OÜ Everwelle kaebus Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks peatama Maksu- ja Tolliameti 8. septembri 2023 korralduse nr 13-11/46457 alusel sundtäitmine, kuni Leedu Vabariigi maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma vähendamise taotluse asjas kaebaja suhtes jõustunud otsust või kohtulahendit
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Everwelle, volitatud esindaja IN Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja IL
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Everwelle määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta OÜ Everwelle määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a määruse resolutsiooni punkti 6 peale menetlusse.
2.Jätta OÜ Everwelle määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023 määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 08.09.2023 korraldusega nr 13-11/46457 OÜ-d Everwelle tasuma välisriigis tasumata nõudeid kokku 527 458,95 eurot kümne päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korraldusele oli lisatud Leedu riikliku maksuinspektsiooni (Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos) 21.08.2023 koostatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2010/24/EL hõlmatud nõuete täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument.
2.OÜ Everwelle esitas Tallinna Halduskohtule 10.11.2023 kaebuse, milles palus MTA 08.09.2023 korralduse nr 13-11/46457 tühistada ning kohustada MTA-d peatama nõude
3-23-2548 sundtäitmine, kuni Leedu Vabariigi maksuhaldur esitab lõpliku maksunõude pärast käibemaksusumma vähendamise taotluse asjas kaebaja suhtes jõustunud pädeva asutuse otsust või kohtulahendit. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse maksnõude sundtäitmise peatamiseks.
3.Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2023 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning palus esitada põhjendused ja tõendid kaebuse tähtaegsuse osas ja vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus, tasuda riigilõiv ning esitada esialgse õiguskaitse vajaduse põhistus koos väiteid kinnitavate tõenditega, sh aktuaalne bilanss ja pangakontode filtreerimata väljavõtted viimase nelja kuu kohta, samuti ülevaade varadest.
4.Kaebaja leiab 29.11.2023 avalduses, et kaebuse esitamise tähtaeg peatus alates hetkest, mil kaebaja teavitas vastustajat sundtäitmise peatamise aluste esinemisest, kuni ajani, mil vastustaja teavitas kaebajat, et nõue tuleb siiski täita või esitada vaie korralduse aluseks oleva juriidilise dokumendi peale. Kui kohus selle seisukohaga ei nõustu, taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja lasi kaebetähtaja mööda, kuna kasutas alternatiivset seadusest tulenevat õigust ja palus sundtäitmise peatada. Kaebaja oli arvamusel, et kuna sundtäitmine oli peatatud, siis kaebaja õigused ei olnud ohustatud ning puudus vajadus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Esialgse õiguskaitse taotluse osas märgib kaebaja täiendavalt, et sõltumata suurest käibest ei ole tal vabu käibevahendeid ligi 0,5 miljoni euro ulatuses ning sundtäitmine arvete arestimise näol tooks kaasa võimatuse täita jooksvaid tarnelepinguid ning olulise kahju. Selleks, et saada esialgset õiguskaitset, ei pea kaebaja hinnangul sundtäidetav summa olema bilansiliselt kaebaja jaoks võimatu või tooma kaasa pankrotti.
5.MTA palub vastuses haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei saa MKS § 514 lg 9 alusel tuletada kaebetähtaja pikenemist selliselt, nagu kaebaja seda teeb. Hoolimata kaebaja põhjendustest ei ole praegusel juhul Leedu maksuhaldur ei algses juriidilises dokumendis ega ka hiljem kinnitanud, et konkreetne MTA-le liikmesriikide vastastikuse abi korras sissenõudmiseks antud nõue oleks Leedu Vabariigis vaidlustatud. Seda ei ole vastustaja hinnangul tõendanud ka kaebaja. Asjaolu, et käimas võivad olla nõudega haakuvad vaidlused, ei oma kaebetähtaja seisukohalt tähtsust. OÜ Everwelle esialgse õiguskaitse taotlus jääb hoolimata halduskohtu antud täiendavast tähtajast ja suunistest jätkuvalt üldsõnaliseks ning ei veena, et korralduse täitmisega saabuvad kaebajale pöördumatud negatiivsed tagajärjed. Eksisteerib reaalne võimalus, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral võib taotluse esitaja asuda olemasolevat vara võõrandama, mis tooks kaasa selle, et maksunõue jääb kas üldse täitmata või muutub selle täitmine oluliselt keerulisemaks. Kui kohus leiab, et esineb alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, siis palub vastustaja kohtul kaaluda kõnealuse taotluse rahuldamist osaliselt tingimusel, et MTA-le jääb õigus MKS § 130 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 29.11.2023 määruse resolutsiooni p-ga 6 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on kaebuses esitanud ka kohustamisnõude. Kaebaja eesmärk on vältida MTA 08.09.2023 korralduse alusel toimuvat sundtäitmist. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole 2(5)
3-23-2548 kaebajal vajalik vaidlustada 08.09.2023 korraldust, vaid piisav on kohustamisnõue. Seega ei ole tühistamisnõue asjakohane. Kuna kaebus kohustamisnõudes on halduskohtule esitatud tähtaegselt, siis puudub vajadus hinnata kaebaja väiteid kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja põhjendused esialgse õiguskaitse vajaduse kohta ning selle kinnitamiseks esitatud tõendid pole piisavad esialgse õiguskaitse vajaduses veendumiseks ning taotletud abinõude kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse vajadus ei ole kontrollitav. Kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõendanud, et tema õigused võiksid kohtumenetluse ajal saada pöördumatult kahjustatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vajalik. Taotluse täienduses lisas kaebaja, et sõltumata suurest käibest ei ole tal vabu käibevahendeid ligi 500 000 euro ulatuses ning sundtäitmine arvete arestimise näol tooks kaasa võimatuse täita jooksvaid tarnelepinguid ning olulise kahju. Kaebaja ühelauseline väide ei ole piisav adekvaatse hinnangu andmiseks kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusele. Halduskohtule ei ole esitatud andmeid, mis kinnitaksid kaebaja väidet, et 08.09.2023 korralduse alusel nõutava maksusumma kohene täielik tasumine võiks viia kaebaja majandustegevuse raskesti kõrvaldatavasse olukorda. Halduskohtul on kahtlus, et kaebajal võib olla veel pangakontosid. Näiteks oli kaebaja 2022. a majandusaasta aruande kohaselt kaebajal arvelduskontodel vahendeid 19 930 101 eurot, samas on praegusel juhul kohtule esitatud vaid Swedbank AS-is oleva arvelduskonto väljavõte kontojäägiga 202 054,49 eurot, AS-is SEB Pank kontojäägiga 306 353,59 USA dollarit, seejuures on kaebaja 17.11.2023 tasunud täiendavalt riigilõivu AS-is SEB Pank asuvalt kolmandalt kontolt, ent nimetatud konto kohta ei ole kaebaja kohtule andmeid esitanud. Samuti on kohtule esitatud AS-is SEB Pank oleva arvelduskonto väljavõttelt nähtuvalt kaebajale tehtud korduvalt ülekandeid Ukrainas asuvalt Everwelle Ukraine LLC kontolt. Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid ka muu vara olemasolu kohta, kuigi 13.11.2023 määruses kohus seda küsis. MTA vastusest nähtub, et kaebajale kuuluvad sõidukid, korteriomandid (2), parkimiskohad (2). Nende hinnanguline väärtus ei ole halduskohtule teada. Samuti ei ole halduskohtule esitatud andmeid selle kohta, kas kaebajal oleks võimalik seda vara realiseerida, et tasuda vaidlustatud korraldustega nõutav maksusumma (s.o juhul, kui tegemist on varaga, mis ei ole otseselt kaebaja majandustegevusega seotud). Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, miks ei oleks vara müügist võimalik katta maksunõuet vähemalt osaliselt või jätkata majandustegevust. Halduskohus nõustus maksuhalduriga, et kõige otstarbekam oleks kaebajal praegusel juhul maksunõude sundtäitmise ehk pangakontode arestimise vältimiseks taotleda MTA-lt maksuvõla ajatamist (MKS § 111). Kui maksuvõlg on ajatatud, välistab see ka sundtäitmise (MKS § 128 lg 2 p 3). Seega asjaolu, et kaebajal võivad hetkel puududa piisavad vahendid maksusumma koheseks tasumiseks, ei too kaasa maksuvõla sundtäitmist MTA poolt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määruse resolutsiooni p 6 tühistada ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Halduskohus ei hinnanud kaebuse perspektiivi ja jättis tähelepanuta, et kahju, mis tuleneb majandustegevuses käibevahendite puudumise tõttu tehingute tegemata jätmise tõttu niivõrd suures summas, ei ole võimalik hiljem heastada. Arvestades summa suurust, tuleb tehingute tegemata jätmisest saadavat kahju eeldada ning kiireloomulises esialgse õiguskaitse menetluses tõendada seda asjaolu kohtule ei ole võimalik ega kohtupraktika järgi nõutav. 3(5)
3-23-2548 Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse vajadust jaatatud juhul, kui maksusumma on piisavalt suur, et selle kohene tasumine või sundtäitmisele pööramine võib kaasa tuua ettevõtte tegevuse lõppemise, olulise käibevahendite puuduse või kaasa tuua tema turuosa vähenemise konkurentsiturul (Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2011 määrus asjas nr 3-10-2984). Kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele MKS § § 514 lg 9 õiguse analoogia alusel. Juhul, kui kaebaja suhtes jätta õiguse analoogia alusel kohaldamata MKS § § 514 lg 9, seatakse kaebaja seaduse ees ebavõrdsesse olukorda isegi nende isikutega võrreldes, kes esitavad välisriigis perspektiivitu vaide maksusumma vastu.
Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõendanud, et tema õigused võiksid kohtumenetluse ajal saada pöördumatult kahjustatud, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vajalik. Paljasõnalise väite alusel esialgse õiguskaitse kohaldamine muudaks taotluse põhjendamise nõude sisutühjaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel seisukoha võtmine MKS § § 514 lg 9 osas oleks sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele, mis aga ei oleks praeguses menetlusstaadiumis asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
11.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et üksnes sissenõutava maksuvõla summa suurusele viitamisest piisab esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega peab kaasnema eluliselt usutav risk, et kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellise riski olemasolu peab põhistama kaebaja (HKMS § 250 lg 2). Maksuvõla sissenõudmise vaidlustamisel peab kaebaja ära näitama, et vaidlusaluse maksuvõla kohesel tasumisel on tema majandustegevusele sellised tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine võib osutuda väga raskeks või võimatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2016 määrus asjas nr 3-16-1067, p 9) ning 4(5)
3-23-2548 majandusliku seisundi iseloomustamiseks tuleb esitada asjakohased andmed (Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51846, p 9; Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrus asjas nr 3-15-3049, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2016 määrus asjas nr 3-16-578, p 6).
13.Sissenõutava maksuvõla summa suurus on märkimisväärne, kuid praegusel juhul ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest ja määruskaebusest vajalikke andmeid raskesti kõrvaldatavate tagajärgede kohta. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja 2022. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal arvelduskontodel 19 930 101 eurot ning kaebaja ei ole esitanud kõiki oma pangakontode väljavõtteid. Kaebaja väited võimalike kahjulike tagajärgede kohta on ka määruskaebuses jäänud üldsõnalisteks ja ei ole seostatud konkreetsete faktiliste asjaoludega. Halduskohtu viidatud andmed kaebaja rahaliste vahendite kohta ja kaebaja poolt puudulikult esitatud andmed majandusliku olukorra kohta ei võimalda järeldada raskete tagajärgede saabumise ohtu. Kaebaja pole põhistanud, et temal olemas oleva raha kasutamine muuks kui maksuvõla tasumiseks kohtumenetluse ajal oleks ettevõtluses turuosa säilitamiseks vajalik ning kaebajal oleks konkreetsed kavatsused kogu tema käsutuses oleva raha kasutamiseks juba kohtumenetluse ajal.
14.Olukorras, kus kaebaja pole põhistanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasnevad talle pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kohtumenetluse jooksul, ei oma kaebuse eduväljavaated esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tähtsust. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus kaebuse väiteid maksuvõla sundtäitmise õigusvastasusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.