X. X. kaebus Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldusega nr 351 väljastatud ehitusloa tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X. Vastustaja – Tori vald, volitatud esindaja Siiri Jõerand Kolmas isik – Y. Y.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avalikustatavas otsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.02.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2002. aastal antud ehitusloa alusel oli Sindi linnas, Xxxxx tn XX kinnistule lubatud muu hulgas kinnistule rajada ühekohaline garaaž. Ehitamisega alustati ja ehitusluba on kehtiv, kuid garaaži rajamiseni ei jõutud. 10.02.2020 teavitas X. X. Tori vallavalitsust, et kinnistu omanik Y. Y. on asunud ehitama kahekohalist garaaži. Omanikule selgitati ehitusjärelevalve käigus, et kahekohalise garaaži ehitamiseks on vaja ehitusluba, mida omanik seejärel taotlema hakkas (vt korralduse nr 351 asjaolude kirjeldus, dtl 136 jj). Tori vald andis 26.08.2020 korraldusega nr 593 ehitusloa Tori vallas Sindi linnas Xxxxx tn XX kinnistule elamu laiendamiseks (kahekohalise garaaži ehitus, 27.08.2020 ehitusluba nr 2012271/27375; dtl 81-83). X. X. esitas 02.09.2020 ehitusloa väljastamise peale vaide, mille Tori vald jättis 16.09.2020 vaideotsusega nr 640 rahuldamata. X. X. esitas 03.11.2020 26.08.2020 korralduse, ehitusloa ja vaideotsuse tühistamiseks kaebuse Tallinna Halduskohtusse (haldusasi nr 3-20-2158). Tallinna Halduskohus tühistas 22.02.2021 otsusega vaidlustatud korralduse, ehitusloa ja vaideotsuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.11.2021 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 17.12.2021.
2.Tori vald andis 30.05.2023 korraldusega nr 351 ehitusloa Tori vallas Sindi linnas Xxxxx tn XX kinnistule elamu laiendamiseks. Korralduse põhjendused (samas, dtl 139 jj): 1(6)
1.Xxxxx tn XX kinnistule on X. X. kasuks seatud isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Xxxxx tn XX kinnistu Y. Y. ja X. X. vahel jagatud. Umbkaudu 76 m2 suurune juurdeehitus (garaaž) jääb pooltevahelist kokkulepet arvestades X. X. ainuvalduses olevale maa-alale 20 m2 ulatuses ja poolte kaasvalduses olevale maa-alale 56 m2 ulatuses. Garaaž on sisuliselt valmis ehitatud.
2.Maakasutusõiguse puudumine ei ole aluseks ehitusloa andmisest keeldumisel. Ehitusloa andmisel ei saa haldusorgan asuda lahendama tsiviilõiguslikke vaidlusi. Ehitusluba ei reguleeri ehitaja ja ehitamise kohaks oleva kinnisasja omaniku või naaberkinnisasja omaniku suhteid ega anna õigust ehitada võõrale kinnistule ilma vastavasisulise kokkuleppeta. Seega ei saa vastava kokkuleppe puudumine olla ka ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. EhS on oma olemuselt avalikõiguslikke suhteid käsitlev seadus, mis ei peaks seadma haldusakti õiguspärasuse eelduseks asjaõiguslikke suhteid. Olukorras, kus maakasutusõiguse hankimine ei ole ehitusloa andmise otsustamisel eelduseks ning X. X. õiguste riivet on võimalik pooltel vähendada ja leevendada, jõudes kokkuleppele nt garaaži kasutamise osas, pole antud juhul põhjust ehitusloa andmisest keelduda. Y. Y. on pakkunud X. X. ainukasutuses oleva 20 m2 asendamist muu alaga hoovis. Garaaž ei takista ka abihooneni liikumist – sellele saab juurde Eha tänava poolt ning liigeldes ümber garaaži.
3.Juurdeehituse tarbeks on kasutusele võetud lokaalse küttelahendusena õhksoojuspumbad, millel on nii sisemine kui ka välimine osa. Hoonest välja jääva agregaadi töötamise ajal tekib sellest kondensatsioonivesi, mis talvisel ajal jäätub ning moodustab agregaadi läheduses nn jäävälja. Kondensatsioonivee jäätumisel võib olla raskendatud garaaži ümber liikumine ohutul viisil. Samas on õhksoojuspumba agregaadi alla võimalik paigaldada kogumisnõu, mis ei lase veel laiali valguda, samuti on võimalik agregaadi alla panna kogumislehter koos elektrilise küttekaabliga, mis talvisel ajal sulatab koheselt tekkida võiva lume ja jää ning suunab sellest tekkiva vee mööda sademevee lehtrit vajalikku kohta. Juba tekkinud jää osas on võimalik teostada tavapärast libedusetõrjet kas liiva, graniitkillustiku või muu sobiva vahendiga. Kondensatsioonivee jäätumisel agregaadi läheduses liikumise ohutuse tagamine on omaniku kohustus. Nimetatu puudutab aga hoone kasutamist ega ole määravaks ehitusloa andmisel.
4.X. X. väitel on ehitamisega hävitatud mitmed talle kuuluvad taimed ning sellega tekitatud varalist kahju. Kuna vald sai ehitamisest teada siis, kui garaaž oli sisuliselt valmis, ei ole võimalik tuvastada, kas garaaži ehitamise käigus on hävinud kolmandatele isikutele kuuluvaid taimi. Ka Maaameti fotolao piltide põhjal ei ole võimalik tuvastada kas ja milliseid taimi ehitamise käigus väidetavalt kahjustati. Piltidelt nähtub üksnes, et antud ala on varasemalt olnud sissesõidutee tagumise kuurini ning hoovis on erinevaid taimi, kuid selle pinnalt pole võimalik täna kindlalt väita, et mingid taimed on hävitatud ja seda on tehtud just garaaži ehitamise käigus. Kui ehitamisega tekitatakse isikule kahju, siis tuleb see kahju hüvitada. Kahju leevendamiseks on võimalik üksnes selle hüvitamine, mida tuleb teha garaažile ehitusloa andmisest olenemata. Juba tekkinud kahjude hüvitamist saab nõuda isikult, kes konkreetsel juhul kahju tekitamise eest vastutab.
5.Garaažist tekkiv varjutus on minimaalne ning eluruumidele on tagatud piisav päikesevalgus. Päike tõuseb Xxxxx tn XX hoone esikülje poolt ning loojub hoovi poole. Arvestades I korruse eluruumide paiknemist ilmakaarte ning päikese liikumise järgi, on tuvastatav, et heitvari jääb standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 (Päevavalgus hoonetes) nõuete piiresse ning oluliselt pikemat varjutust hoovipoolsetesse akendesse seetõttu ei teki.
6.Juurdeehitus kindlasti mõjutab X. X. isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi, kuid tegemist on riivetega, mida on võimalik leevendada, rakendades täiendavaid meetmeid ja jõudes omavahelisele kokkuleppele. Omanik on garaaži püstitanud ning teinud juba investeeringuid, mistõttu on lammutamine tänasel hetkel ebaproportsionaalne. Garaaži ehitati küll kohtuvaidluse ajal ning sellega omal riisikol, kuid tänaseks on garaaž olnud seal mitu aastat ning lahendades omavahelised vaidlused, on võimalik selle säilimine. Kinnistu omanik peab arvestama võimalusega, et kokkuleppele mitte jõudmine võib päädida ka olukorraga, kus X. X.l on õigus nõuda isiklikust kasutusõigusest tuleneva õiguse rikkumise kõrvaldamist mh sellega, et kinnistu omanik on kohustatud garaaži lammutama.
3.X. X. esitas 29.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori valla 30.05.2023 väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 2(6)
1.Tori vald rikkus ehitusloa väljastamise tingimusi, kuna ei võtnud aluseks kinnistusraamatu sissekannet kinnistul kehtestatud maakasutuskorra kohta. Kaebaja omab kinnistul maa ainukasutuse ja -valduse õigust, mis on võrdne omaniku õigustega. Koos üleulatuva katuseäärega on ehitatud 34 m2 ulatuses kaebaja ainukasutuses olevale alale. Kaebaja andis ebaseaduslikust ehitamiseks ettevalmistavast tegevusest vallale varakult teada. Garaaž on teadlikult ehitatud kaebaja ainukasutuses olevale maa-alale. Kaebaja ei ole kunagi lubanud enda ainukasutuses olevale maa-alale ehitada. Kaebaja ainukasutuses olevale maale ehitatud garaaži osa tuleb lammutada.
2.Kaebaja ainukasutuses olevale alale ehitatud garaaži külgseina otstesse paigaldatud õhksoojuspumpadest ei saa mööda minna. Kaebaja peab minema kaarega läbi pehme mulla ja marjapõõsaste ning järsust kaldpinnast üles ja alla. Õhksoojuspumpade kondensatsioonvesi on juhistud kaebaja maaomandile ning jäätunud pinnasel on kaebaja lõhkunud põlved ja ratastega koti rattad. Kaebaja ei saa selliste tingimuste tõttu teostada oma kasutusõigust. Ka ümber hoone Eha tn poolse külje ei ole võimalik ümber maja minna. Maja nurgal on ees hunnikus betoonäärekivid ja hoovi pool takistab maas olev vihmaveerenn. Talviti takistab liikumist hangedesse aetud lumi. Eha tänavalt ei ole võimalik abihoone ette pääseda, kuna puudub värav ja aiavõrgu liigutamine käib kaebajale üle jõu.
3.Garaaži ehituse käigus rikuti ja hävitati mitmeid marjapõõsaid, püsiklilli ja dekoratiivtaimi. Need tuleb kahju tekitaja kulul asendada ning uuendada samas sortimendis ja suuruses, mis need olid viimati enne hävitamist, mitte rahalises väärtuses kompenseerida.
4.Vastustaja selgitas lisaks haldusaktis toodule järgmist:
1.Õhksoojuspumbad on kütteallikana optimaalne lahendus, kuna muud alternatiivid ei ole kas tõhusad või võimalikud. Agregaadi väliosade paigutamine garaaži tagaseina ehk abihoone poole ei muudaks asjaolu, et ka seal peaks kaebaja liikuma hoone seina äärest kaugemale, et neist mööduda. Agregaatide välisosad maja taga tekitaks mürahäiringu hoovi poole, mis oleks eriti segav suvisel ajal hoovis viibides.
2.Õhksoojuspumba agregaadist talvisel ajal tekkiv jää ei eristu muust jääst, mis tekib näiteks hoone ette ja trepile. Vajadusel saab seda reguleerida garaaži kasutusloa kõrvaltingimustes, kus on võimalik sätestada, kuhu tuleks edaspidi kondensatsioonivesi suunata nii, et see ei halvendaks kõrval asetsevaid võimalikke puid ja taimi ning kaebaja poolt hoone ümber liikumist.
5.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus on menetlusse võtnud kaebuse 30.05.2023 väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Kohus selgitab, et Tori vald andis ehitusloa 30.05.2023 korraldusega nr 351 (dtl 136-140), ehitusregistrist nähtub vastava ehitusloa nr 2312271/045161. Kohus on 30.11.2023 määrusega asja juurde võtnud haldusasja nr 3-20-2158 toimiku, kus oli samade menetlusosaliste vahel vaidluse all varasem ehitusluba samale garaažile. Kohus ei kopeeri haldusasja nr 3-20-2158 toimikut käesoleva asja toimikusse, vaid viitab vajadusel juurdevõetud toimiku dokumentidele, tutvudes varasema asjaga kohtute infosüsteemi vahendusel.
7.Haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Ehitusloa andmisest tuleb keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade oma-
nikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Kaebaja ja kolmanda isiku vahel on 28.05.2015 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, kokkulepe isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja asjaõigusleping (dtl 34 jj), mille p 4.2.3. kohaselt jäi kaebaja ainukasutusse lepingu lisas 2 oleval plaanil (dtl 42) punase viirutusega tähistatud ala ja ülejäänud ala jäi kaebaja ja kolmanda isiku ühiskasutusse. Asjas puudub vaidlus selle üle, et ehitatud garaaž asub vähemalt 20 m2 ulatuses kaebaja ainukasutuses oleval ajal ja ülejäänud osas kaebaja ja kolmanda isiku ühiskasutuses oleval alal. Seega on kaebaja ehitusloa mõjualas olev isik, kellele ehitusloaga lubatud ehitisest või ehitamisest kaasneva püsiva negatiivse mõju, mida ei ole võimalik vähendada ega leevendada, tekkimise korral oleks tulnud ehitusloa andmisest keelduda.
8.Kohus leiab, et Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldus nr 351 (dtl 136-140) vastab HMS § 54 ja § 56 lg 3 nõuetele, kohus nõustub korralduse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja on õigesti leidnud, et kuigi ehitusluba riivab kaebaja isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi, on neid võimalik piisavalt leevendada. Kohus selgitab kaebuse väidete osas järgmist.
9.Ainuüksi asjaolu, et garaaž asub kaebaja ainukasutuses oleval alal ja kaebaja ei ole ehitamiseks nõusolekut andnud, ei tähenda, et ehitusluba oleks tulnud jätta andmata ja vaidlustatud ehitusluba seetõttu tühistada. Maakasutusõiguse puudumine ei ole ehitusloa andmisest keeldumise aluseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2021 otsus nr 3-20-2158 p 14). Kaasomanike vahelistest suhetest ja kinkelepinguga paika pandud maakasutusõigusest võrsuvate vaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda tsiviilkohtusse, sj on nii kohtud kui ka vastustaja esindajad seda kaebajale korduvalt selgitanud (vt 16.05.2022 koosoleku protokoll, dtl 126; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2023 määrus nr 3-23-1458 p 12). EhS § 44 p 4 lähtepunktiks muude mõjualas olevate isikutele tekkivate püsivate negatiivsete mõjude hindamisel on avalik-õiguslikud normid; mitte tsiviilõiguslikud, sh lepingulised või asjaõiguslikud suhted. Arvestades ka kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohti, nähtub kohtule, et kaebaja tegelik eesmärk võib olla kasutuskorra muutmine, millega tuleb samuti kokkuleppel kolmanda isikuga notari poole või vaidluse tekkimisel tsiviilkohtusse pöörduda. Seejuures on kaebaja kohtute infosüsteemi kohaselt samades küsimustes kahel korral ka tsiviilkohtu poole pöördunud (tsiviilasjad nr 2-17-15893 ja 2-20-4820). Ehitusloa vaidluses ei ole võimalik vaielda selle üle, kuidas kinnistu omanik ja kasutusõiguse omaja ühiskasutuses kokku lepivad, sh ei ole ehitusloa raames võimalik otsustada eluhoone esimese korruse kasutamise või juurdepääsu (nt võtmete andmise) üle, samuti omandi kasutamise üle. Ehitusloa andmisel ei hinnata, kas esineb kinkelepingu tühistamise aluseid, nt jämeda tänamatuse tõttu. Ka ei ole võimalik ehitusloa menetluse raames reguleerida muid kinkelepinguga vastastikuseid kohustusi, s.o kinnistu omaniku kohustust või vastutulekut ehitada kaebajale kompromissi korras maja muule krundile; jäätmete paigutamise või lume rookimise osas.
10.Kaebaja leiab, et garaaži külge paigaldatud õhksoojuspumbad takistavad liikumist kinnistu hoovi, sj peab kaebaja liikuma läbi mulla ja põõsaste ning nendest eralduv kondensatsioonvesi jäätub ja on seetõttu ohtlik kaebaja tervisele ja varale. Kohus nõustub vastustajaga, et jäätuva kondensatsioonvesi ärajuhtimise ja/või libedusetõrje küsimused on ehitise kasutamisega seotud küsimused ega takista ehitusloa andmist ja ilmtingimata ei ole vaja õhksoojuspumpasid ümber paigutada. Kaebajale tekkivat riivet sellest, et tal on raskendatud ümber garaaži kinnistu hoovi liikuda, on võimalik leevendada kondensatsioonveee ärajuhtimise ja/või libedusetõrjega. Ehitusregistrist nähtuva ehitusloa nr 2312271/04516 andmete kohaselt on tegemist üle 60 m2 pindalaga ehitise üle 33% laiendamisega, mis EhS § 50 lg 1 ja lisa 2 kohaselt vajab kasutusluba. Seega on vastustajal võimalik kasutusloaga kehtestada õhksoojuspumpade kasutamiseks ja kaebaja õiguste riive leevendamiseks vajadusel ka kõrvaltingimusi (HMS § 53). Viimasele on vastus4(6)
taja vastuses kaebusele ka viidanud. Tegemist ei ole püsiva negatiivse mõjuga EhS § 44 p 4 mõttes, mis välistab garaaži seadustamise ja võiks kaasa tuua lammutamise, kuivõrd see mõju on kõrvaldatav. Kaebaja väitel ei saa ta eluhoone Eha tn poolset külge takistuste tõttu hoovi pääsemiseks kasutada. Hoone Eha tn poolne külg on plaani (dtl 42) kohaselt kaebaja ainukasutuses. Kaebaja ei väida, et Eha tn poolset juurdepääsu kinnistule ei ole võimalik kasutada, vaid et kasutamine on keeruline. Kaebaja esitatud fotodelt (dtl 199-201) nähtub, et kaebaja võib juurdepääsu ka kasutada. Kinnistu heakorra ning juurdepääsude kasutatavuse ja väljaehitamisega seotud küsimused ei kuulu garaaži ehitusloa reguleerimisesemesse; sh ei ole ka garaaž vahetult Eha tn poolses küljes, vaid kinnistu vastasküljes (dtl 42 ja 44). Nimetatud vaidlused tuleb lahendada kaebajal ja kolmandal isikul omavahel, vajadusel tsiviilkohtu abiga.
11.Kaebaja väitel on talle ehitamisega tekitatud varalist kahju taimede hävitamise näol ning ta soovib taimede asendamist. Kaebaja märkis oma 01.01.2024 seisukohas, et tema esitatud fotode tegemise aeg on kergesti tuvastatav fotode vasakul ülaservas olevatest numbritest (kuupäev kellaajaga) (dtl 247). Kaebaja on kohtule esitanud fotosid, mis on tehtud nii enne kui ka pärast Tori valla garaaži ehitamisest teavitamist (10.02.2020). 17.10.2019 fotolt nähtuvad taimed ja põõsad (dtl 187), kuid tuvastatav ei ole, kas need asusid garaaži alal. 12.02.2020 riikliku järelevalve protokolli lisast nähtuvad kaevetööd (dtl 77), 12.02.2020 fotolt nähtuvad kaevetööd (dtl 75), 14.05.2020 fotodelt nähtub liivapinnas (dtl 76, 186). Kohus nõustub vastustajaga, sh kõrvutades ka Maa-ameti fotolao fotosid 2015. aastast (kinkelepingu lisad, dtl 42-43), kuupäevast 02.04.2019 (s.o enne garaaži ehituse algust, dtl 49) ja 07.09.2023 (s.o valminud garaaž2) ja kaebaja esitatud 17.10.2019 fotot (dtl 203), et garaaž on ehitatud suures osas seal varasemalt asunud sissesõidutee kohale ning üheselt ei ole tuvastatav, kas ja millised taimed garaaži ehituse käigus hävisid. Kohus märgib, et tegemist ei ole enam EhS raames lahendatava küsimusega, mille osas kaitseks kaebaja õiguseid ilutaimedele ja põõsastele avalik-õiguslikud normid. Kaebaja väited on ennekõike suunatud sellele, et rikutud on tema omandit, mis tuleb lugeda ennekõike tsiviilõiguslikuks vaidluseks. Ehitusloa andmine ise ei saa kaebajale kahju tekitada. Kaebaja väidetud kahju hüvitamine ei ole ehitusloa menetluses lahendatav küsimus. Samuti ei ole ehitusloa andmise ajaks juba tekitatud kahju iseenesest asjaoluks, mis vältimatult tingiks ehitusloa andmisest keeldumise. Väidetavalt hävitatud taimede asendamises on võimalik kokku leppida või kaebajal seda kahju tekitajalt nõuda, kuid selleks tuleb vajadusel pöörduda tsiviilkohtusse. Seda on kaebajale ka varasemalt selgitatud (vaidlustatud korralduse p 3; 16.05.2022 koosoleku protokoll, dtl 127; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2023 määrus nr 3-23-1458 p 14). Praegusel juhul ei ole kaebaja väidetav kahju kohtu hinnangul ka sellise püsiva negatiivse mõjuga, mida ei ole võimalik leevendada ja mis oleks igal juhul tinginud ehitusloa andmisest keeldumise ka siis, kui kolmas isik oleks ehitusluba taotlenud õigeaegselt, s.o enne ehitustegevuse alustamist. Taimede võimalik hävitamine ja eraõiguslikus suhtes võimalik hüvitamisest keeldumine ei välista ka garaaži seadustamist ega saa kaasa tuua ka eesmärgipärase tulemusena garaaži lammutamist.
12.Kaebaja ei ole kohtumenetluses väitnud garaažist tingitud päikesevalguse vähenemist tema eluruumides, kuid on sellele tuginenud haldusmenetluses. Lepingu p 4.2.1. kohaselt jäi kaebaja ainukasutusse lepingu lisas 1 oleval plaanil (dtl 41) punase viirutusega tähistatud toad. Kaebaja ainukasutu2
ses olevad toad jäävad hoovi poole suunaga edelasse (vrd dtl 42 ja dtl 231) ning kohus juhtis juba 12.07.2023 määruses kaebaja tähelepanu, et võrdluses põhiplaaniga nähtub, et päikesevalgus toas (suurusega 27,2 m2) väheneb alles siis kui päike on läänekaares või sealt ka edasi liikumas. Vastustaja on esitanud insolatsioonianalüüsi (dtl 229-231), mille kohaselt ei mõjuta juurdeehitis standardikohase insolatsiooni tagamist hoone eluruumides kõikidel soovituslikel tasemetel. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtumenetluses vastustaja analüüsile vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et päikesevalguse vähenemine garaaži tõttu kaebaja eluruumides ei ole tõendatud.
13.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on ehitusloa andmist kohaselt kaalunud, sh kaebaja ära kuulanud, arvestanud kaebajale tekkinud riivet võimalike taimede hävimise näol, leidnud, et õhksoojuspumpadest põhjustatud liikumistakistused on piisaval määral leevendatavad, ja analüüsinud kaebaja väiteid päikesevalguse vähenemise kohta. Ehitusloa alusel ehitatud garaažil ei ole kaebaja õigustele sellist püsivat piiravat mõju, mida ei ole võimalik leevendada ja mis oleks pidanud tingima ehitusloa andmata jätmise. Kaebajal on võimalik oma omandiõigust ja/või omandi sarnast õigust kaitsta tsiviilõiguslike meetmetega, kuid kaebaja õiguseid ei kaitse kaebaja soovitud ulatuses avalikõiguslikud normid. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
14.Kuna kaebus jäi rahuldamata ning kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.