Aa (kaebaja 1), Bi (kaebaja 2), Ci (kaebaja 3), De (kaebaja 4), Ee (kaebaja 5), F (kaebaja 6), Gi (kaebaja 7), Hi (kaebaja 8), Ji (kaebaja 9) ja Ki (kaebaja 10) kaebus LääneHarju Vallavolikogu 28.02.2023 määruse nr 8 ning 20.12.2022 otsuse nr 93 ja 28.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks Lehola Kooli osas
Menetlusosalised
Kaebajad: A, B, C, D, E, F, G, H, J, K, lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Gerli Helene Gritsenko Vastustaja: Lääne-Harju vald, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 03.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada vastustaja taotlus ja lõpetada menetlus De, Gi ja Ji osas.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
6.Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva 1(13)
(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne-Harju Vallavolikogu otsustas 20.12.2022 otsusega nr 93 (otsus) ümber korraldada Laulasmaa Kooli tegevuse järgmiselt:
1.1.lõpetada 30. juunist 2023 Laulasmaa Kooli Lehola koolimajas koolitustegevus põhikooli I ja II astmes;
1.2.tagada alates 1. juulist 2023 Lehola koolimajas põhikooli I ja II astmes õppinud õpilastele võimalus jätkata õppetööd Laulasmaa Koolis, Laulasmaa Kooli Klooga koolimaja baasil loodavas Lodijärve Koolis või lapsevanema valikul muus õppeasutuses;
3.Asutada Laulasmaa Koolist eraldatud Klooga lasteaia, Lehola lasteaia ja Karjaküla lasteaia rühma baasil Lääne-Harju Vallavalitsuse hallatav koolieelne lasteasutus Lustipesa Lasteaed, mis alustab õppe- ja kasvatustegevust 1.septembrist 2023. järgmistes õppekohtades: 3.1 Leholas, aadressil Orisküla tee 20, Lehola küla, Lääne-Harju vald, 76612 Harju maakond. Otsuse viidatakse 15-liikmelise töörühma ettepanekutele, milleks olid: 1) Jagada Laulasmaa Kool iseseisvateks haridusasutusteks, kus Laulasmaale jääb lasteaedpõhikool, mis asub aadressil Laulasmaa küla, Kloogaranna tee 20; 2) Senise Laulasmaa Kooli Klooga 6-klassilise koolimaja baasil moodustada alates 2023/2024. õppeaastast iseseisev 9-klassiline põhikool; 3) Laulasmaa Kooli Lehola majas lõpetada alates 2023/2024. õppeaastast põhihariduse õpe esimeses ja teises kooliastmes ja Lehola majas saab jätkata tööd lasteaed, mille tegevust saab laiendada koolimaja ruumide arvelt; 4) Laulasmaa Kooli jagunemisel Lehola lasteaia, Klooga lasteaia ja Karjaküla lasteaia baasil moodustada Lääne-Harju valla lasteaed. Otsus lähtus töörühma poolt välja toodud vajadustest: 1) vallas olevate lasteaiakohtade puudus (Laulasmaa, Kloogaranna, Lehola piirkonnas, otsuse lk 5); 2) vajadus III kooliastme õppekohtade järele lisaks Laulasmaa koolimajas olevatele õppekohtadele (otsuse lk 1). Lisaks selgitati otsuses asjaolusid, miks Lehola koolimaja õppekeskkond ei vasta põhikooli riiklikule õppekavale (otsuse lk 3-4).
2.A (kaebaja 1), B (kaebaja 2), C (kaebaja 3), E (kaebaja 5), F (kaebaja 6), H (kaebaja 8), K (kaebaja 10), L, M, N, O, P ning MTÜ Lehola kooli toetuseks esitasid 18.01.2023 otsusele vaide. Vaidega taotletakse otsuse kehtetuks tunnistamist p 1.1. osas. Vaiet ei esitanud D (kaebaja 4), G (kaebaja 7) ja J (kaebaja 9). 2(13)
Vaide lahendamine toimus 28.03.2023 toimuval Lääne-Harju Vallavolikogu istungil ning vastustaja jättis vaide rahuldamata.
3.Lääne-Harju Vallavolikogu võttis 28.02.2023 vastu määruse nr 8 (määrus nr 8), millega muutis Lääne-Harju Vallavolikogu 28.08.2018 määrust nr 18 „Laulasmaa Kooli põhimäärus“ järgmiselt: 1) kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Kloogaranna tee 20, Laulasmaa küla, Lääne-Harju vald, 76702 Harju maakond (määruse § 1 p 1); 2) tunnistas kehtetuks Laulasmaa Kooli põhimääruse § 2 lg 2: Laulasmaa Kool tegutseb viies erinevas tegevuskohas, sh Lehola koolimajas (määruse § 1 p 2). Määrus nr 8 jõustus 01.09.2023.
4.A, B, C, D, E, F, G, H, J ning K (kaebajad) esitasid 12.03.2023 kohtule kaebuse tühistada määrus nr 18 osas, millega kaotatakse Laulasmaa koolis Lehola koolimaja tegevuskoht. Lisaks kaebusele esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, mille kohaselt soovivad kaebajad peatada otsuse nr 93 ja määruse nr 18 kehtivus osas, millega kaotatakse Laulasmaa koolis Lehola koolimaja tegevuskoht. Tallinna Halduskohus jättis EÕK taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.04.2023 määrusega taotluse ja peatas määruse nr 8 kehtivuse kuni kohtumenetluse lõpuni.
KAEBAJATE NÕUDED JA SEISUKOHAD
5.Kaebajad märgivad kaebuse kokkuvõttes (lk 3), et nii otsus nr 93 kui ka määrus nr 18 tähendavad koolis õppivate laste ja nende vanemate jaoks olulisi ja pöördumatuid muudatusi elukorralduses. Kaebajate lastel ei ole enam võimalik iseseisvalt jala kooli liikuda, vaid nad hakkavad sõltuma vanematest või koolitranspordist, mille korralduse ja sobivuse üle puudub kaebajatel hetkel igasugune teave. Lastevanematel tõusevad transpordi- ning ajakulu, et lapsi turvaliselt kooli toimetada. Enamikel õpilastest pikeneb oluliselt koolitee ning väheneb võimalus lastevanematel elu- ja töökorraldust lapse vajadustega sh kooliväliste tegevuste harrastamisega ühitada. Erakordselt keeruliseks muutub nende lastevanemate elu, kelle lapsed tulenevalt hariduslikest erivajadustest vajavad väiksemaid klasse ja keda on regulaarselt vajalik peale kooli transportida Keila teraapiakeskusesse.
6.Kaebajad põhjendavad kaebeõigust sellega, et koolimaja sulgemisega rikutakse kaebajate põhiseaduslikku subjektiivset õigust saada oma lapsele haridust (PS § 37), õigust õiguspärase ootusega arvestamisele (PS § 10) ning samuti on haldusmenetluse läbiviimisel rikutud HMS-ist tulenevaid nõudeid. Kaebajate 2 ja 4 ning 7-10 eesmärgiks on säilitada oma lapse koolitee tuttavaks saanud keskkonnas ja harjumuspärase korralduse juures, et püsiks kaebajate lapsi toetav ja tema õppeedukust edendav keskkond. Kaebajad 1-3, 5, 6, 8 ja 9 on Laulasmaa kooli arengukavast lähtuvalt tuginenud õiguspärasele ootusele, et nende laps saaks sügisel alustada kooliteed kodulähedases turvalises keskkonnas ja säilitada elukorraldus seoses Lehola koolimaja sobiva paiknemisega. Kohtupraktikas on lapsevanemate kaebeõigust nende laste haridust puudutavates küsimustes selgelt jaatatud ning asutud seisukohale, et kooli sulgemise korral on lapsevanemate subjektiivsed õigused kahtlemata puudutatud.
3(13)
7.Määrus nr 18 on üldkorraldusena halduskohtus vaidlustatav. Määruse nr 18 muutmise objektiks on Laulasmaa kooli tegevuskoht Lehola koolimajas, mille avalik-õiguslikku seisundit sulgemisega reguleeritakse.
8.Nii otsuse nr 93 kui ka määruse nr 18 õigusvastasuse alused on: 1) lapsevanemaid ei ole seadusega ettenähtud korras kaasatud; 2) Lehola koolimaja sulgemine on vastuolus Laulasmaa kooli arengukavaga; 3) Vallavalitsuse töörühm ei teinud ettepanekut Lehola koolimaja sulgemiseks; 4) Lehola koolimaja sulgemisel on ekslikult tuginetud demograafilisele olukorrale; 5) Lehola koolimaja sulgemine ei aita lasteaiakohtade puudust vähendada kaugemates piirkondades; 6) Lehola koolimaja sulgemist ei tingi valla finantsmajanduslik olukord; 7) Lehola koolimaja õppetingimused ei nõua koolimaja sulgemist; 8) Lehola koolimaja sulgemise osas puudub mõjude analüüs ja kaalutud ei ole erinevaid alternatiive; 9) Lehola koolimaja sulgemisel ei ole arvestatud hariduslike erivajadustega laste vajadusi; 10) Lehola koolimaja sulgemisel ei ole kaalutud mõju piirkonna arengule.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
9.Otsust on vaidlustanud teiste seas kaebaja 4, kaebaja 7 ja kaebaja 9. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Need kaebajad on esitanud kaebuse enam kui neli kuud pärast otsusest teada saamist. Nad ei esitanud otsusele vaiet ning nende osas ei ole vaideotsust tehtud, mistõttu ei kohaldu nende osas HMS § 87 toodud regulatsioon. Nad ei ole esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Puuduvad põhjused, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Seega kuulub menetlus otsuse tühistamise nõudes nende kaebajate osas lõpetamisele (HKMS § 124 lg 2).
10.Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kaebus on suunatud sellele, et vastustaja säilitaks Laulasmaa Kooli ühe tegutsemiskohana Lehola lasteaed-algkooli aadressil Orisküla tee 20, Lehola küla. Põhiseaduse (PS) §-st 37 ei tulene lapsevanema õigust nõuda lapsele hariduse osutamist konkreetses haridusasutuses ja õppekohas. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitsekohustus piirdub sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kohustusega tagada vajalikul arvul õppeasutuste olemasolu, et seeläbi tagada hariduse kättesaadavus piirkonnas. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud kooli tegutsemiskoha muutmist puudutavas vaidluses järgmist: „Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Lapsevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones.“
11.Kaebajatel puudub kaebeõigus määruse kui üldakti vaidlustamiseks. Tegutsemiskoha muutmisel puudub regulatiivne välismõju. Sellest lähtub ka PGS-i loogika: eristatakse otsuseid, mis omavad õiguslikku välismõju (s.o kooli ümberkorraldamine vs otsused, mis välismõju ei oma – nt kooli nimetus, tegutsemiskoht jne). 4(13)
12.Isegi juhul, kui määrus oleks käsitatav üksikaktina, puudub sellel ebasoodne õiguslik välismõju kaebajate kohtulikult kaitstavatele subjektiivsetele õigustele. Kaebajad on huvitatud sellest, et: 1) säilib harjumuspärane koolitee; 2) säilib võimalus jalgsi või jalgrattaga kooli minna; 3) õppekeskkond püsib muutumatuna (väiksemad klassid, individuaalne lähenemine jne); 4) säilib kogukonna keskus.
13.Kaebajad ei ole suutnud selgitada, milles seisnevad Lehola koolimajas põhikooli I ja II astmes koolitustegevuse lõpetamisega konkreetsele kaebajale kaasnevad ebasoodsad mõjud. Seega on tegemist populaarkaebusega. Kohtu otsustusruum vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel on piiratud üksnes ulatusega, milles see konkreetselt kaebajate subjektiivseid õigusi rikub.
14.Otsus on formaalselt õiguspärane. Kaebajate arvamusi ja vastuväiteid ei pidanud ära kuulama. Kuigi kooli tegutsemiskoha muutmise regulatsioon ei nõua lastevanemate arvamuse ära kuulamist, siis vaatamata sellele olid huvigrupid kaasatud otsuse ettevalmistamisse. Lapsevanemad oli teadlikud Laulasmaa kooli reorganiseerimise plaanist. 2022.a detsembris toimus kooli hoolekogu (koosseisus kaebajad F ja H), mille päevakorras oli arvamuse avaldamine Laulasmaa ühendkooli reorganiseerimisele.
15.Vastustaja järgis uurimispõhimõtet, analüüsides piisavalt otsuse tegemise mõjusid. Geomedia analüüsist nähtuvad demograafilised muutused 2018. a ja 2022. a võrdluses ning peamised tendentsid, mis kujundavad lasteaiakohtade ja õppekohtade nõudlust järgnevatel aastatel valla erinevates piirkondades. Saadud andmeid on kõrvutatud õpilaste ja õppekohtade arvuga vastustaja koolides ja koolihoonetes ning võimalustega nõudlusele vastu tulla. Vallavalitsus moodustas otsuse eelselt töörühma, kes esitas oma järeldused ja ettepanekud. Need aga ei ole vallavolikogule siduvad.
16.Vastustaja järgis haldusakti põhjendamiskohustust. Otsuse tegemisel olid olulisemateks kaalutlusteks suur lasteaiakohtade puudus piirkonnas, Lehola lasteaed-algkooli sobivus lasteaiana ja mittesobivus õppetöö korraldamiseks põhikooli I ja II astmes. Seega ei olnud majanduslikud kaalutlused koolitustegevuse lõpetamiseks peamised. Vastustaja otsus ei pidanud sisaldama üksikasjalikke arvandmeid finantsmajanduslike kaalutluste kohta.
17.Otsus on materiaalselt õiguspärane. Vastustaja arvestas otsuse tegemisel hariduse kvaliteeti puudutavaid, finantsmajanduslikke ja demograafilisi kaalutlusi, samuti koolitee pikkust ning koolitranspordiga seonduvat. Kõik eelnimetatud kaalutlused on haridusvõrgu korrastamisel asjakohased. Lehola piirkonnas on lähiaastatel suurenev nõudlus eeskätt lasteaiakohtade osas. Vastavat nõudlust on võimalik piirkonnas rahuldada seeläbi, et 1986. a lasteaiaks ehitatud ja tänapäevastele põhikooli õpikeskkonna nõuetele mittevastav hoone võetakse täielikult kasutusele lasteaiana. Leholas õppis 05.05.2023 seisuga 44 last, mis on väikseim arv vallas. Mida väiksem on õpilaste arv, seda enam peab omavalitsus panustama omapoolselt rahaliselt, et tagada õpetajatele õigusaktides ettenähtud tasu. Kaebajad ei ole väitnud, et otsus toob kaasa koolitee märkimisväärse pikenemise, s.t selliselt, et kooli jõudmiseks kulub rohkem kui 60 minutit (PGS § 7 lg 3). Kaebajate elukohaandmete alusel ei pikeneks ühegi lapse koolitee enam kui 18 minuti võrra ega ületaks rohkem kui seaduses nõutud 60 minutit. Lehola küla ja Klooga vahel pannakse käiku täiendav koolibuss. Kaebajad ei ole
5(13)
toonud esile, et koolitranspordi korraldamine oleks otsuse tulemusena välistatud või et otsus tooks sellega seoses kaasa olulised ebasoodsad mõjud. Vastustaja on koostöös Keila linnaga pakkunud HEV laste vanematele võimalust jätkata Keila Koolis, kus on muuhulgas tõhustatud toega klassid kuni 12 õpilasele. Leholast lahkunud õpilased on tänaseks valinud õppekohaks Vasalemma Põhikooli, Lodijärve Kooli (endine Laulasmaa Kooli tegutsemiskoht Kloogal) ja Laulasmaa Kooli. Kõikides nendes koolides on vajalikud tugiteenused (sotsiaalpedagoog, psühholoog ja eripedagoog). Logopeedi teenuse osas on vastustajal lepingupartner Keilas. Otsus ei ole vastuolus Laulasmaa Kooli arengukavaga, sest kooli tegevuskohtadega seonduv ei ole kooli arengukava reguleerimisesemeks. PGS § 67 lg 1 kohaselt määratakse arengukavas kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad, mitte seda, kui kaua Laulasmaa Kool Lehola koolimajas tegutseb. Arengukavadel puudub üldreeglina regulatiivne mõju, s.o arengukavad, strateegiad jms dokumendid üksnes määratlevad olemasoleva olukorra ja teevad teatavaks prognoosid. Seisukohale, et kooli arengukavast ei saa tuleneda kaebajatele subjektiivset õigust, on asunud ka ringkonnakohus 24.04.2023 kohtumääruses.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kohus rahuldab vastustaja taotluse ja lõpetab menetluse kaebaja 4, kaebaja 7 ja kaebaja 9 osas. Vaidlust ei saa olla selles, et need kaebajad ei esitanud vaiet otsusele. Seetõttu ei esitanud nad tühistamiskaebust tähtaegselt ning tähtaja ennistamiseks ei ole alust (HMS § 87, HKMS § 124 lg 1). Kaebajate esindaja ei vaielnud 03.11.2023 istungil menetluse lõpetamisele vastu.
19.Vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada hariduse kättesaadavus piirkonnas, st tagada vajalikul arvul õppeasutuste olemasolu (PS § 37 lg 2). Sellest lähtub lapse ja tema seaduslike esindajate subjektiivne õigus taotleda, et vastustaja oma kohustust täidaks. Norm ei ütle konkreetsemalt seda, mida taoline „ülalpidamise“ tagamise kohustus tähendab, st kas see hõlmab üksnes õppeasutuse sisu (s.o selles toimuvat õpet) või ka õppeasutuse füüsilist vormi (s.o piltlikult majakarpi) (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 37 komm 25, https://pohiseadus.ee). Kohtu hinnangul ei ole hariduse kättesaadavuse kriteerium täidetud üksnes sellega, et vastustaja tagab Lehola koolimaja õpilastele edaspidi hariduse teistes Laulasmaa Kooli hoonetes. Hariduse kättesaadavus tähendab ka seda, kas õpilastel on reaalselt võimalik haridust saada sellisel viisil, et see on kvaliteetne. Hariduse kättesaadavus on seadusandja poolt määratletud järgmiselt. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 4 lg 1 kohaselt tagab kohalik omavalitsus igaühe võimalused koolikohustuse täitmiseks ja pidevõppeks õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras. Üheks koolikohustuse tagamise viisiks on kohustus korraldada sõit haridusasutusse ja tagasi (HaS § 7 lg 2 p 8). Seejuures vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit (PGS § 7 lg 3). Kaebajatel on subjektiivne õigus eeldada, et vastustaja täidab oma kohustusi. Hariduse kvaliteet on seadusandja poolt määratletud järgmiselt. Õppe korraldamisel lähtub kohalik omavalitsus kui kooli pidaja sellest, et kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata hariduslikust 6(13)
erivajadusest (PGS § 6 p 1). See tähendab, et hariduslike erivajadustega õpilased õpivad üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis koos teiste omaealiste õpilastega. Vastustajal kooli pidajana on kohustus luua võimalused toe pakkumiseks haridusliku erivajadusega õpilasele (PGS § 46 lg 1) ning erituge vajava õpilase õpetamisel tavaklassis peab arvestama koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi (PGS § 46 lg 10). Kaebajal, kelle laps on haridusliku erivajadusega, on subjektiivne õigus eeldada, et vastustaja järgib koolivälise nõustamismeeskonna soovitust individuaalseks või väiksemas õpperühmas õppeks (kaebuse lisa 2). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Lehola koolimajas õppetöö lõpetamisega kaasneb kaebajate laste jaoks hariduse kättesaadavuse riive. Järelikult on neil kaebeõigus. Seda sõltumata asjaolust, et Lehola koolimajas koolitustegevuse lõpetamine põhikooli I ja II astmes ei ole kooli ümberkorraldamine PGS § 80 mõttes, vaid kooli tegutsemiskoha muutmine (PGS § 66 lg 2). Vastustaja väidet, et kaebajate subjektiivseid õigusi ei rikuta, saab kohus hinnata kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Seega ei ole alust jätta kaebust läbivaatamata. Vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määruse p-le 13 asjas nr 3-17-581 ei ole asjakohane, kuivõrd see puudutas kooli ühe osa tegevuskoha muudatust Tallinna linnas (Kavandatav uus õppehoone paikneb 1.–6. klassi õpilaste senisest koolihoonest vähem kui kilomeetri kaugusel ja asukohast tulenevalt on nende hoonete puhul liikluskorralduse ja –ohutuse alased kaalutlused sarnased). Seega ei ole selle vaidluse ja käesoleva vaidluse asjaolud võrreldavad.
20.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otsuse tegemisel on vastustaja lähtunud olulistest kaalutlustest ega ole teinud menetlusvigu, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Seetõttu jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Kuivõrd otsus on õiguspärane, on õiguspärane ka selle rakendamiseks antud määrus nr 8. Populaarkaebus Isegi kui otsusel võib olla kogukonnale laiem mõju, kontrollib kohus otsuse õiguspärasust üksnes kaebajate subjektiivsete õiguste riivest lähtuvalt. Kaebajatel ei ole otsuse vaidlustamisel võimalik tugineda avalikule huvile ega kolmandate isikute õiguste rikkumisele. Kaebajate õigustega ei saa seonduda väited, mis puudutavad otsuse mõju Leholale kui elukohale, st mõjudele kogukonnale (HKMS § 44 lg 2). Seetõttu jätab kohus etteheite (kaebuse p 10, p-d 78-79, 82), et vastustaja seda küsimust otsust tehes ei analüüsinud, kõrvale. Alternatiivsed koolid
21.Hariduspõhiõiguse riive esineks juhul, kui Lehola koolimajas õppetegevuse lõppemise tõttu ei oleks kaebajate lastel põhihariduse omandamine enam võimalik ning neil puuduksid muud mõistlikud võimalused põhihariduse omandamiseks. Otsuses (lk 7) on öeldud, et Lehola külas elavatel õpilastel on võimalik valida Klooga ja Vasalemma koolide vahel vallasiseselt ja äärmisel juhul Keila linnas asuva kooli vahel. Kõik nimetatud koolid asuvad kümne kilomeetri piires. Transpordiühendused Vasalemma ja Keila suunal on tagatud, Lehola küla ja Klooga aleviku vahel peab vald arvestama täiendava koolibussi
7(13)
liini käiku panemisega, mille finantseerimiseks vajalikud vahendid on leitavad täna Lehola kooli teenindava transpordikorralduse arvelt. Vastustaja esitas sõiduplaani Lehola ja Klooga vahel (26.10.2023 vastus kaebusele, lisa 1). Vastustaja selgitas, et ta on olnud aktiivne individuaalsete lahenduste leidmisel kõikidele lastevanematele, mh on koostöös Keila linnaga pakutud võimalust jätkata Keila Koolis (26.10.2023 vastus kaebusele). Seega on kaebajatele tagatud põhihariduse omandamine Lehola koolimajas õppetegevuse lõppemisel. Eraldi küsimus on selles, kas õppetegevuse asukoha muutmine toob kaasa kaebajate õiguste rikkumise. Valla kohustus tagada kooli jõudmine
22.Vaidlust ei saa olla selles, et kõikide kaebajate jaoks (nii Lehola, Ohtu külas, Karjakülas ja Keilas) pikeneb koolitee, kui nad valivad kooli asukohana Klooga või Vasalemma. Koolitee pikenemise osas on ainult üks kriteerium, mis seab volikogu otsustamisele raamid: vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit (PGS § 7 lg 3). Vastustaja esitas andmed, mis kinnitavad, et olemasolevate bussiliinidega täidab vastustaja seda nõuet (26.10.2023 vastus kaebusele, lisa 1, SOS lasteküla - Karjaküla - Keila - Tammermaa - Ohtu - Lehola kool Järvekalda - Klooga kool liin hommikul, Lehola kool - Ohtu - Tammermaa - Keila - Karjaküla SOS lasteküla - Klooga kool - Lehola – Maeru pärast kooli). PGS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene nõuet, et kooli või selle osa tegevuse lõpetamise otsuses tuleb lahendada sellega tulevikus seonduv kooli transpordi küsimus. Vastustajal oli alates otsuse tegemisest kuni muudatuste jõustumiseni aega selle küsimusega tegeleda. Vastustaja on tõendanud, et ta on täitnud endale otsusega võetud kohustuse. Koolitee pikeneb järgmiselt: nt Karjakülast Kloogale on bussiga 50 minutit, Ohtust Kloogale 24 minutit, Leholast Kloogale 12 minutit. Seega kaebaja 2 jaoks pikeneb koolitee märkimisväärselt, teiste kaebajate jaoks on negatiivne muudatus väiksem. Samas ei ole kaebajate õiguste rikkumisega tegemist, kui muutub senine harjumuspärane koolitee, kuid järgitakse PGS § 7 lg 3 nõuet. Samuti puudub kaebajatel õigus nõuda, et laps peaks saama koolis käia jala või jalgrattaga nagu seni. Erivajadusega lapse haridus
23.Kaebaja 10 lapsele on Rajaleidja otsusega ettenähtud õppimine väikeses ehk 10-12 õpilasega klassis. Kloogal asuvas koolimajas ei pruugi see olla võimalik. Lisaks pikeneks teekond (KeilaKlooga-Keila Teraapiakeskus) kaks korda. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja 10 õigusi ei rikuta. Tema elukoht asub Keila linnas. PGS § 10 lg 1 järgi tagab kohalik omavalitsus kõigile koolikohustuslikele lastele õppimiskoha elukohajärgses koolis. Vastustaja kohustuseks ei ole tagada üldhariduse kättesaadavust isikule, kelle elukohaks ei ole Lääne-Harju vald (KOKS § 6 lg 2). Seega, kui isikule muudatus ei sobi, siis on tal võimalik jätkata Keila Koolis, kus on tõhustatud toega klassid kuni 12 õpilasele. Kaalutlusotsuse põhjendused ja nende hindamine
8(13)
24.Otsuse eesmärgiks on valla haridusvõrgu ümberkorraldamine Laulasmaa Kooli osas selliselt, et: 1) täita koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohustust tagada lastele lasteaiakohad; 2) tagada Laulasmaa Kooli III kooliastme õppekohtade arv; 3) tagada Lehola koolimajas õpilastele õppekava nõuetele vastav haridus. Haridusvõrgu, sh lasteaedade ja koolide asukoht, lasteaia- ja koolikohtade arv teatud piirkonnas, üle otsustab vallavolikogu ning tal on selleks laialdane autonoomia. Vallavolikogu otsused peavad tagama hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi. Lapsevanematel on õigus eeldada, et laste haridust puudutavad kaalutlusotsused on tehtud õiguspäraselt. Samas tuleb arvestada, et haridusvõrgu otsused on suures osas väärtuspõhised ja otstarbekusel tuginevad ning mõjutatud valla finantsvõimekusest. Kohus ei saa hinnata vastustaja eelarvelist seisu ega otsuse majanduslikku otstarbekust. Kohus saab üksnes otsustada, kas kõiki olulisi asjaolusid on kaalutud. Kohus leiab, et vastustaja poolt otsuses märgitud eesmärgid on vajalikud nii alushariduse kui ka kvaliteetse põhihariduse kättesaadavuse tagamiseks. Nende eesmärke kogumis arvestades on jälgitav ja arusaadav, miks vastustaja otsustas lõpetada I ja II astme põhihariduse andmise Lehola koolimajas. Järgnevalt hindab kohus eraldiseisvalt iga eesmärki. Lasteaiakohtade vajadus ja lahendus
25.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib vallavõi linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat. KELS § 10 lg 1 nõude täitmine on vastustaja kohustus. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on viimase paari aasta kohtupraktikas rahuldanud paarkümmend kahjunõuet erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste vastu seetõttu, et neil ei ole olnud lasteaiakohta pakkuda. Geomedia analüüs (Rahvastikuregistri andmed seisuga 01.01.2022) näitab, et Klooga, Kloogaranna ja Laulasmaa piirkonnas on kokku 79 last vanuses 0-1 aastat. Nende puhul tekkis õigus lasteaiakohale 01.09.2023 või tekib vastav õigus 01.09.2024. Samas tõi analüüs (tabel 9, lk 269) välja, et olemasolevad lasteaiakohad on kõik täidetud: 2021/2022 õppeaastal oli kohti Laulasmaa lasteaias 122, Klooga lasteaias 57, Lehola lasteaias 51. Seisuga 28.03.2022 järjekord Laulasmaa Kooli lasteaed 119, Klooga lasteaed 43, Lehola lasteaed 17. Otsuses (lk 5) on kirjas, et Laulasmaa lasteaias on kohti 122, Klooga lasteaias 59, Lehola lasteaias
50.28.02.2023 seisuga on lapsi järjekorras Laulasmaal 97, Kloogal 54 ja Leholas 7. Kaebajad esitasid kohtumenetluse ajal teabenõude vastustajale, mille tulemusel selgus, et seisuga 29.08.2023 on lasteaiakohti Laulasmaa lasteaias 194, Klooga lasteaias 59, Lehola lasteaias 62 (kaebajate 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 3). Seisuga 29.08.2023 järjekord Laulasmaa lasteaed 33, Klooga lasteaed 29, Lehola lasteaed 0.
9(13)
Istungil selgitas abivallavanem (salvestis 00:14:29), et vastustaja suutis Laulasmaal kasutusse võtta moodulid, mis mahutavad 4 rühma. Vaatamata vastustaja pingutustele näitab ka hetkeseis, et otsuses selgitatud kaalutlus võtta Lehola koolimaja tervikuna kasutusele lasteaiana on õiguspärane. Kui palju on puuduolevate lasteaiakohtade arv konkreetsel ajahetkel, ei ole määrav. Piisab, kui kohus on kontrollinud, et tegemist ei olnud asjakohatu kaalutlusega. Vastustaja on lähtunud puuduolevate lasteaiakohtade arvestuses ARNO andmetest. See on põhjendatud lähtekoht, sest lapsevanemad määravad ARNO-s oma eelistuse.
26.Kohus möönab, et otsuse tekst on otsuse tegemise aja seisuga ebatäpne selles osas, et lasteaiakohtade vajakajäämine on ka Lehola piirkonnas (lk 5). Nii otsuse tegemisel kasutatud kui ka 29.08.2023 statistika seda ei näita. Tegemist on põhjendamispuudusega, kuid see ei sea kahtluse alla lasteaiakohtade puudust Laulasmaa ja Klooga piirkonnas ning lahendusena Lehola koolimajja täiendavate lasteaiarühmade loomist. Samas tuleb arvestada, et see põhjendamispuudus ei ole oluline. Abivallavanem selgitas istungil (salvestis 00:17:02), et Lehola piirkonnas võib tulevikus tekkida lasteaiakohtade puudus seoses kehtestatud/kehtestamisel olevate detailplaneeringutega. See põhjendus haakub kaebajate selgitustega, et on kehtestatud arvukalt uusi detailplaneeringuid Ohtu, Kulna, Maeru, Nahkjala ja Niitvälja piirkondades (kaebuse p 5.7). Need kohad asuvad Lehola piirkonnas (googlemaps). Lasteaiakohtade tagamine on pikaajaline protsess, mille puhul vastustaja saab arvestada elamumajanduse ja sellest tingitult elanike arvu muutumisega teatud piirkonnas.
27.Lisaks arvestab kohus, et kuigi Lehola koolimaja ei asu otseselt Tallinna tööle sõidu trajektooril, ei ole vähemalt Kloogaranna ja Klooga puhul ümbersõidu kulu selline, et see välistaks selle piirkonna vanematel laste Lehola lasteaeda panemist. Googlemaps andmetel: 1) Klooga-Tallinn (39,9 km, 56 min); 2) Klooga-Lehola koolimaja-Tallinn (40,8 km, 55 min); 3) Kloogaranna-Tallinn (37,1 km, 51 min). 4) Klooga-Lehola koolimaja-Tallinn (42,8 km, 53 min).
28.Vastustaja valis probleemile lahenduseks selle, et kohandada Lehola koolimaja hoone tervikuna ümber lasteaiaks: lasteaiakohtade juurde loomine majja, mis on algselt ehitatud lasteaiaks on oma ruumistruktuuri poolest sobivam ja otstarbekam (lk 4). See ei tule küll otsusest välja, aga senise 3 rühma asemel tegutseks Lehola lasteaias tulevikus 6 rühma. Seega tekiks juurde 60 lasteaiakohta (13.06.2022 töörühma koosoleku protokoll). Laulasmaa Kooli III kooliastme õppekohtade arv ja lahendus
29.Lehola koolimajas õppivate laste õppe jätkamine Kloogal (Lodijärve kool) eeldab selle koolimaja laiendamist. Selle lahendusega sobis eesmärk muuta Lodijärve kool 9. klassiliseks, selleks et vähendada III kooliastmes õppurite survet Laulasmaa Kooli Laulasmaa koolimajale (otsuse lk 3). Õppekavale nõutava hariduse andmine ja lahendus
30.Lehola koolimajas õppetegevuse lõpetamist põhjendas vastustaja ka sellega, et koolimajas puudub töö- ja tehnoloogia klass, õppeköögi kasutamise võimalus kodunduse tundides, olulised vajakajäämised on õppekavajärgse kehalise kasvatuse ainekava läbiviimiseks (otsuse lk 3).
10(13)
Vastustajal kui kooli pidajal on kohustus tagada õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu (PGS § 7 lg 1). Põhikooli riikliku õppekava kohaselt on kohustuslikeks aineteks tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (§ 1 lg 6 p 7), mille õppekeskkond peab olema aja- ja nõuetekohaselt sisustatud: õppeköök kodunduses ja õppetöökojad käsitöös ning tehnoloogiaõpetuses (õppekava lisa 7). Kohus loeb usutavaks abivallavanema 29.03.2023 eelistungil (salvestis 10:42:24) antud selgituse otsuse lk 4 kohta, et Lehola koolimaja ruumilahendus ei võimalda täita nõudeid ning ainsaks lahenduseks oleks koolimaja laiendus. Kvaliteetse hariduse andmiseks tulevikus pidas vastustaja sobivaks laiendada Kloogal asuvat koolimaja (otsuse lk 4). Alternatiivide kaalumine
31.Võimalikud alternatiivid, mida kaaluti enne otsuse vastuvõtmist, olid järgmised: 1) olemasoleva olukorra säilitamine; 2) koolitustegevuse jätkamine põhikooli I astmes; 3) koolitustegevuse lõpetamine põhikooli I ja II astmes. Otsuses (lk 7) selgitas vastustaja, miks ta valis variandi kolm. Lääne-Harju vald leiab, et Lehola lasteaed-põhikooli baasil eraldiseisva Lääne-Harju vallavalitsuse hallatava asutuse moodustamine ei muuda sisuliselt olemasolevat olukorda ega aita kaasa õppekava täitmiseks vajaliku struktuuri loomisele. See omakorda tähendab, et ressursse hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja õpikeskkonna uuendamiseks nii Lehola, kui ka Klooga õppekohtades on endiselt puudu. Jätkates Lehola koolimajas I kooliastmega, jääb endiselt püsima olukord, kus kulu õpilase kohta on valla keskmisest oluliselt kõrgem ning kulude optimeerimise efekti ei teki. Samuti ei muutu olukord, kus õpilasel tuleb põhikooli astmes mitmel korral kooli vahetada. Jätkates Leholas I kooliastmega, säilib endiselt olukord, kus sama piirkonna koolilapsi tuleb transportida kooli ja tagasi samal ajal kahte sihtkohta. Kuivõrd koolilaste arv vaid I kooliastme säilimise korral Lehola koolis väheneb, siis väheneb ka sõitjate arv bussides. See omakorda loob pikemas vaates olukorra, kus koolibusside täituvus on väiksem ja kulu ühe reisija kohta omakorda tõuseb ning vähendab võimalust kasutada ressursse hariduse kvaliteedi tõstmisele ja õpikeskkonna uuendamisele kõikides valla haridusasutustes, sh Leholas, Kloogal ja Laulasmaal. Need põhjendused on asjakohased ja näitavad, et õige ei ole kaebajate väide vastustaja poolt alternatiivide kaalumata jätmise kohta. Valla kulutused ja selle mõju Lehola koolimaja otsusele
32.Vastustaja oli otsusele eelnevalt teinud olulise investeeringu Laulasmaa Kooli hoone juurdeehituse näol (investeering 2,86 miljonit, Geomedia analüüs lk 43). Sellele vaatamata on puudu õppekohti III kooliastmes. Vastustajal oli valida Lehola koolimaja ja Klooga Kooli vahel lähtudes valla investeerimisvõimekusest. Töörühma ettepanekud vallavolikogule arvestasid teadaolevaid ehitushindu: 2000 eur/m2 kohta. Abivallavanem hindab III kooliastme juurdeehituse vajaduseks 1000 m2 pinda, seega on kulud ca 2 000 000 eurot. Kohus ei pea neid hindu, arvestades Keila-Joa lasteaia hanget (30.03.2023 kohtu poolt kogutud tõend), ebausutavateks. Sellises olukorras, koosmõjus lasteaiakohtade vajadusega, ei saa vastustajale ette heita otsust eelistada Kloogal asuva koolimaja laiendust Lehola koolimaja laiendusele. Otsuses (lk 3-4) on põhjendatud vastavate hoonete ümberehitamise otstarbekust. Halduskohus teostab halduse üle üksnes õiguslikku kontrolli (HKMS § 2 lg 1) ning ei hinda otstarbekusega seotud otsustusi. Väidetav menetluslik minetus ja muud etteheited
33.Kaebajad on menetlusliku minetusena näinud lapsevanemate kaasamata jätmist.
11(13)
Kooli tegutsemiskoha muutmisel tuleb järgida PGS § 66 lg 2 teise lause nõudeid: tuleb küsida arvamust hoolekogult, õpilasesinduselt ja õppenõukogult. Seega peab otsusele eelnema ärakuulamine. See säte on erinorm haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 3 suhtes, võimaldades lapsevanemate ja õpilaste arvamuse ärakuulamist hoolekogu ja õpilasesinduse vahendusel. Kaebuse lisast 20 (20.12.2022 vallavolikogu istungi protokoll) nähtuvalt on Laulasmaa Kooli hoolekogul olnud võimalik arvamust avaldada otsuse nr 93 menetluse raames - Laulasmaa Kooli hoolekogu 20-st liikmest ei avaldanud 10 oma arvamust, 2 olid erapooletud ja ülejäänud ei toetanud. Küll aga toetas seda õpilasesindus täies ulatuses. Seega ei tulnud lapsevanemaid otsuse tegemisse kaasata, vaid piisas hoolekogu kaasamisest. Väidetav vastuolu arengukavaga
34.Kaebajad toovad välja, et Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt 02.03.2021 heaks kiidetud Laulasmaa kooli arengukava näeb vähemalt aastani 2025 ette Lehola koolimaja tegevuskohana. Vallavolikogu ei esitanud otsuses põhjuseid, mis õigustaks arengukava eiramist. Kohtu hinnangul on arengukava strateegiline dokument, mille üheks mõjutajaks on vastustaja finantsvõimekus (selle muutumine). Samuti saavad arengukavaga arvestamata jätmist mõjutada demograafilised uuringud. Vastustaja lähtus Geomedia 2022.a analüüsist, mis tõi välja lasteaiakohtade pikaajalised vajadused seoses rahvastiku andmetega. Vastustajal on sellest tulenevalt võimalus ja pädevus lasteaiakohtade nappust otsusega leevendada ja tekitada juurde täiendavad rühmad Lehola koolimajja. Töörühma ettepanekud
35.Kaebajad leiavad, et otsuses kajastatakse vääralt töörühma ettepanekut: Laulasmaa kooli Lehola majas lõpetada alates 2023/2024. õppeaastast põhihariduse õpe esimeses ja teises kooliastmes ja Lehola majas saab jätkata tööd lasteaed, mille tegevust saab laiendada koolimaja ruumide arvelt. Kaebajad väidavad, et töörühm ei teinud sellist ettepanekut. Kohus möönab, et töörühma 13.06.2022 protokoll (30.03.2023 kohtu kogutud tõend) sellist sõnastust ei sisalda. Samas on see välja loetav töörühma järgnevast järeldusest: Vald vajab lasteaiakohti ootejärjekorras olevatele lastele. Koheses plaanis: Moodulite lisamisega Klooga lasteaia juurde lisandub 40 lasteaiakohta, Lehola maja lasteaiaks ümberkorraldamisega lisandub 60 kohta. Seega on vastustaja põhjendatult lähtunud töörühma sisendist. Geomedia analüüsi rahvastiku prognoos
36.Kaebajad leiavad, et demograafilised arengud (kaebuse p 5.7 – uute arenduste lisandumisest lähtuv elanike arvu kasv) tingivad Lehola koolimaja kui kodulähedase algkooli säilitamise vajaduse. Vastustaja ei ole seda asjaolu otsuse tegemisel eraldi hinnanud, kuid on põhjendanud Klooga asuva kooli eelistamist. Klooga 6-klassilise koolimaja baasil (ja mitte Lehola lasteaed-koolimaja) iseseisva 9-klassilise põhikooli moodustamise kasuks räägib ka asjaolu, et Klooga koolimaja asub Klooga alevikus, kus elab üle 1100 elaniku, lisaks on lähipiirkonnas (Laulasmaa, Tuulna, Kloogaranna, Kersalu) rahvastiku arv tugevas kasvutrendis (vt käesoleva otsuse lk 1 II lõik). Leholas on elanike arv enam kui poole väiksem ja Lehola on ümbritsetud hajaasustusega küladega.
12(13)
Selline vastustaja põhjendus on kooskõlas Geomedia rahvastiku prognoosiga, mis näitab, et Kloogal suurenes aastatel 2018-2022 elanike arv 10% (30.03.2023 kohtu kogutud tõend, lk 13).
37.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja kaalutlused, miks lõpetada Lehola koolimajas õppetegevus põhikooli I ja II astmes, on asjakohased. Vastustaja ei ole teinud kaalutlusvigu ega selliseid menetlusvigu, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Seetõttu jääb rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõue. Määruse nr 8 õiguspärasus
38.Otsuse (lõpetada Laulasmaa Kooli Lehola koolimajas koolitustegevus põhikooli I ja II astmes) täitmiseks tuli vastustajal muuta Laulasmaa Kooli põhimäärust. Kuivõrd kohus leidis, et otsus on õiguspärane, siis on õiguspärane ka selle rakendamiseks antud määrus nr 8. Kaebajate väited otsuse ja määruse vaidlustamisel kattuvad. Järelikult puudub alus määruse nr 8 tühistamiseks.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
40.Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, tuleb ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
41.Asendada avaldatavas otsuses kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.