Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1458
Haldusasi
X kaebus Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldusega nr 351 väljastatud ehitusloa tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tori vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta asja juurde võtmata ja tagastada määruskaebuse lisad 1‒4 (dtl 150‒171).
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
3-23-1458
3-23-1458 jämeda tänamatuse tõttu. Ka ei ole võimalik ehitusloa menetluse raames reguleerida muid kinkelepinguga vastastikuseid kohustusi, s.o kinnistu omaniku kohustust või vastutulekut ehitada kaebajale kompromissi korras maja muule krundile; jäätmete paigutamise või lume rookimise osas. Tsiviilasjas nr 2-17-15893 jäeti kaebaja hagi kinkelepingu tühistamiseks rahuldamata ning sealsed menetluskulud ei ole mingil moel seotud ehitusloa esemega, mille hüvitamise üle pidanuks vald ehitusloa andmise raames otsustama. Kohus on tutvunud kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadega ja neist nähtub, et kaebaja suudab vastavas osas oma seisukohti ise nii vallale kui ka kohtule esitada. Kaebaja seisukohad on olnud vallale arusaadavad ja vald on neid ka 30.05.2023 korralduses analüüsinud. Kaebaja õigused ei ole jäänud kaitseta seetõttu, et tema seisukohad on jäänud esitamata või need oleksid vallale olnud ebaselged. Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-20-1994 kaebajale riigi õigusabi ehitusloa vaidlustamiseks, kuivõrd halduskohus leidis, et vaidlusi selle üle, mil määral võiks ehitusluba rikkuda isikliku kasutusõiguse omaja õigusi, esineb pigem harva ning selles küsimuses ei ole välja kujunenud üheseid ja selgeid seisukohti. Riigi õigusabi andmise järel algatatud kohtuasjas selgitas Tallinna Ringkonnakohus samas asjas, et kontrollida tuleb, kas ehitamisel võidakse ülemääraselt kahjustada kaebaja piiratud asjaõiguse kasutamist. Selle tulemusel tuli vallal teostada kaalutlusõigust ja anda hinnang, kas kaebaja õiguste riive toob kaasa ehitusloa andmisest keeldumise ehitusseadustiku § 44 p 4 alusel. Seega on tegemist tavapärase ehitusvaidlusega, kus tuleb ühelt poolt kaaluda ehitamist sooviva isiku ja teiselt poolt kaebaja õiguseid, kes ehitamist ei soovi. Kaebaja on olulise osa oma seisukohti välja toonud, mainides probleeme soojuspumpadega (liigvesi ja juurdepääsuteed), samuti päikesevalguse vähenemist. Kaebaja leiab ka, et ta ei ole garaažiga nõus olnud ning pakub garaaži lammutamist. Kohus saab anda hinnangu, kas kaebaja nõusoleku puudumine oli vallale siduv, samuti hinnata nii juurdepääsuteid, liigvee valgumist kui ka insolatsiooni. Kaebajale tekkinud või tekkida võivad riived ei ole tõenäoliselt ka ulatuslikud ja nende osas esitatavad põhjendused õiguslikult keerukad või mahukad. Seega võib eeldada kaebaja seni haldusmenetluses esitatut arvestades kaebaja võimet enda seisukohti kohtule ise esitada. Halduskohtul on ka uurimis- ja selgitamiskohustus, et kaebaja ükski taotlus või tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata. Kohtule ei nähtu, et riigi õigusabi osutamine võimaldaks saavutada paremini kaebaja ja eeldusliku kolmanda isiku vahel kompromissi, kompromissile ei ole varasemate kohtumenetluste raames jõutud.
3(5)
3-23-1458
3-23-1458 nõus garaažiga. Vaidlust ei ole põhjust pidada õiguslikult sedavõrd keerukaks, et kaebaja ei saa kohtu suuniste ja selgituste toel end ise halduskohtumenetluses esindada. Menetluslikku ebavõrdsust vastutajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mistõttu ei eelda halduskohtumenetluses osalemine tingimata õigusalaste teadmiste või professionaalse esindaja olemasolu. Uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ning teha kõik endast olenev, et kõrvaldada asjas mõistlikult ettenähtavad kahtlused. Kohus peab tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.