Keskkonnaõigus › Looduskaitse

3-23-785

3-23-785 tüüpilise Otepää kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga, mille maastikukaitseline väärtus on tingitud tema vaatelisusest reljeefsel avatud maastikul hoolimata asjaolust, et selle vaatelisus on aja jooksul mõjutatud looduslikest protsessidest. Kaasiku katastriüksusel ei ole asunud kunagi hoonestust, katastriüksus on jagatud põlistalu küljest, mille ajalooline talukoht on ka tänapäeval hoonestatud. Katastriüksus on osa looduspargi seisukohalt väärtuslikust suuremast lageala massiivist. 6) Arvestades katastriüksuste kõrget maastikuväärtust ning vaatelisust, kahjustab hoonestusala rajamine katastriüksusele oluliselt kaitseala kaitse-eesmärke. Katastriüksustele ehitustegevusega kaasneb Otepää looduspargile iseloomulike maastike ning sh ka avatud vaadete vähenemine, mis ei ole kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Looduspargi maastikukaitsel peetakse esmatähtsaks Otepää kõrgustiku maastikumustrit iseloomustavate avatud reljeefsete maastike säilitamist. Ehitustegevuse näol on tegemist pöördumatu muutusega ning sellega kahaneb looduspargi maastiku väärtus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(16)

3-23-785 4) Täielikult on põhjendamata, milles seisneb Kuuse-Rahi kõrge maastikuväärtus ning vaatelisus. On mõistetamatu, millist vaatelisust hoonestusala rajamine kahjustab (millised vaated ehitamine sulgeb). Dtl-l 5 asuvalt skeemilt nähtuvad olemasolevad talukohad – need on koondunud peamiselt läbiva tupiktee äärde, mida kasutavad ainult seal elavate kinnistute omanikud. Kuuse-Rahi hoonestusala on paigutatud suure metsamassiivi äärde. Ka katastriüksuse hoonestamisel säilib teelt avanev vaade metsamassiivile. Erinevad vaatesuunad peavad olema määratud läbipaistvalt, objektiivselt ja arusaadavalt ning kõrge maastikuväärtus lahti kirjutatud lähtuvalt katastriüksuse asukohast. Vastustaja esindaja on paljasõnaliselt ja tõendamata selgitanud, et KeA on 13.03.2023 kirjas välja toonud kaitseala kaitse-eesmärgid ja väärtused, mida antud piirkonnas kaitstakse, samuti analüüsinud konkreetse taotluse sisu, konkreetse katastriüksuse ehk Kuuse-Rahi katastriüksuse ja selle lähiümbruse looduslikku seisundit ja piiranguid ning hinnanud tegevuse võimalikku mõju looduspargi kaitseeesmärkidele, sh väärtustele. 13.03.2023 kirjas ei sisaldu vastavasisulist analüüsi. Tugineda ei saa ametniku kontrollimatule suvale ja deklaratiivsetele põhjendustele, esitamata seejuures kirjalikke analüüse ja võrdlemata keelavaid ja lubavaid otsuseid. 5) Piisav ei ole esitada otsuses ainult deklaratiivseid lauseid, mis on kokku pandud copypaste meetodil varasematest seisukohtadest. Sellel meetodil on otsusesse sisse jäänud vale piiranguvööndi nimetus (otsuses on nimetatud Käpa-Neeruti piiranguvöönd) ja vale katastriüksuse nimetus (otsuses on nimetatud Kaasiku katastriüksust). KeA 13.03.2023 kirjas on märgitud ebaõige Kuuse-Rahi katastritunnus 63601:002:2261. Tegemist on hoopis KuuseRahi katastriüksusega piirneva Ala Rahi katastriüksusega. Jääb arusaamatuks, millise katastriüksuse maastiku väärtusi on KeA tegelikult hinnanud. Ala Rahi katastriüksusel asub künka jalamil, kuid mitte Kuuse-Rahi katastriüksus. Selgusetu on, millise asukoha osas on KeA oma seisukoha kujundanud. Vastustaja kirjas on liialt palju eksimusi (vale piiranguvöönd, vale katastriüksus, vale katastriüksuse tunnus) ning nende põhjendamine inimliku eksimusega ei ole veenev. 6) Põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda varasemas dokumendis. Kaalutlusotsus peab olema õiglane ja mõistlik ning tuginema tõestele ja kontrollitavatele asjaoludele. Haldusakti andes ei tohi haldusorgan lähtuda üksnes oletustest. Praegusel juhul pole üheselt selge, millist katastriüksust KeA tegelikult hindas, tegu on olulise kaalutlusveaga. 7) Kuuse-Rahi katastriüksuse hoonestamine järgib piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuri ja hoonestusalade vahelisi kaugusi ning uue hoonestusala loomine olemasoleva metsa foonile ei sule ega riku kuidagi sealset maastikuvaadet. Samuti ei asu Kuuse-Rahi katastriüksus avaliku tee ääres ega ei asu seetõttu ka avalikus vaatekoridoris. Kuuse-Rahi katastriüksuse maastiku ei ole tunnistatud Otepää looduspargi kõrge maastikuväärtusega alaks (Nele Nutti töö). 8) Kinnistuomanikke ei ole koheldud võrdselt. Vastustaja on nõustunud ehitamisega hoonestamata Männioru katastriüksusele, mis asub samuti Arula külas ja Otepää piiranguvööndis nagu Kuuse-Rahi katastriüksus. Kaitseala valitseja on 14.05.2021 e-kirjas (kaebuse lisad 4 ja 5) viidanud ehitustegevuse lubamisel samale Otepää looduspargi kaitseeesmärgile samasuguses sõnastuses. Männioru katastriüksus asub Arula-Sihva riigitee ääres, on teelt vaadeldav, on endine põllumajandusmaa massiiv, mis on hakanud kinni kasvama. Kui Männioru katastriüksus asub avalikult kasutatava riigitee ääres ja on paljudele vaadeldav, siis Kuuse-Rahi katastriüksus asub kinnistu omanike kasutuses oleva tupiktee ääres ning asukoht on vaadeldav ainult nendele isikutele, kes omavad seal kinnistuid. Vaatamata sellele, et katastriüksus on hoonestamata, hästi vaadeldav, osa endisest põllumassiivist ja reljeefne, andis KeA nõusoleku Männioru katastriüksusele ühe hoonestusala moodustamiseks. Samas KuuseRahi kinnistule, mis on samuti hoonestamata endine põllumaa, kuid kinnistu on tasane ja ei 4(16)

3-23-785 ole reljeefne, puudub avalikult kasutatav tee, ei ole võimalik hoonestusalale sobilikku asukohta leida. Männioru ja Kuuse-Rahi katastriüksused asuvad Otepää looduspargi piiranguvööndis, katastriüksustel lasuv kaitsekord on samasugune, mistõttu peaks mõlemat kinnistu omanikku kohtlema võrdselt. Otepää looduspargi piiranguvööndis asub ka hoonestatud Alajärve katastriüksus. KeA on 19.05.2016 kirjaga (19.03.2024 menetlusdokumendi lisa 2) nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega Alajärve katastriüksusele kavandatava ehitustegevuse osas ning ei anna nõusolekut projekteerimistingimuste väljastamiseks Päästjärve 1 katastriüksusel asuva sauna rekonstrueerimiseks. Kirjas juhtis KeA tähelepanu, et Alajärve kinnistul ja Päästjärve ümbrusel on kõrge maastikuline väärtus, mistõttu peab ehitusprojekt olema tihedalt seotud ka maastikukujunduse ja -hooldusega ja selle tagamiseks peab koos ehitusprojektiga valmima ka haljastusprojekt. KeA andis 28.02.2018 kirjaga (19.03.2024 menetlusdokumendi lisa 3) nõusoleku Alajärve katastriüksusel asuva elamu lammutamiseks. KeA ei nõustunud 16.12.2021 kirjaga (19.03.2024 menetlusdokumendi lisa 4) Alajärve katastriüksusele ehitusteatise väljastamisega spordiväljaku, piirdeaedade ning värava püstitamiseks, kuna planeeritavad ehitised on juba püstitatud. KeA on kooskõlastanud Alajärve maaüksuse endisele põllumaale 2-korruselise elamu ning 1-korruselise abihoone postitamise, ehitusala asub Päästjärve kaldaalal ning elamu ja kõrvalhooned on hästi vaadeldavad ka Puka-Meegaste kõrvalmaanteelt. Püstitatud ehitis ei ole piirkonna ehitustraditsiooni arvestav. Võrreldes Kuuse-Rahi ja Alajärve katastriüksuseid, on reljeefsem ja mosaiiksemate pinnavormidega Alajärve katastriüksus. Vastupidiselt Otepää looduspargi tsoneeringule on KeA lubanud reljeefsemale ja maastikuliselt kõrgema väärtusega alale rajada hoonestusala ja püstitada sinna uusehitisi (mis ei järgi traditsioonilist arhitektuuri ega ehitusmahte), kuid maastikuliselt tagasihoidlikumal alal on ehitustegevus maastiku väärtusele tuginedes keelatud. Lisaks ei ole takistanud ehitustegevust ka Alajärve kinnistul asuvate loodusväärtuste (väike konnakotka toitumisala) olemasolu. Alajärve katastriüksuse hoonestamine on ilmekaks näiteks, et kui soovitakse ehitustegevust lubada, siis seda motiveerides Otepää looduspargi kaitse üldeesmärgile ka tehakse. Männioru ja Alajärve katastriüksustele on lubatud hoonestamine avatud ja reljeefsele maastikule ning arusaamatuks jääb, kas Männioru ja Alajärve katastriüksusele ei lasu Otepää kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitset ja säilitamist. Esitatud fotodelt on näha KuuseRahi katastriüksuse tegelik olukord ning kui fotosid võrrelda Männioru ja Alajärve katastriüksuse fotodega, on ilmselge, et Männioru ja Alajärve katastriüksuste hoonestusalade vaatelisus ja katastriüksuste maastikuväärtused on tunduvalt kõrgemad kui Kuuse-Rahil. Männioru ja Alajärve katastriüksutele ehitusõiguse lubamise puhul jääb täielikult arusaamatuks ja motiveerimatuks Kuuse-Rahile ehitusõiguse keelamine. Ebaõige ja ebavõrdsust tekitav on KeA halduspraktika, kus motiveerimatult ühele ja samale kaitse eeskirja punktile tuginedes ühele isikule lubatakse ehitada ja teisele isikule keelatakse ehitamine täielikult. Vastustaja ei ole arvestanud piirkonnas varem tehtud ehitamist lubavate otsustega ega esitanud võrdlevat analüüsi, millest tuleneb omanike ebavõrdne kohtlemine. Tegelikkuses on näiteid rohkemgi. Männioru ja Alajärve nõusolekute puhul viidatud ainult Otepää looduspargi üldeesmärgile ja need ei sisalda konkreetset analüüsi. Kirjaliku nõusoleku andmisel tuleb vastavad kaalutlused esitada kirjalikus vormis. Vastustaja seisukoha järgi, et kogu Otepää looduspargi territooriumile jääva maa-ala puhul on tegemist väärtusliku maastikuga, ei oleks võimalik ka Alajärve katastriüksusel uut hoonestusala moodustada ega Männioru katastriüksust hoonestada, tegemist oleks maastiku konserveerimisega. Kuuse-Rahi katastriüksuse omanikul on õigus teada saada kaalutlused, mis lubasid Alajärve ja Männioru hoonestamist. Kuigi Alajärve puhul on tegemist Alajärve 40 talumaade piires asuva ajalooliselt hoonestatud katastriüksusega, on Alajärve lagedale põllumaale uue hoonestusala

5(16)

3-23-785 moodustamine täielikult võrreldav Kuuse-Rahi hoonestamata katastriüksuse hoonestamisega. Mõlemal juhul rajatakse uued hoonestusalad asukohtadesse, kus varem ehitisi ei olnud. 9) Maastik on pidevas muutumises. Kuuse-Rahi omanik on hoidnud katastriüksuse lagedana eesmärgiga rajada sinna hoonestus. Looduses ei seisa ala iseenesest lage, vaid see nõuab hoolt ja majanduslikke kulutusi. Maad hoiab lagedana ainult maaomanik, mitte kaitseala valitseja. Hoonestuse mitterajamisel ala võsastub ning järelejäänud lage ala kaob. Metsastumine sulgeb vaated suuremas ulatuses kui hajusalt maastikule paigutatud hooned. Hilisem võsaala majandamine metsana on omanikule majanduslikult tasuvam tegevus kui ala lagedana hoidmine. Võrreldes 1940. a seisuga, on Otepää looduspargis suurenenud metsa osakaal, paljud piirkonnad on võrreldes varasema avatud vaadetega maastikuga võsastunud ning Otepää on üldmuljelt pigem metsane. 10) Rakendada saaks Otepää valla üldplaneeringu kriteeriume elu- ja kõrvalhoonete maastikku sobivuse hindamisel. Vastustaja otsuses neile kriteeriumitele vastavat analüüsi ei sisaldu. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ega üldplaneering ei näe ette Kuuse-Rahi katastriüksusele ehituskeeldu. 11) Kaebajale ei võimaldatud enne otsuse tegemist ärakuulamist, koheldes teda selliselt objektina. 12) Vastustaja väide, et vaidlustatud kiri tugineb 08.03.2023 paikvaatlusel, on tõendamata. Kirjas ei ole paikvaatluse teostamisele viidatud ning vastustaja ei ole esitanud paikvaatluse protokolli. Kaebajat ei ole paikvaatluse kui menetlustoimingu teostamisest teavitatud. 13) Otepää looduspargi kaitse-eeskiri ei keela kinnistute jagamist. Ehitusõiguse lubamisel tuleb lähtuda maastikust, mitte sellest, mitu katastriüksust on endisest talukohast moodustatud.

3-23-785  19.06.2020 palus Otepää Vallavalitsus nõusolekut projekteerimistingimuste väljastamiseks Kuuse-Rahi katastriüksusele elamu ja abihoonete projekteerimiseks katastriüksuse läänepoolsemale osale haritavale maale, st elamu ja abihoonete projekteerimiseks kokku ehitusaluse pinnaga ca 400 m2, elamu kõrgus 9 m, abihoonetel 7 m. KeA ei nõustunud 25.06.2020 kirjas projekteerimistingimuste väljastamisega, kuna tegu on piirkonnale omase esindusliku avatud vaadetega pärandmaastikuga, endise Rahi talu põllumaa tükiga, mis on osa looduspargi seisukohalt väärtuslikust suuremast lageala massiivist.  16.12.2020 pöördus kaebaja KeA poole taotlusega (taotlus oli adresseeritud ka Riigikogu Keskkonnakomisjonile, Riigikogu Maaelukomisjonile, Keskkonnaministeeriumile), milles mh palus vaadata ümber seisukoht Kuuse-Rahi katastriüksuse osas ning hinnata, kas ehitustegevuse keelamisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ja kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet ja kohustust kaaluda tegevuse lubamist tingimuslikult. KeA vastas 13.01.2021 ja selgitas, et ehitustegevus ei ole kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidega.  Keskkonnaministeerium asus 27.01.2021 kirjas nr 8-2/20/5586-3 „Keskkonnaameti seisukohtadest Otepää looduspargis asuvate kinnistute kohta“ seisukohale, et KeA on lähtunud Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast ja oma volitustest ning katastriüksustel (sh Kuuse-Rahi katastriüksusel) ehitustegevust keelavate otsuste ümbervaatamiseks ega kinnistute riigile võõrandamiseks ei ole põhjust. 4) Otepää Vallavalitsus taotles 06.03.2023 KeA-lt nõusolekut projekteerimistingimuste väljastamiseks Kuuse-Rahi katastriüksusele kahe rendimaja, saunamaja ja abihoone projekteerimiseks katastriüksuse keskosale haritavale maale. Projekteerimistingimusi taotleti kahe rendimaja projekteerimiseks kokku ehitusaluse pinnaga kuni 250 m2, saunamajal 100 m2 ja abihoonel 80 m2. Rendimajade kõrguseks taotleti 12 m ja saunamajal ning abihoonel 8 m Hooneid sooviti püstitada katastriüksuse keskosale haritavale maale. 5) Nõusoleku andmine peab olema põhjendatud selliselt, et piisavalt oleks avatud selle vajalikkuse tagamaad. Menetlustoimingule täiendavate selgituste/seletuste saamine ei pea toimuma läbi asjatut ressurssi nõudva kohtumenetluse (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-31-62-08). KeA lähtus nõusoleku väljastamise otsustamisel looduspargi kaitse-eesmärkidest. Kaitse-eeskirja kohaselt peab KeA Otepää piiranguvööndis ehitustegevuse nõusoleku andmisel teostama iga taotluse osas igakordse juhtumipõhise kaalutluse. Kaalutlusotsuse tegemisel analüüsitakse taotluse sisu, ala/kinnistu ja selle lähiümbruse looduslikku seisundit ja olemust, alaga seotud uuringuid, ekspertarvamusi jm teavet, kaitse-eeskirjast tulenevaid Otepää looduspargi kaitse-eesmärke ning hinnatakse, kas soovitud tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist ja kaitstava loodusobjekti seisundit. Otsuse tegemisel arvestatakse piirkonnas varem tehtud otsustega, mis puudutavad hoonestamist ning lähtutakse hoonestusala mõjust maastiku tänases situatsioonis. 6) Kirjas on välja toodud kõik asjaolud, mis puudutavad konkreetset katastriüksust, sh varasemalt esitatud taotlused ning otsused. Katastriüksuse kirjeldamine tugineb paikvaatlustele. KeA on teinud otsuse lähtuvalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast ja kaitseeesmärkidest ning oma seisukohti põhjendanud. Kaalutlusõigust teostades hindas KeA, et ehitiste püstitamisega katastriüksusele kahjustataks Otepää looduspargi kaitse-eesmärke. Kirjas on toodud, et Kuuse-Rahi katastriüksuse ning selle ümbruse looduskaitse on seotud eelkõige Otepää kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse ja säilitamisega. Kuuse-Rahi katastriüksuse puhul on tegemist tüüpilise Otepää kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga, mille maastikukaitselised väärtused on:  ajalooline – üldjoontes on säilinud ajalooline asustus ja maakasutusstruktuur;

7(16)

3-23-785  esteetiline ja rekreatiivne – tuleneb maastiku reljeefist ja vaatelisusest;  ökoloogile – lagealad koos metsatukkadega on oluliseks elupaigaks mitmetele kahaneva arvukusega liikidele, sh kaitsealused liigid. Arvestades kaitseala suurt pindala, ei ole suudetud kaitsealal läbi viia ülepinnalist kaitsealuste liikide inventuuri. Kui EELIS-is ei ole alal registreeritud kaitsealuseid liike, ei tähenda see, et neid seal kindlasti ei ole. Kõiki neid mõjutab traditsioonilise maakasutuse lakkamine ja ehitustegevus. Ehitustegevuse tulemusena kahjustuvad väärtused pikaks ajaks. Maakasutuse lakkamise puhul asenduvad väärtuslikumad kooslused väheväärtuslikemaga, kuid see protsess on kiiresti tagasipööratav. 7) KeA kaalub alati tegevusele alternatiivse lahenduse või lisatingimuste seadmise võimalust. Kui tegevusele on olemas alternatiivne lahendus või on võimalik seada tingimusi (nt hoonete asukoht katastriüksusel, kõrgused, mahud) ilma, et kaasneks mõju kaitseala kaitseeesmärkidele, toob KeA selle kaalutluses välja. KeA on Kuuse-Rahi katastriüksusele ehitustegevuse võimalikkust kaalunud ka 2020. a-l. 8) Kaitse-eeskiri ei reguleeri igale looduspargi territooriumile jäävale katastriüksusele ehitamist eraldi ega too välja kitsendusi või tingimusi kinnistute kaupa, vaid annab kaitseala valitsejale looduspargi territooriumil ehitustegevuse osas igakordse kaalutlusõiguse. On ebaõige kaalutlusotsuste sidumine (ühele katastriüksusele lubati, teisele mitte), võrreldes kahte ehitusloa või projekteerimistingimuste kaalutlusotsust ühe argumendi alusel. Kaalutlusotsuse tegemisel arvestatakse igal üksikjuhul kõiki teadaolevaid aspekte ja kaalutakse nende mõju kaitseala kaitseväärtustele. Looduslikest oludest (maastiku eripärad, loodusväärtuste olemasolu, säilinud pärandkultuurobjektid, avatud-suletud maastike osakaal) lähtuvalt on raske leida kahte sarnast kinnistut. Ühes piirkonnas asuvate katastriüksuste looduslikud tingimused ei ole sarnased, samuti pole kahe naaberkinnistu asjaolud enamasti ühetaolised. Näiteks kuni 2022. a-ni kaebajale kuulunud ning Ala-Rahi kinnistu koosseisu kuulunud Taga-Rahi katastriüksusele (kt 63601:002:4021), millele kaebaja samuti 2020. a-l taotles projekteerimistingimusi elamu ja abihoonete projekteerimiseks, on KeA andnud kaalutlusotsusega ehitusõiguse. Samas selle naabruses olevale Ees-Rahi katastriüksusel (kt 63601:002:2266), mis kuulub samuti kaebajale ehk Ala-Rahi kinnistu koosseisu ja kuhu kaebaja taotles 2020. a-l projekteerimistingimusi elamu ja abihoonete projekteerimiseks, olid looduslikud tingimused täiesti erinevad Taga-Rahi katastriüksusega võrreldes ning kaalutlusotsuse tulemus teine. Ei saa võrrelda üks-ühele kahes eri piirkonnas, sh ka lähedusel asuvat katastriüksust, mis on oma olemuselt (looduslikud tingimused, reljeef, avatud-suletud alade vaheldumine, asustusstruktuur jne) tavaliselt täiesti erinevad ja unikaalsed, seda ka lähtuvalt maastiku vaatelisusest. 9) Kuuse-Rahi katastriüksuse puhul on tegemist tüüpilise Otepää kõrgustikule omase pärandkultuurmaastikuga, mille maastikukaitseline väärtus on tingitud nii säilinud asustusstruktuurist kui ka tema vaatelisusest reljeefsel avatud maastikul. Kaebuse illustratiivne Maa-ameti geoportaali ortofoto ei anna edasi maastiku vaatelisust, vaid näitab piirkonna väljakujunenud talude paiknemist (punased ringid), mis põhineb põlisetel talukohtadel (v.a Taga-Rahi katastriüksus Põntamäe juures punane ring). Skeem annab siiski ülevaate asjaolust, et Kuuse-Rahi lageala kuulub piirkonnas suuremasse avatud alasse, vaatamata asjaolule, et traditsioonilise maakasutuse lakkamise tõttu on hakanud katastriüksusele looduslike protsesside tulemusena kasvama puittaimestik. Ühest küljest asenduvad lühikeses ajaperioodis (ca 40 a) avamaastiku täiskasvamisega vaatelised põllumajanduskõlvikud vähemväärtusliku noore puistuga. Selle puistu edasisel looduslikul arengul jõuab puistu looduskaitseliselt väärtuslikumasse staadiumisse. Samas on noore puistu staadiumis võimalik kujunev puistu kiiresti tagasi pöörata avamaastikuks, kuid ehitamisega kaasneb negatiivne mõju pärandmaastiku väärtustele ja ka maastikuilmele. Eriti tugev negatiivne mõju on juhtudel, kus 8(16)

3-23-785 arendaja jagab kinnistu väiksemateks kinnistuteks ja püüab igal kinnistul näiliselt olematu keskkonnamõjuga hoonestusalasid luua, nagu on juhtunud Kuuse-Rahi kinnistul. 10) Ehitusaladel ja nende kontaktaladel (õueala) muutub või kaob looduslikku mitmekesisust toetav aineringe ja elupaigad. Maa-ameti põhikaardi järgi on viimase paari aastaga Otepää looduspargis suurenenud ehitusalade pindala 0,5%, kuid ehitussoovide arv on kordades suurem. Seega on ehitusalade muutumine suurim negatiivne kõlvikuline muutus Otepää looduspargis, mis mõjutab peamiselt avatud alasid. Ehitusalade muutuste mõju on pikaajaline. Teiseks oluliseks negatiivseks mõjuks on elupaikade killustumine (sh ehitiste juurde rajatavad kommunikatsioonid), mis on kujunenud Eestis suureks ohuks enamikele kaitsealustele liikidele. Need kaks mõjutavad looduslikku mitmekesisust. Kolmandaks negatiivseks mõjuks on uute ehitiste rajamine väljaspool põliseid talukohti, mis rikub väärtuslikel maastikel väljakujunenud asustusstruktuuri. Väärtuslike maastike kaitsmine toetab ka loodusliku mitmekesisuse kaitset. 11) Kaitse-eeskiri võimaldab uute ehitiste püstitamist looduspargi Otepää piiranguvööndis asuvatel katastriüksutel, kui KeA kaitseala valitsejana, olles hinnanud konkreetse kavandatava tegevusega kaasneva mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele, leiab, et tegevus ei kahjusta Otepää looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kaitse-eeskiri ei reguleeri igale looduspargi territooriumile (sh Otepää piiranguvööndisse) jäävale katastriüksusele ehitamist eraldi ega too välja ka kitsendusi või tingimusi kinnistute kaupa, vaid annab kaitseala valitsejale looduspargi territooriumil ehitustegevuse osas igakordse kaalutlusõiguse. 12) Kaebaja viitab Otepää valla üldplaneeringule, mille kohaselt võib rajada hajaasustuses seni hoonestamata maaüksusele, kui rajatavad hoone(d) sobituvad maastikku, maastiku struktuuri, looduslikku ümbrust ja vaatevälja kahjustamata. Puudub vaidlus, et Kuuse-Rahi katastriüksus paikneb hajaasustuses, mida KeA on arvestanud ka 13.03.2023 kirjas kaalutlusotsuse tegemisel. Üldplaneeringu kehtestamine ei kaota looduskaitselisi kitsendusi. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.2 sätestab samuti: „Otepää valla territooriumil asub kaitseala Otepää looduspark ja kaitsealune Pühajärve park. Otepää looduspark moodustati eesmärgiga kaitsta Otepää kõrgustikule iseloomulikke kuppelmaastike ja bioloogilist mitmekesisust, kohalikku elulaadi ja kultuuripärandit /.../. Maa- ja veealade täpsemate kasutamis-ja ehitustingimuste määramisel järgitakse Otepää looduspargi ja Pühajärve pargi kaitse-eesmärke.“ 13) KeA teeb alati kaalutlusotsuse lähtuvalt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast ja kaitseeesmärkidest, konkreetsete kinnistutega seotud väärtustest, parimaid teadmisi ja asjaolusid arvestades, taotluse esitamise ajahetkel parima info põhjal ning on ühtlasi oma seisukohti alati põhjendanud. Otsus keelduda nõusoleku andmisest Kuuse-Rahi katastriüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks kahe rendimaja, saunamaja ja abihoone projekteerimiseks on tehtud seaduslikul alusel ja seaduses sätestatud otsustuspiire järgides. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu toodud kaalutlusega, ei anna alust väita, et otsus on põhjendamata ja tehtud ebaõigetel alustel. 13.03.2023 kirjas kasutatud vale piiranguvööndi ja vale katastriüksuse nimetamisel oli tegu inimliku eksimusega. KeA teostab iga taotluse osas juhtumipõhise kaalutluse, analüüsides konkreetse taotluse sisu, konkreetset ala ja selle lähiümbruse looduslikku seisundit jmt, arvestades mh ka piirkonnas varem tehtud otsustega, mis puudutavad hoonestamist, ning lähtub hoonestusala mõjust maastiku tänases situatsioonis. KeA on 13.03.2023 kirjas välja toonud kaitseala kaitse-eesmärgid ja väärtused, mida antud piirkonnas kaitstakse, samuti analüüsinud konkreetse taotluse sisu, konkreetse katastriüksuse ehk Kuuse-Rahi katastriüksuse ja selle lähiümbruse looduslikku seisundit ja piiranguid ning hinnanud tegevuse võimalikku mõju looduspargi kaitse-eesmärkidele, sh väärtustele. Samuti on otsuses välja toodud kõik asjaolud (kuidas katastriüksus on tekkinud, kas on ajalooliselt 9(16)

3-23-785 olnud hoonestatud, kas on registreeritud elupaik, kaitsealuseid liike jne), mis puudutavad konkreetset katastriüksust, sh varasemalt esitatud taotlused ning otsused. Kirjas katastriüksuse kirjeldamine tugineb 08.03.2023 teostatud katastriüksuse paikvaatlustele. Kaalutlus ei põhine deklaratiivsetel lausetel ega ole kokku pandud copy-paste meetodil varasematest seisukohtadest. Kopeerimist on KeA kasutanud 13.03.2023 otsuses Otepää looduspargi kaitseeesmärkide ja väärtuste välja toomisel Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast. Inimlik eksimus ei ole kuidagi mõjutanud tehtud kaalutlusotsust. Näiteks on 13.03.2023 kirjas märgitud, et Kuuse-Rahi katastriüksus asub Otepää looduspargi Otepää piiranguvööndis, sh väljatoodud looduspargi ja selle piiranguvööndi kaitse-eesmärk, kus on tehtud viga piiranguvööndi nimes. Kuid nii Otepää piiranguvööndi, kus asub Kuuse-Rahi katastriüksus, kui ka Neeruti-Käpa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on samad. 13.03.2023 asjaoludes on märgitud, et taotlus on esitatud Otepää vallas, Arula külas kinnisturaamatu registriosa 1212340 kantud kinnistu, katastritunnus 63601:002:2269, lähiaadressiga Kuuse-Rahi katastriüksus. Samuti on asjaoludes märgitud, et Kuuse-Rahi katastriüksusel ei ole ajalooliselt asunud hoonestusala, katastriüksus on tekkinud põlistalu jagamise teel. Et 13.03.2023 kirjas on lähtutud konkreetse kinnistuga seotud väärtustest ja tehtud on juhtumipõhine otsus, annab kinnitust ka asjaolu, et kaebaja on samale katastriüksusele ehk Kuuse-Rahi katastriüksusele taotlenud 2020. a-l samuti projekteerimistingimusi elamu ja abihoonete projekteerimiseks (KeA 17.05.2023 vastus p 1.7, lisa 1). KeA ei nõustunud 25.06.2020 kirjaga projekteerimistingimuste väljastamisega KuuseRahi katastriüksusele elamu ja abihoone projekteerimiseks (KeA 17.05.2023 vastus lisa 2). 13.03.2023 kirjas kaalutlusotsuse tegemise aluseks ei ole võetud 25.06.2020 tehtud otsust, vaid juhindutud konkreetsest taotlusest (2 rendimaja, saunamaja ja abihoone) konkreetsesse asukohta katastriüksusel, mis on märgitud nii taotluse asendiplaanil kui kirjeldatud KeA 13.03.2023 kirjas. 14) Ehitustegevus on kaitsealadel piiratud, kuna sellega kaasnevad mitmed olulised negatiivsed mõjud loodusväärtustele ja maastiku väärtustele. Seetõttu tuleb ka loodusparkides, mille eesmärgiks on tasakaalustatud inimtegevus, lubada ehitustegevust vaid sobilikes kohtades, kus mõjud puuduvad või on minimaalsed. Kuuse-Rahi katastriüksusele ehtiste püstitamine kahjustab oluliselt kaitseala kaitse-eesmärke. 15) KeA on tellinud Otepää looduspargi maastikulise tsoneeringu (tsoneering), mille eesmärk on anda ülevaade, milline on olnud Otepää looduspargi eri piirkondades traditsiooniline asustusstruktuur ning anda suunised/soovitused asustusstruktuuri väärtuste hoidmiseks. Asustusstruktuuril on oluline osa looduspargi pärandkultuurmaastiku väärtuste kaitsmisel. Tsoneeringus on välja toodud piirkonnad, kus on paremini säilinud traditsiooniline asustusstruktuur ning need alal on tsoneeringus eraldi välja toodud kui hoiu- ja sihtkaitsealad. Väärtused, mida kaitstakse, on nii hoiualadel, sihtkaitsealadel kui ka tavaalal samad – Otepää kõrgustikule iseloomulik pärandkultuurmaastik. Väljakujunenud asustusstruktuur on oluline pärandmaastike väärtus ja omab olulist rolli Otepää looduspargi maastikukaitses olenemata tsoneeringust. 16) Kaebaja käsitletud kolm katastriüksust (Alajärve, Männioru ja Kuuse-Rahi) on kõrge maastikukaitselise väärtusega, asuvad looduspargi Otepää piiranguvööndis, samasuguse kaitsekorraga alal, maastiku tsoneeringu kohaselt nn tavaalal, mistõttu kaebaja leiab, et kõigil kolmel katastriüksusel peab ka ehitustegevus lubatud olema. Koostatud analüüsis on õigesti välja toodud kaitseala kaitseväärtused, kuid analüüs näitab ka, et ühes piirkonnas asuvad, ühes piiranguvööndis samasuguse kaitsekorraga, ühes tsoneeringus asuvad katastriüksused ei ole üks-ühele sarnased. Arvestatud ei ole kõiki olulisi asjaolusid – nt Alajärve puhul on tegemist looduspargi pärandmaastikus tervikliku endise Alajärve 40 talumaade piires asuva ajalooliselt 10(16)

3-23-785 hoonestatud katastriüksusega. Ala-Rahi kinnistu omandamisel 2004. a-l oli tegemist ühe samanimelise põlistaluga hoonestatud katastriüksusega, mille suurus oli 27,6 ha ning mille kaebaja on (aastatel 2004 ja 2007) jaganud kaheksaks eraldi katastriüksuseks, millest tema omanduses on veel kolm. Kaebaja ei ole enda koostatud analüüsi lisanud Taga-Rahi katastriüksusel ehitustegevuse korraldamist, kuigi tegemist on ühe kinnistu koosseisu ning varem kaebajale kuulunud katastriüksusega. Kokkuvõttes on ühest terviklikust 27,6 ha suurusest kinnistust, millel asus ka põlistalu, kaebaja soovil käesolevaks ajaks moodustatud 8 eraldi katastriüksust (joonis dtl 172). Neist neljale (Ees-, Nõlva-, Kuuse- ja Taga-Rahi) taotles kaebaja 2020. a-l projekteerimistingimusi elamu ja abihoonete projekteerimiseks ning KeA, arvestades looduspargi kaitse-eesmärke, katastriüksuse kõlvikulist struktuuri, asukohta, vaatelisust, nõustus Taga-Rahi katastriüksusele projekteerimistingimuste väljastamisega, kuna sinna ehitamine ei kahjusta looduspargi kaitse-väärtusi. Ehitust nendel katastriüksustel ei ole kaebaja analüüsis kajastatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-23-785 looduspargi Otepää piiranguvööndis, arvesse on võetud selle pindala, kõlvikulist koosseisu, ajaloolise hoonestusala (taluõue koha) puudumist ning samuti asjaolu, et katastriüksus on tekkinud põlistalu (Ala-Rahi) jagamise teel nii, et põlistalu hoonestusala on jäänud Ala-Rahi katastriüksusele (kt 63601:002:2261). Lisaks on arvestatud asjaoluga, et tegemist on ja on ka varasemalt olnud maatulundusmaa sihtotstarbega osaga suuremast avatud maastiku massiivil asuvast põlisest põllumaast. Viidatud on KeA poolt läbi viidud varasemale, 2020. a-l toimunud ehitustegevuse võimalikkuse kaalumisele ja selle tulemusele (viidatakse, et KeA kaalus ehitustegevuse võimalikkust Kuuse-Rahi katastriüksusel juba 2020. a-l, kuid ei nõustunud projekteerimistingimuste väljastamisega, kuna katastriüksuse hoonestamine ei ole looduspargi eesmärkidega kooskõlas). Selgitatud on Otepää looduspargi eesmärki ja seda, et konkreetse katastriüksuse ning selle ümbruse looduskaitse on seotud eelkõige Otepää kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse ja säilitamisega. Kokkuvõttes on leitud, et arvestades katastriüksuse kõrget maastikuväärtust ning vaatelisust, kahjustab hoonestusala rajamine katastriüksusele oluliselt kaitseala kaitseeesmärke ning ehitustegevuse näol on tegemist pöördumatu muutusega.

12(16)

3-23-785 vastustajal tegutseda kaalutlusvigadeta ning pidada kinni õiguse üldpõhimõtetest (sh proportsionaalsus ja võrdne kohtlemine).

13(16)

3-23-785 sellega, et hoonestusala rajamine katastriüksusele kahjustab oluliselt Otepää looduspargi kaitseala kaitse-eesmärke, arvestades katastriüksuse kõrget maastikuväärtust ja vaatelisust. Vastustaja on välja toonud, et tegu on osaga suuremast avatud maastiku massiivil asuvast põlisest põllumaast, kus hoonestusala ajalooliselt asunud ei ole.

3-23-785 ehitustegevus. KeA on arvesse võetud kaalutlusi ratsionaalselt ja asjakohaselt põhjendanud. Samuti on kirjas välja toodud konkreetse katastriüksuse osas varasemalt esitatud taotlused ning vastavad kaalutlusotsused.

15(16)

3-23-785 Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.