OÜ Everwelle kaebus nõudes kohustada Maksu- ja Tolliametit peatama Maksu- ja Tolliameti 08.09.2023 korralduse nr 13-11/46457 alusel sundtäitmine kuni Leedu Vabariigi maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma vähendamise taotluse asjas kaebaja suhtes jõustunud otsust või kohtulahendit.
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Everwelle, volitatud esindaja Indrek Nuut
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek Lind Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.05.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 08.09.2023 korraldusega nr 13-11/46457 (dtl 9-11) OÜ-d Everwelle (kaebaja) tasuma välisriigis tasumata nõudeid kokku 527 458,95 eurot kümne päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korraldusele oli lisatud Leedu riikliku maksuinspektsiooni (Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos) 21.08.2023 koostatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2010/24/EL hõlmatud nõuete täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument (dtl 13-22) (ÜJD).
2.3.11.2023 (dtl 23) teavitas MTA kaebajat sellest, et kuivõrd Leedu pädev asutus teavitas MTAd rahvusvahelise ametiabi raames saadetud maksukogumise palve vähendamisest, siis vähendab MTA kaebaja maksuarvestuses maksuvõlga 437 124,95 euroni. Maksuhaldur informeeris kaebajat, et Leedu maksuhaldur informeeris MTA-d, et selle nõude osas ei ole Leedus esitatud vaiet, vaidemenetlust ei ole alustatud ning võlg kuulub tasumisele.
3.10.11.2023 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 29.11.2023 määrusega menetlusse nõudes kohustada Maksu- ja Tolliametit peatama Maksu- ja Tolliameti 1(6)
08.09.2023 korralduse nr 13-11/46457 alusel sundtäitmine kuni Leedu Vabariigi maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma vähendamise taotluse asjas kaebaja suhtes jõustunud otsust või kohtulahendit.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
4.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 4.1 Tulenevalt Euroopa Liidu õigusest on maksukohustuslasel õigus nõuda tema poolt tasumisele kuuluva käibemaksu olulist vähendamist proportsionaalsuse põhimõtte alusel, kui tema tehinguline võlgnik ei ole talle tasunud ja summa sissenõudmine on lootusetu. Vastavalt Euroopa Kohtu järjekindlale praktikale ei tohi maksumaksja suhtes rakendada käibemaksu suuremas määras, kui vastab tema poolt tegelikult saadule. 4.2 Käesoleval juhul seisneb vaidluse küsimus maksukorralduse seaduse (MKS) § 514 lg 9 kohaldamises kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Liikmesriik ei peaks pöörama ametiabi korras sundtäitmisele välisriigi käibemaksunõuet, mis ilmselgelt ei ole ametiabi taotlenud riigis lõplik, sh mitte üksnes vaidlustamise tõttu, vaid ka muudel asjaoludel. Euroopa liidu õiguse kohaselt on lootusetute nõuete osas õigus taotleda käibemaksu vähendamist. Leedu Vabariigi Maksuvaidluste Komisjoni otsusest nähtub selgelt, et kaebajal on tulenevalt Euroopa Liidu õigusest ja Leedu Vabariigi õigusaktidest õigus taotleda talle määratud käibemaksusumma vähendamist ja kaebajal on väljavaateid, et seda ka tehakse. Samas ei ole veel täidetud eeldused, et kaebaja saaks Leedus taotluse esitada. Vastavalt kaebajat Leedus esindava advokaadi kirjale tekib kaebajal see õigus pärast 10.11.2023, kui peaks tulema kaebajat pankrotiasjas võlausaldajaks tunnistav lahend nõudes üle 1 milj euro. 4.3 MKS § 514 lg 9 ei näe selgesõnaliselt ette võimalust sissenõudmise peatamiseks, kuid kaebaja arvates tuleks seda sätet tõlgendada laiemalt, arvestades EL õiguse regulatsiooni või siis tuvastada siin siseriikliku õiguse vastuolu EL õigusega selles osas, milles ei nähta ette võimalust sundtäitmise peatamiseks ka muul alusel, eelkõige kui summa ei ole lõplik. Seega on halduskohtul õigus jätta MKS § 514 lg 4 kohaldamata osas, milles see on vastuolus EL õigusega. 4.4 Praeguses olukorras sissenõudmise peatamata jätmine looks kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglase olukorra tulenevalt käibemaksu eripärast ja selle juures kohalduva proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisest. 4.5 Vaidlus ei seisne mitte maksusummas endas, vaid selle täitmisele pööramises olukorras, kus maksusumma ei ole lõplik. Leedus nõude pööramist sundtäitmisele ei toimu, seega ei saa seda seal ka vaidlustada. Eesti õigus näeb ette rahvusvahelise ametiabi korras sundtäitmise peatamise kohtuväliselt, kui nõue on välisriigis vaidlustatud. Siin on tegemist sama loogikaga, sest summa ei ole lõplik. Eesti siseriiklik õigus on selle koha pealt puudulik. Leedus on lõplik maksusumma sõltuv kaebaja tulevikus esitatavatest taotlustest. Eesti maksuhaldur peaks ise peatama sundtäitmise. 4.6 Kaebaja on ka peale vaidlusaluse korralduse saamist jätkanud majandustegevust Leedus. Kaebaja on maksusummat menetluse kestel vähendanud. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 5.1 Euroopa Liidu õiguse tasemel reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Siseriiklikult reguleerib maksuvõla sissenõudmise sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi korras MKS § 514 lg 1 mille kohaselt sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA. MKS § 514 lg 4 järgi toimub 2(6)
sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel (sama näeb ette ka eelviidatud direktiiv 2010/24/EL art 12). MKS § 514 lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. 5.2 Käesoleval juhul ongi Leedu riiklik maksuinspektsioon pöördunud MTA poole kaebaja maksuvõla sissenõudmiseks rahvusvahelise ametiabi korras direktiivi 2010/24/EL alusel ning sundtäitmise hoiatust sisaldava korraldusega ja selle lisatud ühtse juriidilise dokumendiga on MTA vastustaja hinnangul antud juhul nii MKS-s kui ka Euroopa Liidu õiguses kehtestatud reeglistikku järginud. 5.3 Korraldusele saab Eestis esitada vaide või kaebuse vaid osas, mis puudutab võla rahvusvahelise ametiabi korras sissenõudmise ja sundtäitmise eelduste olemasolu ja vastavate menetlusreeglite järgimist (MKS-i §-d 511-514 ja 13. peatükk) ning maksuhalduri haldusaktidele esitatavad üldised nõuded (MKS § 46). Kuna korraldusega nõutav võlg tuleneb ühtsest juriidilisest dokumendist, siis võla kehtivust isik Eesti vaidlustada ei saa. MKS § 514 lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks esitada välisriigi pädevale asutusele. Teisisõnu, täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (antud juhul Leedu vabariigi) kohtus, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane. MKS § 514 lg 9 sätestab omakorda, et rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA saab huvitatud isikult või sissenõudetaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe. 5.4 Praegusel juhul puudub igasugune informatsioon, mille kohaselt on kaebaja Leedu Vabariigi nõude vaidlustanud. Nii on MTA 21.08.2023 esitatud ühtse juriidilise dokumendi osas 3 kinnitanud, et nõue ei ole vaidlustatud. Peale kaebaja vastavasisulist väidet pöördus MTA sissenõudmistaotluse esitanud asutuse poole 22.09.2023 küsimusega, kas väide vaidlustamise kohta vastab tegelikkusele ja sai 24.10.2023 eitava vastuse. Leedu maksuhaldur selgitas täiendavalt, et kuna osa võlast on tasutud, palutakse sisse nõuda ülejäänud sissenõudmistaotluse osas 6 nimetatud võlgnevus. Jätkuvalt on ka ühtse juriidilise dokumendi osas 3 märkus selle kohta, et dokumendiga hõlmatud nõuet ei ole vaidlustatud. 5.5 13.11.2023 pöördus MTA teistkordselt samasisulise küsimusega Leedu pädeva asutuse poole. 28.11.2023 eitas sissenõudmistaotluse esitaja veel kord nõude vaidlustamist Leedus. Sarnaselt varasemaga sisaldub ühtse juriidilise dokumendi osas 3 dokumendi esitaja kinnitus selle kohta, et dokumendiga hõlmatud nõue ei ole vaidlustatud. Seega, kuni käesoleva ajani ei ole sissenõudmistaotluse esitanud riik kaebaja väidet välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks oleva täitedokumendi välisriigis vaidlustamise kohta kinnitanud. 5.6 MKS § 514 lg 9 laiendava tõlgendusega seonduvalt on MTA seisukohal, et sätte põhiseadusvastasusele apelleerimine on põhjendamatu. Arvestades nii MKS § 514 lg-s 7 kui ka direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-s 1 sätestatut ei kuulu täitedokumendi täidetavuse eelduste kontrollimine ja hindamine viisil, nagu seda soovib kaebaja, taotluse saanud riigi pädevusse. MTA-l on õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Praegu puudub nii MTA-l kui ka kohtul õigus anda täiendavaid hinnanguid küsimusele, kas maksunõue ja mis suuruses Leedu Vabariigis on tekkinud. Need küsimused ei puuduta täitemeetmete õiguspärasust, vaid täitedokumendi täidetavuse eeldusi. Abitaotluse saanud asutusel ega ka selle asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud). Eeltoodud põhjusel ja sõltumata käibemaksu neutraalsuse põhimõttest ja proportsionaalsuse põhimõttest on asjakohatu ka kaebaja teoretiseerimine võimaliku Leedu Vabariigi poolt nõutava käibemaksunõude olemasolu, selle tekkeaja või suuruse üle. Nimetatud vastuväide tuleb esitada abipalve esitanud riigis. Seega praegusel juhul ei esine alus MKS § 514 lg 9 kohaldamiseks. 3(6)
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Puudub vaidlus selles, et Leedu Vabariigi maksuhaldur esitas MTA-le taotluse kaebajalt (maksu) nõuete sissenõudmiseks. Nõudeks oli käibemaks (dtl 13-22 (kaebaja poolt esitatud osaline versioon dokumendist); dtl 182-199 ja dtl 200-217). Taotlus esitati Euroopa Liidu Nõukogu 16.03.2010 direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 10 (sissenõudmistaotlus) alusel. Vaidlus poolte vahel on selles, kas Eesti maksuhalduril on rahvusvahelise ametiabi raames saadud taotluse sundtäitmisel õigus peatada sundtäitmine olukorras, kus maksukohustuslane on abitaotluse esitanud riigis taotlenud maksusumma vähendamist. Sisuliselt väidab kaebaja, et on astunud Leedus samme maksusumma vähendamiseks viisil, nagu see on toodud käibemaksuseaduse § 291 lg 1 p-s 5. Seega on vaidluse all MKS § 511 lg 9 kohaldamine.
8.MKS § 511 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vaastavasisuline leping, osutab MTA. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Euroopa Liidu õigusaktidest reguleerib vastastikust abi maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel direktiiv 2010/24/EL. Direktiivi 2010/24/EL eesmärk on laiendada direktiiviga 2008/55/EÜ kodifitseeritud direktiivi 76/308/EMÜ kohaldamisala nõuetele, mis ei olnud sellega hõlmatud, et paremini tagada liikmesriikide finantshuve ja siseturu neutraalsust ning muuta vastastikune sissenõudmine tõhusamaks ja hõlbustada praktikas selle andmist, tulemaks toime abitaotluste suurenenud arvuga. Selle direktiivi alusel on Leedu pädev asutus esitanud abi taotluse MTA-le.
9.Direktiiv 2010/24/EL põhineb vastastikuse usalduse põhimõttel (vt Euroopa Kohtu 26.04.2018 otsus C-34/17, Donnellan, p 41). Nimetatud tähendab, et direktiiviga kehtestatud vastastikuse abi süsteemi rakendamine sõltub sellest, kas asjassepuutuvate asutuste vahel valitseb usaldus. Nimetatud põhimõte kohustab igat liikmesriiki eeldama, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad EL-i õigust ja eriti EL-i õiguses tunnustatud põhiõigusi.
10.Direktiivi 2010/24/EL art 12 lg-st 1 tuleneb, et taotluse saanud liikmesriigis toimub nõude sissenõudmine ÜJD alusel, millega taotluse esitanud asutus edastab taotluse saanud asutusele teabe, mis kajastub taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavas esmases dokumendis. MKS § 514 lg 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama MTA-le sissenõudmistaotluse ning ÜJD, mis on koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu. ÜJD on aluseks taotluse saanud riigis kasutusele võetavatele sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama, täiendama või asendama.
11.Direktiivi 2010/24/EL art 14 p 1 näeb ette pädevuse jaotuse taotluse esitanud liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi vahel, lahendamaks vaidlusi, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis täitmisepööramist lubavat ÜJD-d ning taotluse saanud liikmesriigis võetud täitmismeetmeid või selle riigi pädeva asutuse esitatud teate kehtivust. Nii tuleb vastavalt direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-le 1 taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ÜJD, nõude ja esmase juriidilise dokumendi kehtivuse vaidlustamiseks pöörduda selle liikmesriigi, mitte aga taotluse saanud liikmesriigi pädevate organite poole, kelle kontrolliõigus on art 14 lg-s 2 sõnaselgelt piiratud viimati nimetatud liikmesriigi aktidega. Kui huvitatud isik vaidlustab sissenõudmismenetluse jooksul nõude, taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi või taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi, teavitab taotluse saanud asutus kõnealust isikut sellest, et vaidlustamiseks peab ta pöörduma taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse poole vastavalt seal kehtivatele õigusaktidele. Vaidlustega, mis käsitlevad taotluse saanud liikmesriigis võetud täitemeetmeid või 4(6)
taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatavate teadete kehtivust, tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole. Direktiivile 2010/24/EL eelnenud direktiivi 76/308 EMÜ kohta märkis Euroopa Kohus 14.10.2010 otsuses C-233/08, et taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument kuulub täitmisele, kuid liikmesriigi kohtud on pädevad kontrollima, kas nõude täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
12.Direktiivi 2010/24/EL art 14 p 3 sätestab, et kui taotluse esitanud liikmesriigi pädeva organi poole pöördutakse seoses lõikes 1 osutatud meetmetega, teavitab taotluse esitanud asutus sellest taotluse saanud asutust ning määrab kindlaks, millises ulatuses nõue ei ole vaidlustatud, p 4 näeb ette, et niipea kui taotluse saanud asutus on taotluse esitanud asutuselt või huvitatud isikult saanud lõikes 3 osutatud teabe, peatab ta täitemenetluse nõude vaidlustatud osa suhtes, kuni pädev organ teeb selles küsimuses otsuse, välja arvatud taotluse esitanud asutuse vastupidise taotluse korral. Eesti õiguses reguleerib sissenõude menetluse peatamist MKS § 514 lg 9, mis sätestab, et rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning Maksu- ja Tolliamet saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teate.
13.Nähtuvalt kaebaja poolt esitatust on kaebaja vaidlustanud Leedu maksuvaidluste komisjonis Leedu maksuameti 13.07.2023 otsuse vabastada kaebaja maksuvõlalt arvestatud viivise tasumise kohustusest (dtl 25-32 ja tõlge 38-45). Maksuvaidluste komisjon jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Samuti nähtub kaebaja poolt esitatud Leedu advokaadi kirja tõlkest (dtl 50), et kaebaja on taotlenud oma nõude tunnustamist A Justice UAB pankrotiasjas, mille osas on ringkonnakohus tegemas otsust 10.11.2023. Advokaat informeerib kaebajat, et peale seda on kaebajal õigus esitada muudetud käibedeklaratsioonid tulenevalt A Justice UAB vastu oleva nõude lootusetusest ja vähendada tehinguväärtust käibemaksuarvestuse mõttes. Leedu advokaadi 20.11.2023 kirjast (dtl 116, tõlge dtl 117) nähtub, et kirja koostamise kuupäeva seisuga on kaebaja nõuet summas 1 236 628,58 eurot tunnustatud A Justice UAB pankrotiasjas ning oodatakse kinnitust veel täiendava 468 352,66 euro suuruse nõude osas. Lisatud on Leedu maksuhalduri vastus kaebaja poolt Leedu kohtule esitatud kaebusest seoses kaebaja poolt Leedu maksuhaldurile esitatud kaebusega anda nõusolek A Justice UAB -le võtta üle kaebaja käibemaksu võlgnevus (dtl 118-122, tõlge dtl 124-128). Vastusest nähtub, et Leedu maksuhaldur ei nõustunud kaebaja taotlusega. Vilniuse Ringkonnakohus on oma 20.11.2023 määruses nõude tunnustamise kohta (dtl 129-133, tõlge dtl 135-138) nõustunud nõude tunnistamisega.
14.Analüüsides kaebaja poolt esitatut koosmõjus Direktiivi 2010/24/EL artikli 14 punktiga 1 koostoimes punktiga 9 on kohus esiteks seisukohal, et ei saa jõuda järeldusele, et täitemenetlus oleks võimalik peatada puudutatud isiku poolt algatatud mistahes vaidluse puhul, mis on seotud asjaoludega, millel on mingi puutumus täitmisele pööramist lubaval juriidilisel dokumendil toodud nõudega. Sätete tähenduses on sissenõude menetluse peatamine lubatav vaid juhul, kui isik on vaidlustanud taotluse esitanud liikmesriigi täitmisele pööramist lubaval juriidilisel dokumendil põhineva nõude, ÜJD või ühtse juriidilise dokumendi. Sätte tähenduses ei ole võimalik täitmist peatada olukorras, kus isik on astunud taotluse esitanud riigis samme selleks, et parandada oma käibedeklaratsioone. Käibedeklaratsioonide parandamine ja selle aluste kontroll on reguleeritud Leedu siseriikliku õigusega ning kaebajal tuleb oma õiguste maksmapanekuks astuda vajalikke samme Leedus. Asjaolu, et kaebaja on vastavaid samme astunud, ei oma aga tähendust ÜJD-s toodud nõude sundtäitmisega seonduvalt. Direktiivi 2010/24/EL art 14 tähenduses on MTA-l pädevus peatada menetlus vaid juhul, kui kaebaja on vaidlustanud taotluse esitanud liikmesriigis täitmise pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi, selles sisalduva nõude või ÜJD.
15.Teiseks leiab kohus, et tõlgendades Direktiivi 2010/24/EL artikli 14 punkti 1 koostoimes punktiga 3 järeldub sätetest, et taotluse saanud liikmesriik on seotud taotluse esitanud liikmesriigi 5(6)
poolt edastatud teabega selles osas, kas või millises osas nõue on vaidlustatud. Taotluse saanud liikmesriigil on artikli 14 punkti 4 kohaselt kohustus täitemenetlus peatada kuni pädev organ teeb vastava otsuse, välja arvatud taotluse esitanud asutuse vastupidise taotluse korral. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on menetluse kestel pöördunud kahel korral Leedu pädeva asutuse poole päringuga, kas väide vaidlustamise kohta vastab tegelikkusele. Leedu maksuhaldur on mõlemal korral vastanud eitavalt (dtl 199 ja 217). Nimetatust järelduvalt puudus MTA-l pädevus nõude täitmise peatamiseks. MTA-l on rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt ning MTA kaalutlusõigus direktiivi 2010/24/EL alusel esitatud abi taotluse täitmisel on rangelt piiratud. Tulenevalt Leedu maksuhalduri avaldustest puudub MTA-l ja ka kohtul õigus anda täiendavaid õiguslikke hinnanguid küsimusele, kas ja mis suuruses maksunõue on Leedu Vabariigis tekkinud. Need küsimused ei puuduta mitte täitemeetmete õiguspäraust, mille osas liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus lahendada vaidlusi (direktiiv 2010/24/EL art 14 p 2), vaid täitedokumendi täidetavus eeldusi. Seetõttu tuleb MTA-l ja Eesti kohtul vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt usaldada Leedu pädeva asutuse poolt edastatud infot, mille kohaselt ei ole ÜJD-s toodud nõuet Leedu pädevas asutuses vaidlustatud. Nimetatust järeldub, et sõltumata kaebaja poolt esitatud tõenditest seonduvalt käibedeklaratsioonide võimaliku parandamise sooviga ja käibemaksu neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, on käesoleva vaidlusega puutumatud kaebaja põhjendused seonduvalt Leedu Vabariigi poolt nõutava käibemaksunõude olemasolu ja selle suuruse üle. Vastavasisulised vastuväited tuleb kaebajal esitada abipalve esitanud liikmesriigis, s.o Leedu Vabariigis. Seega puudub Eesti maksuhalduril pädevus peatada 08.09.2023 korralduse alusel sundtäitmine kuni Leedu maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma tagastamise asjas kaebaja suhtes tehtud kohtulahendit. Eesti maksuhalduril vastava pädevuse puudumise tõttu ei saa vastava kohustuse olemasolu tuvastada ka Eesti kohus.
16.Seonduvalt kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on MKS § 514 lg 9 vastuolus EL õigusega, kohus vastuolu ei tuvasta. Kohus on käesoleva otsuse eelmistes alajaotustes analüüsinud direktiivi 2010/24/EL artiklis 14 toodut seonduvalt MTA pädevusega peatada rahvusvahelise ametiabi osutamisel sundtäitmine. Maksuhalduri pädevus nõuete täitmisel rahvusvahelise abi korras on reguleeritul peamiselt EL õigusega, st direktiiviga 2010/24/EL ning MTA ei saa oma pädevust meelevaldselt laiendada. Vastavad piirangud tulenevad just EL õigusest, mitte siseriiklikust õigusest. MKS § 514 lg 9 ei anna MTA-le õigusi ega kohustusi, mis oleksid vastuolus EL õigusega. Seega on MKS § 514 lg 9 EL õigusega kooskõlas.
MENETLUSKULUD
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.