Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-567
Haldusasi
H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V kaebus LääneHarju Vallavolikogu 20.12.2022 otsusele nr 93, 28.02.2023 määrusele nr 8 ning 28.03.2023 vaideotsusele
Menetlusosalised
Kaebajad – H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Gerli Helene Gritsenko Vastustaja – Lääne-Harju vald, esindajad Erki Ruben ning vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.12.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.H, B.H, J.I, K.K, E.L, A.T ja E.V apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
02.04.2024 kohtuistungil
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-567 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(9)
3-23-567
3-23-567 tagada üldhariduse kättesaadavust isikule, kelle elukohaks ei ole Lääne-Harju vald. Kui kaebajale muudatus ei sobi, on tal võimalik jätkata õppimist Keila Koolis, kus on tõhustatud toega klassid kuni 12 õpilasele. Haridusvõrgu üle otsustab vallavolikogu ning tal on selleks laialdane autonoomia. Lapsevanemal on õigus eeldada, et laste haridust puudutavad kaalutlusotsused on tehtud õiguspäraselt. Samas on haridusvõrgu otsused suures osas väärtuspõhised ja otstarbekusel põhinevad ning mõjutatud valla finantsvõimekusest. Kohus ei saa hinnata vastustaja eelarvelist seisu ega otsuse majanduslikku otstarbekust. Kohus saab üksnes otsustada, kas kõiki olulisi asjaolusid on kaalutud. Vastustaja on ümberkorraldamisel märkinud, et otsuse eesmärgiks on muu hulgas täita koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohustust tagada lastele lasteaiakohad. Geomedia analüüs (rahvastikuregistri andmed 01.01.2022 seisuga), et Klooga, Kloogaranna ja Laulasmaa piirkonnas on kokku 79 last vanuses 0–1 aastat. Nende puhul tekkis õigus lasteaiakohale 01.09.2023 või tekib vastav õigus 01.09.2024. Samas olid kõik olemasolevad lasteaiakohad täidetud. Seisuga 28.03.2022 oli järjekord Laulasmaa Kooli lasteaeda 119 last, Klooga lasteaeda 43 last ja Lehola lasteaeda 17 last. Vaatamata vastustaja pingutustele (täiendavate moodulite kasutusele võtmine), näitab olukord, et kaalutlus võtta Lehola koolimaja tervikuna kasutusele lasteaiana, oli õiguspärane. Määrav ei ole, kui suur on puuduolevate lasteaiakohtade arve konkreetsel ajahetkel. Vastustaja oli otsuses ebatäpne, väites, et lasteaiakohtade vajakajäämine on ka Lehola piirkonnas. Statistika seda ei näita. Nimetatud põhjendamispuudus ei sea aga kahtluse alla lasteaiakohtade puudust Laulasmaa ja Klooga piirkonnas ning lahendusena Lehola koolimajja täiendavate lasteaiarühmade loomist. Lehola piirkonnas võib tulevikus tekkida lasteaiakohtade puudus seoses kehtestatud/kehtestamisel olevate detailplaneeringutega. Lisaks on oluline, et Kloogaranna ja Klooga puhul ei ole ümbersõidu kulu selline, et see välistab selle piirkonna lapsevanematel laste Lehola lasteaeda panemise. Lehola koolimajas õppivate laste õppe jätkamine Kloogal Lodijärve Koolis eeldab koolimaja laiendamist. Selle lahendusega sobis eesmärk muuta Lodijärve Kool 9-klassiliseks, et vähendada III kooliastmes õppurite survet Laulasmaa Kooli Laulasmaa koolimajale. Lehola koolimajas õppetegevuse lõpetamist põhjendas vastustaja ka sellega, et seal puuduvad töö- ja tehnoloogi klass, õppeköögi kasutamise võimalus ning tingimused kehalise kasvatuse õppekava täitmiseks. Vastustajal on kohustus tagada õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu (PGS § 7 lg 1). Vastustaja on veenvalt selgitanud, et Lehola koolimaja ruumilahendus ei võimalda täita nõudeid ning ainsaks lahenduseks oleks koolimaja laiendus. Kvaliteetse hariduse andmiseks tulevikus pidas vastustaja sobivaks laiendada Kloogal asuvat koolimaja. Võimalikud alternatiivid, mida kaaluti enne otsuse vastuvõtmist, olid: olemasoleva olukorra säilitamine, koolitustegevuse jätkamine põhikooli I astmes ning koolitustegevuse lõpetamine põhikooli I ja II astmes. Vastustaja lähtus valiku tegemisel asjakohastest kaalutlustest, märkides, et jätkates Lehola koolimajas I kooliastmega, jääb endiselt püsima olukord, kus kulu õpilase kohta on valla keskmisest oluliselt kõrgem; samuti ei muutu olukord, kus õpilasel tuleb põhikooli astmes mitmel korral kooli vahetada. Vastustaja oli otsusele eelnevalt teinud olulise investeeringu Laulasmaa Kooli hoone juurdeehituse näol. Sellele vaatamata on puudu õppekohti III kooliastmes. Vastustajal oli valida Lehola ja Klooga koolimajade vahel, lähtudes valla investeerimisvõimekusest. Sellises olukorras, koosmõjus lasteaiakohtade vajadusega, ei saa vastustajale ette heita otsust eelistada Kloogal asuva koolimaja laiendust.
4(9)
3-23-567 Kooli tegutsemiskoha muutmisel tuleb järgida PGS § 66 lg 2 teise lause nõudeid ning küsida arvamust hoolekogult, õpilasesinduselt ja õppenõukogult. See säte on erinorm haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 suhtes, võimaldades lapsevanemate ja õpilaste arvamuse ärakuulamist hoolekogu ja õpilasesinduse vahendusel. Seega ei tulnud lapsevanemaid otsuse tegemisse kaasata. Laulasmaa Kooli arengukava näeb vähemalt aastani 2025 ette Lehola koolimaja tegevuskoha. Eeltoodu ei takistanud vaidlustatud haldusaktide andmist. Arengukava on strateegiline dokument, mille üheks mõjutajaks on vastustaja finantsvõimekus. Samuti saavad arengukava arvestamata jätmist mõjutada demograafilised uuringud. Kaebaja leiavad, et otsusest kajastatakse vääralt töörühma ettepanekut. Kuigi töörühma 13.06.2022 protokollist ei nähtu ettepanekut sõnastuses, nagu see on toodud volikogu otsuses nr 93, on töörühma seisukoht siiski järeldatav muudest järeldustest. Seega lähtus vastustaja töörühma sisendist. Kaebuse kohaselt tingivad demograafilised arengud (uute arenduste lisandumisest lähtuv elanike arvu kasv) Leohola koolimaja kui kodulähedase algkooli säilitamise vajaduse. Vastustaja ei ole seda asjaolu otsuse tegemisel eraldi hinnanud, kuid on põhjendanud Klooga kooli eelistamist. Geomedia rahvastiku prognoosi kohaselt suurenes aastatel 2018–2022 Kloogal elanike arv 10%. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-23-567 arvestades, et koolide omavaheline kaugus on 10 km. Lapsevanemate seas ei ole korraldatud ühtegi küsitlust, mis kinnitaks, et Lodijärve Kooli laiendamisel väheneks Laulasmaa Kooli surve. Põhjendatud pole halduskohtu järeldus, et vastustaja kaalus Lehola koolimaja sulgemisel alternatiive. Otsuses nr 93 on vastustaja vaid üldsõnaliselt selgitanud, et Leholas I kooliastme jätkamisega ei parane vastustaja finantsolukord. Otsusest ei selgu, miks on hädavajalik terve Lehola tegevuskoha kaotamine vähem riivamate lahendustega võrreldes. Halduskohus leidis, et ainus kriteerium koolitee hindamisel on PGS § 7 lg-st 3 tulenev kohustus, et vähemalt 80% õpilastest ei tohi kooli jõudmiseks kulud üle 60 minuti. Halduskohus jättis tähelepanuta, et koolipidajal lasub PGS § 7 lg-st 1 tulenev kohustus tagada turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Neid kohustusi ei saa kooli pidaja täita, kui kool asub kohas, kuhu lastel puudub mõistlik ja ohutu juurdepääs. Esimeses ja teises klassis õppivad lapsed on veel liiga noored, et iseseisvalt tipptunnil maanteed ületada, mis on vajalik bussipeatusse jõudmiseks. Lisaks tekib kaebajatel oluliselt suuremaid aja- ja transpordikulusid seoses lisasõitudega, mida on vaja ette võtta lastega, kellel on Rajaleidja otsusega ette nähtud erinevad teraapiad, mis toimuvad Keila teraapiakeskuses. Õigusvastane on olukord, kus haldusakti vastuvõtmise seisuga puudus vastustajal selge ülevaade koolitee ja transpordiga seotud küsimustest. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et Lehola koolimajas pole tagatud kvaliteetne haridus. Halduskohus lähtus õppekvaliteedi hindamisel vaid tehnoloogiaklasside ja õppeköögi tingimustest, jättes tähelepanuta, et Haridus- ja Teadusministeerium pole Lehola koolimajale ühtegi etteheidet teinud. Vastustaja jättis kaalumata, kui palju läheks maksma koolimaja nõuetele vastavusse viimine, mistõttu ei saanud vastustaja langetada informeeritud otsust. Kaasaegsema tehnoloogiaklassi loomisele ei saa eelistada koolihoone tervikuna sulgemist ja laste kaugemasse kooli saatmist. Halduskohus hindas Lehola piirkonna kasvutrendi vastuoluliselt, asudes ühelt poolt seisukohale, et detailplaneeringutest tulenevalt kasvab tulevikus Leholas elanike arv ning on vajadus täiendavate lasteaiakohtade järele, kuid leides samas, et Lehola elanike arv ei ole koolimaja säilitamiseks piisav. Kohus jättis tähelepanuta argumendi, et Lehola piirkonnas on noorte elanike osakaal Lääne-Harju vallas üks suurimaid, mistõttu vajadus elukohajärgse kooli järele kasvab, mitte ei vähene. Kohus ei põhjendanud, miks ei pidanud vastustaja kaaluma Lehola ja Leholat ümbritsevate külade huvi koolimaja säilimiseks. Lehola koolimaja teenindab piirkonda, kus on ligikaudu 1050 elanikku. Ekslik on halduskohus seisukoht, et Lääne-Harju Vallavalitsuse kokku kutsutud töörühma protokollist järeldub ettepanek Lehola koolimaja sulgemiseks. Töörühm arutas pelgalt lasteaiakohtade ootejärjekorras olevate laste teemal ning kokkuvõttes leiti muu hulgas, et Lehola maja lasteaiaks ümberkorraldamisega lisanduks 60 lasteaiakohta. Töörühma viis liiget tegid ettepaneku Lehola koolimaja sulgeda ning seitse liiget arvasid, et koolimaja võiks edasi toimida või jätkata ainult I kooliastmega. Halduskohus leidis, et ka määrus on 8 on õiguspärane, kuid ei andnud hinnangut menetlusreeglite rikkumisele määruse nr 8 menetlemisel. Tähelepanuta jäi ringkonnakohtu 24.04.2023 määruse seisukoht, mille järgi kaitseb kooli tegutsemiskoha muutmisel lapse õigusi kooli põhimääruse muutmise kord. Määruse muutmise eelnõule on lisatud Laulasmaa Kooli hoolekogu arvamus, mille kohaselt on hoolekogu justkui põhimääruse eelnõu heaks kiitnud. Kuna eelnõule andsid arvamuse alla poole hoolekogu liikmetest, ei saanud hoolekogu sellist otsust vastu võtta. Lääne-Harju Vallavolikogu oleks pidanud enne määruse nr 18 muutmist lahendama vaide otsusele nr 93. Nimetatud puudused on kaasa toonud ebaõige 6(9)
3-23-567 määruse. Halduskohus eiras kaebajate subjektiivset õigust heale haldusele põhiseaduse (PS) §de 13 ja 14 tähenduses. Halduskohus jättis ebaõigesti analüüsimata väited, mis puudutavad kogukonna elu pärssivat mõju. Kuna kaebajad ja nende lapsed elavad Leholas või on Leholaga tihedalt seotud, mõjutab koolimaja sulgemine kindlasti nende elukvaliteeti. Tegemist pole avalikes huvides esitatud kaebusega. Kuna kohus jättis oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, oleks tulnud kaebajate menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 61 alusel vastustaja kanda.
7(9)
3-23-567 koolimaja on hoonena põhikooliks sobivam ning asub suuremas asumis, muudatus mõjutab vähem lapsi, Lehola hoonet pole seevastu võimalik vajalikus mahus laiendada. Samuti on asjakohased kaalutlused, miks ei peetud võimalikuks säilitada Lehola õppekohta kas tervikuna või ainult I kooliastme jaoks. Vastustaja on otsuses nr 93 välja toonud, et ühe õpilaskoha maksumus kujuneks liiga kõrgeks ning see pole kooskõlas ressursside otstarbeka kasutamisega. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja oleks pidanud ära näitama, et Lehola koolimaja pidamine käiks vallale üle jõu ning tegevuskoha kaotamine on hädavajalik. Ühestki õigusnormist ei tulene tingimust, et haridusvõrgu ümberkorraldamine on lubatav vaid siis, kui seda nõuab kohaliku omavalitsuse finantsolukord. Lähtuda tuleb pakutava hariduse sisulisest kvaliteedist ning leida mõistlik tasakaal elanikkonna ootuste ja kohaliku omavalitsuse võimekuse vahel. Võimekuse all ei tule vaadata üksnes eelarvelisi vahendeid, vaid näiteks ka võimekust tagada kvaliteetne õpikeskkond ning kvalifitseeritud personal. Vastustaja ega halduskohus pole leidnud, et Lehola koolimajas pole tagatud kvaliteetne haridus. Tehnoloogiaklassi ja õppeköögi puudumisele on tuginetud võrdluses Klooga koolimajaga ning seoses vajadusega tagada täiemahulise põhikooli tegevuseks vajalikud tingimused.
3-23-567
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.