Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

08.09.2023 korralduse nr 13-11/46457 alusel sundtäitmine kuni Leedu Vabariigi maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma vähendamise taotluse asjas kaebaja suhtes jõustunud otsust või kohtulahendit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

sundtäitmine välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel (sama näeb ette ka eelviidatud direktiiv 2010/24/EL art 12). MKS § 514 lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. 5.2 Käesoleval juhul ongi Leedu riiklik maksuinspektsioon pöördunud MTA poole kaebaja maksuvõla sissenõudmiseks rahvusvahelise ametiabi korras direktiivi 2010/24/EL alusel ning sundtäitmise hoiatust sisaldava korraldusega ja selle lisatud ühtse juriidilise dokumendiga on MTA vastustaja hinnangul antud juhul nii MKS-s kui ka Euroopa Liidu õiguses kehtestatud reeglistikku järginud. 5.3 Korraldusele saab Eestis esitada vaide või kaebuse vaid osas, mis puudutab võla rahvusvahelise ametiabi korras sissenõudmise ja sundtäitmise eelduste olemasolu ja vastavate menetlusreeglite järgimist (MKS-i §-d 511-514 ja 13. peatükk) ning maksuhalduri haldusaktidele esitatavad üldised nõuded (MKS § 46). Kuna korraldusega nõutav võlg tuleneb ühtsest juriidilisest dokumendist, siis võla kehtivust isik Eesti vaidlustada ei saa. MKS § 514 lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks esitada välisriigi pädevale asutusele. Teisisõnu, täitedokumendi täidetavuse eeldusi puudutavaid vastuväiteid saab ja tuleb direktiivi 2010/24/EL art 14 lg 1 järgi esitada abitaotluse esitanud riigi (antud juhul Leedu vabariigi) kohtus, kuna sel organil on parimad võimalused tõlgendada oma riigi õigust ja sellest lähtuvalt otsustada, kas meede on õiguspärane. MKS § 514 lg 9 sätestab omakorda, et rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning MTA saab huvitatud isikult või sissenõudetaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe. 5.4 Praegusel juhul puudub igasugune informatsioon, mille kohaselt on kaebaja Leedu Vabariigi nõude vaidlustanud. Nii on MTA 21.08.2023 esitatud ühtse juriidilise dokumendi osas 3 kinnitanud, et nõue ei ole vaidlustatud. Peale kaebaja vastavasisulist väidet pöördus MTA sissenõudmistaotluse esitanud asutuse poole 22.09.2023 küsimusega, kas väide vaidlustamise kohta vastab tegelikkusele ja sai 24.10.2023 eitava vastuse. Leedu maksuhaldur selgitas täiendavalt, et kuna osa võlast on tasutud, palutakse sisse nõuda ülejäänud sissenõudmistaotluse osas 6 nimetatud võlgnevus. Jätkuvalt on ka ühtse juriidilise dokumendi osas 3 märkus selle kohta, et dokumendiga hõlmatud nõuet ei ole vaidlustatud. 5.5 13.11.2023 pöördus MTA teistkordselt samasisulise küsimusega Leedu pädeva asutuse poole. 28.11.2023 eitas sissenõudmistaotluse esitaja veel kord nõude vaidlustamist Leedus. Sarnaselt varasemaga sisaldub ühtse juriidilise dokumendi osas 3 dokumendi esitaja kinnitus selle kohta, et dokumendiga hõlmatud nõue ei ole vaidlustatud. Seega, kuni käesoleva ajani ei ole sissenõudmistaotluse esitanud riik kaebaja väidet välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks oleva täitedokumendi välisriigis vaidlustamise kohta kinnitanud. 5.6 MKS § 514 lg 9 laiendava tõlgendusega seonduvalt on MTA seisukohal, et sätte põhiseadusvastasusele apelleerimine on põhjendamatu. Arvestades nii MKS § 514 lg-s 7 kui ka direktiivi 2010/24/EL art 14 lg-s 1 sätestatut ei kuulu täitedokumendi täidetavuse eelduste kontrollimine ja hindamine viisil, nagu seda soovib kaebaja, taotluse saanud riigi pädevusse. MTA-l on õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Praegu puudub nii MTA-l kui ka kohtul õigus anda täiendavaid hinnanguid küsimusele, kas maksunõue ja mis suuruses Leedu Vabariigis on tekkinud. Need küsimused ei puuduta täitemeetmete õiguspärasust, vaid täitedokumendi täidetavuse eeldusi. Abitaotluse saanud asutusel ega ka selle asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument kuulub täitmisele (s.o kas täitmisele pööramise eeldused on faktiliselt täidetud). Eeltoodud põhjusel ja sõltumata käibemaksu neutraalsuse põhimõttest ja proportsionaalsuse põhimõttest on asjakohatu ka kaebaja teoretiseerimine võimaliku Leedu Vabariigi poolt nõutava käibemaksunõude olemasolu, selle tekkeaja või suuruse üle. Nimetatud vastuväide tuleb esitada abipalve esitanud riigis. Seega praegusel juhul ei esine alus MKS § 514 lg 9 kohaldamiseks. 3(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

taotluse saanud liikmesriigi pädeva asutuse esitatavate teadete kehtivust, tuleb pöörduda selle liikmesriigi pädeva organi poole. Direktiivile 2010/24/EL eelnenud direktiivi 76/308 EMÜ kohta märkis Euroopa Kohus 14.10.2010 otsuses C-233/08, et taotluse saanud asutuse asukohaliikmesriigi kohtutel ei ole põhimõtteliselt pädevust kontrollida, kas nõude täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument kuulub täitmisele, kuid liikmesriigi kohtud on pädevad kontrollima, kas nõude täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument on võlgnikule nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

poolt edastatud teabega selles osas, kas või millises osas nõue on vaidlustatud. Taotluse saanud liikmesriigil on artikli 14 punkti 4 kohaselt kohustus täitemenetlus peatada kuni pädev organ teeb vastava otsuse, välja arvatud taotluse esitanud asutuse vastupidise taotluse korral. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on menetluse kestel pöördunud kahel korral Leedu pädeva asutuse poole päringuga, kas väide vaidlustamise kohta vastab tegelikkusele. Leedu maksuhaldur on mõlemal korral vastanud eitavalt (dtl 199 ja 217). Nimetatust järelduvalt puudus MTA-l pädevus nõude täitmise peatamiseks. MTA-l on rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel õigus kontrollida teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt ning MTA kaalutlusõigus direktiivi 2010/24/EL alusel esitatud abi taotluse täitmisel on rangelt piiratud. Tulenevalt Leedu maksuhalduri avaldustest puudub MTA-l ja ka kohtul õigus anda täiendavaid õiguslikke hinnanguid küsimusele, kas ja mis suuruses maksunõue on Leedu Vabariigis tekkinud. Need küsimused ei puuduta mitte täitemeetmete õiguspäraust, mille osas liikmesriigi pädevatel asutustel on õigus lahendada vaidlusi (direktiiv 2010/24/EL art 14 p 2), vaid täitedokumendi täidetavus eeldusi. Seetõttu tuleb MTA-l ja Eesti kohtul vastastikuse usalduse põhimõttest tulenevalt usaldada Leedu pädeva asutuse poolt edastatud infot, mille kohaselt ei ole ÜJD-s toodud nõuet Leedu pädevas asutuses vaidlustatud. Nimetatust järeldub, et sõltumata kaebaja poolt esitatud tõenditest seonduvalt käibedeklaratsioonide võimaliku parandamise sooviga ja käibemaksu neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest, on käesoleva vaidlusega puutumatud kaebaja põhjendused seonduvalt Leedu Vabariigi poolt nõutava käibemaksunõude olemasolu ja selle suuruse üle. Vastavasisulised vastuväited tuleb kaebajal esitada abipalve esitanud liikmesriigis, s.o Leedu Vabariigis. Seega puudub Eesti maksuhalduril pädevus peatada 08.09.2023 korralduse alusel sundtäitmine kuni Leedu maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma tagastamise asjas kaebaja suhtes tehtud kohtulahendit. Eesti maksuhalduril vastava pädevuse puudumise tõttu ei saa vastava kohustuse olemasolu tuvastada ka Eesti kohus.

MENETLUSKULUD

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.