X kaebus nõuetega tuvastada, et ta on sündinud aa.aa.aaaa. aastal, ning tuvastada Politsei- ja Piirivalveameti 21.02.2023 ettekirjutuse 1052264762 õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Raiko Paas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-23-503 juurde väljavõte rahvastikuregistrist X andmete kohta.
2.Jätta X kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.09.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xle 21.02.2023 ettekirjutuse 1052264762 elamisloa esitamiseks ja Eestis viibimise seadustamiseks 89 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21.05.2023. PPA on tuvastanud, et kaebaja sünniaeg aa.aa.aaaa ei ole õige. Sünniaasta korrigeerimine ja uue isikukoodi väljastamine mõjutab kaebaja elu, samas ei ole võimalik ja õiguslikult lubatav jätakata kaebaja dokumenteerimist vale ebaõige sünniajaga ja ebatäpse sünnidokumendi alusel. Kaebajal on õiguslik alus Eestis viibimise seadustamiseks, mistõttu teeb PPA ettekirjutuse dokumentides sünniaja muutmiseks.
2.Tallinna Halduskohtule saabus 03.03.2023 X kaebus nõuetega tuvastada, et ta on sündinud aa.aa.aaaa. aastal ja tunnistada PPA 21.02.2023 ettekirjutus nr 1052264762 tühiseks, alternatiivselt tühistada osaliselt ning kohustada PPA-d asja uuesti otsustama.
3.Kaebaja esitas 09.05.2023 täpsustatud taotlused: tuvastada, et X on sündinud aa.aa.aaaa. aastal ja tunnistada PPA 21.02.2023 ettekirjutus nr 1052264762 õigusvastaseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja taotleb, et halduskohus tuvastaks selle, et ta on sündinud aa.aa.aaaa. aastal, mitte bb.bb.bbbb nagu selle on kindlaks teinud vastustaja. Sünniajaandmete, sh isikukoodi muutumine võib tekitada isikule olulisi ebamugavusi ja isiku sünniaeg on ka piisavalt oluline isiku identiteedi ja inimväärikuse osa. Sünniaeg ja isikukood on mitmetes infosüsteemides isiku tuvastamise aluseks ning selle vahetamine võib tekitada väga palju igapäevaprobleeme, mis võivad päädida ka ohuga elule, tervisele ja toimetulekule (andmed retseptikeskuses, digiloos, pensionikeskuses või pangas). Seda, et kaebaja on sündinud aa.aa.aaaa, tõendab tema sünnitunnistus. Vastustaja pole nimetatud dokumendi ehtsust vaidlustanud, mistõttu on arusaamatu, miks tuleks kaebaja sünniaja määratlemisel lähtuda mingist teisest dokumendist. Ka on vastustaja aastakümneid kaebaja sellist sünnidokuementi ja sünniaega aktsepteerinud. PPA tellitud uuringuakti tulemusena on kindlaks tehtud, et esitatud sünnitunnistusel seerianumbriga YYYYYY võltsimise tunnused puuduvad. Kaebaja õigeks sünnikuupäevaks tuleb lugeda nimetatud sünnitunnistusel märgitud sünnikuupäeva cc.cc.cccc. Puudub alus ja põhjus lähtuda ühestki teisest dokumendist.
5.Juhul, kui selgub, et kaebuse esitaja õige sünniaeg on aa.aa.aaaa, ei saa olla õiguspärane ettekirjutus, kus kaebaja sünniaastaks on märgitud bbbb. Kuigi vastustaja on leidnud, et kaebaja sünniaeg ja isikukood pole õiged, pole teadaolevalt ka tänaseni tehtud rahavstikuregistrisse vastavat muudatust. Rahvastikuregistri andmete õigsust eeldatakse (Rahvastikuregistri seaduse- RRS § 6 lg 1).
6.Kuivõrd kaebajale on väljastatud elamisluba (PPA otsus nr 2025218354/TE), on kaebajal jätkuv huvi tuvastada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasus osas, mis puudutab tema sünnikuupäeva. Kaebajal on õigus sellele, et tema isikuandmeid kajastatakse teda puudutavates dokumentides õigesti. Kaebaja isikuandmete õigususe küsimus on oluline kaebaja identiteedile ning samuti on isikuandmetega seonduv kaitstav põhiseaduse (PS) § 26 eraelu kaitse koosseisus. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 p-i 4 kohaselt peavad isikuandmed olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud; mõistlike meetmetega tagatakse, et andmetöötluse eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutatakse või parandatakse viivitamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on tuvastanud tähtajalise elamisloa menetluses kogutud tõendite ja selgituste alusel kaebaja sünniajana bb.bb.bbbb. Siiani ei ole kaebaja sünnikuupäev vaidluse all olnud. Ka kaebaja ise on korduvalt kinnitanud, et tema sünnikuupäev on 2. august. Kaebajal ja PPA-l on eriarvamus kaebaja sünniaasta osas.
8.Elamisloa menetluse käigus selgus, et kaebaja on varasemalt esitanud PPA-le valeandmeid ning võltsitud dokumente, mis andis aluse kahtluseks, et kaebaja isikukood on ebaõige, kuna kaebaja sünniaasta ei ole tegelikult see, mida kaebaja väitnud on. Tähtajalise elamisloa taotluse menetluse käigus on kaebaja esitanud erinevaid andmeid enda sünniaja ja -koha kohta. PPA on teinud erinevaid päringuid ning tellinud ekspertiise ning tuvastanud, et kaebaja sünniaeg on bb.bb.bbbb.
9.Kaebaja on kaebuse lisana esitanud Venemaa sünnitunnistuse nr YYYYYY, millega soovib tõendada enda sünniaega aa.aa.aaaa. PPA tagastas kaebajale tema sünnitunnistuse nr YYYYYY originaali ning kaebaja esindaja on selle kätte saamist kinnitanud 02.12.2020. Samas kirjas on kaebaja esindaja palunud PPA-l otsida kaebaja Poola sünnitunnistust. Kaebajal soovis lähtuda Poola 2(6)
sünnitunnistusest. PPA on erinevate menetluste käigus kogunud materjalidena erinevaid kaebaja sünnitunnistusi. Kui kaebajale tagastati küsimise peale Venemaa sünnitunnistuse originaal, ei olnud kaebajal selles osas pretensioone, kuid palus samas esitada ka enda Poola sünnitunnistuse originaali. Vastustajale on arusaamatu, kuidas saab isikul olla kaks erineva sünniajaga ja erineva riigi poolt väljastatud originaal sünnitunnistust.
10.Kaebaja esitas kohtuekspertiisi akti, millest nähtuvalt ei ole Venemaa sünnitunnistusel nr YYYYYY võltsimistunnuseid. Samas ei ole tegemist esmase sünnitunnistusega, mis oleks välja antud 1959. aastal. Tegemist on korduva sünnitunnistusega, mis on väljastatud 04.06.1992 ning menetluses kogutud andmed ei toeta kaebaja seisukohta, et sellel kajastud sünniaasta 1959 on õige. Asjaolu, et sünnitunnistusel ei esine võltsimise tunnuseid viitab sellele, et see sünnitunnistus on antud välja 04.06.1992 kaebajale taotluse alusel kui korduv sünnitunnistus, millele on kaebaja andmed kantud kaebaja enda sõnade kohaselt.
11.Vastustaja toob välja järgmised asjaolud: - sünniajaga aa.aa.aaaa ei saanud F alustada kooliteed 1960 ega 1965, nagu on märkinud vastavalt 30.07.1986 ja 23.01.1991 elulookirjeldustes, kuna esimese puhul olnuks ta 1-aastane. Teise puhul olnuks 6-aastane, mis oleks võimaldanud kooli minekut; - sünniajaga bb.bb.bbbb sai F alustada kooliteed 1960, nagu on märkinud 30.07.1986 elulookirjelduses; - sünniajaga aa.aa.aaaa olnuks F samal ajal tööstaaži alustades 15-aastane; sünniajaga bb.bb.bbbb F sai alustada 01.07.1974 tööstaaži, olles 19-aastane ja eelnevalt omandanud meditsiiniõe kvalifikatsiooni. 26.08.2022 e-kirjas PPA-le möönab X enne 04.08.1986 tööstaaži olemasolu, kuid viitab, et see pole ametlikult dokumenteeritud. Tööraamatut 04.08.1986 eelnevale perioodile ei ole X PPA-le esitanud; sünniajaga aa.aa.aaaa olnuks F 01.09.1977 õppima asumisel 18-aastane ehk saanud värskelt täiealiseks, kuid „Dünamo“ kaardiarvestuse lehel on dokumenteeritud, et F õppis eelnevalt meditsiinikoolis ja töötas järgnevalt erialaselt lastesõimes ning seejärel alustas õpinguid kehakultuuri eriala; - sünniajaga bb.bb.bbbb sai F teha kõike eelnevat, olles 01.09.1977 õppima asudes värskelt 23-aastane.
12.Kuna vastustaja on tuvastanud, et kaebaja sünniaeg on bb.bb.bbbb, on ka seadustamisettekirjutus õiguspärane.
13.Tähtajalise elamisloa menetluses on kaebaja 15.10.2021 saadetud e-kirjas kinnitanud hoopis, et ta on sündinud dd.dd.dddd Poolas, mitte aa.aa.aaaa ning lisanud kirja manusesse ka Poola sünnitunnistuse. Muudetud kaebuses ei ole kaebaja selgitanud, miks tuleb tema sünniaja määramisel lähtuda just Venemaa sünnitunnistusest, arvestades, et ta on ise esitanud PPA-le ka Poola sünnitunnistuse. Samuti ei selgu kaebusest, kuidas oli kaebajal, eeldusel, et ta on sündinud aa.aa.aaaa, võimalik abielluda 08.07.1977 (olles 17-aastane) või alustada kooliteed 1960. aastal (olles 1aastane).
KOHTU PÕHJENDUSED
14.PPA tuvastas 21.02.2023 isikutuvastamise aktiga nr 20230221_339, et kaebaja on sündinud bb.bb.bbbb (dtl 64). Kaebaja kinnitas nimetatud akti kättesaamist, kuid märkis samas, et tema õige sünniaeg on aa.aa.aaaa. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et PPA väljastas kaebajale otsusega nr 2025218354/TE elamisloa, mistõttu on vaidlustatud ettekirjutus täidetud. Vaatamata eelnevale jäi kaebaja taotluse juurde tuvastada vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasus, kuivõrd kaebaja hinnangul tuvastas vastustaja valesti kaebaja sünniaja bb.bb.bbbb. Kaebaja peab enda õigeks sünniajaks aa.aa.aaaa. Kohus hindab järgnevalt vastsutaja tuvastatud kaebaja sünniaja õigsust.
15.Kaebaja märkis õigesti, et tulenevalt IKS § 14 p-st 4 peavad isikuandmed olema õiged ja vajaduse korral ajakohastatud; mõistlike meetmetega tagatakse, et andmetöötluse eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed kustutatakse või parandatakse viivitamata. RRS § 6 lg 1 järgi rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et rahvastikuregistrisse kantud andmetele õigusliku tähenduse andmine tähendab, et need andmed omavad õiguslikku jõudu ning nendest andmetest võib lähtuda ilma, et peaks täiendava dokumendiga 3(6)
nende andmete õigsust tõendama. Samuti kui ilmneb vastuolu isiku rahvastikuregistrisse kantud andmetes ning tema mingis dokumendis sisalduvates andmetes, tuleb avaliku ülesande täitmisel lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Ka mitteaktuaalsetel andmetel on õiguslik tähendus, et oleks võimalik kontrollida varem tehtud otsuste õiguslikku alust. Andmed, mis osutuvad vigaseks, on seni õigusliku tähendusega, kuni need parandatakse. Juhul, kui andmed rahvastikuregistris ja paberil ei ühti, siis tuleb lähtuda andmete parandamisel paberkandjal oleva akti andmetest. Tuleb lähtuda eelnõu § 31 lg 2 p-st 1 ja § 32 lg-st 1 kohustused viia andmed vastavusse andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud dokumentidega ning paberkandjal andmed kanda rahvastikuregistrisse ja siis taas rahvastikuregistri andmetest lähtuda. Ka Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.07.2020 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-1394, et rahvastikuregistri seaduse § 6 lg-test 1 ja 2 ning §-st 68 ei tulene haldusorganile õigust üksnes usaldada rahvastikuregistri subjekti poolt esitatut ning jätta igasugune kontroll teostamata. Seega ei ole asjakohane kaebaja väide, et kaebaja sünniaeg aa.aa.aaaa on olnud aastaid kasutusel ning PPA on seda varasemalt aktsepteeriunud. PPA lähtus õigesti eeldusest, et rahavastikuregistri andmed peavad olema õiged. 18.07.2023 seisuga nähtub rahvastikuregistrist, et kaebaja sünniaeg on bb.bb.bbbb. Kohus võtab nimetatud väljavõtte haldusasja juurde.
16.Kaebaja leiab, et ta on sündinud aa.aa.aaaa, kuna talle on väljastatud vastav sünnitunnistus (dtl 73). Sünnitunnistusele YYYYYY on PPA tellinud ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt. 31.03.2023 uuringuakti nr 23U-DM0003 järgi on sünnitunnistus seerianumbriga YYYYYY X nimele välja antud 04.06.1992. Sünnitunnistusel võltsimistunnuseid ei tuvastatud (dtl 73). Vaatamata eelnevale ei toeta teised haldusmenetluses kogutud tõendid kaebaja sünniaega aa.aa.aaaa. Kuivõrd tegemist ei ole kaebaja sünni puhul väljastatud sünnitunnistusega, vaid duplikaadiga, peab kohus tõenäoliseks PPA hinnangut, et sünnitunnistuse duplikaat väljastati kaebaja enda selgituste alusel. Samuti võis eksimus tuleneda ka käskirjaliselt märgitud numbritest „4“ ja „9“, mis võivad teatud näida sarnastena.
17.Kaebaja ei vaidlusta PPA nimetatud väidet, et ta ei soovinud lähtuda Venemaal väljastatud sünnitunnistuse duplikaadist, vaid soovis, et PPA koguks tõendeid kaebaja Poolas sündimise kohta. Kaebaja selgitas 15.10.2021 PPA-le järgmist: „Mina, X sündisin Poolas, dd.dd.dddd. Mind registreeriti kirikuraamatusse isa teenistuskoha järgselt Minkovitšis. Minu isa nimi on G. 21 märts 1969 sõitsime elama Vilnjusesse, seal läksin esimesse klassi. Lõpetasin kooli 25 mail 1978 Dnepropetrovskis. Astusin Minski ülikooli, spordimeditsiini osakonda. Lõpetasin ülikooli 11 juuni 1982. 8 juuni 1981 abiellusin. 6 november 1982 sündis tütar. 5 mai 1983 sõitsin suunamise alusel Eestisse. 3 august 1988 lahutasin oma abielu Eestis. 6 juuli 1986 alustasin tööd spordikoolis Olümpia-Dünamo (kooli nimi Olümpia Reserve) RV alluvuses. 1 september 1987 astusin sisse Sankt Peterburi Gertsena nimelisse ülikooli. Lõpetasin selle 1 juuni 1991 treener-pedagoogina. Peale Dünamo laialiminemist kutsuti mind tööle Kalevi spordikooli. Seal töötasin kuni 1 detsember 2010. 2003 kaitsesin diplomit ja sain teadusliku kraadi. Olen olnud alates 11 eluaastast suures spordis, kergejõustikus, saavutasin meistersportlase taseme kergejõustikus. Kuna vaatamata noorele eale saavutasin tulemusi, mis nõutud vanemas eakategoorias, siis lisati mulle aastaid juurde ja vahetati dokumendis ka sünnikoht, kuna vana dokumendiga ei oleks ma saanud Euroopasse võistlema sõita. 2017 tahtsin lõpuks oma õiged dokumendid taastada, kuid siis algasid minu probleemid.“ (dtl 3738).
18.PPA on välja toonud, et 27.10.2015 võeti kriminaalasjas nr hhhhhhhhhhh kolmandalt isikult ära X nimele vormistatud Poolas väljastatud sünnitunnistuste duplikaadid (dtl 53-63). PPA tegi ka päringu Poola ametivõimudele kaebaja sünniaja- ja koha kohta. Vastuseks selgitati, et sünnitunnistus on võltsitud (dtl 157). Kaebajaga seotud sünniandmeid täpsustati ka Poola Vabariigi Suursaatkonna kaudu. Poola konsul kinnitas samuti, et kaebaja andmetega (nimi, sünniaeg ja koht) inimese osas puuduvad märked ning sünnitunnistused on võltsitud (dtl 203). Arvestades eelnevat ei saa tugineda kaebaja esitatud Poola Vabariigi nimel väljastatud sünnitunnistusele. 4(6)
19.Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu 02.04.1987 kohtuotsuse järgi lahutas kaebaja (abielu ajal F) abielu J. Abielu oli registreeritud 08.07.1977. Kaebaja tütar sündis ll.ll.llll (dtl 99). 27.05.1987 abielulahutuse akti nr 692 koopia punktis 4 „Sünniaeg“ nähtub, et F sünniaasta on 1954. Lahutades 32-aastane (dtl 242), mis on hilisemalt viie aasta võrra muudetud (1959. aastaks). Märkmete juures on märge „aa.aaaaaa.aaaa“ õige“ (dtl 114). Kaebaja tütre sünnitunnistuse koopiast nr iiii nähtub, et K ema on F sünniajaga mm.mm.mmmm (dtl 244). Kaebajale on väljastatud 28.06.1980 diplom kehakultuuri eriala lõpetamise kohta (dtl 171). Eesti Spordiselts Põhjakotkas selgitas 10.03.2022 PPA-le, et kaebaja töötas KS Dünamo Nõukogus 04.08.1986 kuni 31.12.1990. Kaadriarvestuse isiklikul lehel on märgitud eesnimeks X ja sünniaastaks 1954 või 1959. Tööandjale on esitatud koopa diplomist AT nr 074360, mis on väljastatud 28.06.1980. Passi koopiat esitatud ei ole (dtl 161). Kaebaja on vabastatud alates 31.12.1990 kergejõustikukooli treeneri ametikohalt (dtl 179). Kaebaja kohta on töökohal vormistatud registrikaart, millelt nähtuvalt on tehtud paranduskanne ning sünniaja „bb.bb.bbbb“ asemel on märgitud „1959“ (dtl 181). Haabersti Linnaosa Valitsuse andmetest nähtuvalt on kaebaja sündinud aa.aa.aaaa (dtl 185, 191). See on parandatud registreering, kus algne sünniajaregistreering ei ole loetav (dtl 193). Asja juurde on kogutud ka kaebajale väljastatud Tartu Ülikooli 1992. a diplom (dtl 197). Samas on Tartu Ülikool kinnitanud, et kaebaja nimega inimest ei ole Tartu Ülikoolis õppinud (dtl 200). Samuti on PPA teinud 31.01.2022 täiendava päringu Interpol Moskva büroole, mille kohaselt J, Mihaili poeg, sündinud nn.nn.nnnn Vilniuses, Leedu liiduvabariigis, vene rahvusest, abiellus 08.07.1977 abieluakti nr 891 kohaselt P, Nikolai tütar, sündinud bb.bb.bbbb Krasnoznamenskis, Samoilovski rajoonis Saratovi oblastis, rahvuselt venelane, peale abiellumist kannab nime F (dtl 48).
20.05.03.2022 selgitas kaebaja PPA-le järgmist: „ Selgitan veelkord- nõukogude liidu passis oli tehtud sünniaasta 1954 aasta kohta viga ja seda mitte minu süül. Ja mingeid dokumente selle aastaga mul pole. See pass anti mulle tollase abikaasa nimele - F. Peale lahutust võtsin oma nime tagasi. Kui Eesti väljus nõukogude liidust, võeti passid ära ja vastu sain uue, rohelist värvi. Pöördusin ametlikult Koplis asuvasse passilauda, et nad teeksid järelpärimise Saraatovi oblastisse minu õige sünnikuupäeva asjus. Sealt tuli passilauda minu sünnitunnistus sünniaastaga 1959. Hiljem sain inimestel teada, et need, kes mind registreerisid, polnud minu vanemad./.../Kõikide lapsendatud laste andmed on salastatud./.../“. 16.03.2022 selgitas kaebaja PPA-le: „16.03.2022 vastas X /.../„1978 abiellusin. 1983 sõitsin Eestisse, kus olen siiani. 1992 aastal taastasin Eesti passilaua kaudu kõik oma dokumendid sünniaastaga 1959 ja õige nime ning perekonnanimega. Rõhutan eriti, et taastasin just siin, Eestis ja ametlikult.. Enne seda kohtusin oma bioloogilise isaga. Palun öelge, kus te selle käsitsi kirjutatud kirja leidsite?? See pole minu oma. Ja tegelikult kui nüüd tõsiselt rääkida, siis kuidas on võimalik, et 2 aasta jooksul oleks võimalik meditsiinilise kõrgkooli lõpetada?? Kas te ise ka usute seda? Ja siis hiljem 8 aastat teises ülikoolis???/.../ Palun esitage mulle kõik mind puudutavate dokumentide koopiad koos pitsatitega, sest ametliku järelepärimise peale esitatakse alati ametlikult dokumendid. Teile ei meeldi minu sünniaastad, ei 1959, ega 1963... aga valige siis ise mulle midagi.“ 08.08.2022 selgitas kaebaja järgmist: „Abielu- ja lahutusaktid - mis neil viga on? Ainult üks kirjaviga minu sünniaastal. Võtsin ühendust Kaliningradi perekonna-seisuametiga, mille peale mulle selgitati, et sellised vead olid võimalikud, pealegi, mis tähtsust sel on kui see abielu on ammu lahutatud ja viga on ainult ühes kohas. Abieluakt jääb arhiivi, ja mulle anti abielutunnistus õigete -1959 sünniaasta - andmetega. Hiljem, abielutunnistus võeti ära ja anti lahutamise tunnistus. /.../“. 26.08.2022 selgitas kaebaja:“ 26.08.2022 vastas X „Kinnitan, et minu ametlik tööstaaž on alustatud Eestis, 04.08.1986. Enne seda olevad lühiajalised ja erinevad kõrvaltööd ei oma mingit tähtsust, kuna puuduvad igasugused ametlikud sissekirjed. Poola sünnitunnistus väljastamise aeg on ainult 2001.a. Milline on 2014.a.? Sellist ma ei tunne ja ei oska kommenteerida. Poola sünnitunnistus anti mulle üle kolmanda isiku poolt, peale kasuvanemate sugulaste surma. Kuidas ja läbi kelle see dokument seal liikus, minul infot pole. Ja pole soovi sinna süveneda. Aga tavaliselt, jõuab ju igasugune varjatud info, läbi "heatahtlike" inimeste teatud isikuni välja. Kordan, et ametlik sünnitunnistus on Teile koopiana saadetud ja selle alusel on siiani vormistatud kõikvõimalikud dokumendid.“ (dtl 35- 52). 5(6)
21.Arvestades eelnevaid kaebaja selgitusi ning asjas kogutud tõendeid, nähtub, et paljudes kaebajaga seotud dokumentides on kaebaja sünnikuupäeva muudetud. Tavapäraselt nii suurt hulka vastavaid paranduskandeid ühe inimese kohta ei tehta. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud tehtud paranduste hulka, vaid andnud üksnes selgitusi, mis ei aita kõrvaldada vastuolusid kaebaja selgitustel ning asjas kogutud tõendites. Kaebajaga seotud dokumente aluseks võttes saab üheselt järeldada, et sünniajaga bb.bb.bbbb oli kaebaja 08.07.1977 J abiellumisel 22-aastane, nagu kajastavad abieluakt ja abielulahutuse akt. Kui kaebaja oleks sündinud aa.aa.aaaa, oleks ta abiellumise ajal 08.07.1977 olnud 17-aastane ehk alaealine. Asjas puuduvad tõendid, et kaebajale oleks antud vastav luba abiellumiseks alaealisena. Tütre K sünniaktist nähtuvalt oli kaebaja ll.ll.llll aastal 28- aastane, ehk sünniaeg oli 1954.a. Vastustaja on veenvalt välja toonud asjaolud, millest saab järeldada, et kaebaja sünniaasta ei saa olla 1959.a. Kohus nõustub vastustajaga eelnevas ning selles, et sünniajaga aa.aa.aaaa oleks kaebaja 01.09.1977 õppima asumisel 18-aastane ehk saanud värskelt täiealiseks, kuid „Dünamo“ kaardiarvestuse lehel on dokumenteeritud, et F õppis eelnevalt meditsiinikoolis ja töötas järgnevalt erialaselt lastesõimes ning seejärel alustas õpinguid kehakultuuri erialal (dtl 181).
22.Kohtu hinnangul on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane. Kogutud tõenditest ning kaebaja selgituste alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, et kaebaja sünniaeg on aa.aa.aaaa. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
23.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.