Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-23-818
Haldusasi
Tornator Eesti OÜ kaebus keskkonnaministri 06.03.2023 määruse nr 11 tühistamiseks osas, milles sellega nähakse alates 25.03.2023 ette Mätasselja püsielupaiga moodustamine ja määratakse sellele kogu ulatuses sihtkaitsevöön kaitsekord. di
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Tornator Eesti OÜ, esindaja v.adv Britta Retel Vastustaja – Kliimaministeerium, esindaja Jekaterina Masalska
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kliimaministeeriumi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (digitaalse kohtutoimiku lk-d 545– 695) ning vastustaja 10.11.2025 menetlusdokumendile lisatud tõend (dtl 737).
2.Jätta Kliimaministeeriumi apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 323-818 tehtud Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 otsus muutmata.
3.Mõista Kliimaministeeriumilt Tornator Eesti OÜ apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud 3680 eurot.
Otsuse jõustumisel avaldada see tervikuna. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
3-23-818 Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
Keskkonnaminister1 andis 06.03.2023 määruse nr 11 „Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” muutmine“ (vaidlustatud määrus), millega otsustas muu hulgas võtta Saaremaal kaitse alla Mätasselja kanakulli püsielupaiga (PEP) ning määras, et asjaomane püsielupaik kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Mätasselja PEP hõlmab muu hulgas järgmisi kaebajale kuuluvaid kinnistuid: Kuresoo (katastritunnus 37301:002:0105), Ahi (37301:002:0207); Papa (37301:002:0211), Lõuka (37301:002:0389), Joostijõe (37301:002:0274) ja Joosti (37301:002:0405).
Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist osas, milles sellega nähti ette Mätasselja PEP moodustamine ja määrati sellele kogu ulatuses sihtkaitsevööndi kaitsekord. Kaebuse väited ja argumendid olid kokkuvõttes järgmised.
2.1.Mätasselja PEP moodustamiseks ei olnud täidetud looduskaitseseaduse (LKS) § 7 lõikes 1 ja § 48 lõikes 2 sätestatud eeldused, tegemist ei ole esindusliku alaga. Vastustaja kehtestas kõige rangema kaitsekorra 35,79 ha suurusele alale, lähtudes vananenud andmetest ehk 2019. aasta ekspertiisiga tuvastatud kolme pesa olemasolust, ent vaatas mööda sellest, et viimane edukas kanakulli pesitsus tuvastati 2014. aastal ning sellest, et kolmest eelviidatud pesast üks varises 2020. aastal, üks on alates 2015. aastast olnud asustamata ning ühes elutses viimastel aastatel herilaseviu.
2.2.Kanakulli kaitse tegevuskava (KK tegevuskava) kohaselt tuleb alade kaitsmisel lähtuda eelkõige liigieksperdi antud hinnangust pesade seisundile, ent vaidlustatud määruse andmisele eelnevalt pesasid ega nende seisundit ei kaardistatud ega ka põhjendatud, miks seda ei tehtud. KK tegevuskava ei näe ette PEP moodustamist hävinenud ja enam kui seitse aastat asustamata pesade juurde. Keskkonnaameti varasema praktika kohaselt ei ole samuti hävinud pesade kaitsmist peetud vajalikuks.
2.3.Sihtkaitsevööndi kaitserežiim piirab väga intensiivselt kaebaja omandiõigust ja on ebaproportsionaalne, kui kanakull alal ei pesitse ja kui ala võib liigile sobivaks muutuda alles 30 aasta pärast. Ei ole analüüsitud, kas ala kanakulli poolt taasasustamise eesmärk oleks võimalik saavutada mõne kaebajat vähem koormava meetmega, eelkõige ala allutamisega piiranguvööndi kaitserežiimile. Ka PEP moodustamiseta ei jääks pesapaik 1 Hiljem kliimaminister ning siinse kohtuotsuse tegemise ajal energeetika- ja keskkonnaminister.
2(11)
3-23-818 kaitseta, kuna LKS § 55 lõiked 1 ja 6 keelavad kaitsealuse liigi isendi tahtliku surmamise ning munade ja pesade tahtliku hävitamise, loodusdirektiivis2 loetletud liikide puhul on LKS § 744 kohaselt keelatud ka paljunemis- ja puhkekohtade kahjustamine või häirimine. 1
2.4.Vastustajal ei olnud kohustust PEP moodustamiseks ka põhjusel, et juba 2021. aastal oli kaitse all 41% kanakulli elupaikade arvust ja 50% pindalast ehk ületatud oli LKS § 48 lõikes 2 sätestatud lävend.
2.5.Kaebaja kinnisasjadel olevates metsades on peapuuliigi vanuseid arvestades kanakulli taasasustamise potentsiaal valdavalt väga väike, kuna kanakull ei asusta reeglina liiga noori aga ka liiga vanu metsi. Metsades, mille peapuuliik on alla 51 aasta või üle 111 aasta vana, asub ainult 3% kanakulli pesadest. Mätasselja PEP-ga hõlmatud 35 eraldisest on kanakullile KK tegevuskava andmete kohaselt sobilikud 17 ning pole ette näha, et 30 järgneva aasta jooksul olukord elupaiga mõttes paraneb.
2.6.Igal juhul oleks tulnud PEP kooseisust jätta välja varisenud pesa (KL09112892) ja seda ümbritsev 300 m puhvervöönd. KK tegevuskavast saab järeldada, et üldreeglina peab sihtkaitsevööndi laius olema 150 m, mitte 300 m, ning kaugemaid lanke kaitstakse piiranguvööndi kaitsekorraga.
Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised argumendid.
3.1.Seireandmete kohaselt oli kanakulli arvukus perioodil 1994–2018 mõõdukas languses ning liik vajas tõhusat kaitset. 01.01.2022 seisuga oli keskkonnaregistris 443 kanakulli elupaika, millest oli kaitstud 41,5% (50,2% kogupindalast), mistõttu oli LKS § 48 lõike 2 täitmiseks vajalik täiendavate elupaikade kaitse alla võtmine.
3.2.MTÜ Tuulelind 2019. aasta ekspertiisis (2019. aasta ekspertiis, dtl 78 jj) toodi esile, et Mätasselja elupaik on väga esinduslik, see asub eemal juba kaitstavatest aladest ning Saaremaal on kaitstavate kanakulli elupaikade ja metsamaa pindala suhe väiksem Eesti keskmisest, samas kui pesi endid on sama palju kui Eestis keskmiselt.
3.3.KK tegevuskava ei kohusta alade kaitsmisel lähtuma pesade seisundist, vaid elupaiga seisundist. Pesapaiga valikul on oluline puistu, mitte ainult pesapuu omadused. Vajalik on säilitada mets ulatuses, mis eeldatavasti tagab selle pikaajalise asustamise. Elupaika kaasatakse 60-aastane või vanem mets vähemalt 300 m ulatuses ümber pesapuu ning kui sobiva pesametsa ulatus mingis ilmakaares on vähem kui 300 m, võib elupaiga ulatust pesapaigana sobiva metsa leviku suunas proportsionaalselt laiendada kaugemale kui 300 m pesapuust. Siinsel juhul kataksid kahe säilinud pesapuu 300 m ulatusega puhvrid 34,4 ha, samas kui PEP pindala on 35,8 ha ehk umbes sama suur. Kanakull on seda ala korduvalt asustanud. Hetkel asustamata püsielupaigad muutuvad väljaspool neid toimuva intensiivse metsamajandamise tõttu kanakulli jaoks üha väärtuslikumaks ning sobivate pesapuistute vähenemisega mujal kasvab püsielupaiga taasasustamise tõenäosus pidevalt. Liigi arvukuse kasvuks on kindlasti vaja säilitada sobivaid ja varem kasutuses olnud pesapaiku.
3.4.Elupaiga asustatus ei ole PEP moodustamisel määrava tähtsusega. KK tegevuskavast ei tulene, et PEP tuleb kohe kaitse alt välja arvata, kui kanakull pole seal pesitsenud viimased 7 aastat. Kui liigi arvukus on vähenemas, ei saagi eeldada, et kõik sobivad elupaigad oleksid asustatud. Asustamata, kuid kanakullile jätkuvalt sobivate pesapaikade kaitse teeb võimalikuks naasta sobivasse pesitsuspuistusse neil isendeil, kes pesitsevad läheduses asuvates teadmata ja seega kaitseta ning hävimisohus olevates varupesades, samuti 2 Nõukogu 21.05.1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, lk 7, ELT eriväljaanne 15/02, lk 102).
3(11)
3-23-818 võimaldab see liigi arvukuse kasvades lisanduvatel isenditel asustada vakantseid, kuid kanakullile sobivaid pesapaiku.
3.5.Sihtkaitsevööndi kaitserekord on proportsionaalne. PEP moodustamisel ja tsoneerimisel on lähtutud KK tegevuskava juhistest, võetud arvesse läänepoolse pesa varisemist ja asjakohaseid maaomanike arvamusi. Menetluse käigus vähendati Mätasselja PEP pindala algsega võrreldes ca 7,2 ha võrra, sh kaebaja kinnistuid puudutavas osas. LKS § 55 lõiked 1 ja 6 1 tagavad ainult isendi kaitse, ent need piirangud ei taga kanakulli pesapaiga (elupaiga) kaitset, sest väljaspool pesitsusaega võib pesa ümbritseva metsa maha raiuda ning sellega muutub vastav pesitsusala kanakullile ligikaudu järgmiseks 60 aastaks sobimatuks.
3.6.Õige ei ole kaebaja seisukoht, et enam kui 111 aasta vanused metsad ei sobi kanakulli elupaigaks. Pesade vähesus sellise vanusega metsades on tingitud sellest, et Eestis ongi vanemaid kui 111-aastaseid metsi väga vähe.
3.7.Pesapaiga seisundit saab pidada soodsaks, kui selle ümber on ligikaudu 300 m raadiuses killustumata, valdavas osas 60-aastase või vanema metsaga eraldistest koosnev metsamassiiv. Siinsel juhul ei ole mõttekas piiritleda PEP-d kirde suunas kaugemale kui maanteeni, kuna on ebatõenäoline, et teisel pool maanteed olevas püsielupaigalaigus saaks kanakull jätkusuutlikkult pesitseda. Kuna lähimast pesapaigast on maanteeni 150 m, siis piiritleti sobiva pindala saavutamiseks püsielupaik edela suunas kaugemale, sest selles suunas jätkub killustumata sobivas vanuses metsamassiiv.
Tallinna Halduskohus tegi 08.04.2024 kohtuotsuse, millega rahuldas kaebuse, tühistas vaidlustatud määruse osas, milles see näeb ette Mätasselja PEP moodustamise ja sellele kogu ulatuses sihtkaitsevööndi kaitsekorra määramise. Samuti mõistis halduskohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7321,95 eurot. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
4.1.Kanakull on II kaitsekategooria liik, mille puhul tagatakse LKS § 48 lõike 2 kohaselt vähemalt 50% teadaolevate elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 4 lg 5 punkti 1 kohaselt on PEP väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik. Õige ei ole LKS § 4 lõiget 5 tõlgendada nii, et PEP-ga saab tegemist olla üksnes senikaua, kuni kaitsealune liik ala reaalselt kasutab, vaid PEP määratlemisel on oluline arvestada ka seda, kas kaitsealune liik kasutab vaheldumisi mitut elupaika ja taasasustab ka vanemaid elupaiku jms (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-131, p 12; otsus nr 3-15-2771, p 12; otsus nr 315-2818, p 13).
4.2.Vastustaja on jätnud PEP moodustamisel põhjendamatult arvesse võtmata asjaolu, et viimased kindlad andmed kaebaja kinnistutel kanakulli pesitsemise kohta on aastatest 2014 ja 2016. Vastustaja on jätnud kõrvaldamata menetluse käigus tekkinud ebakõlad. Näiteks on vaidlustatud määruse seletuskirjas viidatud pesitsusaegsetele tegevusjälgedele aastatel 2016– 2018, samas 2019. aasta ekspertiisist ei nähtu selliseid tegevusjälgi 2017. aastal ning EELIS-i andmed kinnitavad kanakulli viimaseid tegevusjälgi 2016. aastal. Küsitavad on ka pesade vaatlusandmed – nii pesa KLO9114534 kui ka pesa KLO9122356 kohta on märgitud, et seal oli 2014. aastal kaks lennuvõimestunud poega, mis on ebausutav, kuna KK tegevuskava kohaselt on kanakull oma pesitsusterritooriumi teiste liigikaaslaste eest kaitsev liik. Ei ole selge, kummas pesas tegelikult 2014. aastal pojad olid. Samamoodi on arusaamatu, kuidas 4(11)
3-23-818 muutus pesa KLO9122356, mis oli 29.06.2022 asustamata ja mille seisund oli rahuldav/keskmine, 30.06.2023 seisuga pesaks, mille seisund on hea, kuigi see oli jätkuvalt asustamata. Küsitavad on ka pesa KLO9112892 puudutavad andmed, kuna pigem on usutav, et see oli varisenud juba 2015. aastal.
4.3.Kuivõrd kõik pesad olid vaidlustatud määruse andmise ajaks olnud asustamata 7 aastat, oleks vastustaja pidanud väga hoolikalt põhjendama, miks kaalub avalik huvi PEP moodustamiseks üles kaebaja omandiõiguse riive. Samuti oleks tulnud põhjendada piiranguvööndi valikut.
4.4.2019. aasta ekspertiis kinnitab, et elupaik on sellel asuva metsa koosluse ning vanuse poolest kanakullile sobiv ja heas seisundis. Kaebaja ei ole seda järeldust ümber lükanud. Vastustaja on siiski valesti tõlgendanud KK tegevuskava. Juhul kui PEP moodustamise ajaks on ilmnenud elupaiga arhiveerimise alused, ei ole PEP moodustamine põhjendatud olenemata metsa koosluse sobivusest. KK tegevuskavast järeldub, et kui pesitsust ei ole viimase 7 aasta jooksul toimunud, siis vaatamata metsatüübi sobivusele on tekkinud alus elupaiga arhiveerimiseks. Üksnes sellega, et tegemist on traditsioonilise ja väga esindusliku elupaigaga, mille ümbruses toimuvad intensiivsed metsaraied ja pesapuistute vähenemisega seoses kahaneb taasasustamise tõenäosus, ei ole põhjendatavad sihtkaitsevööndi kaitsekorrast kaebaja omandiõigusele tulenevad kitsendused. Isegi kui PEP moodustamine oleks põhjendatud, pidanuks vastustaja igal juhul analüüsima valitud piirangute proportsionaalsust iga pesa ümber moodustatud sihtkaitsevööndi osas. Sellist analüüsi ega kaalutlusi määruse seletuskirjast ei nähtu. Määruse seletuskirja punktis 2.2. on analüüsitud püsielupaikade kaitse alla võtmise otstarbekust üldiselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Vastustaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Vastustaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et Mätasselja PEP moodustamise eeldused ei olnud täidetud ning leiab erinevalt halduskohtust, et kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid on PEP moodustamise ja sihtkaitsevööndi kaitsekorra määramisel nõuetekohaselt arvesse võetud. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
5.1.Mätasselja PEP kaitse alla võtmise eeldused olid täidetud ning kaitse alla võtmine oli otstarbekas. 15.03.2022 seisuga oli kolmest EELIS-i andmete kohaselt alal olnud kanakulli pesast säilinud kaks (pesad KLO9114534 ja KLO9122356), kusjuures üks neist (pesa KLO9122356) oli viimati asustatud maksimaalselt 6 aastat tagasi, mitte 7 aastat tagasi, võttes arvesse, et 2023. aasta pesitsusandmeid vaidlustatud määruse vastuvõtmise ajaks veel ei olnud. Kolmas pesa (KLO9112892) varises 2015. aastal ning arhiveeriti 2023. aastal. KK tegevuskavast ei tulene, et asustamata kestlikku elupaika ei või kaitse all hoida kauem kui 7 aastat. Kui kaitstava liigi arvukus on languses, siis ei ole võimalik liigil asustada kõiki elupaiku ning ajutine mitteasustamine ei vähenda elupaiga kvaliteeti. See, et elupaigas pesitsenud isendid on 7 aasta möödumisel tõenäoliselt hukkunud, ei vähenda võimalust, et pesapaiga asustab sama liigi teine isend.
5.2.KK tegevuskava kohaselt on eesmärk kanakulli arvukuse tõus 400–600 paarilt 500– 700 paarini aastaks 2026. Et luua eeldus liigi arvukuse kasvuks, tuleb kindlasti jätkuvalt kaitsta ja säilitada ka neid pesapaiku, kus kanakull on pesitsenud. Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. 2023. aastal ei olnud kanakulli osas LKS § 48 lõikes 2 sätestatud 50% lävend ületatud.
5(11)
3-23-818
5.3.Mätasselja PEP on vajalik kahe varisemata pesa (KLO9114534 ja KLO9122356) kaitseks, kuna nende ümber ei ole võimalik põhja- ja idasuunas piiritleda tegevuskava suuniste alusel vajalikus ulatuses elupaika (300 m ümber pesapuu) ja piisava ulatusega elupaiga säilitamiseks oli vaja kaasata see teistes ilmakaartes. 2019. aasta ekspertiisi tulemuste alusel on seda elupaika hinnatud väga esinduslikuks ning leitud, et Mätasselja PEP kuulub nende hulka, mille kaitsmine on kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohalt esimeses tähtsusjärjekorras möödapääsmatult vajalik. EELIS-is kajastuvates seireandmetes puudusid liigiekspertide märked selle kohta, et elupaiga seisundis oleks vahepeal olulisi muutusi toimunud. Seega puudus vajadus täiendava ekspertiisi tellimiseks, et elupaiga seisundit uuesti hinnata.
5.4.Vaidlustatud määruse seletuskirjas on tõesti ekslik viide pesitsusaegsetele tegevusjälgedele aastatel 2016–2018. Pesa asustatus kanakulli poolt on tõendatud 2016. aastal. EELIS-is olid ka ebatäpsed andmed pesade KLO9114534 ja KLO9122356 kohta – kuna pesa KLO9122356 leiti alles 2016. aastal, ei saanud sealt varasemast olla teada pesitsusandmeid. Kanakull pesitses Mätasselja elupaigas 2014. aastal edukalt pesas KLO9114534. Pesa KLO9122356 seisukorrale antud erinevad hinnangud 2022. ja 2023. aastal olid tingitud sellest, et Keskkonnaagentuur riikliku seire korraldajana muutis vahepeal pesapaiga ja pesapuu seisundi hindamise metoodikat selliselt, et uuem metoodika ei võta arvesse liigi esinemist elupaigas, vaid hindab elupaiga sobivust kanakullile ja pesapuu sobivust pesitsemiseks olenemata sellest, kas liik seal parasjagu elab või mitte.
5.5.Mätasselja püsielupaik hõlmab metsamaad, kus 60-aastase metsa osakaal on üle 80% ja üle 100-aastase metsa osakaal on üle 22%, seega on metsa vanust arvestades tegemist igati traditsioonilise ja väga esindusliku kanakulli elupaigaga.
5.6.Sihtkaitsevööndi kaitserežiimi valikut on Keskkonnaamet ammendavalt põhjendanud kaebajale 22.07.2020 saadetud kirjad nr 7-16/20/7926-513 (dtl 131). Sihtkaitsevööndi kaitsekord on oluline tagamaks kanakullile sobivate omadustega pesitsuspuistu säilimine. Piiranguvööndi kaitserežiim ei oleks piisav, kuna piiranguvööndis on võimalik LKS alusel keelata vaid uuendusraieid.
5.7.Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja ebamõistlikult suured menetluskulud. Kaebajaid esindav advokaadibüroo on esitanud kohtule mitmeid samade õigusküsimustega seotud kaebusi, mistõttu ei olnud tegemist ei uudse ega ka kaebajate jaoks keskmisest keerukama õigusvaidlusega. Varem on sarnastes vaidlustes olnud menetluskulud oluliselt väiksemad.
5.8.Vastustaja on lisanud apellatsioonkaebusele kolm dokumenti (dtl 545–695). Esimene neist on Keskkonnaameti ametniku 04.05.2023 kiri nr 7-12/23/9034, mis käsitleb EELIS-is pesa KLO9112892 arhiveerimist ning pesa KLO9122356 puudutavate seireandmete täiendamist. Teine on tabel, mis kajastab EELIS andmeid kaitstavate alade kohta 12.01.2024 seisuga (dtl 547 jj). Kolmas on tabel, mis kajastab Keskkonnaagentuuri andmeid kaitstavate alade kohta 01.01.2022 seisuga. Lisaks on vastustaja esitanud 10.11.2025 menetlusdokumendi lisana (dtl 737–739) Kliimaministeeriumi 01.08.2024 kirja nr 82/24/3356-2 õiguskantslerile, milles sisuliselt vaieldakse vastu õiguskantsleri varasemas kirjas esitatud seisukohtadele, mis puudutavad PEP moodustamise põhimõtteid.
6.Kaebaja esitas seisukoha, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja argumendid on kokkuvõttes järgmised.
6.1.Mätasselja PEP moodustamine ei olnud kooskõlas LKS §-ga 7 ning § 8 lõikega 5 ega KK tegevuskavaga, kuna moodustati 35,79 ha suurune sihtkaitsevöönd selleks, et kaitsta ühte pesa, mis 2023. aasta vaatluse andmetel tuli arhiveerida. Vastustaja väide, et PEP moodustamine on vajalik varupesade kaitseks, ei ole tõsiseltvõetav, kuna 09.09.2020 vastuses 6(11)
3-23-818 on vastustaja märkinud, et riiklik seire ei ole tuvastanud kanakulli pesi ca 10 km raadiuses Mätasselja PEP-st.
6.2.Halduskohus on õigesti osutanud vaidlustatud määruse seletuskirja, ekspertiisi ja EELIS andmete ebatäpsusele, mis viis kaebaja kinnisasjade suhtes ebaõige otsuse tegemiseni.
6.3.Väär ja vastuolus Riigikohtu otsuses nr 3-21-552 võetud seisukohaga on vastustaja väide, et 7 aastat asustamata elupaika ei tule arhiveerida. Siinsel juhul olid viimased pesitsused elupaigas tuvastatud määruse vastu võtmise ajaks üle seitsme aasta tagasi. Halduskohus leidis põhjendatult, et määrus ei põhine tegelikel andmetel, mis olid apellandile teada ning mida kaebaja rõhutas üle ka haldusmenetluses.
6.4.Pelgalt see, et tegemist on kanakullile sobiva männimetsaga, ei saa olla PEP moodustamise aluseks. Halduskohus leidis õigesti, et kui PEP moodustamise ajaks on ilmnenud elupaiga arhiveerimise alused, ei ole PEP moodustamine põhjendatud olenemata metsa koosluse sobivusest. Omandi piiramine selliselt, et loodusväärtuse olemasolu kohta ei ole riigil asjakohaseid, usaldusväärseid ja kontrollitavaid tõendeid ning maaomanikul ei ole võimalik omandipiirangu põhjuse olemasolus veenduda, on meelevaldne ja alusetu.
6.5.Mis puudutab vastustaja väidet, et KK tegevuskavas sõnastatud kanakulli arvukuse tõstmise eesmärgi saavutamiseks on vaja säilitada ka neid pesapaiku, kus kanakull on pesitsenud, siis tuleneb KK tegevuskavast selgelt, et 7 aastat asustamata pesapaiga taasasustamise tõenäosust ei saa pidada suureks ning KK tegevuskava eelnimetatud eesmärki ei tagaks sellise elupaiga kaitsmine, kus pole rohkem 7 aastat pesitsemist tuvastatud.
6.6.See, et LKS § 48 lõikes 2 sätestatud 50% lävend ei ole kanakulli puhul täidetud, ei saa õigustada PEP moodustamist alal, kus PEP moodustamise eeldused ei ole täidetud.
6.7.Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on asjaolusid arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne. Pelgalt see, et tegemist on kanakullile sobiva metsaga, ei anna vastustajale õigust keelata uuendusraiete teostamist kinnisasjadel. Isegi olukorras, kus üks pesadest oleks asustatud, ei oleks sihtkaitsevöönd proportsionaalne 35,79 ha suurusel alal. Põhjendamatu on tsoneerida lääne suunda sedavõrd suures ulatuses, samuti jääb ebaselgeks, miks on tsoneeringust välja jäetud kagunurk naaberkinnistutel.
6.8.Halduskohus ei ole eksinud menetluskulude väljamõistmisel. Kaebaja menetluskulud olid õigusvaidluse kulgu ja kaebaja jaoks omavat tähendust arvestades vajalikud ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite (vt eespool punkt 5.8.) toimikusse võtmine põhjendatud. Keskkonnaameti 04.05.2023 kiri kajastab sündmusi, mis leidsid aset pärast vaidlustatud määruse andmist ning neid asjaolusid ei saa vaidlustatud määruse õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Tegemist on seega siinse vaidluse seisukohast asjassepuutumatu tõendiga. Kaitstavate alade loetelu 12.01.2024 seisuga on samal põhjusel asjassepuutumatu. Kaitstavate alade loetelu 01.01.2022 seisuga tuleb tagastada, kuna vastustaja ei ole esitanud ühtki põhjendust, miks kõnealust tõendit ei saanud esitada halduskohtus (HKMS § 182 lg 2). Liiati on kahes viimati nimetatud dokumendis (tabelis) kajastatud andmed apellatsioonimenetluses poolte vahel vaidluse all olevate küsimuste seisukohast ebaolulised. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuse (dtl 702 jj) punktidest 35 ja 36 saab järeldada, et kaebaja ei vaidlusta vastustaja väidet, et LKS § 48 lõikes 2 sätestatud lävend ei olnud kanakulli puhul saavutatud,
7(11)
3-23-818 vaid leiab, et sõltumata selle lävendi mittesaavutamisest ei olnud Mätasselja PEP moodustamine põhjendatud, kuna tegemist ei olnud esindusliku elupaigaga. Mis puudutab viimaks Kliimaministeeriumi 01.08.2024 kirja õiguskantslerile, siis jääb mõistetamatuks, millist vaidluse seisukohast olulist asjaolu soovib vastustaja sellega tõendada. Õiguskantsleri seisukohad õigusnormide tõlgendamise või kohaldamispraktika kohta, samuti haldusorganite vastuargumendid õiguskantsleri sellistele seisukohtadele ei kuulu põhimõtteliselt tõendamisesemesse, samamoodi nagu ei ole need siduvad kohtule õiguse kohaldamisel. Eeltoodu tõttu tuleb apellatsioonimenetluses esitatud tõendid vastustajale tagastada.
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seadluslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub eelkõige halduskohtu põhijäreldusega, et vastustaja ei võtnud vaidlustatud määrust andes nõuetekohaselt arvesse moodustatava Mätasselja PEP alal valitsevat tegelikku olukorda ning eiras põhjendamatult KK tegevuskavas sõnastatud PEP moodustamise põhimõtteid. Selles, et PEP moodustamise eeldusena ei pea kaitsealune liik PEP moodustamise ajal vastavat ala asustama, ei ole apellatsioonimenetluses poolte vahel iseenesest vaidlust. Halduskohus leidis õigesti, et põhimõtteliselt võib LKS § 5 lg 4 kohaselt hõlmata PEP koosseisu alasid, mis on kaitsealusele liigile elupaikadena sobivad ning mille osas on teaduslikult põhjendatud arusaam, et kaitsealune liik selle ala (taas)asustab. Halduskohus tõdes aga õigesti, et kaitsealuste liikide puhul, kelle jaoks on olemas kinnitatud tegevuskava, tuleb kaitsetegevuse korraldamisel, sh püsielupaikade moodustamisel juhinduda selles tegevuskavas sõnastatud põhimõtetest. Halduskohus leidis õigesti, et siinsel juhul ei ole vastustaja seda teinud.
9.Vastustaja omistas vaidlustatud määruse andmisel (st 2023. aasta kevadel) põhjendamatult suure kaalu 2019. aasta ekspertiisis esitatud seisukohale, et tegemist on väga esindusliku elupaigaga. Esiteks oli kõnealuses ekspertiisis sisalduv hinnang vaidlustatud määruse andmise hetkeks mõnevõrra vananenud, kuna kõige uuemad andmed, mille alusel see ekspertiis koostati, pärinesid aastast 2019. Teiseks on 2019. aasta ekspertiisi koostamisel lähtutud varasemast, st 2015. aastal kinnitatud kanakulli kaitse tegevuskavast, mitte aga Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega kinnitatud KK tegevuskavast (dtl 150), millest pidi vastustaja juhinduma vaidlustatud määruse andmise ajal. 2019. aasta ekspertiisi koostamise aeg on oluline eeskätt põhjusel, et selles ekspertiisis ei ole vähimalgi määral arvesse võetud KK tegevuskavas sõnastatud põhimõtet, et asustamata elupaika tuleb kaitse alla hoida kuni 7 aastat. Selle põhjuseks võib ühelt poolt olla see, et 2019. aasta ekspertiisi koostamise ajal oli pesa KLO9114534 viimasest teadaolevast asustamisest möödunud 5 aastat (tuvastatud kanakulli asustus 2014. aastal), pesa nr KLO9122356 viimasest teadaolevast asustamisest aga 3 aastat (tuvastatud kanakulli asustus 2016. aastal). Seega isegi kui 2015. aastal kinnitatud tegevusvakas oli 7-aastase ajaraami põhimõte sõnastatud samamoodi, nagu seda on tehtud 2022. aastal kinnitatud KK tegevuskavas, siis ei olnud ekspertiisis vähemalt eelviidatud kahe pesa osas põhjust sellele tähelepanu pöörata. Vaidlustatud määruse andmise ajaks oli olukord aga teistsugune – pesa KLO9114534 oli selleks ajaks asustamata olnud 8 aastat ning pesa KLO9122356 oli asustamata 6 aastat. Seejuures viimast pesa puudutavas osas anti vaidlustatud määrus 2023. aasta pesitsushooaja alguses ehk ajal, mil 2023. aasta (st viimasele tuvastatud pesitsusele järgnenud 7. aasta) andmeid veel ei olnud.
10.Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja on KK tegevuskava vääriti mõistnud. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et KK tegevuskavas sõnastatud kaitse-eesmärgiks ei ole pelgalt pesa või pesapuu kaitsmine, vaid eesmärk on kaitsta kanakullile elupaigana sobivat puistut. Nõustuda tuleb ka vastustaja argumendiga, et asustamata, kuid tingimuste poolest kanakullile sobivate elupaikade säilitamine on põhimõtteliselt kooskõlas kaitse-eesmärgiks seatud kanakulli arvukuse suurendamisega, võimaldades arvukuse suurenemisel võtta
8(11)
3-23-818 kasutusse sobivaid, ent seni arvukuse vähesuse tõttu kasutuseta elupaiku. See ei tähenda siiski, et PEP saaks moodustada mistahes kohta, kui sealne puistu on liigilise ja vanuselise koosseisu poolest selline, kus kanakull tavatseb pesitseda või kus kanakull on kunagi pesitsenud.
11.KK tegevuskava punktist 6.3. tuleneb selgelt, et asustamata kestlikku elupaika tuleb kaitse all hoida kuni 7 aastat. Kestliku elupaigana tuleb seejuures KK tegevuskava eelviidatud punkti kohaselt käsitada olukorda, kus pesapuistu on valdavas osas säilinud. Elupaik tuleb KK tegevuskava kohaselt seejuures määratleda pindalalise objektina, mille keskmes on pesapuu. Eeltoodust tuleneb, et KK tegevuskava kohaselt väärib kaitset selline elupaik, mille moodustab kanakulli poolt eelneva 7 aasta jooksul vähemalt ühel pesitsusperioodil asustatud pesapuu ning seda ümbritsev 300 meetrise raadiusega kanakullile sobiv puistu. Seejuures, kui pesa asub terviklikult säilinud metsaosa ühes servas ja 300 m ulatuses ümber pesa ei ole sobivat elupaika igas suunas võrdselt, siis võetakse ühe serva puudujäägi kompenseerimiseks sihtkaitsevööndi koosseisu teisest servast vajadusel ja võimalusel ulatuslikumalt kui 300 meetrit (KK tegevuskava p. 6.4. teine lõik). Sellist ühest servast puudujääva osa teises servas kompenseerimist tuleb mõista siiski nii, et üldjoontes saab kaitstavaks elupaigaks olla pesapuud ümbritsev ala, mille suurus vastab 300-meetrise raadiusega ringi omale (umbes 28 ha). Olukorras, kus teatav elupaik tuleks KK tegevuskava kohaselt arhiveerida – põhjusel, et seitsme aasta jooksul ei ole kanakull seda asustanud – ei saa vähemalt üldjuhul olla põhjendatud selle elupaiga kaitseks PEP moodustamine. Seejuures tuleb tähele panna, et KK tegevuskava kohaselt tuleb kestlikku ent asustamata elupaika kaitsta kuni 7 aastat ehk mitte kauem kui 7 aastat.
12.Apellatsioonkaebuse üheks keskseks teesiks on, et halduskohus on vääralt arvestanud aega, mille jooksul on asjaomane elupaik olnud asustamata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et KK tegevuskavas viidatud 7 aasta näol on silmas peetud seitset pesitsusperioodi. Kuivõrd vaidlust pole selles, et pesas KLO9122356 tuvastati kanakulli pesitsus 2016. aastal ning selle kohta, kas kanakull seal 2023. aastal pesitses või mitte, ei olnud vaidlustatud määruse andmisel ajal veel andmeid, siis on põhimõtteliselt õige vastustaja seisukoht, et kanakull ei olnud asjaomast pesa asustanud vaidlustatud määruse andmisele eelnenud 6 aasta jooksul (aastatel 2017–2022). See eksimus ei too aga kaasa halduskohtu otsuse tühistamist.
13.Esiteks on vastustaja Mätasselja PEP moodustamisel ja selle piiride kindlaksmääramisel selgelt lähtunud asjaolust, et alal paikneb kolm pesa. Asjaomaste pesade asukohad, neid ümbritseva 300 m raadiusega ringid ning moodustatud Mätasselja PEP ala piirid kajastuvad kaebuses ja apellatsioonkaebuse vastuses sisalduvatel joonistel (dtl 3 ja 708). Vastustaja ei ole siinses kohtumenetluses väitnud, et need joonised oleksid ebatäpsed. Vaidlust ei ole, et pesas KLO9114534 tuvastati kanakulli pesitsus viimati 2014. aastal. Eelviidatud jooniste kohaselt on tegemist eelviidatud kolmest kirdepoolseima pesaga. Kuna vaidlustatud määruse andmise ajaks ei olnud selles pesas tuvastatud kanakulli pesitsemist kaheksal eelneva pesitsusperioodil, siis hoolimata sellest, et pesa ümbritsev puistu oli valdavas osas säilinud, oli tegemist elupaigaga, mida ei tulnud KK tegevuskava kohaselt enam kaitsta ja mille puhul esines alus arhiveerimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see, et PEP piiride määramisel ei võinud vastustaja võtta aluseks pesa KLO9114534 ümbritsevat ala. See ala võis PEP koosseisus kõne alal tulla, kui see kattus mõne teise ning jätkuvalt KK tegevuskava kohaselt kaitset vajava elupaigaga. Selliseks teiseks elupaigaks sai siinsel juhul olla elupaik, mille keskmeks on pesa KLO9122356. Kuna viimati nimetatud pesa oli vaidlustatud määruse andmise ajaks asustama vähem kui 7 aastat, siis saanuks sihtkaitsevööndi kaitsekorraga PEP moodustada alale, mis jääb 300 m raadiusesse sellest pesast. Kuna põhja/kirde suunast lõikuks sellise raadiusega ring maanteega, näib iseenesest
9(11)
3-23-818 põhjendatud ja loogiline piirata PEP põhja/kirde suunast asjaomase maanteega ning lähtudes eespool viidatud ühe serva puudujäägi kompenseerimise põhimõttest suurendada kaitstavat ala vastavalt mõnes teises suunas, kus kasvab kanakullile sobiv mets. Seda, millises suunas sel viisil PEP koosseisu hõlmatavat ala suurendatakse, tuleb PEP moodustamisel konkreetset ala silmas pidades põhjendada. Halduskohus leidis õigesti, et selliseid põhjendusi vaidlustatud määruse seletuskiri ei sisalda. Üksikasjalikku põhjendust moodustatava PEP piiride kulgemise kohta ei sisalda ka vastustaja viidatud Keskkonnaameti 22.07.2020. aasta kiri nr 7-16/20/7926-5 (dtl 131). Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kaebaja tõstatatud küsimuse, miks jäeti PEP koosseisust välja pesast KLO9122356 kagusse jäävad metsatukad kaebaja naaberkinnistutel (katastriüksused 37301:002:0138 ja 37301:002:0139). Sellele küsimusele määruse seletuskiri vastust ei anna. Samuti ei selgu, millest lähtudes on PEP lääne- ja loodepoolne piir (kaebaja katastriüksustel 37301:002:0211 ja 37301:002:0274) paigutatud just sinna, kuhu see on paigutatud. Määruse seletuskirjas tehtud üldine viide otstarbeka piiritlemise põhimõttele ei ole piisav.
14.Lisaks eeltoodule saab vaidlustatud määruse seletuskirjast järeldada, et vähemalt osaliselt on PEP piiritlemisel arvesse võetud ka pesa KLO91112892, mille osas pole ometi vaidlust, et see oli varisenud juba 2015. aastal ning andmeid vastavale pesapuule uue pesa rajamise kohta vaidlustatud määruse andmise ajaks ei olnud. Asjaolu, et vaidlustatud määruse seletuskirja punktis 2.4.2.32 ei ole sõnagagi mainitud seda, et üks kolmest pesast oli selleks varisenud ning üks oli kaheksa eelneva aasta jooksul asustamata, viitab üheselt sellele, et vastustaja ei ole vaidlustatud määruse andmisel nende asjaoludega arvestanud. Seletuskirja lõpus olevast märkuste tabelis kajastub küll, et tulenevalt läänepoolseima pesa varisemisest muudeti kavandatava Mätasselja PEP välispiiri, ent seegi selgitus ei lükka veenvalt ümber kaebaja väidet, et pesa KLO9122356 asukohta arvestades ei ole põhjendatud PEP ala laiendamine lääne suunas sedavõrd kaugele, nagu seda vaidlustatud määrusega tehti.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ebaoluliseks ebatäpsuseks pidada ka vaidlustatud määruse seletuskirjas märgitut, et elupaigas on pesitusaegsed tegevusjäljed 2016.–2018. aastast. Määruse seletuskirja punkti 2.4.2.32 esimesest lõigust saab järeldada, et vastustaja lähtus Mätasselja PEP moodustamisel ja piiride määramisel tõdemusest, et moodustatava Mätasselja PEP-ga hõlmatud alale jääb kolm kaitset väärivat pesapaika (st pesa/pesapuu koos seda ümbritseva alaga), kus viimased pesitsusaegsed tegevusjäljed on aastast 2018. See tõdemus oli väär, nagu halduskohus õigesti tuvastas ja nagu ka vastustaja apellatsioonkaebuse punktis 9 möönab. Sarnaselt halduskohtule leiab ringkonnakohus, et selline eksimus võis otsust mõjutada.
16.Mis puudutab veel pesa KLO9122356 asustatuse andmeid, siis tuleb silmas pidada, et PEP moodustamise menetlus vältas aastaid ning lõpliku otsuse tegi vastustaja õige pisut enne seda, kui muutusid kättesaadavaks 2023. aasta seireandmed. Võttes arvesse, et KK tegevuskava kohaselt tuleb kestlikku asustamata elupaika kaitse all hoida kuni 7 aastat, ning pidades ka silmas, et juba moodustatud PEP piiride muutmine või selle kaitse alt välja arvamine oleks eeldatavasti samuti aeganõudev protsess, tekib siinsel juhul küsimus, kas vajalik ning vastandlikke huve tasakaalustavalt arvesse võttev oli pesa KLO9122356 ümbritseva elupaiga PEP-na kaitse alla võtmine vahetult enne seda, kui sai selguda, kas see pesa jääb asustamata ka seitsmendal järjestikkusel aastal. Halduskohus sedastas õigesti, et kui vastustajal oleksid vaidlustatud määruse andmise ajal olnud olemas ka 2023. aasta pesitsusandmed (mis pärinesid 2023. aasta suvest), siis tulnuks KK tegevuskavas sõnastatud 7-aastast ajaraami silmas pidades tõdeda, et moodustatava PEP-ga hõlmatud alal ei ole ühtki kaitset väärivat kanakulli elupaika.
10(11)
3-23-818
17.Kuna halduskohtu otsus tuleb juba eeltoodud põhjustel muutmata jätta, ei ole vajalik asuda eraldi käsitlema poolte argumente ja halduskohtu põhjendusi, mis puudutavad kogu alale sihtkaitsevööndi kaitsekorra kehtestamise vajalikkust ja põhjendatust.
18.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja etteheitega halduskohtu otsuse osale, mis puudutab menetluskulude jagamist. Menetluskulude väljamõistmisel, eelkõige õigusabikulude põhjendatuse hindamisel on halduskohtul avar kaalutlusõigus. Ringkonnakohus muudab halduskohtu sellekohast otsust, kui see on ilmselgelt põhjendamatu. Siinsel juhul see nõnda ei ole. Vaidluse keerukust ja mahukust arvestades ei ole kaebaja kasuks halduskohtus välja mõistetud 7321,95 euro suurune menetluskulu ilmselgelt ülemäärane. Asjaolu, et kaebaja esindaja on esindanud teisi isikuid samalaadsetes vaidlustes, ei anna alust välja mõistetavaid õigusabikulusid vähendada.
19.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastustaja (apellandi) kanda. Kaebaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud 3680 eurot, mis vastab esitatud kuludokumentide (dtl 725 jj) kohaselt 17 advokaadi töötunnile. Ringkonnakohus leiab, et selline õigusabikulu ei ole vaidluse mahukust ja keerukust arvesse võttes ülemäärane ning tuleb Kliimaministeeriumilt kogu taotletud ulatuses välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.