Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-503
Haldusasi
X kaebus nõuetega tuvastada, et ta on sündinud 02.08.1959 ning tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti 21.02.2023 ettekirjutuse nr 1052264762 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-503 muutmata.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.05.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-503 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
X esitas 05.05.2021 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse.
2.PPA kohustas 21.02.2023 ettekirjutusega nr 1052264762 X esitama elamisloa taotlus Eesti Vabariigis viibimise seadustamiseks 89 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21.05.2023. Tähtajalise elamisloa menetluse raames selgus, et isik on 1990-ndatel aastatel mitmel korral muutnud oma ees- ja perekonnanime. PPA-le 2021. a-l esitatud andmete kohaselt võis olla muudetud ka isiku sünniaeg ja -koht. X sünniaeg 02.08.1959 ei ole õige. Isik sündis 02.08.1954 ehk 5 aastat varem, kui oli seni Eestis dokumenteeritud, ja 9 aastat varem, kui soovib PPA-le 2021‒2022 esitatud Poola sünnitunnistusega, sh menetluses oleva tähtajalise elamisloa taotlusega nr 2025218354, tõendada. Kuigi PPA-l ei ole õnnestunud saada isiku varasema nimekujuga C 02.08.1954 sünniakti või -tunnistust või 08.10.1977 välja antud passi koopiat, on kogutud piisavalt muid (perekonnaseisu)dokumente, mis seda kinnitavad või antud sünniaja ainuvõimalikuks teevad (võttes mh aluseks abiellumise 08.07.1977, tööstaaži alguse 01.07.1974, isiku endise nimekujuga Q koostatud 30.07.1986 elulookirjelduse). Sünniaasta korrigeerimine ja uue isikukoodi väljastamine mõjutab isiku elu, samas ei ole võimalik ja õiguslikult lubatav jätkata isiku dokumenteerimist ebaõige sünniajaga ja ebatäpse sünnidokumendi alusel. Isikul on õiguslik alus Eestis viibimise seadustamiseks, mistõttu teeb PPA ettekirjutuse dokumentides sünniaja muutmiseks.
3.X esitas 03.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 09.05.2023) nõuetega tuvastada, et ta on sündinud 02.08.1959 ning tuvastada PPA 21.02.2023 ettekirjutuse nr 1052264762 õigusvastasus. Kaebaja on sündinud 02.08.1959, mitte 02.08.1954, nagu on kindlaks teinud vastustaja. Sünniajaandmete, sh isikukoodi muutumine võib tekitada isikule olulisi ebamugavusi ning isiku sünniaeg on piisavalt oluline isiku identiteedi ja inimväärikuse osa. Sünniaeg ja isikukood on mitmetes infosüsteemides isiku tuvastamise aluseks ja selle vahetamine võib tekitada väga palju igapäevaprobleeme, mis võivad päädida ohuga elule, tervisele ja toimetulekule (andmed retseptikeskuses, digiloos, pensionikeskuses või pangas). Kaebaja sünnistunnistus tõendab, et ta on sündinud 02.08.1959. Vastustaja pole sünnitunnistuse ehtsust vaidlustanud, mistõttu on arusaamatu, miks tuleks kaebaja sünniaja määratlemisel lähtuda mingist teisest dokumendist. Ka on vastustaja aastakümneid kaebaja sellist sünnidokumenti ja sünniaega aktsepteerinud. PPA tellitud uuringuakti tulemusena on kindlaks tehtud, et esitatud sünnitunnistusel seerianumbriga V-РУ No 478888 puuduvad võltsimise tunnused. Juhul kui selgub, et kaebuse esitaja õige sünniaeg on 02.08.1959, ei saa olla õiguspärane ettekirjutus, kus kaebaja sünniaastaks on märgitud 1954. Kuigi vastustaja on leidnud, et kaebaja sünniaeg ja isikukood pole õiged, pole tänaseni tehtud rahvastikuregistrisse vastavat muudatust. Rahvastikuregistri andmete õigsust eeldatakse (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1). Kuivõrd kaebajale on väljastatud elamisluba (PPA otsus nr 2025218354/TE), on tal jätkuv huvi tuvastada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasus osas, mis puudutab tema sünnikuupäeva. Kaebajal on õigus sellele, et tema isikuandmeid kajastatakse teda puudutavates dokumentides õigesti. Kaebaja isikuandmete õigsuse küsimus on oluline kaebaja identiteedile ning samuti on 2(6)
3-23-503 isikuandmetega seonduv kaitstav põhiseaduse (PS) § 26 eraelu kaitse koosseisus. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 p 4 kohaselt peavad isikuandmed olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud; mõistlike meetmetega tagatakse, et andmetöötluse eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutatakse või parandatakse viivitamata.
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
PPA on tuvastanud tähtajalise elamisloa menetluses kogutud tõendite ja selgituste alusel kaebaja sünniajana 02.08.1954. Elamisloa menetluse käigus selgus, et kaebaja on varem esitanud PPA-le valeandmeid ning võltsitud dokumente, mis andis aluse kahtluseks, et kaebaja isikukood on ebaõige, kuna kaebaja sünniaasta ei ole tegelikult see, mida kaebaja on väitnud. Tähtajalise elamisloa taotluse menetluse käigus on kaebaja esitanud erinevaid andmeid enda sünniaja ja -koha kohta. PPA on teinud erinevaid päringuid ning tellinud ekspertiise ning tuvastanud, et kaebaja sünniaeg on 02.08.1954. Kaebaja on kaebuse lisana esitanud Venemaa sünnitunnistuse nr 478888, millega soovib tõendada enda sünniaega 02.08.1959. PPA tagastas kaebajale tema sünnitunnistuse nr 478888 originaali ja kaebaja esindaja on selle kätte saamist kinnitanud 02.12.2020. Samas kirjas on kaebaja esindaja palunud PPA-l otsida kaebaja Poola sünnitunnistust. Kaebaja soovis lähtuda Poola sünnitunnistusest. PPA on erinevate menetluste käigus kogunud materjalidena erinevaid kaebaja sünnitunnistusi. Vastustajale on arusaamatu, kuidas saab isikul olla kaks erineva sünniajaga ja erineva riigi poolt väljastatud originaalset sünnitunnistust. Kaebaja esitas kohtuekspertiisi akti, millest nähtuvalt ei ole Venemaa sünnitunnistusel nr 478888 võltsimistunnuseid. Samas ei ole tegemist esmase sünnitunnistusega, mis oleks välja antud 1959. a-l, vaid korduva sünnitunnistusega, mis on väljastatud 04.06.1992. Menetluses kogutud andmed ei toeta kaebaja seisukohta, et sellel kajastud sünniaasta 1959 on õige. Asjaolu, et sünnitunnistusel ei esine võltsimise tunnuseid, viitab sellele, et see sünnitunnistus on antud välja 04.06.1992 kaebajale taotluse alusel kui korduv sünnitunnistus, millele on kaebaja andmed kantud kaebaja enda sõnade kohaselt. Sünniajaga 02.08.1959 ei saanud Q alustada kooliteed aastatel 1960 ega 1965, nagu ta on märkinud vastavalt 30.07.1986 ja 23.01.1991 elulookirjeldustes. Esimesel juhul olnuks ta 1aastane ja teisel juhul 6-aastane. Sünniajaga 02.08.1954 sai Q alustada kooliteed aastal 1960, nagu on märkinud 30.07.1986 elulookirjelduses. Sünniajaga 02.08.1959 olnuks Q tööstaaži alustades 15-aastane. Sünniajaga 02.08.1954 sai Q alustada 01.07.1974 tööstaaži, olles 19aastane ja eelnevalt omandanud meditsiiniõe kvalifikatsiooni. 26.08.2022 e-kirjas PPA-le möönab X enne 04.08.1986 tööstaaži olemasolu, kuid viitab, et see pole ametlikult dokumenteeritud. Tööraamatut 04.08.1986 eelnevale perioodile ei ole X PPA-le esitanud. Sünniajaga 02.08.1959 olnuks Q 01.09.1977 õppima asumisel 18-aastane ehk saanud värskelt täiealiseks, kuid „Dünamo“ kaadriarvestuse lehel on dokumenteeritud, et Q õppis eelnevalt meditsiinikoolis ja töötas järgnevalt erialaselt lastesõimes ning seejärel alustas õpinguid kehakultuuri erialal. Sünniajaga 02.08.1954 sai Q teha kõike eelnevat, olles 01.09.1977 õppima asudes 23-aastane. Kuna vastustaja on tuvastanud, seadustamisettekirjutus õiguspärane.
et
kaebaja
sünniaeg
on
02.08.1954,
on
ka
Tähtajalise elamisloa menetluses on kaebaja 15.10.2021 saadetud e-kirjas kinnitanud hoopis, et ta on sündinud 02.08.1963 Poolas, mitte 02.08.1959 ning lisanud kirja manusesse ka Poola sünnitunnistuse. Kaebuse täpsustuses ei ole kaebaja selgitanud, miks tuleb tema sünniaja määramisel lähtuda just Venemaa sünnitunnistusest, arvestades, et ta on ise esitanud PPA-le ka
3(6)
3-23-503 Poola sünnitunnistuse. Samuti ei selgu kaebusest, kuidas oli kaebajal, eeldusel, et ta on sündinud 02.08.1959, võimalik abielluda 08.07.1977, olles 17-aastane.
5.Tallinna Halduskohus võttis 08.08.2023 otsusega haldusasja juurde rahvastikuregistri väljavõtte X andmete kohta, jättis kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. PPA väljastas kaebajale otsusega nr 2025218354/TE elamisloa, mistõttu on vaidlustatud ettekirjutus täidetud. Vaatamata eelnevale jäi kaebaja taotluse juurde tuvastada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasus, kuivõrd kaebaja hinnangul tuvastas vastustaja valesti kaebaja sünniaja 02.08.1954. Kaebaja peab enda õigeks sünniajaks 02.08.1959. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kaebaja sünniaeg 02.08.1959 on olnud aastaid kasutusel ning PPA on seda varem aktsepteerinud. PPA lähtus õigesti eeldusest, et rahavastikuregistri andmed peavad olema õiged. 18.07.2023 seisuga nähtub rahvastikuregistrist, et kaebaja sünniaeg on 02.08.1954. Kohus võtab nimetatud väljavõtte haldusasja juurde. Kaebaja leiab, et ta on sündinud 02.08.1959, kuna talle on väljastatud vastav sünnitunnistus (VРУ No 478888). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 31.03.2023 uuringuakti nr 23U-DM0003 järgi on sünnitunnistus seerianumbriga V-РУ No 478888 välja antud 04.06.1992. Sünnitunnistusel võltsimistunnuseid ei tuvastatud. Vaatamata eelnevale ei toeta teised haldusmenetluses kogutud tõendid kaebaja sünniaega 02.08.1959. Kuivõrd tegemist ei ole kaebaja sünni puhul väljastatud sünnitunnistusega, vaid duplikaadiga, on tõenäoline, et sünnitunnistuse duplikaat väljastati kaebaja enda selgituste alusel. Samuti võis eksimus tuleneda käsikirjaliselt märgitud numbritest „4“ ja „9“, mis võivad näida sarnastena. PPA on välja toonud, et 27.10.2015 võeti kriminaalasjas nr 15210000029 kolmandalt isikult ära X nimele vormistatud Poolas väljastatud sünnitunnistuste duplikaadid (dtl 53‒63). PPA tegi päringu Poola ametivõimudele kaebaja sünniaja- ja koha kohta. Vastuseks selgitati, et sünnitunnistus on võltsitud (dtl 157). Kaebajaga seotud sünniandmeid täpsustati ka Poola Vabariigi Suursaatkonna kaudu. Poola konsul kinnitas, et kaebaja andmetega (nimi, sünniaeg ja -koht) inimese osas puuduvad märked ning sünnitunnistused on võltsitud. Arvestades eelnevat, ei saa tugineda kaebaja esitatud Poola Vabariigi nimel väljastatud sünnitunnistusele. Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu 02.04.1987 kohtuotsuse järgi lahutas kaebaja (abielu ajal Q) abielu Fst. Abielu oli registreeritud 08.07.1977. Kaebaja tütar sündis 06.11.1982 (dtl 99). 27.05.1987 abielulahutuse akti nr 692 koopia p-s 4 „Sünniaeg“ nähtub, et Q sünniaasta on 1954. Lahutades oli kaebaja 32-aastane (dtl 242), mis on hilisemalt viie aasta võrra muudetud (1959. a-ks). Märkmete juures on märge „02. aug. 1959 õige“ (dtl 114). Kaebaja tütre sünnitunnistuse koopiast nr 4565 nähtub, et A ema on Q sünniajaga 02.08.1956 (dtl 244). Kaebajale on väljastatud 28.06.1980 diplom kehakultuuri eriala lõpetamise kohta (dtl 171). Eesti Spordiselts Põhjakotkas selgitas 10.03.2022 PPA-le, et kaebaja töötas KS Dünamo Nõukogus 04.08.1986‒ 31.12.1990. Kaadriarvestuse isiklikul lehel on märgitud eesnimeks Anna ja sünniaastaks 1954 või 1959. Tööandjale on esitatud koopa diplomist AT nr 074360, mis on väljastatud 28.06.1980. Passi koopiat esitatud ei ole (dtl 161). Kaebaja on vabastatud alates 31.12.1990 kergejõustikukooli treeneri ametikohalt (dtl 179). Kaebaja kohta on töökohal vormistatud registrikaart, millelt nähtuvalt on tehtud paranduskanne ning sünniaja „08.02.1954“ asemel on märgitud „1959“ (dtl 181). Haabersti Linnaosa Valitsuse andmetest nähtuvalt on kaebaja sündinud 02.08.1959 (dtl 185, 191). See on parandatud registreering, kus algne sünniajaregistreering ei ole loetav (dtl 193). Asja juurde on kogutud ka kaebajale väljastatud Tartu Ülikooli 1992. a diplom (dtl 197). Samas on Tartu Ülikool kinnitanud, et kaebaja nimega inimest ei ole Tartu Ülikoolis õppinud (dtl 200). Samuti on PPA teinud 31.01.2022 täiendava päringu Interpol Moskva büroole, mille kohaselt F, H poeg, sündinud 29.01.1957 Vilniuses, 4(6)
3-23-503 Leedu liiduvabariigis, vene rahvusest, abiellus 08.07.1977 abieluakti nr 891 kohaselt Hga, N tütar, sündinud 02.08.1954 Krasnoznamenskis, Samoilovski rajoonis Saratovi oblastis, rahvuselt venelane, peale abiellumist kannab nime Q (dtl 48). Arvestades kaebaja poolt PPA-le antud selgitusi ning asjas kogutud tõendeid, nähtub, et paljudes kaebajaga seotud dokumentides on kaebaja sünnikuupäeva muudetud. Tavapäraselt nii suurt hulka vastavaid paranduskandeid ühe inimese kohta ei tehta. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud tehtud paranduste hulka, vaid andnud üksnes selgitusi, mis ei aita kõrvaldada vastuolusid kaebaja selgitustes ning asjas kogutud tõendites. Kaebajaga seotud dokumente aluseks võttes saab üheselt järeldada, et sünniajaga 02.08.1954 oli kaebaja 08.07.1977 Fga abiellumisel 22-aastane, nagu kajastavad abieluakt ja abielulahutuse akt. Kui kaebaja oleks sündinud 02.08.1959, oleks ta abiellumise ajal 08.07.1977 olnud 17-aastane ehk alaealine. Asjas puuduvad tõendid, et kaebajale oleks antud vastav luba abiellumiseks alaealisena. Tütre A sünniaktist nähtuvalt oli kaebaja 06.11.1982 aastal 28-aastane, ehk sünniaasta oli 1954. Vastustaja on veenvalt välja toonud asjaolud, millest saab järeldada, et kaebaja sünniaasta ei saa olla 1959. Sünniajaga 02.08.1959 oleks kaebaja 01.09.1977 õppima asumisel 18-aastane ehk saanud värskelt täiealiseks, kuid „Dünamo“ kaadriarvestuse lehel on dokumenteeritud, et Q õppis eelnevalt meditsiinikoolis ja töötas järgnevalt erialaselt lastesõimes ning seejärel alustas õpinguid kehakultuuri erialal (dtl 181). Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane. Kogutud tõenditest ning kaebaja selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kaebaja sünniaeg on 02.08.1959. Kaebus jääb rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub 07.09.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2023 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus, ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Usaldusväärseks tõendiks kaebaja sünniaja kohta saavad olla vaid vahetult sünni kohta käivad tõendid. Kohus on lähtunud n-ö tuletatud tõenditest, jättes kõrvale algse tõendi – kaebaja sünnitunnistuse, mille kohaselt on kaebaja sündinud 1959. a-l. Ekspertiisiga on tuvastanud, et kaebaja sünnitunnistus ei ole võltsitud. Kohus ei ole põhjendanud sünnitunnistuse hindamata jätmist. Samuti on kohus jätnud põhjendamata väite, et sünnistunnistus on duplikaat, mis on väljastatud kaebaja enda selgituste alusel. Kohus on tuginenud oletustele. Ka järeldus, et kui kaebaja on sündinud 1959. a-l, siis oleks ta abiellunud alaealisena (17-aastasena), on oletus. Abielu sõlmimise akt on sünniandmete seisukohalt tuletatud tõend, sest ei ole võimalik tuvastada, mille alusel on sünniaeg dokumenti kantud. Kohus on jätnud selgitusteta tähelepanuta olulised kaebaja poolt 24.03.2023 esitatud tõendid (Venemaa perekonnaseisuasutusest saadud vastused päringutele), mis tõendavad, et kaebaja sünnitunnistus on õige, kaebaja on sündinud 1959. a-l Venemaal ning arhiivis puuduvad andmed kaebaja sünni kohta 1954. a-l. Perekonnaseisuasutus on viidanud kaebaja sünniaktile nr 35, mis on koostatud 1959. a-l.
PPA palub 20.10.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Kohus on asja lahendamisel selgitanud, miks sünnitunnistusest ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja sünniaeg on 02.08.1959. PPA on kogunud tõendeid, millest nähtub, et kaebaja sünniaeg saab olla üksnes 02.08.1954. Teised haldusmenetluses kogutud tõendid ei toeta sünnitunnistusel märgitud sünniaega. Kuigi kohtuotsusest ei nähtu hinnangut kaebaja 24.03.2023 esitatud
5(6)
3-23-503 tõendite osas, on halduskohtu põhjendusi arvestades selge, et kohus on nende tõenditega arvestanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Asjas esitatud tõendid koosmõjus kaebajat iseloomustava teabega annavad aluse järelduseks, et kaebaja on sündinud 02.08.1954, mitte 02.08.1959. Kaebaja sünniaeg 02.08.1954 nähtub KS Dünamo kaadriarvestuse lehelt (dtl 165), isikukaardilt (dtl 181), abielutunnistuselt (dtl 240) ja abielulahutuse aktilt (dtl 242). Ehkki osadel dokumentidel on sünniaasta 1954 hiljem muudetud 1959-ks (nt dtl 137, 181), nähtub neist ometi vähemalt ühest (dtl 137), et algselt on kaebaja sünniaasta olnud 1954 ja hilisem muudatus on ilmselt toimunud ekslikult väljastatud isikut tõendava dokumendi alusel, mis tugines valel sünniaastal. Kui arvestada siia juurde, et dokumentidest nähtuvalt õppis isik 1970‒1972. a-tel meditsiinikoolis ja töötas alates 1974. a-st meditsiiniõena (dtl 165, 166, 169, 181); oli ametiühingu liige alates 1975. a-st (dtl 181); abiellus 1977. a-l, olles siis 22-aastane (dtl 95, 99, 240, 242) ning lahutas abielu 1987. a-l, olles 32-aastane (dtl 242), ei saa kuidagi olla loogiline, et kaebaja sündis 1959. a-l. Kaebaja ei ole esitanud ka mingit mõistlikku selgitust, kuidas tal oli võimalik abielluda 17aastasena vastava eriloata või asuda meditsiiniõena tööle 15-aastaselt.
10.Kaebajat iseloomustab ka üldine ebausaldusväärsus ja dokumentidega manipuleerimine. Nii võeti temalt ära Eesti kodakondsus, kuna ta ei olnud ise sooritanud kodakondsuse saamiseks eesti keele B1-taseme eksamit, vaid selle sooritas tema eest teine isik (dtl 7 jj). Kodakondsuse taotlemisel esitas kaebaja ka Tartu Ülikooli 29.06.1992 diplomi selle kohta, et ta astus 1986. al Tartu Ülikooli õppima ja lõpetas selle 1992. a-l (dtl 195 ja 197). Tartu Ülikooli 14.06.2021 kirja (dtl 200) kohaselt ei ole seda tunnistust välja andnud Tartu Ülikool. 04.05.2021 esitas kaebaja PPA-le koopia Poola sünnitunnistusest (vt PPA 17.10.2022 kiri, dtl 35 jj), millised erinevad versioonid on osutunud võltsinguteks (dtl 53, 131, 145, 157, 203). Selles valguses ei saa pidada usaldusväärseks ka teiste tõenditega vastuolus olevat Venemaa Föderatsiooni sünnitunnistust (dtl 10) ja sünniakti (dtl 210), mille kohaselt on kaebaja sündinud 02.08.1959 Venemaal. Seonduvalt kaebaja 24.03.2023 esitatud tõenditega (dtl 23 jj) märgib ringkonnakohus, et ehkki kaebaja sünnitunnistus ei pruugi olla võltsitud, võivad sellele kantud andmed olla ebaõiged. Teada ei ole, millistele andmetele tuginedes Samoilovski rajooni perekonnaseisuosakond on sünnitunnistuse ja teavitused väljastanud.
11.Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Kaebaja ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.
12.Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.