Mapomets OÜ kaebus Keskkonnaameti 13.07.2023 metsaekspertiisi akti nr 10000012522 tühistamise, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise ning Keskkonnaameti kohustamise nõuetes Kaebaja Mapomets OÜ (registrikood 10663598), volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mapomets OÜ esitas 02.06.2023 Keskkonnaametile metsakahjustuse teatise nr 50000839778, Mäe-Märdi kinnistu (katastritunnus 63601:002:2580; edaspidi Mäe-Märdi kinnistu) eraldisel 9 tüvekahjurite kahjustuse kohta. Samal kuupäeval esitas Mapomets OÜ Keskkonnaametile ka metsakahjustuse teatise nr 50000839780 Mäe-Märdi kinnistu eraldisel nr 10 okkakahjurite kahjustuste kohta (vt digitaalse kohtutoimiku lehed (dtl-d) 147-150).
2.Keskkonnaameti 13.07.2023 metsaekspertiisi aktiga nr 10000012522 Mäe-Märdi kinnistu eraldistele 9 ja 10 sanitaarraiet ei määratud, kuivõrd kanakulli elupaiga seisundist lähtuvalt mõjutab kahjustatud ja surnud puude raie eraldiste 9 ja 10 põhjaosas kanakulli elupaika (Märdi kanakulli elupaik) negatiivselt ja seeläbi seab ohtu kaitse-eesmärgiks oleva liigi soodsa seisundi. Lisaks selgitati metsaekspertiisiaktis järgmist. Eraldised 9 ja 10 asuvad Eesti looduse infosüsteemi (ELIS) andmetel Otepää looduspargis Vanamõisa-Restu piiranguvööndis. Otepää looduspark hõlmab ka Otepää linnuala. Eraldistel 9 ja 10 kasvavad kase enamusega küpsed puistud, mille koosseis ja vanus vastavad kanakulli elupaiga struktuurile. Keskkonnaameti metsahoiu spetsialisti välitöö andmetel esineb puistutes küll üraskikahjustusi, kuid segapuistus (mille peapuuliik on kask) ei ole ulatusliku üraskikahjustuse levimine tõenäoline. Puistud eraldistel 9 ja 10 on oluliseks ümbritseva metsamassiivi osaks ja vajavad kanakulli pesapaiga puhveralana säilitamist. Eraldisel 9 (0,65 ha lõunaosas) ja eraldisel 10 (0,49 ha lõunaosas) kasvav mets vastab nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi *9010 (vanad loodusmetsad) tunnustele. Keskkonnaamet on 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 teinud Keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Keskkonnaameti hinnangul oleks Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10 metsaelupaiga alale jäävas osas igasugused raied, sh metsakahjustuse koristamine, vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit. Nimetatud eraldistel olevad vana metsaga alad kattuvad teadaoleva metsaelupaigaga ja kavandatavad raied võivad kahjustada/hävitada elupaiga määral, et see peale raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et eelpoolnimetatud metsaelupaiga alale raie metsateatise esitamisel peatab Keskkonnaamet metsateatise menetlemise LKS § 8 lg 6 alusel.
3.Mapomets OÜ esitas 28.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti metsateatise nr 10000012522 menetluse peatamise otsus ning 2) kohustada Keskkonnaametil 14 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest uuesti otsustama metsateatise nr 10000012522 registreerimine metsaregistris ning registreerida metsaregistris Mapomets OÜ metsateatis nr 10000012522 eraldistel 9 ja 10 sanitaarraiet lubava märkega. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti kohustamiseks viima lõpuni metsateatise nr 10000012522 menetlus ja tegema otsus 14 päeva jooksul arvates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest. Alternatiivselt taotleti esialgse korras kohtu omal äranägemisel efektiivse abinõu kohaldamist, mis tagaks metsateatise nr 10000012522 kiire menetluse lõpetamise ja otsuse tegemise, vältimaks Mäe-Märdi kinnistul kahjustuste suurenemist ja kooreüraski levikut Otepää looduspargis. 2(10)
3-23-1675
4.Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 kohtunõudega paluti Keskkonnaametil esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 02.08.2023 kell 10.00.
5.Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgmistel põhjustel. Kaebus on põhjendamatu. Metsaekspertiisi akti registreerimisega metsaregistris on kaebaja esitatud metsateatise menetlus lõppenud. Samas ei ole metsaekspertiisi akt haldusakt. Avalik looduskaitsehuvi kaalub üles kaebaja huvi raiete tegemiseks. Keskkonnaamet on teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta mh Mäe-Märdi kinnistule laienevat kaitsekorda viisil, et seal asuvad vanad loodusmetsad oleksid rangelt kaitstud, mis välistab seal igasuguse majandustegevuse ja raied. Kuna kanakulli elupaiga kvaliteet on toimunud raiete tõttu madal, võib ka väiksemahuline surnud ja kahjustatud puude raie lubamine eraldiste 9 ja 10 põhjapoolses osas seada ohtu elupaiga säilimise. Ulatuslik kuuse-kooreüraski kahjustuste levimine on ebatõenäoline, kuna eraldistel 9 ja 10 kasvab segamets, kusjuures Mäe-Märdi kinnistul on kuuse enamusega puistuid 1,63 hektaril, millest 1,04 hektaril kasvavate kuuskede diameeter on umbes 10 cm, millise jämedusega puid kuuse-kooreürask enamasti ei asusta.
6.Tallinna Halduskohtu 03.08.2023 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et metsaekspertiisi akt nr 10000012522 on õigusvastane.
7.1.Vastustaja peatas metsakaitseekspertiisi akti (MKE) alusel sanitaarraie metsateatise otsustamise, kuna Mäe-Märdi kinnistu jääb väidetava kanakulli pesapaika, keda tuleb kaitsta ning põhjusel, et plaanitakse muuta Otepää looduspargi kaitsekorda.
7.2.Mäe-Märdi kinnistul registreeriti viimane kanakulli pesitsus 2004. a (vt kaebuse lisa 2), millest on tänaseks möödas 19 aastat. Kanakull pesitseb tegelikult Vaheri kinnistul, mis asub üle 300 m kaugusel Mäe-Märdi kinnistust. Samuti ei saa käsitleda Mäe-Märdi kinnistut kanakulli elupaiga osana lahustükina, mis ei ole isegi tegeliku Vaheri kinnistu elupaigaga puutumuses (tee läheb vahelt läbi) ja puudub igasugune tõenduslik materjal, mis kinnitaks, et kanakull kasutab pesitsemiseks peale Vaheri kinnistu peamiselt Mäe-Märdi kinnistut. Kui vastustaja arvates on Mäe-Märdi kinnistu kanakulli elupaigaks, siis tuleb Libliku kinnistu ka hõlmata elupaigaga, kuivõrd on ebaloogiline, et kanakull ei kasutaks Libliku kinnistut elupaigana, kui väidetavalt kasutab sellest järgnevat Mäe-Märdi kinnistut elupaigana.
7.3.Mäe-Märdi kinnistu ei ole olnud 18 aastat kanakulli elupaik. Vastustaja on lubanud 2010 ja 2017 teostada kinnistul uuendusraied (vt kaebuse lisa 4) ning mis ei ole Vaheri kinnistul pesitsevat kanakulli häirinud (vt kaebuse lisa 5).
7.4.Kaebaja eesmärgiks on saavutada sarnaselt Libliku kinnistule MKE-ga sanitaarraie lubamine kinnistu eraldistel 9 ja 10 läbi sanitaarraiet lubava MKE. Seega taotleb kaebaja, et kohus tühistaks Keskkonnaameti 13.07.2023 MKE nr 10000012522 ja kohustaks vastustajat otsustama uuesti MKE osas, millega lubataks kaebajal eraldistel 9 ja 10 teostada sanitaarraiet kooreüraskiga kahjustatud puude raieks ja väljaveoks või kohus tuvastaks nimetatud MKE õigusvastasuse. Vastustaja on jätnud täitmata õigeaegselt olulise metsa kaitset nõudva kohustuse (vt metsaseadus (MS) § 42 lg 1, keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (metsa majandamise eeskiri) § 22 lg 5 p 1). See toob kaasa kuuse-kooreüraski leviku suurenemise.
7.5.Sanitaarraie ei mõjuta kanakulli negatiivselt. Kanakulli kaitsetegevuskava (KTK) lk 8 kohaselt valib kanakull oma pesapaigaks peamiselt okaspuistud (vt kaebuse lisa 6). MäeMärdi kinnistu eraldisel 9 kasvab 50% ulatuses kaske ja 40% ulatuses kuuske (vt kaebuse lisa
3(10)
3-23-1675
7). Kinnistu eraldisel 10 kasvab 85% ulatuses kaske ja 15% ulatuses kuuske (vt kaebuse lisa 8). Kui vastustaja käsitleb jätkuvalt kaebaja kinnistut kui kanakulli elupaika, siis peaks vastustaja hea seisma, et kanakullile enam vähem sobilik mets säiliks (mets on liiga hõre; vt KTK, lk 9).
7.6.Menetluse algatamine kaitsekorra muutmiseks ei takista õigeaegselt üraskikahjustuse metsateatiste menetlust, mis on kooskõlas Otepää looduspargi kaitse-eeskirja (edaspidi kaitseeeskiri) § 1 lg-s 3 toodud kaitse-eesmärkidega. Vastustaja õigusvastane metsateatise menetluse peatamine tekitab kahju juurde. Sisuliselt lubab vastustaja Mäe-Märdi kuusikus kuuse-kooreüraskil levida, kuigi Natura ala kaitse all olevad elupaigatüübid 9010* (vanad loodusmetsad) ja 9050 (rohunditerikkad kuusikud) asetsevad vahetult Mäe-Märdi kinnistu kõrval. Vastustaja varasema tegevusetuse tulemusel üraskikollete likvideerimata jätmisel, on levinud suure tõenäosusega üraskid kaebaja kinnistule (vt kaebuse lisa 9). Kaebaja on oma MS § 42 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse täitnud. RMK on toonud oma kodulehel välja kooreüraski tutvustuse ja tema vastu võitlemise juhised (vt kaebuse lisa 10), milles on ühene soovitus nakatunud puud võimalikult kiiresti maha raiuda (üles töötada). Sama on kirjutanud ka Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia dotsent Ivar Sibul – kuusekooreüraski tõrje edukus sõltub värskelt asustatud puude ja püünispuude kiirest ja õigeaegsest ülestöötamisest (vt kaebuse lisa 11).
7.7.MKE on vastuolus metsamajandamise eeskirja § 22 lg 5 p-ga 1.
7.8.Mäe-Märdi kinnistu ei vasta tegelikult 9010 vana loodusmetsa kriteeriumitele, mistõttu on selle osas menetluse algatamine kinnistu sihtkaitsevööndisse määramiseks alusetu. Kinnistut on eelnevalt regulaarselt majandatud.
7.9.Vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt võrreldes Libliku kinnistuga, kus kevadel tuvastati ka üraski kahjustused ning kus lubati 18.04.2023 metsateatisega teostada sanitaarraiet (vt kaebuse lisa 12). Nimetatud kinnistu eraldis 5 on oluliselt lähemal kanakulli pesapaigale. Lisaks lubas vastustaja Iheruse kinnistu (63601:002:2174), mis piirneb vahetult Vaheri kinnistuga, kus kanakull elab, eraldisel 2 teha sanitaarraiet 16.11.2020 väljastatud metsateatise alusel ja eraldisel 1 teostada lageraiet 22.12.2021 metsateatise alusel (vt kaebuse lisa 13).
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
8.1.Metsaekspertiisi akt ei ole haldusakt, vaid toiming, mistõttu selle tühistamine võimalik ei ole. Samuti ei eksisteeri metsateatist nr 10000012522, mistõttu ei ole selle metsaregistris registreerimine ka kohustamisnõude rahuldamisel võimalik.
8.2.Kaebaja poolt 02.06.2023 esitatud metsakahjustuse teatiste nr 50000839778 ja 50000839780 alusel viis vastustaja läbi metsaekspertiisi, mille tulemusel koostati ja kinnitati metsaregistris metsakaitseekspertiisi akt nr 10000012522. Vaidlusalune metsakaitseekspertiisi akt hõlmab Mäe-Märdi kinnistu eraldisi 9 ja 10. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel jäävad eraldised 9 ja 10 täielikult Otepää loodusparki kanakulli elupaika ja 1,14 ha ulatuses vastavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi vanad loodusmetsad 9010* (edaspidi metsaelupaik) tunnustele. Otepää looduspark hõlmab nii Otepää linnuala kui ka Otepää loodusala, kanakull on Otepää linnuala kaitse-eesmärgiks ja metsaelupaik vanad loodusmetsad 9010* on Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks. Nii kanakulli elupaiga kui metsaelupaiga kaitse näol on tegemist kaaluka looduskaitselise avaliku huviga.
8.3.Kaebaja ei ole esitanud Keskkonnaametile taotlust Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10 sanitaarraiete teostamiseks MS § 41 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja esitas 02.06.2023 metsakahjustuse teatised eraldistel 9 ja 10 okka- ning tüvekahjurite kahjustuse kohta MS § 41 lg 1 p 2 tähenduses. Seda, et kaebaja soov on Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10 4(10)
3-23-1675
sanitaarraiet teha, on kaebaja asunud väitma alles kohtumenetluses. Metsateatist, kus kaebaja oleks MS § 41 lg 1 p 1 mõttes märkinud Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10 kavandatava raie liigina sanitaarraie, ei ole Keskkonnaametile esitatud (vt keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 27 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 lg 6).
8.4.Metsakahjustuse teatisel ei märgi metsaomanik, mis liiki raiet ta teha soovib. Seetõttu on ebaõige käsitleda metsakaitseliste tööde mitte määramist haldusakti andmisest keeldumise otsusena. Metsakahjustust käsitleva metsateatise või muul viisil metsakahjustuse kohta informatsiooni saamise korral hindab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi vajalikkust. Ekspertiisi tulemustest teavitatakse metsaomanikku 30 tööpäeva jooksul metsateatise või informatsiooni saamisest arvates (MS § 41 lg 15). Metsaekspertiisi käigus teostatakse välitöö ja selle tulemus vormistatakse metsakaitseekspertiisi aktiga. Välitöö käigus määratakse puistu kahjustajad, puistu tervete puude täius ja kahjustuse ulatus ning vajadusel antakse metsakahjustuse likvideerimiseks ja edasise leviku tõkestamiseks vajalikud metsamajanduslikud soovitused, sh raiesoovitused. Metsakaitseekspertiis on eksperdi hinnang puistu tervislikule seisundile. Metsakaitseekspertiisi aktis võib Keskkonnaamet vajadusel anda soovitusi kahjustuste likvideerimiseks, sh raiesoovitusi või ka vajadusel teha ettekirjutusi raiete tegemiseks. Keskkonnaametis teostavad metsakaitselisi ekspertiise suurte kogemustega ning metsandusalast haridust omavad metsanduse spetsialistid.
8.5.MKE-ga tuvastati Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 ja 10, kuuse-kooreüraski kahjustused. Aktist on selgelt näha, et ekspert on kaalunud sanitaarraie lubamist, kui ainukest võimalikku raieliiki kahjustuse likvideerimiseks toimivas kanakulli elupaigas ning toonud kaalutlused, miks raiet siiski ei määrata. Kuuse-kooreürask on kõige arvukam ja metsanduslikult olulisim kahjur kuusemetsades, kes sigib eriti arvukalt tormikahjustuse järgselt ja põua-aastatel (kui puud on nõrgestatud), põhjustades ulatuslikku puude kuivamist. Kuuse kooreürask asustab nii lamavaid tüvesid kui ka seisvaid nõrgestatud puid, kuid kõrge arvukuse korral ründab ka terveid puid. Eelistab hõredamaid puistusid ja päiksele avatud, raielankidega piirnevaid metsaservi. Üraskitõrje peamine eesmärk on hoida üraskite arvukus metsas nii madal, et nad ei hakkaks ründama kasvavaid puid. Oskuslikult korraldatud üraskitõrje aitab säästa kasvavat metsa. Selleks, et kuuse-kooreüraskite arvukust kontrolli all hoida tuleb: 1) õigeaegselt (enne üraskite lendlust) metsast välja vedada toores metsamaterjal ja koristada värske tormikahjustus; 2) jätta metsa väike kogus lamavaid püünispuid, kuhu metsas esinevad üraskid koonduvad; 3) pärast püünispuude asustamist üraskite poolt tuleb nad eemaldada metsast (või koorida) enne, kui üraskite noor põlvkond sealt lahkub (1-2 nädala jooksul); 4) samaaegselt püünispuudega eemaldada metsast ka üraskite poolt värskelt asustatud seisvad puud. See tähendab, et efektiivne on üksnes õigel ajal teostatud kuusekooreüraski tõrje ning, et juba kuivanud puude raiumisel pole kuusekooreüraski leviku peatamise seisukohalt mingit tähendust, samas mõjutab see toimivat kanakulli elupaika negatiivselt.
8.6.Kuuse-kooreüraski lendlus algab sõltuvalt ilmast mais-juunis. Üraskite poolt asustatud puud, sh püünispuud, tuleb saagida ja välja vedada mõne nädala jooksul pärast nende asustamist, ilmastikust olenevalt mai keskpaigast juuni esimese pooleni, hiljemalt 15. juuniks. Vaid soojadel ja pikkadel suvedel areneb kuuse-kooreüraskil teine põlvkond ja tõrjet on võimalik teha ka suve lõpupoole. Kanakulli kaitse tegevuskava kohaselt on kanakulli üheks ohuteguriks Eestis pesitsusaegne häirimine. Kanakullid on eriti tundlikud häiringutele pesitsusperioodil, mis kestab märtsi algusest kuni juuli lõpuni. Efektiivne üraski tõrje aeg langeb kokku kanakulli pesitsusperioodiga. 29.03.2023 Libliku kinnistul MKE teostades tuvastasid Keskkonnaameti töötajad Märdi kanakulli elupaigas pesametsa kohal tiirutava kanakulli emaslinnu. Valdavalt on Mäe-Märdi kinnistul tegemist puistudega, kus ulatusliku kuuse-kooreüraski kahjustuse levimine ei ole tõenäoline.
5(10)
3-23-1675
8.7.Juba haldusasjas nr 3-21-634 jõustunud kohtuotsuses leidis kohus, et Märdi kanakulli elupaik on toimiv. Mingeid muutusi selles küsimuses peale kohtuasjas nr 3-21-634 jõustunud kohtulahendit toimunud ei ole. Kaebaja soovib kaebuse kohaselt sanitaarraiet Mäe-Märdi eraldistel 9 ja 10, mis asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis II kategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli elupaigas (vt Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri)). Metsaelupaigast välja jääval alal, Märdi kanakulli elupaigas oli kuuse-kooreüraski kahjustused väiksemad, kahjustatud olid maksimaalselt 7% puistu tagavarast. Puistud eraldisel 9 ja 10 on oluliseks ümbritseva metsamassiivi osaks ja vajavad kanakulli elupaigana säilitamist. Arvestades, et Märdi kanakulli elupaiga kvaliteet on just elupaigas toimunud raiete tõttu madal, võib ka väikesemahuline surnud ja kahjustatud puude raie lubamine eraldiste 9 ja 10 põhjapoolses osas seada ohtu elupaiga säilimise. Keskkonnaamet ei saa Märdi kanakulli elupaigas lubada ka jalal seisvate surnud ja kuuse-kooreüraski kahjustatud puude raiet. Ka juba surnud ja kahjustatud puud aitavad mõnda aega hoida puistut tihedamana ja kanakullide elupaigana sobivamana ning aitavad kaasa elustiku mitmekesisusele. Selgelt õigusvastane ja ettevaatusprintsiibiga vastuolus oleks raie lubamine kaitsealuse linnuliigi elupaigas tema peamisel pesitsusajal, mil ta on häirimise suhtes kõige tundlikum. Ka Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaasjas toimuv haldusmenetlus peab lisaks uurimispõhimõttele vastama ka ettevaatuspõhimõttele (vt Riigikohtu otsus nr 3-21-979, p 29).
8.8.Keskkonnaamet on 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine“ teinud Keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel ettepaneku (edaspidi ettepanek) muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid sh vanad loodusmetsad (*9010), oleksid rangelt kaitstud. Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks teeb Keskkonnaamet ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid.
8.9.Kaebajat ei ole ebavõrdselt koheldud. Metsakaitseekspertiisi aktiga nr 100000116442 on Keskkonnaamet lubanud raiuda Libliku kinnistu (katastritunnus 63601:002:3060) eraldisel 5 (eraldise kogupindala 1,25 ha) kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puistu 0,13 ha alal tingimusel, et raietöid (sh puidu kokkuvedu) ei teostata kanakulli pesitsusperioodil 01. märtsist - 31. juulini. Ülejäänud 1,12 ha suurusele eraldise osale Keskkonnaamet raiet ei määranud. Selgitame, et Iheruse kinnistu (katastritunnus 63601:002:2174) eraldised 1 ja 2 ei jää Märdi kanakulli elupaika. LKS § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 kohane ettepanek, muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi Ilisas nimetatud metsaelupaigatüübid sh vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), oleksid rangelt kaitstud, tehti 07.02.2022. Iheruse kinnistu eraldisele nr 1 registreeriti lageraie enne ettepanekut ja tagasiulatuvalt Keskkonnaamet registrikannet kehtetuks ei tunnista.
8.10.Vastustaja ei ole metsakaitseekspertiisi akti nr 10000012522 menetlust peatanud. MKE on metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud ning ekspertiis on läbi viidud ja menetlus lõpetatud.
8.11.EELIS andmetel vastab Mäe-Märdi kinnistu eraldistel 9 (0,65 ha lõunaosas) ja eraldisel 10 (0,49 ha lõunaosas) kasvav mets loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi 9010* tunnustele.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 6(10)
3-23-1675
10.Esmalt lahendab kohus menetluslikud küsimused. Kaebaja on taotlenud alternatiivnõudena menetlusse võtta MKE tuvastamisnõude. Kaebaja õiguste täieliku kaitse tagamiseks on kaebuse muutmine põhjendatud, mistõttu võtab kohus alternatiivnõudena tuvastamisnõude menetlusse (HKMS § 49 lg 1).
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kaebajale kuuluval Mäe-Märdi kinnistul, eraldistel 9 ja 10 kuuse-kooreüraski tõrjeks raiet lubamast. Tühistamisnõue
12.Kaebaja on vaidlustanud Keskkonnaameti 13.07.2023 MKE nr 10000012522, milles on antud metsa seisundi hinnang ning tingimused ja soovitused ning sätestatud, et sanitaarraiet ei määrata (dtl 44). Kohtu hinnangul on MKE puhul tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Kohus jääb menetlusse võtmise määruses toodud seisukoha juurde. Vaidlust ei saa olla selles, et MKE-ga võib anda raieõiguse selle taotlejale (vt MS § 37 lg 3 p 4 ja § 41 lg 13). Sarnaselt metsateatisega, millega antakse raieõigus või keeldutakse sellest, on ka MKE haldusakt, kuivõrd sellega samamoodi antakse õigused haldusvälisele isikule või keeldutakse raieõiguse andmisest (vt MS § 41 lg 1 p 2, HMS § 51 lg 1 ja HMS § 62 lg 5). Ka varasemalt on kohtupraktikas MKE-d haldusaktina käsitletud (vt Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 otsus nr 3-22-370, p 20). On ilmne, et kui metsaomanik esitab metsakahjustuse teatise ning MS § 42 lg 1 punktist 1 tuleneb omanikule kohustus kaitsta metsa kahjurite ja haiguste, siis on metsakahjustuse teatise esitamise eesmärgiks raieõiguse saamine. Ning selliselt on mõistnud seda teatist ka vastustaja, kui leidis, et sanitaarraiet ei määrata. Seetõttu on tühistamisnõue asjakohane nõue kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks.
13.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud metsakahjustuse teatise eesmärgiga vältida kuusekooreüraski laialdasemat levikut. Kaebaja on õigesti märkinud, et MS § 42 lg 1 punktist 1 tuleneb metsaomaniku kohustus jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest. Seejuures on MKE-s leitud, et Mäe-Märdi kinnistu eraldisel 9 esineb kuuse-kooreüraski kahjustust; ulatuslikum kahjustus esineb eraldise lõunaosas metsaelupaigatüübi 9010* alal, kuid leidub kahjustatud puid ka eraldise põhjaosas; eraldisel 10 leidub kuuse-kooreüraski kahjustusi üksikutel puudel valdavalt eraldise lääneservas; tervete puude hulka on arvestatud kõik elujõulised puud (dtl 44).
14.Vaidlust ei ole ka selles, et Mäe-Märdi kinnistu eraldised 9 ja 10 asuvad Otepää looduspargis Vanamõisa-Restu piiranguvööndis (vt dtl 44). Tulenevalt kaitse-eeskirja § 15 lg 1 punktist 1 on piiranguvööndis lubatud majandustegevus, arvestades määruses sätestatud erisusi. Kaitse-eeskirja § 7 lg 1 kohaselt ei kooskõlasta kaitseala valitseja tegevust, mis kaitseeeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitseeesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 punkti 2 kohaselt on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks mh kaitsta kanakulli elupaika. Sellele on viidatud ka vaidlusaluses MKE-s. Nõusoleku andmisel ja raieks loa andmisel peab Keskkonnaamet lähtuma kaitse-eeskirjas sedastatud kaitse-eesmärkidest ja järgima keskkonnaõiguse põhimõtteid; seega on raie lubamine Keskkonnaameti poolt kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2023 otsus nr 3-21-552, p 16). Ka käesoleval juhul tuli vastustajal kaaluda erinevaid huve, sh võimalikke kahjustusi metsale ja tõrjega kahjulikku mõju kaitstava liigi elupaigale. Vastustaja on õigesti märkinud, et Otepää looduspark hõlmab nii Otepää linnuala kui ka Otepää loodusala ning kanakull on Otepää linnuala kaitse-eesmärgiks ja metsaelupaik vanad loodusmetsad 9010* on Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks. Ühtlasi on vastustaja õigesti leidnud, et nii kanakulli elupaiga kui metsaelupaiga kaitse näol on tegemist kaaluka looduskaitselise avaliku huviga.
7(10)
3-23-1675
15.Kaebaja on leidnud, et Mäe-Märdi kinnistut ei saa käsitleda kanakulli elupaigana ning lisaks ei ole kanakull pesitsenud seal 18 aastat.
16.Vastustaja 09.02.2021 e-kirja kohaselt on Mäe-Märdi kinnistul pesapaik koodiga -1 856 425 961; pesa on leitud 2002. a ja riikliku röövlinnuseire andmetel pesitses kanakull selles pesas 2002-2004; keskkonnaregistrisse kanti pesapaik 02.12.2004; pesapaiga määratlemise aluseks on pesapuu, mille kohta on registrisse kantud neli vaatlust: 1) 2008 (2008. a pesa asustatud, pesitsust ei tõesta: P. Voolaid ja A. Nurmla); 2) 11.06.2009 (pesa kohendamata; vaatleja: P. Voolaid, T. Evestus ja A. Nurmla); 3) 12.06.2010 (asustamata; vaatleja T. Evestus) ning 4) 11.06.2019 (pesa varisenud, pesapuu seisund hea; vaatleja T. Evestus). Samas e-kirjas on lisatud, et ülalnimetatud pesapaiga ja naabruses pikka aega kasutuses olevate pesapaikade kaitseks on moodustatud kanakulli elupaik; elupaik koosneb kahest osast: põhjapoolne pindalaga 8,4 ha (peamiselt Mäe-Märdi kinnistul, KLO9123659) ja lõunapoolne pindalaga 7,9 ha (peamiselt Vaheri ja Libliku kinnistul, KLO9123660); kanakulli elupaigad (KLO9123659) on kantud Keskkonnaregistrisse Keskkonnaameti spetsialisti T. Evestus vaatluste põhjal 21.09.2017 (vt kaebuse lisa 2; dtl 48).
17.Ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 otsuses nr 3-21-634 punktis 11 on leitud, et „[k]anakulli elupaik Mäe-Märdi ja Vaheri kinnistutel on määratud pikaaegse seire, kanakulli poolt kasutusel olnud pesade ja eksperdi parima teadmise põhjal. Vaatlused pesapaigas on teostatud igal aastal ja lähtuvalt kogutud vaatlustest on teostatud elupaiga piiritlemine. Märdi kanakulli elupaik on keskkonnaregistrisse kantud kahe piiritletud elupaigaosana, mis moodustavad tervikuna ühe elupaiga. Väga pesapaigatruu liigina asustab kanakull sobivat pesapuistut kaua, isegi mitmete põlvkondade jooksul. Mäe-Märdi kinnistul asunud pesapuu on 2019. a vaatluse kohaselt varisenud, kuid sama vaatluse käigus registreeriti lõunapoolses elupaigaosas edukas pesitsus 3 pojaga. /.../ Säilitada on vaja ka põhjapoolse elupaigaosa senine seisund, kuna seal kasvav vana mets on oma omadustelt kanakulli potentsiaalne pesamets ja toitumisala.“ Viidatud haldusasjas viidatud kanakulli pesapaik 1 Mäe-Märdi kinnistul on registreeritud Keskkonnaregistris koodiga KLO9123659, nagu ka käesolevas asjas kõnealune kanakulli pesapaik. Seetõttu on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht asjakohane ning kohus lähtub käesoleval juhul sellest, et säilitada tuleb mõlemad elupaigad, mis on käsitletavad ühtse tervikuna. Seetõttu ei oma tähtsust asja lahendamisel kaebaja väide, et Mäe-Märdi kinnistul kanakull pesitsenud ei ole. Samuti on ümber lükatud eelnevalt kaebaja väide, et Mäe-Märdi kinnistut ei saa käsitleda kanakulli pesapaigana.
18.Paljasõnaline on ka kaebaja väide, et sanitaarraie ei mõjuta kanakulli negatiivselt. Nii on ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 otsuses nr 3-21-634 sedastatud, et asjaolust, et MäeMärdi kinnistul on varem raieid lubatud ja Vaheri kinnistu kanakulli pesas on sellest hoolimata pesitsust jätkatud, ei saa teha järeldust, et raied peavad olema ka edaspidi lubatud ega saa häirida kanakulli pesitsust ega halvendada tema elupaiga kvaliteeti. Ka Keskkonnaameti 02.03.2022 korraldusega nr 1-3/22/70 kinnitatud „Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava kohaselt on peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsuaegne häirimine (lk 2)2.
19.Vaidlusalusest MKE-st nähtuvalt on vastustaja esitanud kaalutlused, miks oli ülekaalukam kanakulli elupaiga kaitse, kui metsa kaitse. Nii on vaidlusaluses MKE-s selgitatud järgmist: „Ulatuslikum kahjustus esineb eraldise [9] lõunaosas metsaelupaigatüübi *9010 alal, kuid leidub kahjustatud puid ka eraldise põhjaosas. Eraldisel 10 leidub kuusekooreüraski kahjustusi üksikutel puudel valdavalt eraldise lääneservas. Tervete puude hulka on arvestatud kõik elujõulised puud. /.../ Kanakulli elupaiga seisundist lähtuvalt mõjutab kahjustatud ja surnud puude raie eraldiste 9 ja 10 põhjaosas kanakulli elupaika negatiivselt ja
Vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 otsus nr 3-21-634, p 10. https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud
8(10)
3-23-1675
seeläbi seab ohtu kaitse-eesmärgiks oleva liigi soodsa seisundi. /.../ Eraldisel 9 ja 10 kasvavad kase enamusega küpsed puistud, mille koosseis ja vanus vastavad kanakulli elupaiga struktuurile. Keskkonnaameti metsahoiu spetsialisti välitöö andmetel esineb puistutes küll üraskikahjustusi, kuid segapuistus (mille pesapuuliik on kask) ei ole ulatusliku üraskikahjustuse levimine tõenäoline. Puistud eraldisel 9 ja 10 on oluliseks ümbritseva metsamassiivi osaks ja vajavad kanakulli pesapaiga puhveralana säilitamist. Arvestades, et Märdi kanakulli elupaiga kvaliteet on just elupaigas toimunud raiete tõttu madal, võib ka väikesemahuline surnud ja kahjustatud puude raie lubamine eraldiste 9 ja 10 põhjapoolses osas seada ohtu elupaiga säilimise. Ka juba surnud ja kahjustatud puud aitavad mõnda aega hoida puistu tihedamana ja kanakullile elupaigana sobivamana. Arvestades, et kanakull on Otepää looduspargi ja Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks, siis kahjustatud ja surnud puude raie eraldiste 9 ja 10 põhjaosas mõjutab kanakulli elupaika negatiivselt ja seeläbi seab ohtu kaitse-eesmärgiks oleva liigi soodsa seisundi.“ (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 44-45). Kohtu hinnangul on vastutaja esitanud vaidlusaluses MKE-s piisavad kaalutlused, miks raie lubamine ei ole võimalik ning miks kanakulli kaitse kaalub üles kuuse-kooreüraski tõrje. Nimelt nähtub vaidlusalusest MKE-st, et kuivõrd kuuse-kooreüraski levik ei ole tõenäoline, siis on kaalukam avalik huvi kanakulli elupaiga kaitse. Seda, et tegemist on segapuistuga eraldistel 9 ja 10, kus peapuuliigiks on kask, kinnitab ka metsaregister3.
20.Kaebaja leiab, et vaidlusalune MKE on vastuolus metsa majandamise eeskirja § 22 lg 5 punktiga 1. Viidatud normi kohaselt algatab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiisi metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel ettekirjutuse tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende tõkestamiseks. Toodud norm annab õigusliku aluse metsakaitseekspertiisi algatamiseks ning seejuures tuleb Keskkonnaametil kaaluda, kas teha ettekirjutus metsakahjustuste ärahoidmiseks või mitte. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on vastustaja metsaekspertiisi läbi viinud ning kaalutlusõiguse alusel otsustanud, et sanitaarraiet ei lubata. Kohtu hinnangul ei esine vastuolu metsa majandamise eeskirja § 22 lg 5 punktiga 1.
21.Kaebaja hinnangul ei vasta Mäe-Märdi kinnistu vana loodusmetsa kriteeriumile. Tegemist on kaebaja paljasõnalise väitega. Vastustaja on esitanud tõendi, mille kohaselt vastab Mäe-Märdi kinnistu eraldisel 9 (0,65 ha lõunaosas) ja eraldisel 10 (0,49 ha lõunaosas) kasvav mets nõukogu direktiivi 92/43 EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübile *9010 (vanad loodusmetsad) tunnustele (vt vastustaja 12.02.2024 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 290). Kohus nõustub vastustaja toodud põhjendustega MKE-s osas, mis puudutavad metsaelupaiga kaitset ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).
22.Asjakohatud on kaebaja väited menetluse peatamisest LKS § 8 lg 6 alusel, kuivõrd vaidlusalusest MKE-st nähtuvalt ei ole vastustaja metsakahjustuse teatise menetlust peatanud. Haldusmenetlus on lõppenud keelduva haldusakti andmisega. Küll aga sisaldab vaidlusalune MKE selgitust, et juhul, kui kaebaja esitab MKE-s toodud metsaelupaiga alale metsateatise, siis peatab Keskkonnaamet metsateatise menetluse LKS § 8 lg 6 alusel.
23.Kohus nõustub vastustajaga, et ebavõrdset kohtlemist ei esine.
24.Metsakaitseekspertiisi aktiga nr 10000011644 on Keskkonnaamet lubanud raiuda Libliku kinnistu (katastritunnus 63601:002:3060) eraldisel 5 (eraldise kogupindala 1,25 ha) kuusekooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud puistu 0,13 ha alal tingimusel, et raietöid (sh puidu kokkuvedu) ei teostata kanakulli pesitsusperioodil 01. märtsist - 31. juulini; ülejäänud 1,12 ha suurusele eraldise osale Keskkonnaamet raiet ei määranud (vt vastustaja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisa 3; dtl 151). Asjaolus, et Mäe-Märdi kinnistul kuuse-kooreüraski efektiivne tõrje langes kokku kanakulli pesitsemise ajaga, ei ole poolte vahel vaidlust. Vastustaja on selgitanud, et Iheruse kinnistu (katastritunnus 63601:002:2174) eraldised 1 ja 2
https://register.metsad.ee/#/
9(10)
3-23-1675
ei jää Märdi kanakulli elupaika, mistõttu ei ole tegemist võrreldava olukorraga. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud.
25.Eeltoodust lähtuvalt on MKE õiguspärane ning tühistamisnõude rahuldamiseks puudub alus. Kuigi kohus jätab tühistamisnõude rahuldamata ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka kohustamisnõue, märgib kohus kohustamisnõude asjakohasuse osas järgmist.
26.Kaebaja on taotlenud vastustaja kohustamist registreerima metsateatis metsaregistris. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole metsateatist esitanud, vaid esitatud on metsakahjustuse teatis. Metsateatis on reguleeritud MS §-s 41. Seejuures eristatakse viidatud normi esimeses lõikes metsateatist, mis esitatakse kavandatava raie kohta, v.a valgustusraie (punkt 1) ning metsateatis metsaregistrisse kandmata oluliste metsakahjustuste kohta (punkt 2). Eeltoodust nähtuvalt on metsateatis ka juhul, kui metsakahjustustest tingituna soovitakse raiet teostada. Asjaolu, et metsakahjustust käsitlev metsateatis on metsateatis MS § 41 tähenduses, kinnitab selgesõnaliselt MS § 41 lg 15. Järelikult on kaebaja esitatud taotlus asjakohane.
27.Ülaltoodu kokkuvõtteks jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.