Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-23-1458 Ringkonnakohus jättis 16.11.2021 otsusega Tori valla apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 17.12.2021.

Tori vald ja Y palusid jätta kaebus rahuldamata.

3-23-1458 (HMS) § 54 ja § 56 lg 3 nõuetele ning vastustaja on õigesti leidnud, et kuigi ehitusluba riivab kaebaja isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi, on neid võimalik piisavalt leevendada. Kohus nõustub vaidlustatud korralduse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Ehitusloa andmisest ei pidanud keelduma põhjusel, et kaebaja ei ole ehitamisega nõustunud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2021 otsus nr 3-20-2158, p 14). Nagu kaebajale on korduvalt selgitatud, tuleb kaasomanike vahelistest suhetest ja kinkelepinguga määratud kasutusõigusest võrsuvate vaidluste lahendamiseks pöörduda tsiviilkohtusse. EhS § 44 p 4 raames hinnatakse mõjusid avalik-õiguslikest normidest tulenevatele õigustele, mitte tsiviilõiguslikele suhetele (sh lepingulised või asjaõiguslikud suhted). Kui kaebaja tegelik eesmärk on muuta kasutuskorda, siis tuleb selleks pöörduda notari poole või vaidluse korral tsiviilkohtusse. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt ongi kaebaja seda kahel korral teinud (vt tsiviilasjad nr 2-17-15893 ja nr 2-20-4820). Õhksoojuspumpadest tekkiva kondensatsioonivee ärajuhtimise ja/või libedusetõrje küsimused seonduvad ehitise kasutamisega, mis ei takista ehitusloa andmist. Kaebajale tekkivat riivet on võimalik leevendada. Vastustajal on võimalik kaebaja õiguste riive leevendamiseks kehtestada kasutusloaga õhksoojuspumpade kasutamiseks vajaduse korral kõrvaltingimusi (HMS § 53). Kuna mõju on kõrvaldatav, siis ei ole tegemist püsiva negatiivse mõjuga EhS § 44 p 4 mõttes, mis välistaks garaaži seadustamise ja tingiks selle lammutamise. Kinnistu heakorra ning olemas olevate juurdepääsude kasutatavuse ja väljaehitamisega seotud küsimused (st raskused pääseda hoovi eluhoone Eha tn poolsest küljest) ei ole garaaži ehitusloa reguleerimisesemeks, vaid need vaidlused tuleb kaebajal ja kolmandal isikul lahendada omavahel, vajadusel tsiviilkohtu abiga. Garaaž ei asu vahetult Eha tn poolses küljes, vaid kinnistu vastasküljes. Kaebaja väited temale ehitamisega tekitatud varalisest kahjust seoses taimede hävitamisega puudutavad tema omandi rikkumist ja puudutavad seega tsiviilõiguslikku vaidlust. Ehitusloa andmine ei saanud kaebajale kahju tekitada ja väidetud kahju hüvitamine ei ole ehitusloa menetluses lahendatav küsimus. Ehitusloa andmise ajaks juba tekitatud kahju ei ole ka iseenesest asjaoluks, mis vältimatult tingiks ehitusloa andmisest keeldumise. Hävitatud taimede asendamist saab kaebaja nõuda kahju tekitajalt, pöördudes vajadusel tsiviilkohtusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2023 määrus nr 3-23-1458, p 14). Isegi kui kolmas isik oleks ehitusluba taotlenud õigeaegselt (s.o enne ehitustegevuse alustamist), ei oleks tegemist olnud sellise püsiva negatiivse mõjuga, mis toonuks kaasa ehitusloa andmisest keeldumise. Taimede võimalik hävitamine ja eraõiguslikus suhtes võimalik hüvitamisest keeldumine ei välista ka garaaži seadustamist ega saa tuua kaasa garaaži lammutamist. Kohtumenetluses ei ole kaebaja väitnud garaažist tingitud päikesevalguse vähenemist tema eluruumides, kuigi tugines sellele haldusmenetluses. Päikesevalgus kaebaja eluruumides väheneb alles siis, kui päike on läänekaares või sealt edasi liikumas. Vastustaja on esitanud insolatsioonianalüüsi, mille kohaselt ei mõjuta juurdeehitis standardile vastavat insolatsiooni hoone eluruumides kõikidel soovituslikel tasemetel. Seega ei ole tõendatud, et garaaž vähendaks päikesevalgust kaebaja eluruumides. Vastustaja on kaebaja enne ehitusloa andmist ära kuulanud ja tema õiguste riivet kohaselt kaalunud.

3(6)

3-23-1458 keeldutud. Kaebaja on palunud Riigikohtule esitatud määruskaebuses mh pikendada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja pöördus kohtusse selleks, et kaitsta enda õigusi tema ainukasutuses ja -valduses oleva maa kasutamisel. Tori valla ametnikud ei ole sellest ilmselt aru saanud ja jätkavad sihikindlalt ebaseaduslikult ehitatud garaaži seadustamist ehitusloa andmisega. Kaebaja vaidlustas edukalt varasema ehitusloa 2020. a-l ja taotles ühtlasi ehitustegevuse peatamist, kuid vastustaja seda ei teinud, vaid aitas kohtuotsuse põhjendamatu edasikaebamisega ise kaasa sellele, et kolmas isik jõudis garaaži sisuliselt valmis ehitada. Kaebaja seisukoht ei ole muutunud ning ta ei ole andnud nõusolekut garaaži ehitamiseks ja ehitusloa väljastamiseks tema ainukasutuses olevale maale. Tori vald on sellele vaatamata jätkanud kaebaja õiguste rikkumist ning väljastas uue ehitusloa, kuigi kaebaja ei olnud sellega nõus. Vastustaja on keskendunud üksnes garaaži ehitamisele ja ei arvesta kaebaja selgelt väljendatud eitavat seisukohta, tundmata huvi, kuidas saab kaebaja hakkama olukorras, mis tekkis garaaži ehitamise ajal ja pärast seda. Kaebajat ei huvita garaaži ehitamist puudutavad normid, vaid ta soovib, et arvestataks tema seaduslike õigustega. Kaebaja juhib ka tähelepanu halduskohtu otsuses esinevatele mitmetele ebatäpsustele. Kaebaja mõõtmiste järgi ulatub garaaž koos katuseräästaga ca 34 m2 ulatuses tema ainukasutuses olevale maa-alale. Garaaži ja terrassi mõõtmete täpsustamiseks tuleb korraldada ehitusjärelevalve (s.o kohapealsed mõõdistused), kaasates sellesse ka kaebaja. Halduskohus märkis, et ehitusluba ei anna õigust ehitada võõrale kinnistule ilma vastava kokkuleppeta, kuid jättis tähelepanuta, et kaebajal ei olegi oma pojaga (st kinnistu omanikuga) ega Tori vallaga sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid. Ühtegi soovitust / ettepanekut takistuste kõrvaldamiseks ei ole ellu viima asutud. Kuna mingeid kokkuleppeid ei ole saavutatud, siis on ainsaks lahenduseks lammutada garaaži see osa, mis asub kaebaja ainukasutuses oleval maa-alal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1458 kohaselt tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta riigi õigusabi taotles, see tähendab esitama apellatsioonkaebuse. Eeltoodu ei välista siiski menetlustähtaja ennistamist.

3-23-1458 saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Kaebaja on 05.03.2024 apellatsioonkaebuses rõhutanud kahte asjaolu: 1) X ei ole mingil viisil nõustunud ehitustegevusega tema ainukasutuses oleval maa-alal (sh on kaebaja selgelt väljendanud oma vastuseisu Tori vallale) ning vaidlusaluse garaaži ehitamiseks puuduvad X ja Y vahel igasugused kokkulepped; 2) kaebaja enda mõõtmiste järgi ulatub vaidlusalune garaaž katuseräästa servast mõõdetuna ca 34 m2 ulatuses tema ainukasutuses olevale maa-alale (halduskohtu otsuse järgi ei ole vaidlust, et garaaž jääb vähemalt 20 m2 ulatuses kaebaja ainukasutuses olevale alale). Neist esimese üle ei ole mingit vaidlust ja teise puhul ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust, kui suures ulatuses täpselt vaidlusalune garaaž kaebaja ainukasutuses olevale maa-alale ulatub, sest see ei muuda hinnangut juurdeehitise mõjust kaebaja subjektiivsetele avalikele õigustele. Oluline on ja vaidluse all ei ole, et vähemalt teatud osas jääb garaaž kaebaja ainukasutusõiguse alale ning ehitusloa esemeks olev juurdeehitis ja ehitamine riivavad seega tema õigusi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.