Käesoleval juhul on keskkonnaloa taotluses taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,87 ha, sh mäeeraldise pindala 20,70 ha (vt kaebuse lisa 1; dtl 15). Seega ei olnud keskkonnaloa taotluse kohaselt tegemist KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohase olulise keskkonnamõjuga, kuid see ei tähenda, et taotletava tegevusega mingil juhul olulist keskkonnamõju ei kaasneks. Keskkonnaametil tuleb alati anda eelhinnang keskkonnamõju olulisusele (KeHJS § 6 lg 2 p 2). Kui Keskkonnaamet leiab, et kavandatav tegevus toob eeldatavasti kaasa olulise keskkonnamõju, tuleb keskkonnamõju hindamine (KMH) algatada (KeHJS § 3 lg 1 p 1). Vaidlust ei ole aga selles, et vastustajale edastatud taotlusega koos ei olnud KMH eelhinnangut, mistõttu ei saanud vastustaja ka oma arvamuse andmisel sellest lähtuda. Seetõttu ei ole asjakohatu vastustaja tuginemine keskkonnamõjude hindamata jätmisele. Veelgi enam, eeltoodu tähendab, et vastustaja kaalutlused kaevandamisega kaasnevatest võimalikest negatiivsetest mõjudest keskkonnale ei saa olla oma mahult ja ulatuselt võrreldavad olukorraga, kus talle on koos kaevandamisloa taotlusega edastatud ka keskkonnamõjude hindamise aruanne või eelhinnang. 12(16)
3-22-1035
Nii on see ka käesoleval juhul, mistõttu oli kohalikul omavalitsusel keeruline asuda süvitsi analüüsima ka taotluses märgitud leevendusmeetmete piisavust.
48.Täiendavalt on vastustaja vastuses kaebusele selgitanud, et paikkond on elupaigaks näiteks sellistele liikidele nagu metsis, euroopa naarits, ilves, jäälind, musträhn, vaenukägu, nahkhiired, halltoonekurg (vt vastustaja 06.06.2022 menetlusdokument, p 36; dtl 163). Samuti on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele, et Valgejõe liivamaardla asub osaliselt PõhjaKõrvemaa maastikukaitsealal, mis kattub ka ürglooduse objektina arvel oleva PõhjaKõrvemaa liustikutekkeliste pinnavormide alaga; maardlast põhjas asub Lahemaa rahvuspark; lõunapoolse lahustüki piirkonnas on metsise elupaik; lisaks on piirkonnas III kategooria kaitsealuseid liike ja pärandkultuuriobjekte; maardlast ida pool on Valgejõe kalda piiranguvöönd (dtl 164). Kuigi vastustaja ei ole viidanud ühelegi uuringule, millest nähtuksid taotletava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud keskkonnale, sh piirkonnas asuvatele looduskaitse- ja hoiualadele ning Lahemaa rahvuspargile, siiski on vastustaja viidanud, et vald on juba rajanud maardla keskkonnariskide ja -ohtude reservatsioonidega ning on eelduslikult ka teatava negatiivse mõju kaasa toonud (vt vastustaja 06.06.2022 menetlusdokument, p 45; dtl 164). Sellest johtuvalt järeldab kohus, et vastustaja tugineb varasemale kogemusele samasse piirkonda maardla rajamisel. Siiski ei ole vastustaja täpsustanud, millist konkreetset maardlat silmas peetakse. Veelgi enam, nagu ka kaebaja on märkinud, siis taotletavat kaevandamisluba hõlmav ala on üldplaneeringu järgi Valgejõe liiva- ja kruusamaardla. Seetõttu oleks pidanud vastustaja oleme konkreetsem ning selgitama, millist konkreetset maardlat silmas peetakse.
49.Teisalt aga on ilmne, et kaevandamine avaldab mõju looduskeskkonnale, seda enam, kui taotletav mäeeraldis asub kinnistul, mis ulatub looduskaitsealale (Maa-ameti geoportaalist nähtuvalt ulatub kõnesolev kinnistu Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale). Seda, kuidas kaevandamistegevus võib mõjutada looduskaitsealal pesitsevaid liike, taotluse seletuskirjas analüüsitud ei ole. Taotluse seletuskirjas on üksnes nenditud, et taotletava liivakarjääri piiresse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega tehnorajatisi ning nende kitsendusi (vt kaebuse lisa 1, lisa 4; dtl 29). Ometi nähtub Maa-ameti kaardirakendusest, et Koitjärve metskond 5 kinnistu osal, mis ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale, asuvad ka III kategooria kaitsealused liigid (loomad, linnud, kalad; kaardil tähistatud sinise ruudu sees oleva sinise kolmnurgaga). Ühtlasi ei ole analüüsitud küsimust, kas ja kuidas võib mõjutada kaevandamine Lahemaa rahvuspargis elavaid ja pesitsevaid liike. Mõlemad, nii PõhjaKõrvemaa looduskaitseala kui ka Lahemaa rahvuspark on Natura 2000 alad. Seega puudub kogumis hinnang lähedal asuvatele looduskaitsealadele. Seetõttu ei saa pidada vastustaja argumente kaevandamise võimalikust negatiivsest mõjust looduskeskkonnale ilmselgelt asjakohatuteks või hüpoteetilisteks.
50.Kohus möönab, et esmalt näib vastuoluline vastutaja väide, et valla väärtused on Lahemaa Looduskaitseala, Natura 2000 ja RMK matkarajad ning täiendavate kaevanduste rajamine valla territooriumile ei ole puudutatud isikute hinnangul kooskõlas valla väärtuste säilimise ja arengu perspektiiviga. Samas kui vastustaja on andnud kooskõlastuse teisele ettevõttele kaebaja taotletavast maardlast vaid 4,5 km kaugusel asuvas maardlas (Kalajärve IV liivakarjäär; asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Valgejõe küla, Loksa metskond 421 (katastritunnus 35301:001:1666) liiva kaevandamiseks hinnanguliselt samas mahus, kui kaebaja taotles (vt kaebaja 13.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 179). Seejuures ei ole vald selgitanud käesolevas menetluses, miks on hilisemalt leitud siiski, et samasse piirkonda uue maardla rajamine on kooskõlas valla nägemusega. Siiski nähtuvalt Maa-ameti kaardirakendusest asub Kalajärve 4 liivakarjääri vahetus läheduses veel aktiivseid maardlaid (Kalajärve liivakarjäär). Erinevalt aga kaebaja taotletud mäeeraldisest, mille vahetus
13(16)
3-22-1035
läheduses aktiivseid karjääri ei paikne. Samuti ei ulatu Loksa metskond 421 kinnistu (millel asub Kalajärve 4 liivakarjääri) ühelegi looduskaitsealale.
51.Vaidlusaluses korralduses on tuginetud keskkonnahoiualasele argumendile, et Harju maakonnaplaneeringu 2030 kohaselt on kaevandusala määratud rohelise võrgustiku tuumikalana, mistõttu roheala lõhkumine häirib ka seal elutsevate loomade (põdrad, hirved, karud, hundid) kui ka lindude elu (vt kaebuse lisa 4; dtl 122). Kaebaja leiab, et Harju maakonnaplaneering 2030 ei välista kooskõlastuse andmist, kuivõrd kehtiva üldplaneeringu kohaselt on tegemist maardla alaga. Seejuures on kaebaja viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsusele nr 3-14-52456.
52.On tõsi, et ainuüksi väide, et tegemist on rohelise võrgustiku tuumikalaga, ei välista kaebaja taotlusele nõusoleku andmist. Samas ei ole see olnud ainuke vastustaja väide nõusoleku andmisest keeldumisel. Vaid pigem see väide toetab vastustaja argumenti võimalikust negatiivsest ülemäärasest mõjust kaitstavatele III kategooria looma ja linnu liikidele. Seetõttu ei pea kohus esitatud vastustaja väidet ilmselgelt asjakohatuks. Ühtlasi lisab kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsuse nr 3-14-52456 punktis 21 toodud seisukohad1 ei ole käesolevas asjas asjakohased. Nimelt tuleb selgelt eristada olukorda, kus kohalikul omavalitsusel on nõustumise andmisel või keeldumisel võimalik lähtuda keskkonnamõjude hindamise aruandest või eelhinnangust võrreldes sellega, kus keskkonnamõjude hindamist või eelhinnangut veel tehtud ei ole. On ilmne, et kohalikule omavalitsusele teadaolev infohulk on seetõttu erinev. Juhul, kui kohalikul omavalitsusel oleks kasutada ka keskkonnamõjude hindamise aruanne, oleks ka põhjendamiskohustus kohalikul omavalitsusel ulatuslikum. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 lahendis oli olukord, kus kohalikul omavalitsusel oli kasutada ka keskkonnamõjude hindamise aruanne. Praegusel juhul see nii ei olnud. Seetõttu oli ka vastustajal väga keeruline asuda põhjalikumalt motiveerima, kuidas kavandatav tegevus seab ohtu teemaplaneeringuga kavandatud eesmärkide saavutamise. Kui asuda seisukohale, et kohaliku omavalitsuse motiveerimiskohustus on sama ulatuslik nii siis, kui Keskkonnaamet on koos loataotlusega edastanud ka keskkonnamõjude hindamise aruande või eelhinnangu, võrreldes sellega, kui vastavaid dokumente kohalikule omavalitsusel ei esitata, siis tähendaks see sisuliselt, et käesoleval juhul oli kohalik omavalitsus kohustatud tegema ise keskkonnamõjude hindamise või viima läbi ulatuslikke keskkonnauuringuid. See aga ei oleks kooskõlas seadusandja mõttega.
53.Eelneva kokkuvõtteks leiab, et vastustaja argumendid võimalikust negatiivsest ülemäärasest mõjust looduskeskkonnale on piisavad ja põhjendatud. Pinnavesi
54.Asjakohaseks ja kaalukaks argumendiks on see, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-37-15, p 17).
„Rohevõrgustikuga seotud väidete osas ei saa keeldumist pidada samuti põhjendatuks, sest viide väga suure üldistusastmega maakonnaplaneeringule ei ole piisavalt konkreetne, vaid selle asemel tulnuks selgitada, kas ja kuidas kavandatav tegevus reaalselt takistaks teemaplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist (vt lahend nr 3-3-1-37-15, p 17; Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p-d 13 ja 17). Seejuures on KMH aruande p-s 6.5 (lk 49) ja p-s 10.1 (lk 66) muu hulgas hinnatud kaevandamise mõju ka kõnealuse rohevõrgustiku toimimisele ja loetud see väheoluliseks, kuna igal juhul säilib vähemalt 200 meetri laiune koridor.“ (Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2016 otsus nr 3-14-52456, p 21).
14(16)
3-22-1035
55.Vaidlusaluses korralduses on selgitatud, et Vesa kinnistu tarbevett ammutatakse allikatest ning kinnistule on rajatud tiigid, kuhu soetatud kalad; Kuusalu Vallavalitsus ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile (vt kaebuse lisa 4; dtl 122).
56.Vastuses kaebusele on vastustaja täpsustanud, et kaevandamine võib negatiivselt mõjutada ca 580 m kaugusel idas (Vesa kinnistu) asuvas majapidamises elavate inimeste elu ja tervist. Kohtul hinnangul puudub kahtlus, et kaevandamine kinnistust ca 580 m kaugusel võib mõjutada pinnaveerežiimi. Seda enam, et taotluse seletuskirja kohaselt on planeeritud kaevandada nii veepealt kui ka -alt (vt kaebuse lisa 1; dtl 34). Kuigi taotluse seletuskirjas on märgitud, et kaevandamise käigus põhjavett (pinnasevett) ei alandata ega juhita karjäärialalt välja (vt kaebuse lisa 1, lisa 4; dtl 34), siiski oli vastustajal keeruline hinnata võimalikku negatiivset mõju põhjaveerežiimile põhjalikumalt, arvestades, et lähim elamu asub maardlast ca 580 m kaugusel ning kaevandada planeeritakse ka allpool pinnasevett. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et vastustaja on põhjendatult leidnud, et vastustaja ei ole veendunud, et kavandatava tegevusega ei avaldu negatiivset mõju piirkonna veerežiimile. Tegemist on olulise küsimuse ning ülemäärase mõjuga kohalike elanike elukeskkonnale.
57.Kuigi kaebaja on esitanud 20.01.2023 kohtule Keskkonnaameti koostatud Kalajärve 4 liivakarjääri keskkonnamõjude eelhinnangu, milles leitakse, et kui vett kaevandamise eesmärgil karjääri alalt ei kõrvaldata ega juhita karjäärialalt kõrvale, siis kaevandamine ei mõjuta oluliselt põhjaveetaset (vt kaebuse 20.01.2023 menetlusdokument, lisa 1; dtl 261). Siiski ei olnud nimetatud tõend osaks dokumentidest, millest sai vastustaja lähtuda vaidlusaluse korralduse andmisel. Nagu kohus on ka eelnevalt selgitanud, siis hindab kohus vaidlusaluse korralduse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Varustuskindlus
58.Vastustaja on vaidlusaluses korralduses märkinud, et juhul, kui on tagatud nimetatud maavarade osas varustuskindlus, siis ei ole õigustatud uue karjääri avamine, kuna selleks puudub riigi huvi (MaaPS § 55 lg 2 p 10) ning soovitakse saada varustuskindluse arvutus (vt kaebuse lisa 4; dtl 122).
59.Kohus nõustub kaebajaga, et maavara varustuskindlustuse üle ei saa kohalik omavalitsus otsustada. Küll aga ei tähenda see, et valla tuginemine varustuskindlusele on asjakohatu. „KOV ei saa niisiis langetada lõplikku otsust selle kohta, kas varustuskindlus piirkonnas on tagatud või mitte. See otsus on Vabariigi Valitsuse pädevuses. Varustuskindluse tagatus on üks asjaoludest, mis võib kinnitada riigi ülekaaluka huvi esinemist konkreetsel juhul (MaaPS § 55 lg 4). KOV-l pole siiski keelatud viia ennast ajakohaste ja usaldusväärsete andmete põhjal kurssi sellega, milline on eeldatav riiklik huvi, ning arvestada seda kohalike huvide kõrval lisaargumendina nii kaevandamist kooskõlastades kui ka kooskõlastamisest keeldudes.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.09.2022 otsus nr 3-20-1247/27, p 31).
60.Eelnevast lähtuvalt ei saa pidada vastustaja argumenti varustuskindluse osas ilmselgelt asjakohatuks, kuivõrd vastustaja on viidanud Kuusalu vallas olevatele aktiivsetele maardlatele. Seetõttu on ilmne, et juhul, kui olemasolevatest aktiivsetest maardlatest maavara kaevandamiseks piisab, siis kohalike elanike huvides ei ole Valgejõe külla uue maardla rajamine. Võrdsuspõhiõigus
15(16)
3-22-1035
61.Kaebaja väidab, et vastustaja on kohelnud ebavõrdselt kaebajat, kelle taotlusele nõusolekut ei antud ja KMG OÜ-d, kelle taotlusele vastustaja nõusoleku andis.
62.Võrdsuspõhiõiguse sisuks on, et võrdselt koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt (PS § 12). Asja materjalist nähtub, et kaebaja taotletava Valgejõe liivamaardla ja KMG OÜ taotletud maardla erinevad juba ainuüksi asjaolu poolest, et Valgejõe liivakarjäär, mis asub Koitjärve metskod 5 kinnistul, ulatub osaliselt Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale. Asjaolule, et Valgejõe liivamaardla piirid ulatuvad ka Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale, kaebaja vastu vaielnud ei ole. Tegemist on olulise faktiga, millest võib sõltuda ka hinnang keskkonnamõjudele, sh keskkonnamõjude eelhinnang. Kuigi nõustuda saab selles, et taotletavad karjäärid asuvad lähestikku, siiski ei ole tegemist samasuguste asjaoludega (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 50). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Seda enam, et kaebaja esitatud vastustaja 22.09.2022 korraldusest nr 465 ei nähtu, kas kohalikud elanikud või huvigrupid on Kalajärve 4 liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele vastu vaielnud või mitte. Kaebaja taotlusele on aga vastu olnud kohalikud elanikud.
63.Ülaltoodud kokkuvõtteks leiab kohus, et kuigi vaidlusaluses korralduses esineb mõneti üldsõnalisi ja asjasse puutumatuid väiteid, siiski on ilmne, et taotletav tegevus (liiva kaevandamine) võib avaldada olulist mõju piirkonnas elavatele ja pesitsevatele looma- ning linnuliikidele, samuti ei ole välistatud põhjaveerežiimi muutus (kuivõrd planeeritakse kaevandada ka allpool pinnavett ning lähim elamu asub maardlast ca 580 m kaugusel) ning kaevandamisest tekkiv ülemäärane mõju lähedal asuvale Vesa kinnistule, samuti mõjutab liikluskoormuse tõus kohalike elanike elukeskkonda. Arvestades asjaolu, et kohus on pidanud välja toodud argumente piisavaks, puudub vajadus võtta täiendavalt seisukoht küsimuses, kas seene- ja marjametsadele avalduv võimalik mõju on asjasse puutuv argument või mitte. Toodud kaalutlused on piisavad, et lugeda vastustaja 10.02.2022 korraldus õiguspäraseks.
64.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus nii õigusvastasuse tuvastamisnõudes kui ka kohustamisnõudes tervikuna rahuldamata. III
65.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.