Keskkonnaõigus › Looduskaitse

päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Kanakull on II kaitsekategooria kaitsealune liik. 1 Kehtiva õiguse kohaselt ei ole iga II kaitsekategooria liigi jaoks vajalik automaatselt kaitseala moodustamine (vt LKS § 48 lg 2).

Mätasselja PEP on õiguspärane ainult siis, kui see vastab LKS § 7 ja § 48 lg 2 eeldustele, sh ala on kogu 35,79 ha ulatuses esinduslik.

alale, mida saab faktiliselt pidada pigem herilaseviu kui kanakulli elupaigaks, ka kõige rangema kaitsekorra. KeA on menetluses rikkunud uurimispõhimõtet ning see on viinud olulise diskretsiooniveani.

6 Kaebuse lisa 8 lk 42 viies lõik 7 Kaebuse lisa 8 lk 43 viimane lõik 8 Kaebuse lisa 8 lk 44 esimene lõik kolmas lause jj. 9 Kaebuse lisa 11 lk 1. 10 Kaebuse lisa 1, lk 48 teine lõik

See praktika ei ole kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-85-10, mille kohaselt peab kaitse alla võtmise eelnõus olema informatsioon, „millest võiks selguda hoiuala piiride põhjendused ja selgitused, kus konkreetsed loodusväärtused hoiualal asuvad, millised on kaitserežiimi valiku argumendid ja muud põhjendused“. Lisaks jättis KeA sisuliselt kaalumata, et kanakulli pesapaik ei jää kaitseta olukorras, kus PEPi pole. LKS § 55 lg-e 1 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud. Sama paragrahvi lg-e 6 1 kohaselt on keelatud ka lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Loodusdirektiivis loetletud loomaliikide puhul on keelatud ka kaitstavate selgelt määratletud paljunemis- ja puhkekohtade kahjustamine või häirimine (LKS § 744). Seega rakendub kaebaja kinnistutel asuvatele pesadele igal juhul seadusest tulenev automaatne kaitsekord ning kanakull ei ole ohus, kui ta taasasustab pesa või rajab uue pesa. Järelikult on leebemad meetmed eesmärgi saavutamiseks olemas. Sealjuures, isegi kui meede oleks vajalik ja sobiv kanakulli soodsa seisundi saavutamiseks, tuleks täiendavalt analüüsida abinõu mõõdukust. Selleks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning avaliku huvi kaalukust. Riive intensiivsust iseloomustab, kui palju muudatus isikuid mõjutab. Eesmärk tagada sobiva metsa säilimine ja häirimise vältimine pesa ümbruses ei kaalu automaatselt üle metsaomanike õigusi. Olukorras, kus KeA-le olid juba menetluses teada olulised puudused ala esinduslikkuse osas, sh asjaolu, et kanakulli pesad on asustamata, pidi KeA arvestama ka piirangute intensiivsust kaebajale. Antud juhul ei ole seda tehtud. Kokkuvõttes on määruse § 4 lg 1 vastuolus kehtiva õigusega, sh ebaproportsionaalne, kuivõrd sellega määrati Mätasselja PEP-ile kogu ulatuses sihtkaitsevööndi kaitserežiim. Määrusega kavandatavat eesmärki on võimalik saavutada ka leebemate vahenditega.

arvukuse hiljutist langust, suurt pesapaigatruudust ja kaitse-eesmärke, tuleb kanakulli asustamata kestlikku elupaika kaitse all hoida kuni 7 aastat 18. Ka Euroopa Kohus on elupaikade direktiivi tõlgendades selgitanud, et looma mitteaktiivse etapi vältel ellujäämiseks vajalikku ala tuleb kaitsta ainult siis, kui on mõistlikult suur tõenäosus, et see liik naaseb elupaika.19 Tabel 1 (dtl 307) kinnitab, et ka käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga ei ole kanakull naasnud Mätasselja elupaika ning määruse kehtestamisel on ilmselgelt ületatud tegevuskavas etteantud suunis, mille kohaselt tuleb asustamata kestlikku elupaika kaitse all hoida kuni 7 aastat. Pesa nr KLO9112892 on arhiveeritud ehk tegemist on halvas seisus ja asustamata elupaigaga (vrdl tegevuskava, lk 44). Seda arvesse võttes esinevad ka teiste pesade arhiveerimise eeldused. 2023. a andmete kohaselt asustab teisi pesasid herilaseviu ja hiireviu. Märgime, et herilaseviu ja hiireviu puhul on tegemist III kaitsekategooria kaitsealuste liikidega, kelle elupaikade kaitseks ei moodustata PEP-i. Herilaseviu ja hiireviu kaitsmisel tuleb lähtuda isendikaitse põhimõttest ning nende tuvastamine iseseisvalt ei tähenda, et PEP eeldused LKS § 4 lg 5 ja LKS § 7 tähenduses oleksid täidetud.

Kokkuvõttes kinnitavad uuemad andmed, et vaidlusalusel territooriumil on kõik kanakulli pesad asustamata ning täidetud on arhiveerimise eeldused. Määruse tühistamisel Mätasselja PEP-i osas ei muutu kanakulli jaoks olukord ebasoodsamaks.

18 RKHKo nr 3-21-552 p 18.5 viimane lause. 19 Euroopa Kohtu 02.07.2020 otsus, IE v Magistrat der Stadt Wien, C-477/19, ECLI:EU:C:2020:517, p-d 28-31. 20 Vt RKHKo nr 3-3-1-82-03 p 17 viimane lause. 21 Lisa 8 (tegevuskava) lk 44 ptk 6.4 esimene lõik viimane lause, dtl 195. 22 Dtl 128 23 Dtl 221

Sealjuures puudus vastustajal ka ilmselge kohustus PEP moodustamiseks. Vastustaja on kinnitanud kanakulli puudutavate kohtumenetluste käigus, et seisuga 18.05.2021 on koostatud kanakulli kaitstuste analüüsi, mille alusel on hetkel kaitstud (kaitse all olevaks loetakse kõik elupaigad, mis ulatuvad vähemalt 2/3 ulatuses kaitstavale alale sõltumata ala kaitsekorrast või tsoneeringust) 41% kanakulli elupaikade arvust ja 50% pindalast. Sellega oli täidetud juba 2021 LKS § 48 lg 2 kriteerium, mille kohaselt tuleb kaitsta vähemalt 50% kõiki teadaolevaid elupaiku. Määruse kehtestamisel saavutati tulemus, misjärel on Eestis kaitstud 57% kanakulli teadaolevate (registrisse kantud) elupaikade arvust24. Seega Mätasselja PEP osas määruse tühistamisel seadusest tulenev kohustus on endiselt täidetud – Mätasselja PEP moodustab vähem kui 1% kogu elupaikade arvust ja kaebuse rahuldamisel ei lange see ilmselgelt alla 50%. Eelnevat arvesse võttes pidi vastustaja kaebaja ja eksperdi poolt esitatud infot arvesse võtma, igal juhul seda kontrollima ning kaaluma leebemaid piiranguid, kuivõrd 7 aastat tuvastatud pesitsusest on möödas. Vastustaja jättis info kontrollimata, sh uued andmed arvestamata ning lähtus eeldusest nagu pesa ei ole varisenud ning asustamata pesi tuleb kaitsta sihtkaitsevööndiga. Tegemist on ilmselgelt olulise menetlusveaga, mis on mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja leiab, et oluliste faktiliste asjaolude muutmine on aluseks ka piirangute leevendamisele, kui konkreetse piirangu aluseks olev asjaolu on ära langenud (vrdl HMS § 44 lg 1 p 1).

Tegevuskava määratleb, et sihtkaitsevööndi eesmärk on tagada sobiva pesametsa säilimine ning häirimise vältimine pesa ümbruses.27 Kui sihtkaitsevöönd (150 m) ei suuda piisavalt tagada pesitsusaegse häirimise vältimist, tuleb sobiv pesapuistuga piirnev noorem mets kaasata püsielupaika piiranguvööndina ca 300 m ulatuses, järgides metsaeraldisi või looduslikke piire (dtl 195). Järelikult oli 300 m sihtkaitsevöönd pigem erand. Samuti oli pesapuu tuvastamine ja selle seisundi määramine PEP-i moodustamisel olulise tähtsusega ning sihtkaitsevöönd tuli moodustada üksnes asustatud pesade kaitseks või nende pesade kaitseks, kus on suur potentsiaal nende taasasustamiseks. Vastustaja seisukoht ei ole kooskõlas ka tema enda halduspraktikaga määruse koostamisel. Määruse seletuskiri kinnitab, et püsielupaiku ei ole ilmtingimata moodustatud varisenud pesade kaitseks. Seletuskirjas on välja toodud, et „alalt on teada 4 pesa, neist üks on lahti raiutud ja varisenud, seetõttu pole seda SKV-sse arvatud“ (viidatud pesa ei ole pesa nr KLO9112892) 30. Haldusmenetluses on vastustaja selgitanud: „piiranguvööndi kaotamise põhjuseks on PEP-i läänepoolsesse osasse jääva pesapuu varisemine, mistõttu pole teada, kas kanakull ehitab uue pesa samale puule või mujale ning pole põhjendatud piiranguvööndi loomine häirimise tagamise vältimiseks varisenud pesast ligikaudu 300 m raadiuses (dtl 134). Järelikult isegi piiranguvööndit ei pidanud vastustaja põhjendatuks Mätasselja PEP moodustamisel varisenud pesade ning seda ümbritseva kaitseks. Tegemist ei olnud eesmärgipärase abinõuga, sest puudus liik, keda võiks häirida. Samuti tehti määruse muutmise raames ettepanek arvata PEP koosseisust välja Lauga, Põlvamaa PEP, kuivõrd pesa oli 2016 seisuga hävinenud ja seda ümbritses ebatüüpiline noor mets (dtl 92). Eeltoodule vaatamata on antud juhul varisenud pesa nr KLO9112892 ja seda ümbritsev ca 300 m ala arvatud sihtkaitsevööndi koosseisu. Kokkuvõtvalt vastustaja eiras tegevuskavas toodud suunist, mille kohalt tuli sihtkaitsevöönd määratleda vaid selliste pesade kaitseks, mis on asustatud või mille puhul on suur tõenäosus, et liik naaseb. Antud juhul jättis vastustaja selle tegemata ning määras kõige rangema kaitserežiimi alale, mis sihtkaitsevööndi eeldustele ei vasta. Igal juhul oleks tulnud PEP kooseisust jätta välja varisenud pesa ja seda ümbritsev 300 m puhvervöönd. Samuti pidi asustamata pesade puhul vastustaja arvestama, et minimaalselt vajalik puhvervöönd on 150 m.

mitte üksnes metsa keskmist vanust kogu PEP ulatuses. Kanakull ei asusta reeglina liiga noori aga ka liiga vanu metsi. Eriti joonistub see välja metsa osas, mille peapuuliik on alla 51 aasta või vanem kui 111 aastat.29 Sellises vanuses metsades asub alla 3% kanakulli pesadest. Kaebaja hinnangul on see oluline kriteerium esinduslikkuse määratlemisel. Metsaportaali andmed kinnitavad, et kaebaja kinnisasjade eraldiste peapuuliigi vanuseid arvestades on taasasustamise potentsiaal valdavalt väga väike, eeskätt varisenud pesa ümbruses. Peapuuliigi vanuselist koosseisu arvestades on PEP koosseisu arvatud liiga küpsed metsad või ka noorendikud. Kokku hõlmab Mätasselja PEP 35 eraldist, millest kanakullile on tegevuskava andmete kohaselt sobilikud 17 ehk ümmardatuna pool (48,8%). ( Vt dtl 311313). Olukorras, kus paljude eraldiste esimese rinde peapuuliigi vanus on 99+ aastat (12 eraldist) ei saa asuda seisukohale, et lähiajal olukord elupaiga mõttes ka kuidagi paraneb, st vastav pesitsusala muutub kanakullile soodsamaks näiteks järgmise kümnendi või ka enama jooksul, sest mets jääb aina vanemaks. Metsad muutuvad kõrge vanusega tormihellaks. Ka alal asuvad noorendikud (3 eraldist) ei saavuta 60 aasta jooksul vanuselist koosseisu. Sealjuures kaks noorendikku ja lage ala asuvad just varisenud pesa 300 m raadiuses ning ei kattu teiste asustamata pesade raadiusega. Asustamata kanakulli pesad asuvad Kuresoo kinnisasja eraldistel 1 ja 2, mille peapuuliigi vanus on samuti oluliselt kõrgem kui 60 aastat, sh eraldisel 2 on peapuuliigi keskmine vanus juba 99 aastat. Kokkuvõtvalt on määrus olulise kaalutlusveaga osas, milles see hõlmas sihtkaitsevööndisse ebaproportsionaalselt suured alad kaebaja metsas väites, et tegemist on kogu ala ulatuses kanakullile sobiva pesametsaga. PEP-i koosseisu on hõlmatud noorendikke ja lagedaid alasid, mis ei muutu ka 30 aasta perspektiivis sobivaks. Samuti on PEP-i koosseisu arvatud väga suuri eraldisi, mis lähiajal muutuvad hoopiski kanakullile ebasobivaks esimese rinde koosseisu olevate peapuuliikide väga kõrge vanuse tõttu (arvestades kanakulli tegevuskavas toodus kanakulli pesade leidumist peapuuliigi vanuse järgi). See ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, mille kohaselt ka II kaitsekategooria liikide puhul peavad piirangud olema eesmärgipärased, sh proportsionaalsed. Samuti puudub vajadus kaitsta kõiki teadaolevaid elupaiku range režiimiga. 3.7.3. Vastustaja väidab, et vaatamata asjaolule, et pesa nr KL09112892 on arhiveeritud, ei pea ta võimalikuks elupaika arhiveerida põhjusel, kuna registris olevate pesade KLO9114534 ja KLO9122356 ümber ei ole võimalik põhja- ja idasuunas piiritleda vajalikus ulatuses elupaika (300 m ümber pesapuu), mistõttu on vajalik piisava ulatusega elupaiga säilitamiseks kaasata see muus osas ning elupaiga piiritlus vastab jätkuvalt tegevuskava suunistele. See on ebaõige. Joonis 3 (dtl 315) ilmestab, et vastustaja ei pidanud vajalikuks ka asustamata pesade (KLO9114534 ja KLO9122356) ümbruses rakendada puhvrit suuruses 300 m. Vastustaja oleks saanud sihtkaitsevööndisse ka näiteks Kaldaru (37301:002:0113) või Lepiku (37301:002:0509) kinnisasjad, mis asuvad asustamata pesadele oluliselt lähemal. Samuti on kattuvus asustamata pesa puhvriga vaid ca 50 m. Järelikult ka olukorras, kus pesade nr KLO9114534 ja KLO9122356 elupaigad vajavad jätkuvalt kanakulli elupaigana kaitset (millega kaebaja ei nõustu), on igal juhul võimalus nende pesade 300 m puhvrist arvata välja ülejäänud ala, mis on moodustatud varisenud pesa (nr KL09112892) kaitseks. Sealjuures märgime, et pesa nr KLO9114534 300 m puhver isegi ei kattu varisenud pesa 300 m puhveralaga.

29 Vt lisa 8 (tegevuskava) lk 7-8 ptk 1.2.2 „Pesapaik“

Lisaks kinnitab tegevuskava, et sellisel juhul puudub vajadus kogu ulatuses sihtkaitsevööndi moodustamiseks. Tegevuskava sõnastab, et sihtkaitsevööndis pesale lähemal kui 150 m asuv 1 hektarist väiksem raielank arvatakse üldjuhul sihtkaitsevööndisse, pesast kaugemal asuvad ja suuremad langid arvatakse enamasti piiranguvööndisse (dtl 195). Järelikult pidi üldreeglina sihtkaitsevööndi laius olema 150 m, mitte 300 m ning kaugemaid lanke kaitstakse piiranguvööndiga. Kokkuvõttes tuleks määrus igal juhul tühistada osas milles see arvas Mätasselja püsielupaiga sihtkaitsevööndi koosseisu pesa nr KLO9112892 ja selle ümber asuva 300 m kaitsetsooni. Kaitsetsoon varisenud pesa ümber kattub asustamata pesade kaitsetsooniga väga väiksel määral (ca 50 m). Ka kauem kui 7 aastat asustamata pesade kaitseks ei ole vaja piiranguid, sh sihtkaitsevööndi režiimi pesa nr KLO9112892 raadiuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

elupaigad nii, et sama kanakulli paari eri pesapaigad on piiritletud üheks elupaigaks (vajaduse korral eraldi polügoonidena). Keskkonnaagentuuri andmetel oli seisuga 01.01.2022 keskkonnaregistris 443 kanakulli elupaika, millest oli kaitstud 41,5% (50,2% kogupindalast), st need jäävad vähemalt 2/3 ulatuses kaitsealale, hoiualale või püsielupaika (kaitstuks loetakse nii sihtkaitse- kui ka piiranguvööndis asuvad elupaigad). Seega oli LKS § 48 lõike 2 täitmiseks vajalik täiendavate elupaikade kaitse alla võtmine. Koos projekteeritavate kaitstavate aladega, sh 41 uue kanakulli püsielupaigaga, sai kanakulli elupaikadest kaitstud 56,2% (65,2% kogupindalast).31 KeA esitas 2018. aastal Keskkonnaministeeriumile dokumendi „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus“ 32 (2018. aasta VTK) 55 püsielupaiga moodustamiseks, millele tellis mittetulundusühingult Tuulelind 2018. aastal ekspertiisi33 , mis muuhulgas analüüsis esmakordselt üle Eesti kõikide kanakulli elupaikade esinduslikkust ning selle alusel kaitse alla võetavate kanakulli elupaikade valikut, ulatust ja tsoneeringut. Ekspertiisis on välja toodud Mätasselja elupaiga ja selle esinduslikkuse all, et pesi ümbritsev metsamaa on intensiivselt majandatud; Mätasselja PEP sihtkaitsevööndis on üle 60-aastase metsa osakaal 83% ja üle 100-aastase metsa osakaal 22%, seega on elupaik väga esinduslik. Regionaalse kaitsevajaduse all on ekspert välja toonud, et Mätasselja PEP-i loomine on vajalik, sest see asub eemal kaitstavatest aladest ning lisaks on Saaremaal kaitstavate kanakulli elupaikade ja metsamaa pindala suhe (0,45 elupaika 100 km 2 metsamaa kohta) väiksem Eesti keskmisest (0,7), samas teadaolevaid kanakulli elupaiku on sama palju kui Eestis keskmiselt (1,5 elupaika 100 km2 metsamaa kohta).34 Kaebaja on esitanud koos kaebusega tõendina 2022. aastal vastu võetud tegevuskava, mille lk 42-4339 kohaselt loetakse kanakulli esinduslikeks pesapaikadeks pesapaigad, kus vähemalt pool kaitstavast alast (300 m raadiuses) on kaetud vanema kui 60- aastase metsaga. Kõik menetluses olnud 41 püsielupaika asuvad esinduslikus elupaigas. Liigiekspert on kanakulli elupaiga Mätasselja püsielupaigas hinnanud väga esinduslikuks ja 2019. aasta ekspertiisi kohaselt on Mätasselja ettepanekukohaste püsielupaikade nimistus, mille kaitsmine on kaitseeesmärkide saavutamise seisukohalt esimeses tähtsusjärjekorras möödapääsmatult vajalik. Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud vastavust Euroopa Liidu õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv). Linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, kasutusele vajalikud meetmed,

31 Kaebuse Lisa 1, „Keskkonnaministri 13.detsember 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ muutmine“ seletuskiri, lk 9 32 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.11.2018 nr 716/18/18083 all 33 Kaebuse Lisa 2, Ekspertiis kanakulli 55 püsielupaiga moodustamise ja 9 püsielupaiga moodustamata jätmise ettepanekule ning kaitsekorra muutmisele kanakulli püsielupaikades (2019. aasta ekspertiis), lk 38 34 Kaebuse Lisa 2, Ekspertiis kanakulli 55 püsielupaiga moodustamise ja 9 püsielupaiga moodustamata jätmise ettepanekule ning kaitsekorra muutmisele kanakulli püsielupaikades (2019. aasta ekspertiis), lk 38 39 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava , lk 42-43

sealhulgas kaitsealade loomise, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi35. Kaitsealuse liigi kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Vanade metsade, mis on kanakulli pesapaigaks, ja elupaikade ning bioloogilise mitmekesisuse kaitset toetavad Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia36 ja metsastrateegia37 Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 (COM/2020/380) seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Metsastrateegia aastani 2030 (COM/2021/572) seab eesmärgiks kaitsta, taastada ja suurendada Euroopa Liidus metsade osakaalu, et võidelda kliimamuutustega, tagasi keerata bioloogilise mitmekesisuse kadu ning kindlustada vastupidavad ja multifunktsionaalsed ökosüsteemid. Muudetud kanakulli määrus43 toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.44 Kaebaja kaebuse punktis nr 21 on öeldud, et Mätasselja PEP on õiguspärane ainult siis, kui see vastab LKS § 7 ja § 48 lg 2 eeldustele, sh ala on kogu 35,79 ha ulatuses esinduslik. Kanakulli näol on tegemist liigiga, kes on ohustatud, arvukus on vähenev ning tema levik Eestis väheneb elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liik võib olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Samuti on liigiekspert kanakulli elupaiga Mätasselja püsielupaigas hinnanud väga esinduslikuks ja välja toonud, et Mätasselja PEP-i loomine on vajalik. Lisaks on Eestil kohustus täita linnudirektiivist, bioloogilise mitmekesisuse strateegiast ja metsastrateegiast ette nähtud eesmärke, millele aitas kaasa uute kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine. Enne määruse38 kinnitamist oli kaitstud 41,5% (50,2% kogupindalast) kanakulli elupaikadest, seega oli LKS § 48 lõike 2 täitmiseks vajalik lisaelupaikade kaitse alla võtmine. Lähtuvalt eelnevale vastab Mätasselja PEP LKS § 7 ja § 48 lg 2 tulenevatele kaitstava ala moodustamise eeldustele, sh esinduslikkuse kriteeriumile.

35 Kaebuse Lisa 1, seletuskiri, lk 58 36 Bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 - https://eurlex.europa.eu/legalcontent/EN/TXT/?qid=1590574123338&uri=CELEX:52020DC0380 37 Metsastrateegia aastani 2030 - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/? uri=CELEX:52021DC0572 43 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 12763219?leiaKehtiv 44 Kaebuse Lisa 1, seletuskiri, lk 59 38 Arvivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12763219?leiaKehtiv

Elupaika kaasatakse 60-aastane või vanem mets vähemalt 300 m ulatuses ümber pesapuu. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Elupaiga pindobjekt ei tohi hõlmata liigile sobimatut ala (nt noorendik, lagealad, sood, veekogud, ehitised), välja arvatud siis, kui nende alade pindala on väike (alla 1 ha) ning nende väljalõikamine killustab liigselt elupaika. Pesale lähemal kui 150 m asuv alla 1 ha suurune sobimatu ala arvatakse reeglina elupaiga koosseisu, et tagada häirimatus, ning pesast kaugemal asuvad ja suuremad sobimatud alad piiritletakse elupaigast välja. Elupaiga piiritlemisel järgitakse otstarbeka piiritlemise põhimõtteid ehk võimalusel kasutatakse maksimaalselt olemasolevaid teid, sihte, katastri- ja eraldiste piire. Pindalalise objekti alamkirjena esitatakse pesapuu(de) koordinaadid.39 Püsielupaik koosneb sihtkaitsevööndist ning vajadusel ka piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi eesmärk on tagada sobiva pesametsa säilimine ning häirimise vältimine pesa ümbruses ning see piiritletakse reeglina vastavalt eeltoodud pindalalise elupaigalaigu kaardistamise põhimõtetele.40 Kui elupaik pole enam kestlik (heas seisundis, st taasasustamise tõenäosus on väga väike), siis tuleb see arhiveerida arvestades, et elupaiga hea seisundi all mõeldakse olukorda, kus pesapuistu on valdavas osas säilinud. Halvas seisundis on elupaik, mida on oluliselt rikutud raietega või mille on muutnud kanakulli pesitsemiseks ebasobivaks erakordsed looduslikud protsessid (nt metsatulekahju, ulatuslik tormimurd). Halva seisundi määratlemine toimub alati liigieksperdi abil.41 Püsielupaikade kaitse alt välja arvamine toimub ainult siis, kui püsielupaigas olev kanakulli elupaik on halvas seisundis või hävinenud, st pole enam kestlik, nt tormimurd on hävitanud enam kui poole püsielupaiga puistust ning püsielupaiga taasasustamise tõenäosus on väga väike või püsielupaik on moodustatud liiga väikesena ja ümbritseva ala raiete tõttu on muutunud püsielupaik kanakullile pesitsemiseks sobimatuks. Halva seisundi määratlemine toimub liigieksperdi abil. Elupaiga arhiveerimise järel on soovitatav enne püsielupaiga kaitse alt välja arvamist seal läbi viia loodusväärtuste inventuur ning hinnata selle edasise kaitse vajadust ka teistest looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt.42 Alade kaitse lähtub elupaiga kvaliteedist, mitte pelgalt pesapuu seisundist. Juhul kui pesapuu on varisenud või murdunud siis toimub pesa arhiveerimine, mis aga ei too ilmtingimata kaasa elupaiga arhiveerimist kui elupaik on endiselt heas seisundis ehk kestlik. Pesad arhiveeritakse Eesti Looduse Infosüsteemis siis, kui pesad on varisenud või pesapuu murdunud. Pesade arhiveerimine ei too kaasa elupaiga arhiveerimist, kui see on endiselt heas seisundis ehk kestlik.43 KeA palus Keskkonnaagentuuril arhiveerida pesa koodiga KLO9112892, kuid ei muutnud elupaiga piiritlust, kuna elupaik (ja seega ka püsielupaik) on endiselt kestlik ja heas seisukorras. KeA ei pea vajalikuks pesa (KLO9112892) arhiveerimise tõttu elupaiga (KLO9128117) piiride muutmist, kuna registris olevate pesade KLO9114534 ja KLO9122356 ümber ei ole võimalik põhja- ja idasuunas piiritleda vajalikus ulatuses elupaika (300 m ümber pesapuu), mistõttu on vajalik piisava ulatusega elupaiga säilitamiseks kaasata see muus osas ning elupaiga piiritlus vastab jätkuvalt tegevuskava suunistele. Kanakulli kaitse tegevuskavas 39 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava, lk 43 40 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava, lk 44 41 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava, lk 43-44 42 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava, lk 45 43 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava, lk 44

on öeldud: „Elupaika kaasatakse 60-aastane või vanem mets vähemalt 300 m ulatuses ümber pesapuu. Kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust.“ EELIS-esse kantud elupaik on ka 2018. aastal liigieksperdi poolt hinnatud väga esinduslikuks ja kanakullile sobivaks elupaigaks, kuna seal on üle 60-aastase metsa osakaal 83% ja üle 100aastase metsa osakaal 22%. Kuna kahe allesjäänud pesapuu 300 m ulatusega puhvrid kataksid 34,4 ha ning kehtiva elupaiga pindala on 35,8 ha, on kehtiv elupaik ligikaudu sama suur, võrreldes vajaliku puhveralaga (elupaiga pindalaga) ümber pesapuude ning on seega proportsionaalselt laiendatud ilmakaartes, kus esineb kanakullile sobiv mets. Kanakulli asustusajalugu Mätasselja püsielupaigas kinnitab, et kanakull on seda ala korduvalt asustanud. Hetkel asustamata püsielupaigad muutuvad väljaspool püsielupaiku toimuva intensiivse metsamajandamise tõttu kanakulli jaoks aasta-aastalt väärtuslikumaks ning sobivate pesapuistute vähenemisega mujal kasvab püsielupaiga taasasustamise tõenäosus pidevalt. Et luua eeldus liigi arvukuse kasvuks, tuleb kindlasti jätkuvalt kaitsta ja säilitada ka neid pesapaiku, kus kanakull on pesitsenud, kuid mis on jäänud asustamata, ehkki pesitsustingimused on säilinud sobivana. Siinkohal ei olegi vahet, kas ala on teiste haugaslaste poolt asustatud (nt herilase- või hiireviu) või mitte. Selliste pesapaikade kaitse on oluline kahel põhjusel: 1) sobivasse pesitsuspuistusse saavad naasta isendid, kes pesitsevad läheduses varupesades; sageli on sellised varupesad teadmata ja/või kaitseta; 2) neid saavad taasasustada arvukuse kasvades lisanduvad isendid. Liigi soodsa seisundi ja pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamiseks peab kanakulli arvukus taastuma languse-eelsele tasemele. Kanakulli jaoks on olulised pesitsuspuistu omadused, pikaajalise asustuse tõenäosus kasvab pesapuistu vanuse ja suuruse kasvamisega.44 KeA on eelnevast lähtuvalt järginud tegevuskava juhiseid. Tegevuskavast lähtuvalt hinnatakse kaitse alla võtmisel elupaikade seisundit, mitte pesade seisundit. Pesade seisund tuvastatakse Keskkonnaagentuuri läbiviidud seire käigus, kuid see ei ole aluseks elupaiga arhiveerimisel või püsielupaiga moodustamata jätmisel. Oluline on püsielupaikade kaitse alla võtmisel elupaiga seisund (sobiv mets elupaigas) ning, et vähemalt üks pesa oleks olnud hiljuti elupaigas asustatud. Kuna tegevuskava ei näe ette pesade seisundist lähtuvat kaitset, vaid elupaigast lähtuvat kaitset, siis on määruse seletuskirjas antud ülevaade pesitsuse ajaloost kogu elupaiga ulatuses, sest püsielupaik moodustatakse elupaiga kaitseks, mitte ainult pesapuude kaitseks. Tegevuskavast lähtuvalt põhineb kaitse elupaiga kestlikkusel. 2019. aasta ekspertiisi hinnangul on Mätasselja püsielupaigas olev elupaik väga esinduslik ehk kestlik ning sellel perioodil ei ole toimunud raieid, mis oleksid muutnud elupaiga seisundit, siis leiab KeA, et 2019. aasta ekspertiisi ei saa lugeda aegunuks ja KeA on Mätasselja püsielupaiga moodustamisel lähtunud nii tegevuskavast kui ka kehtivast eksperthinnangust. KeA on 17.12.2021 kirjaga nr 1-3/21/624 „Peatatud metsateatiste nr 50000247272 ja 50000247284 ning 50000247274, 50000247276, 50000247278 menetluste lõpetamine kavandatud tegevuste mittelubamisega“ (Lisa 2, dtl 292-298) peatanud Tornator Eesti OÜ poolt esitatud lageraiete metsateatised 50000247272, 50000247284, 50000247274, 50000247276 ja 44 Kaebuse Lisa 5 , KeA 22.07.2020 vastuskiri nr 7-16_20_7926-5 vastuskiri, lk 2

50000247278, mistõttu on endiselt säilinud elupaiga esinduslikkus ja elupaik on sihtkaitsevööndi ulatuses endiselt rikkumata.

kasutamise vaheaeg võib teadaolevalt küündida seitsme aastani ning lähtudes generatsiooni pikkusest on selleks ajaks seal elupaigas pesitsenud isendid tõenäoliselt hukkunud).45 Viimati on registreeritud kanakulli (ebaõnnestunud) pesitsus pesas KLO9122356 Mätasselja püsielupaigas aastal 2016 (Kaebuse Lisa 10, dtl 221-223) ja 2017. aastal oli pesa asustanud liik teadmata ehk selleks võis olla kanakull ehk kanakull pole teadaolevaid Mätasselja püsielupaiga pesi asustanud alates 2018. aastast (5 aastat, kuna 2023. aasta andmed poe teada). Seega ei ole alust Mätasselja püsielupaigas oleva kanakulli elupaiga arhiveerimiseks. Lisaks tuleb arvestada, et kanakullidel on enamasti üks või mitu varupesa, mida nad kasutavad erinevatel aastatel ja riikliku seire käigus kanakulli paari teadaoleva pesa kontrollimisel ei leita alati seni tuvastamata varupesa üles. Seega, ka teadaoleva pesa mitteasustamise korral võib elupaik olla asustatud, kuna kanakull kasutab teadmata varupesa.46 KeA juhib tähelepanu, et kaebuse punktis nr 29 väljatoodud joonis nr 2 (väljavõte tegevuskavast, lk 44) käsitleb kanakulli elupaikade kaitsmise põhimõtteid, mitte kanakulli pesade kaitsmise põhimõtteid. KeA on arhiveerinud pesa KLO9112892, kuna tegevuskava kohaselt pesa arhiveeritakse registris siis, kui pesa on varisenud. Tegevuskava kohaselt ei too pesade arhiveerimine endaga kaasa elupaiga ahiveerimist, kui see on endiselt heas seisundi ehk kestlik. Kuna eelnevalt lähtuvast on KeA juba selgitanud, et kanakulli elupaik Mätasselja püsielupaigas on kestlik ja on säilinud hea seisund, siis ei ole alust elupaiga arhiveerimisele ega püsielupaiga kaitse alla mitte võtmisele. 2019. aasta eksperdi hinnangul on Mätasselja püsielupaigas olev elupaik väga esinduslik ehk kestlik ning sellel perioodil ei ole toimunud (lage)raieid, mis oleks muutnud elupaiga seisundit. Mätasselja elupaik on kestlik ning Mätasselja püsielupaiga loomine oli õigustatud ja moodustatud õigetel alustel. Toetudes eelöeldule, on KeA püsielupaiga kaitse alla võtmisel arvestanud nii tegevuskava ja ekspertiisiga. 2019. aasta ekspertiisi alusel on Mätasselja püsielupaigas asuv kanakulli elupaik väga esinduslik ehk kestlik, seal ei ole toimunud peale eksperthinnangu läbiviimist raieid, mistõttu ei ole elupaiga esinduslikkus alates 2019. aastast ka muutunud. KeA arhiveeris pesa KLO9112892, kuna tegevuskava kohaselt pesa arhiveeritakse registris siis, kui pesa on 45 Kaebuse Lisa 8, 2022 tegevuskava, lk 43-44 46 Kaebuse Lisa 7, KeA 09.09.2020 vastuskiri nr 7-16_20_7926-7, lk 2

varisenud. Tegevuskava kohaselt ei too pesade arhiveerimine endaga kaasa elupaiga ahiveerimist, kui see on endiselt heas seisundi ehk kestlik.

nendivad, ei ole elupaiga asustamine määrava tähtsusega. Liigi (kanakulli) elupaik laiemas tähenduses on ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seda asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. LKS § 3 lg 2 tulenevalt tuleb liigi soodsa seisundi saavutamiseks tagada sellele liigile piisavalt suur elupaik. Teisisõnu, kui liigi arvukus on languses/vähenemas, ei saagi eeldada, et kõik sobivad elupaigad oleksid asustatud. Samas selleks, et arvukuse tõusmisel oleks liigile olemas elupaiku, mida taasasustada, tuleb kaitsta ka ajutiselt asutamata elupaiku mahus, et liigi soodsat seisundit saavutada. Vastustaja leiab, et põhivaidlus käesolevas kohtuvaidluses on pigem selles, kas kaitse alla võeti piisavalt heas seisus elupaik; kas need ala keskkonnatingimused on sellisena alles ja säilinud, et kanakull võiks seda ala taasasustada. Viidates kehtivale „Kanakulli kaitse tegevuskavale“ (tegevuskava) on kaebaja lauseid kontekstist välja rebinud, püüdes sellega eksitada kohut. Mätasselja püsielupaiga moodustamise ajaks ei olnud kanakulli elupaik asustamata 7 aastat ja elupaiga taasasustamise tõenäosus oli liigiekspertide sõnul suur. Tegevuskava ei anna suunist, et püsielupaik tuleb kohe kaitse alt välja arvata, kui kanakull pole seal pesitsenud viimased 7 aastat. Tegevuskava (ptk 6.4) ütleb, et „Püsielupaikade kaitse alt välja arvamine toimub ainult siis, kui püsielupaigas olev kanakulli elupaik on halvas seisundis või hävinenud, st pole enam kestlik, nt tormimurd on hävitanud enam kui poole püsielupaiga puistust ning püsielupaiga taasasustamise tõenäosus on väga väike või püsielupaik on moodustatud liiga väikesena ja ümbritseva ala raiete tõttu on muutunud

Kaebuse Lisa 5 , KeA 22.07.2020 vastuskiri nr 7-16_20_7926-5 , lk 4 9 Lisa 7, KeA 09.09.2020 vastuskiri nr 7-16_20_7926-7, lk 5

püsielupaik kanakullile pesitsemiseks sobimatuks. Halva seisundi määratlemine toimub liigieksperdi abil.“ Vastustaja juhib tähelepanu tegevuskava peatükis 6.2 kirjutatule "Kuigi Lõhmuse (2001a) hinnangul peaks meil elujõulise populatsiooni säilimiseks kaitstavatel aladel pesitsema vähemalt 100 paari kanakulle (2001a) ning see kriteerium on täidetud – piisav kaitse on tagatud 115 pesapaigale, mis on olnud vähemalt ühel aastal asustatud möödunud kümnendi jooksul (ptk 4.3), pole see taganud kanakulli seisundi paranemist. 73% registrisse kantud 418 pesapaigast oli möödunud kümnendil seire ajal asustamata. See viib kahe järelduseni: • tähelepanu tuleb pöörata asustamata pesapaikade lähedal (samal pesitsusterritooriumil) uute asustatud pesade leidmisele, et tagada neile piisav kaitse; • teiseks tuleb jätkuvalt kaitsta ja säilitada ka neid põliseid pesapaiku, kus kanakull on pesitsenud, kuid mis on jäänud viimastel aastatel asustamata, ehkki pesitsustingimused on säilinud sobivana; Asustamata, kuid kanakullile jätkuvalt sobivate pesapaikade kaitse teeb võimalikuks naasta sobivasse pesitsuspuistusse neil isendeil, kes pesitsevad läheduses asuvates teadmata ja seega kaitseta ning hävimisohus olevates varupesades. Ühtlasi võimaldab see arvukuse kasvades lisanduvatel isenditel asustada vakantseid, kuid kanakullile sobivaid pesapaiku (mida näitab pesa olemasolu või sobivate pesitsustingimuste säilimine), sest soodsa seisundi ja pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamiseks peaks arvukus taastuma languse-eelsele tasemele."

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

nendevahelisi mõttelisi sirgeid, kusjuures mõtteliste sirgete käänupunktid asuvad kas katastripiiri käänupunktides või maastikus. Maastikus asuva käänupunkti ... . Püsielupaiga pindala on 35,79 ha, mis jääb kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse ja eramaale. Range kaitse alla võetakse 1,8 ha laanemetsa ja 11,7 ha soovikumetsa. Mätasselja kanakulli püsielupaiga sihtkaitsevöönd kattub 9,19 ha-l ... mis asub tervenisti eramaadel. ...1 plokis on keraamilise savi aktiivne reservvaru 887 tuh. m 3 44,38 ha-l. Mätasselja kanakulli püsielupaiga moodustades jääb hinnanguliselt kasutamata 183,8 tuh. m 3 keraamilise savi aktiivset reservvaru.“ (vt dtl 12-77, täpsemalt dtl 43-44)

Melsas; 05.06.2020 - pesa asustamata, vaatleja Rein Nellis; 01.07.2021 - pesa asustamata, vaatleja Rein Nellis; 29.06.2022 - asustamata, hiireviu pesitseb edukalt, seisund rahuldav/keskmine, vaatleja Rein Nellis; 30.06.2023 - pesa asustamata, seisund hea, vaatleja Rein Nellis.

Ringkonnakohtu 30.10.2018 otsus nr 3-17-131, p 12; 11.10.2018 otsus nr 3-15-2771, p 12; 05.04.2018 otsus nr 3-15-2818, p 13). Seega tuleb käesoleval juhul kanakulli elupaiga mõiste sisustamisel arvestada kanakulli kaitse tegevuskavas (tegevuskava) märgituga (dtl 150-219).

keskkonnaregistris siis, kui pesad on varisenud või pesapuu murdunud. Pesade arhiveerimine ei too kaasa elupaiga arhiveerimist, kui see on endiselt heas seisundis ehk kestlik (tabel 7). Tegevuskava teeb vahet pesapuude arhiveerimisel ning elupaiga arhiveerimisel. Pesapuu arhiveerimine ei too veel automaatselt kaasa elupaiga arhiveerimist (v.a juhul kui elupaik on halvas seisundis või hävinenud).

Mätasselja PEP-i loomise vajadust tulenevalt vanametsa olemasolust ja esinduslikkusest ning ka ümbritsevatest intensiivsetest raietest tingituna. Selgitatakse, et tegemist on traditsioonilise ja väga esindusliku elupaigaga, mille loomine on põhjendatud ja vajalik ning oluline on kaitsta ka praegu asustamata esinduslikke PEP-e, sest väljaspool PEP-e toimuvad intensiivsed metsaraied ning pesapuistute vähenemisega seoses kahaneb taasasustamise tõenäosus. Omapoolseid täiendavaid põhjendusi, faktiliste asjaolude analüüsi või selgitusi vastustaja seletuskirjas välja ei too. Vastustaja üksnes viitab KeA poolt menetluses (so 2020 aastal) esitatud selgitustele (vt dtl 131-136 ja 143-149). Kohus leiab, et vastustaja on sellega teinud olulise menetlusvea. Seejuures on vastustaja jätnud tähelepanuta ning analüüsimata mitmed talle teada pidama olevad faktilised asjaolud. Nimelt nähtuvad kohtule mitmed ebakõlad ja vastuolud seoses Mätasselja PEP moodustamisega, mis oleks tulnud vastustajal menetluses kõrvaldada ning vajadusel koguda täiendavaid tõendeid täites oma uurimiskohustust. Nii on näiteks Määruse nr 11 seletuskirjas kajastatud Mätasselja PEP-i osas pesitsusaegseid tegevusjälgi ebatäpselt, mis võisid aga oluliselt mõjutada asja otsustamist. Seletuskirjas on märgitud, et pesitsusaegsed tegevusjäljed aastast 2016.–2018. Vastavaid andmeid ei kinnita aga ei 2019 aasta ekspertiis ega EELIS-es olevad vaatluste andmed. Ekspertiisis on märgitud, et elupaigas on asustus teada alates aastast 2011, viimane edukas pesitsus 2014 ja pesitsusaegsed tegevusjäljed aastast 2016. 2018 ja 2019 seisuga on kanakulli poolt asustamata ja elupaigas pesitseb herilaseviu. Ekspertiisis puuduvad mistahes andmed 2017 aasta kohta Mätasselja PEPi ala suhtes. EELIS infosüsteemis olevad vaatluse andmed kinnitavad samuti kanakulli viimaseid tegevusjälgi aastast 2016 (vt ülal). Puuduvad mistahes andmed (tõendid) selle kohta, et ka aastatel 2017 ja 2018 oleks kanakull Mätasselja PEP alal pesitsenud. 2017 aastal pesitsenud liik on teadmata ning 2018 aastal pesitses alal herilasviu. Seega on vastustaja andmeid kajastanud Määruse nr 11 seletuskirjas ebaõigesti viidades, et viimased kanakulli pesitsusaegsed tegevusjäljed on aastast 2018 ning ilmselt sellest tulenevalt on teinud vastustaja ka ebaõige otsuse. Samuti on vastuolulised või vähemalt ebatäpsed järgmised kanakulli elupaigas KLO9128117 asuvatel pesadel tehtud vaatlusandmed: Pesa KLO9114534 osas märgitud, et 25.06.2014 - 1 paar, pesa asustatud, 2 lennuvõimestunud poega, vaatlejad Rein Nellis, Raul Melsas. Samas on ka pesa KLO9122356 osas toodud välja 15.03.2016 - pesa asustatud, vaatleja Rein Nellis. Selles pesas lennuvõimestus 2014. a 2 poega. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt kanakull pesitseb hajusalt üksikpaaridena, hõivates selleks pesitsusterritooriumi – ala, mida kaitstakse teiste sama liigi isendite eest (vt dtl 154). Seega arvestades, et samal ajal ühes elupaigas ei pesitse kaks kanakulli paari samaaegselt ei ole vaatluse andmed üheselt selged, kus pesas siis ikkagi 2014 aastal oli õnnestunud pesitsus. Mõlemas pesas 2014 aastal õnnestunud pesitsust, kus lennuvõimestus 2 poega, väga suure tõenäosusega olla ei saanud. Vaatlusandmete ebausaldusväärsuse osas toob kohus siinkohal veel välja, et kohtule jääb arusamatuks kuidas saab olukorras, kus pesa KLO9122356 oli 29.06.2022 – asustamata ja selle seisund rahuldav/keskmine (vaatleja Rein Nellis) muutuda 30.06.2023 seisuga seisundilt heaks vaatamata sellele, et pesa oli jätkuvalt asustamata (vaatleja Rein Nellis). Kohus möönab siinkohal seda, et määruse vastu võtmise seisuga vastavaid 30.06.2023 andmeid veel ei olnud ja need on lisandunud kohtumenetluse ajal. Samas näitab see, et vaatlusandmete kasutamisel tuleb neid tõenditena kindlasti ka süsteemselt analüüsida, et tuvastada nende usaldusväärsus. Küsitavusi on ka seoses pesaga KLO9112892, mis on arhiveeritud 04.05.2023 (kuid mille ümber on jätkuvalt sihtkaitsevöönd). Nimelt kui vaatluse andmetest nähtub, et

19.06.2015 oli juba pesa varisenud, siis miks vahepealsel vaatlusel 21.07.2019 on lihtsalt märgitud, et pesa on asustamata ning alles 05.06.2020 on uuesti märgitud, et pesa on varisenud (dtl 316-318). Siit nähtub kohtule, et pigem oli pesa juba 2015 aastal varisenud ning selle pesa osas puudus kanakulli poolt asustatus juba vähemalt 2015 aastast. Sellises olukorras tuli vastustajal väga hoolikalt kaaluda, kas 2023 aastal vastava pesapuu ümber PEP moodustamine ning sihtkaitsevööndi piirangu seadmine ikka on põhjendatud arvestades kanakulli tegevuskavas välja toodud 7 aastast ajapuhvrit.

Kohus leiab, et sellises olukorras tuli vastustajal põhjendada, miks ta leiab, et kanakulli Mätasselja PEP-i moodustamine on vajalik ja põhjendatud. Määrusest (selle seletuskirjast) ei nähtu ühtegi põhjendust, kus oleks kaalutud omandipõhiõiguse riivet sh selle proportsionaalsust võrreldes kanakulli kaitse-eesmärkidega olukorras, kus faktiliste asjaolude pinnalt oleks tulnud asuda seisukohale, et elupaik kuulub arhiveerimisele. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajaga ja leiab, et püsielupaiga moodustamise eeldused ei ole täidetud, sh ei ole määrus kooskõlas tegevuskavaga. Enam kui seitse aastat asustamata, elupaiku ei tule kaitse alla võtta, vaid arhiveerida. Vastustaja on eiranud kehtivat õigust, sh tegevuskava ning selle tulemusel on määrus kehtestatud olulise kaalutlusveaga. Pelgalt viide, et tegemist on traditsioonilise ja väga esindusliku elupaigaga, mille loomine on põhjendatud ja vajalik ning oluline on kaitsta ka praegu asustamata esinduslikke PEP-e, sest väljaspool PEP-e toimuvad intensiivsed metsaraied ning pesapuistute vähenemisega seoses kahaneb taasasustamise tõenäosus, ei põhjenda kaebaja omandiõiguse kitsendusi. Asjaolu, et väljaspool PEP-e toimuvad kanakullile eluks sobivate küpsete metsade raied, ei saa tuua kaasa rangeid omandiõiguse piiranguid olukorras, kus tegevuskava sellisele alale PEP-i moodustamist ette ei näe (vaid näeb ette sellise elupaiga arhiveerimise). Kohus leiab, et sel põhjusel on kaebus põhjendatud ning tuleb tervikuna rahuldada.

Sihtkaitsevööndis pesale lähemal kui 150 m asuv 1 ha väiksem raielank arvatakse üldjuhul sihtkaitsevööndisse, pesast kaugemal asuvad ja suuremad langid arvatakse enamasti piiranguvööndisse. Kui pesa asub terviklikult säilinud metsaosa ühes servas ja 300 m ulatuses ümber pesa ei ole sobivat elupaika igas suunas võrdselt, võetakse ühe serva puudujäägi kompenseerimiseks sihtkaitsevööndi koosseisu teisest servast vajaduse ja võimaluse korral ulatuslikumalt kui 300 m. Sobiliku metsa olemasolul lähtutakse sel juhul 300 m raadiusega metsamaa ehk vähemalt ca 28 ha kaitsmisest. Sihtkaitsevööndisse võib elupaiga terviklikkuse huvides kaasata nooremat kui 60-aastast metsa juhul, kui mets muutub 30 aasta perspektiivis liigile sobivaks elupaigaks. Piiranguvööndi määramisel tuleb arvesse võtta ka selle võimalikku funktsiooni pesitsuspuistu kaitsel tormikahjustuste eest, iseäranis tuleb vältida pesapuistu potentsiaalset avamist läänetuultele. (Vt täpsemalt püsielupaikade piiritlemise üldpõhimõtteid punktist 2.4.1). Seletuskirja punktis 2.4.1. on viidatud kanakulli kaitse tegevuskavale ning märgitud, et eelnõukohase määrusega kaitse alla võetavad ja muudetavad kanakulli püsielupaigad piiritleti eelkirjeldatud liigi elupaiganõudlusest ja iga konkreetse ala eripärast lähtudes nii, et need oleksid otstarbekas ulatuses ja looduses võimalikult hästi tuvastatavad. Püsielupaiga piiritlemisel järgiti otstarbeka piiritlemise põhimõtteid ning lähtuti katastriüksuse piiride seisust 2022 (II kvartal) ja ETAK-st (Eesti topograafiline andmekogu, 2022. aasta seis, Maaamet). Võimaluse korral kasutati maksimaalselt olemasolevaid teid, sihte, vooluveekogusid ja katastripiire, kusjuures püsielupaiga välispiiril jäeti teed, sihid ja vooluveekogud (sh kraavid) püsielupaigast välja (Eesti põhikaardile kantud vastava joonobjekti telgjoonest 2 m puhvriga). Eesti põhikaardil areaalina kujutatud 13 veekogudel ühtib püsielupaiga piir areaali servaga. Piirangu- ja sihtkaitsevööndi piirile jäävad sihid ja kraavid arvati sama põhimõtte alusel piiranguvööndisse. Juhul kui piiritlemisel rakendati teisi põhimõtteid, on need välja toodud ja põhjendatud konkreetse püsielupaiga piirikirjelduse juures. Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja ei ole vaidlusaluse Mätasselja PEP moodustamisel analüüsinud lähtudes pesade asustatuse aegade kohta teada olevatest andmetest sj arvestades, et viimased teadaolevad pesitsused olid 2014 ja 2016 aastal ning üks pesa on üldse varisenud (ning seda juba ilmselt 2015 aastal), samuti tervikuna sihtkaitsevööndi moodustamise põhjendatust, siis on tegemist olulise põhjendamisveaga, mis toob kaasa vaidlustatud määruse õigusvastasuse ning määruse nr 11 vaidlustatud osas tühistamise. Kohus nõustub kaebaja järeldusega, et tegevuskavast tulenevalt oli pesapuu tuvastamine ja selle seisundi määramine PEP-i moodustamisel olulise tähtsusega ning sihtkaitsevöönd tuli moodustada üksnes asustatud pesade kaitseks so selliste pesade kaitseks, mille asustamisest ei ole möödunud 7 aastat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elupaiga moodustamine sihtkaitsevööndi piiranguga on ebaproportsionaalne olukorras, kus kanakull alal juba 7 aastat ei pesitse. Kohus viitab siinkohal ka kaebaja seisukohtadega nõustumisele ega pea vajalikuks neid korrata (vt käesoleva kohtuotsuse p 3.4 ja 3.7, 3.7.1 ja 3.7.3).

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 9762,60 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 321-330). Menetluskulud on välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 1). Vastustaja leiab, et menetluskulud ei ole tervikuna põhjendatud ning palub neid kohtu õiglasel äranägemisel vähendada. Vastustaja ei nõustu tunnihinna suurusega ega kuluks märgitud tööajaga, mis on 43,7 tundi. Kaebajate esindajad on esitanud vaid 2 dokumenti (kaebuse ja kaebajate seisukohad), dokumendid ei olnud keerukad. Vastustaja toob välja, et kaebaja 04.03.2023 dokumendi lisa 1 kohaselt kulus kaebaja esindajal analüüside teostamiseks kulunud 14,6 h. Ei ole selge, milliseid analüüse kaebaja esindaja teostas, mistõttu on analüüside teostamise põhjendatus ja vajalikkus küsitav. Kaebuse koostamise ajakulu 9,2 h ja vastuse koostamine 11,8 h on ülepaisutatud, mistõttu ei saa sellises mahus ajakulu pidada vajalikuks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus nõustub vastustajaga ja leiab arvestades asja mahtu, sisu ja keerukust (tegemist ei ole eriti keeruka vaidlusega) ning kaebuse ja selle täienduse mahtu, et ülal märgitud kulud kokku 9762,60 eurot (43,7 tundi) on üle paisutatud ning neid tuleb vähendada. Samuti ei saa pidada tavapäraseks tunnihinda 345.- eurot tund, mis erineb oluliselt keskmisest õigusabiteenuse tunnihinnast. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulusid tuleb vähendada 25% võrra ning kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 7321,95 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalset) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.