Korrakaitse

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-44 Taotluse põhjenduste kohaselt üritas X 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos 350 000 UAH-ga. Tolliseaduse alusel teostatud läbivaatuse käigus leiti tema jope taskust 350 000 grivnat, s.o konverteerituna ca 9100 eurot. X selgitas tolliametnikele, et sularaha on tema oma. X erinevatele ametkondadele antud ütlused on vastuolulised ega ole eluliselt usutavad. X lepinguline esindaja edastas RAB-le 19.02.2023 selgitused ja dokumendid, mille kohaselt on isik osaliselt töövõimetu ja elab koos emaga Narvas. Isik võttis ema nõusolekul tema kontolt 17.08.2022–09.10.2022 sularahas välja kokku 14 800 eurot, mida nad hoiustasid oma kodus, kuna ema ei usalda pankasid. Xle tehti ettepanek vahetada eurod grivnade vastu ning ta arvas, et suudab valuutavahetusest natuke teenida. Seega andis isik enda tuttavale umbes 7000 eurot ja sai vastu grivnad, mille ta soovis Eestis vahetada tagasi eurodeks. X esindaja 23.02.2023 täiendavate selgituste kohaselt oli tegemist spontaanse nn „tehinguga“, mis toimus 2022. a novembri lõpus. Vahetus tehti y-ga (perekonnanime ei tea), kes on X jaoks „teretuttav“ ja kellega kohtuti juhuslikult ühes Narva baaris, kus tuli jutuks, et on grivnade vahetuselt on võimalik teenida väikest lisaraha. Raha üleandmine toimus Narvas ja X ei küsinud Ylt raha päritolu kohta ega seda, kas tema käes võib olla veel grivnasid ja kas ta on teinud sarnaseid tehinguid ka teiste isikutega. Varasemates selgitustes on X märkinud, et sai grivnad Venemaal ja seda kinnitab MTA isiku läbivaatuse akt. Eestisse toodud grivnad võivad olla varastatud okupeeritud Ukraina aladelt. Ukraina grivnade üle Venemaa-Eesti piiri toomine on toimunud ka pärast seda juhtumit. Sularaha vedajad, sh X, tegutsesid rahamuuladena. Tegevus, kus mitu isikut lühikese aja jooksul veavad sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid ilma arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti, viitab rahapesu „smurfing“ tüpoloogiale. RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi, et selgitada välja rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja, kuid seda ei ole õnnestunud tuvastada. Seejuures on RAB analüüsinud erinevaid infoallikaid ning isiku selgitusi ja käitumist kogumis. X ei ole raha legaalne omanik ega ole RAB-ile tõendanud vara legaalset omanikku. X esitatud selgitused ja tõendid ei tõenda vara legaalset päritolu.

3-24-44 et vara käsutamise esmasest piiramisest on möödunud 1 aasta ja RAB on pädev taotlust esitama. Samuti ei sea kohus kahtluse alla RAB-i järeldust, et vara võib olla kuritegeliku päritoluga ning selle suhtes esineb rahapesu kahtlus. RAB on seda taotluses piisavalt põhistanud. RahaPTS § 57 lg 6 näeb ette jagatud tõendamiskoormuse ning ka RAB-l tuleb teha mõistlikke jõupingutusi, et teha kindlaks vara omanik või kontol oleva vara tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus nr 3-20-664, p 21; 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973, p 6). Seega peab ka RAB järgima uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6). Kui vara omaniku väljaselgitamiseks pole piisavaid pingutusi tehtud, siis on üks RahaPTS § 57 lg 7 tingimustest täitmata. Vara riigi omandisse kandmise eesmärk on lahendada olukord, kus vara omanikuks on variisik, kes on vara loovutamisega nõus või on küll kinnitanud variisikuks olemist, kuid ei tee koostööd või pole kättesaadav, et vara riigile loovutada. Tegemist on seega varaga, mille suhtes keegi (sh variisik) pretensioone ei esita. Kui RAB on veendunud, et tegu on rahapesuga, siis edastatakse materjalid pädevale asutusele ja konfiskeerimise küsimused lahendatakse koos süüküsimusega. Vara kriminaalmenetluses arestimise korral lõpetab RAB oma toimingud viivitamata. Kui isik kummutab rahapesu kahtluse, st tõendab vara legaalset päritolu RahaPTS § 57 lg 10 tähenduses, siis ei ole alust vara käsutamist kauem piirata, veel vähem kanda seda riigi omandisse. Kui vara tegelik omanik või kasusaaja on teada või võiks olla tuvastatav uurimiskohustust täites, aga kahtlus on vara legaalsuses, ei saa seda vara ära võtta ilma kriminaalmenetluseta. Vara riigi omandisse kandmise normistiku eesmärk on olnud teha vara osas lõplik otsus, kui võimalikku kurjategijat ei leita, mitte viia ellu FATF-i parimaid praktikaid või tuua karistusseadustiku (KarS) §-s 832 sätestatud laiendatud konfiskeerimine üle haldusmenetlusse. Üksikisiku õigusi piiravaid norme tuleb kahtluse korral tõlgendada kitsamalt ja rangemalt, mitte laiemalt. RAB-i viidatud eesmärkide ja volitustega halduskonfiskeerimist võimaldavat seadust ei ole kunagi kehtestatud (vt Riigikogu XII koosseisu 771 SE) ning vastu võtmata seaduseelnõu eesmärke ei saa kanda üle olemasolevale normistikule. Ka EL-i õigusest tuleneb kohustus võidelda rahapesu vastu eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Vara riigi omandisse kandmine ei saa olla karistuslik meede juhuks, kui isik soovitud tõendeid ei esita. Kohtule esitatud materjalidest nähtub haldusmenetluse kulgemine järgnevalt: - 05.12.2022 ettekirjutus (käsutuspiirang 30 kalendripäevaks), kus on viidatud, et RAB kontrollib rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni, kohustab kehtestama käsutuspiirangu X varale summas 350 000 UAH; ning puudutatud isikul on õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta. - 03.01.2023 ettekirjutus (60 päevaks arestimise kohta), kus on viidatud, et vara valdaja või omanik ei ole tõendanud RABile vara legaalset päritolu; kohustab jätkama käsutamispiirangut ning puudutatud isikul on õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta. - 17.02.2023 on RAB saatnud puudutatud isikule e-kirja, milles juhib tähelepanu, et isikul on õigus esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta. - 19.02.2023 esitas X esindaja RAB-ile tõendid ja selgitused vara päritolu kohta. - 22.02.2023 esitas RAB puudutatud isikule täiendavaid küsimusi. - 23.02.2023 esitas X esindaja täiendavad selgitused. - 03.03.2023 ettekirjutus (1 aastaks arestimise kohta). - 11.10.2023 saatis RAB puudutatud isikule e-kirja, milles palub eelnevaid selgitusi täpsustada ja annab võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. - 20.10.2023 esitas X esindaja täiendavad selgitused. - Kohtuasja nr 3-23-430 toimikust nähtub, et halduskohtule esitati aastaks arestimiseks loa saamisel 05.12.2022 ja 03.01.2023 ettekirjutuste faktilised asjaolud, samas RAB kinnitas, et need sisaldavat teavet, mis puudutatud isikule ei ole teatavaks saanud ja millisele teabele pole neil juurdepääsu õigust (27.02.2023 taotluse nr 1.2-1/22-1 p 1.4 ja 4.1). 3(8)

3-24-44 - Kohtuasjas nr 3-23-430 esitatud taotlusest (s.o isikule edastada lubatavast versioonist 1S) nähtuvad järgmised asjaolud, mis võiksid seletada isikule tõendamiseset: - X üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos Ukraina grivnadega (UAH) kogusummas 350 000 UAH. Maksu- ja Tolliamet võttis vara hoiule. - RAB-il on põhjendatud kahtlus, et tegemist on ebaseaduslikult omandatud varadega, mida põhistab ka asjaolu, et X ei ole siiani RAB-ile põhistanud ega tõendanud vara legaalset päritolu. RABi ülesanne on vara tegeliku omaniku osas uurimiskohustuse täitmine. Kui piisavaid pingutusi pole tehtud, ei ole ka RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise tingimus täidetud. Kuigi isiku selgitustes esineb vastuolusid ning selgitused tekitavad uusi küsimusi, on haldusorgani ülesandeks asjaolud välja selgitada. RAB on kirjeldanud isikul raha olemasolu või saamist ning soovi puudutatud isiku hinnangul hädas olevaid isikuid aidata 29.01.2024 seisukoha punktides 5.4 ja 5.5. Isiku enda selgitusi arvestades (taotluse p 4.15) ei ole välistatud, et isik lisaks väidetavale aitamise tahtele soovis teenida sellise abistava tegevusega ka tulu. Selline tegevus kogumis võib seada kahtluse alla järelduse, et puudutatud isik on teadmatuses variisik, mitte aga vara võimalik tegelik omanik või vähemalt kasusaaja. Tegelikuks kasusaajaks olemine (vt ka RahaPTS § 9 lg 1 p 2) välistaks RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise. On küsitav, kas RAB-i analüüsi aluseks olevad tõendid on haldus- ja kohtumenetluses lubatavad. RAB-i väitel on tegemist „luureteabega“, mida ei või Egmont Groupi põhimõtete järgi tõendina kasutada (RahaPTS § 63 lg 8). Kui teavet ei ole võimalik kasutada tõendina kriminaalmenetluses, siis ei tohiks selle kasutamist aktsepteerida ka haldusasjas. Mis tahes loa andmise menetluses tuleb kohtul hinnata ka meetme proportsionaalsust. Rahapesu tõkestamine on oluline legitiimne eesmärk, kuid RahaPTS § 57 lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmisel samaväärne legitiimne eesmärk puudub, sest sätte eesmärk on sisuliselt ummikseisu lahendamine (st lõpetada pikaajaline õigusselgusetus ja vähendada halduskoormust). Iseenesest on meede ilmselgelt sobiv, kuid see ei ole vajalik, sest eesmärki on sama tõhusalt ning isikut vähem koormavalt võimalik saavutada juba alustatud kriminaalmenetluse vahenditega. Meede ei oleks ka mõõdukas, sest isikute omandipõhiõigus on tasakaalustamata, neil puudub tõenditele juurdepääs ja võimalus esitada sisulisi vastuväiteid. RAB-i taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest seaduses sätestatud eeldused vara riigi omandisse kandmiseks ei ole täidetud ja meede ei ole proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-44 Esimene versioon on see, et isiku raha oli hoiul tuttava juures Kingisepas. Isik pakkus vahetada hoiul olnud raha grivnadeks. Isik soovis Eestis vahetada grivnad dollariteks. Teine versioon: X ja tema ema (kes ei usalda pankasid) hoiustavad sularaha kodus. X andis enda valduses olnud rahalised vahendid summas umbes 7000 eurot tuttavale isikule ning vastu sai grivnad Y nimeliselt „teretuttavalt“ Narvas, Vestervalli tänava kandis. X läks tehingust saadud Ukraina grivnadega Venemaale seetõttu, et Narvas ei vaheta ükski valuutavahetuspunkt grivnasid eurodeks. Kolmas versioon: ema andis poja palvel pojale võlgu andmiseks 8000 – 10 000 eurot (isik ei mäleta kui suure summa ta emalt võlgu võttis), vahetas need esmalt mitme korra jooksul dollariteks (ei mäleta mitmel korral käis raha vahetamas, valuutavahetuse punktidest antud tšekke ei esitatud), ja võttis kaasa 8000 dollarit, viis need Venemaale, et seal anda võõrale isikule, kes andis vastu grivnad, mis olid pakitud. Seejuures puudutatud isik ise arvas, et tegemist võib olla võltsitud rahaga. RAB on aasta jooksul pärast 03.03.2023 ettekirjutusi teinud lisatoiminguid ja püüdnud välja selgitada vara päritolu, kuid see pole õnnestunud. Seega esineb jätkuvalt kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud Ukraina grivnad on illegaalse päritoluga ning ei kuulu temale. Isiku eri aegadel antud ütlustes esineb vastuolusid. Samuti ei mäleta isik fakte. Pole usutav, et isik, kes ei tööta, võtab võlgu emalt suure summa raha, et aidata võõraid isikuid ja vahetada tugevama kattega valuuta Ukraina grivnadeks, mis on kasutusel ainult Ukrainas ja kus käib täiemahuline sõda. Kõik see kogumis koos asjaoludega, mis toimusid 30.11.2022, kinnitab RAB-i kahtlust, et isik on tegutsenud rahamuulana ning ta on esitanud kolm erinevat legendi, mis erinevad detailides ja on vastuolulised. Halduskohus ei arvestanud, et RAB-il puudub võimalus ära kuulata kolmandat isikut, kelle andmeid isik ei ole avaldanud ning pigem on isik ise viidanud erinevatele allikatele, kust raha on võetud. Lisaks on isik avaldanud Politsei- ja Piirivalveametile, et isik, kes oli väidetavalt vahendaja on surnud paar nädalat tagasi. Selle isiku formaalne ärakuulamine poleks uurimiskohustuse sisuline täitmine. Haldusasutusel puudub võimalus isikut tuvastada ja leida. Ilmselt oleks ka see isik esitanud legendi ja väitnud, et tegemist on legaalse päritoluga (kinkelepingu/laenulepingu alusel saadud rahaga). RAB kogub tõendeid ja täidab omapoolset uurimiskohustust arvestades, kas allikas, kust küsitakse lisainfot, on usaldusväärne. Isiku poolt esitatud pangakontode väljavõtted kinnitasid RAB-i kahtlust. Konto väljavõtted esitati valikuliselt (ei näidatud väljaminekuid), samuti esitati üksnes Swedbank AS konto väljavõtted, kuid välisriigi panga väljavõtteid ei esitatud. RAB-i pädevuses pole uurida, kas isik teenib varjatud tulu. RAB-i kohustus oli analüüsida ning koguda tõendeid Ukraina grivnade päriolu kohta. RahaPTS §-st 57 tuleneb, et RAB-i volitused on kahtlusepõhised, mida tuleb peamiselt sisustada majandus- ja ärisuhete toimimise põhimõtete kaudu, kus hoolsuse mõõdupuuks on leida tehingutest või toimingutest ratsionaalsus. Ka praeguseks pole puudutatud isik esitanud uusi tõendeid, kuigi RAB on edastanud isikule meeldetuletuskirja 12.10.2023. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamine ei ole seotud kriminaalmenetluse alustamise ega olemasoluga, vaid tegemist on täiendava meetmega. Kohus ei ole haldusasjas nr 3-23-430 seadnud kahtluse alla üheaastase käsutuspiirangu kohaldamise eelduste täidetust, mis suures osas kattuvad riigi omandisse kandmise eeldustega. RAB ei saa viia läbi kriminaalmenetlust ega nõuda seda uurimisasutuselt. Halduskohus on sarnastel asjaoludel mitmed RAB-i taotlused ka rahuldanud. RAB on haldusorgan, mitte uurimisasutus, ning tema pädevuses ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Isegi kui uurimisasutus teavitab RAB-i oma toimingutest, ei või seda avaldada. Konfiskeerimine kriminaalmenetluse käigus ja nn halduskonfiskeerimine ei võistle omavahel 5(8)

3-24-44 ja nende vahel puudub hierarhia. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise sidumine kriminaalmenetluse läbiviimisega ei põhine seadusel ega EL-i õigusel ning seda ei toeta ka FATF-i soovitused. Eristada tuleb rahapesu ja rahapesu kahtlust. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik algatada kriminaalmenetlus või kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse. Tegemist on eraldi menetlustega. Nn halduskonfiskeerimise eesmärk on taastada õiguspärane olukord, kus tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse temale mittekuuluv vara ära ja tagatakse võimalus vara kannatanule tagastada (RahaPTS § 57 lg 10) või konfiskeerida see riigi tuludesse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine või selles vara arestimata jätmine ei tähenda veel rahapesu kahtluse kadumist ja vara suhtes kehtestatud piirangute tühistamist. Seadusandja kehtestas nn halduskonfiskeerimise instituudi eesmärgiga, et rahapesu kahtluse tõttu piiratud vara oleks võimalik konfiskeerida ja riigi tuludesse kanda ka kriminaalmenetluse väliselt. Kannatanud võivad võrdselt jõuda oma vahenditeni nii siis, kui vara konfiskeeritakse kriminaalmenetluses, kui ka siis, kui see toimub haldusmenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-24-44 on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara) või poleks vara kunagi pidanud isiku valdusesse jõudma (vrd haldusasi nr 3-20-664).

3-24-44 Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu etteheitega, et Y nimelise isiku osas täiendavate uurimistoimingute tegemata jätmine on rikkumine, mis võimaldaks järeldada, et vastustaja on uurimiskohustuse täitmata jätnud. Kuigi puudutatud isik on menetluses antud ütlustes andnud vastustajale Y nimelise isiku (kelle perekonnanime ta väidetavalt ei mäletanud) telefoninumbri, on puudutatud isik PPA-le antud ütlustes avaldanud, et Y on surnud. Samuti on Y nimelise isikuga seoses antud ütlused olnud vastuolulised, mistõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et avaldatud telefoninumbri osas uurimistoimingute tegemine ei oleks ilmselt andnud juurde märkimisväärse kaaluga tõendeid. Oluline on arvestada puudutatud isiku väiteid ja tõendeid kogumis ning pidada lisaks silmas, et 30.11.2022 püüdsid Ukraina grivnasid Venemaalt Eestisse toimetada hulk inimesi, kes ei ole raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud rahasummad ja nende pakendamisviis langesid suures osas kokku.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.