X esitas 29.06.2023 Tallinna Halduskohtule avalduse, milles taotles Tori valla poolt 30.05.2023 Piiri 15, Sindi asuvale kinnistule välja antud ehitusloa tühistamist. Avalduses märgiti, et kaebaja põhjendab seda varem esitatud arvamuste, seisukohtade ja vaidega.
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2023 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli tasuda kaebuselt riigilõiv 20 eurot, esitada vaidlustatud haldusakt ja enda varasemad vastuväited, põhjendada kaebust ja vajadusel esitada täiendavad nõuded 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3-23-1458
3.X esitas 11.07.2023 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja palus kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega pikendada kuni riigi õigusabi taotlus on lahendatud.
4.Tallinna Halduskohus jättis kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
5.X esitas 11.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles selgitas, et nõuab ehitusloa tühistamist ja garaaži osalist lammutamist, kuna arvestatud ei ole maakasutuskorda ja garaaž asub kaebaja ainukasutuses oleval maa-alal. Kaebaja selgitas, et talle ei ole ehitusluba saadetud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 12.07.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale on varem antud riigi õigusabi mh järgmistes kohtuasjades: 1) tsiviilasi nr 2-17-15893 – kaebaja hagi Y vastu kinkelepingu tühistamiseks. Hagi jäeti rahuldamata; 2) tsiviilasi nr 220-4820 – kaebaja hagi Y vastu isikliku kasutusõiguse rikkumise kõrvaldamiseks. Maakohus kuulutab kohtuotsuse 12.07.2023; 3) haldusasi nr 3-20-2158 (riigi õigusabi antud asjas nr 3-201994), kus vaidluse all oli samale garaažile varem antud ehitusluba, mis tühistati ennekõike ärakuulamisõiguse tagamata jätmise tõttu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja majanduslik seis oleks majandusliku seisundi teatisest tulenevalt varasemaga võrreldes oluliselt muutunud, sh arvestades ka kaebaja vanust. Seega ei ole kaebaja võimeline ise õigusteenuse eest tasuma. Kohus on tutvunud varasemate kohtuasjadega (sh oli menetlevaks kohtunikuks haldusasjas nr 3-20-2158 halduskohtus) ja kaebaja vastuväidetega haldusmenetluses (vt Tori valla 06.07.2023 vastus kohtule). Osa kaebaja väiteid on ilmselgete eduväljavaadeteta, kuivõrd need on seotud kaebaja ja tema poja vaheliste tsiviilsuhetega, mida ehitusloa vaidluses ei ole võimalik reguleerida ning mida on ka kaebajale varem selgitatud. Osas, milles tuleb ehitusloa menetluses kaaluda ühelt poolt ehitamisest huvitatu (kaebaja poja) ja teiselt poolt ehitamisest puudutatud isiku (kaebaja) õiguseid ja ehitamisest tekkivaid riiveid, on kaebaja haldusmenetluses esitatud vastuväidetest tulenevalt võimeline ise oma õiguseid kaitsma. Eeltoodust tulenevalt ei ole kummaski osas kaebajale riigi õigusabi andmine põhjendatud RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadest ei ole ehitusloa reguleerimisesemega seotud järgmised argumendid (valla 06.07.2023 vastuse lisad 9‒14): 1) garaaž on Y kasutuses, kuigi garaaž on kinkelepingu kohaselt ühiskasutuses; 2) kompromissi variandina pakub kaebaja kohtukulude kustutamist ja kinkelepingu alusel kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamist (isikliku vara hävitamine kinnistul ja krundil) või taimede asendamine; 3) kompromissi variandina pakub kaebaja anda elamu alumine korrus kaebaja ainukasutusse kuni surmani; 4) Y on kinkelepingu tingimusi jämedalt rikkunud; 5) marjapõõsad, lilled jne on hävitatud või kahjustatud, kaebaja nõuab trimmeri ja glüfosaadiga hävitatud taimede asendamist; 5) kaebaja ainukasutuses olevale maa-alale valatakse prügi; 6) garaažis eraldada kaebajale talle kuuluv osa ja anda selle võtmed; 7) Y roogib lahti garaaži esise kaebaja ainukasutuses olevale maale või lükkab teisele poole nii, et kaebaja ei saa ümber maja. Silla tänava kaudu liikudes ei ole tee roogitud; 8) kompromissi variandina pakub kaebaja, et Y ehitaks talle maja sama suurele krundile koos kõikide hävitatud taimedega. Kinkelepingu tingimustega seonduvalt on vaidlus lahendatud juba kohtuasjas nr 2-17-15893. Ehitusloa vaidluses ei ole võimalik vaielda selle üle, kuidas kinnistu omanik ja kasutusõiguse omaja ühiskasutuses kokku lepivad, sh ei ole ehitusloa raames võimalik otsustada eluhoone esimese korruse kasutamise või juurdepääsu (nt võtmete andmise) üle, samuti omandi kasutamise üle. Ehitusloa andmisel ei hinnata, kas esineb kinkelepingu tühistamise aluseid nt 2(5)
3-23-1458 jämeda tänamatuse tõttu. Ka ei ole võimalik ehitusloa menetluse raames reguleerida muid kinkelepinguga vastastikuseid kohustusi, s.o kinnistu omaniku kohustust või vastutulekut ehitada kaebajale kompromissi korras maja muule krundile; jäätmete paigutamise või lume rookimise osas. Tsiviilasjas nr 2-17-15893 jäeti kaebaja hagi kinkelepingu tühistamiseks rahuldamata ning sealsed menetluskulud ei ole mingil moel seotud ehitusloa esemega, mille hüvitamise üle pidanuks vald ehitusloa andmise raames otsustama. Kohus on tutvunud kaebaja haldusmenetluses esitatud seisukohtadega ja neist nähtub, et kaebaja suudab vastavas osas oma seisukohti ise nii vallale kui ka kohtule esitada. Kaebaja seisukohad on olnud vallale arusaadavad ja vald on neid ka 30.05.2023 korralduses analüüsinud. Kaebaja õigused ei ole jäänud kaitseta seetõttu, et tema seisukohad on jäänud esitamata või need oleksid vallale olnud ebaselged. Tallinna Halduskohus andis haldusasjas nr 3-20-1994 kaebajale riigi õigusabi ehitusloa vaidlustamiseks, kuivõrd halduskohus leidis, et vaidlusi selle üle, mil määral võiks ehitusluba rikkuda isikliku kasutusõiguse omaja õigusi, esineb pigem harva ning selles küsimuses ei ole välja kujunenud üheseid ja selgeid seisukohti. Riigi õigusabi andmise järel algatatud kohtuasjas selgitas Tallinna Ringkonnakohus samas asjas, et kontrollida tuleb, kas ehitamisel võidakse ülemääraselt kahjustada kaebaja piiratud asjaõiguse kasutamist. Selle tulemusel tuli vallal teostada kaalutlusõigust ja anda hinnang, kas kaebaja õiguste riive toob kaasa ehitusloa andmisest keeldumise ehitusseadustiku § 44 p 4 alusel. Seega on tegemist tavapärase ehitusvaidlusega, kus tuleb ühelt poolt kaaluda ehitamist sooviva isiku ja teiselt poolt kaebaja õiguseid, kes ehitamist ei soovi. Kaebaja on olulise osa oma seisukohti välja toonud, mainides probleeme soojuspumpadega (liigvesi ja juurdepääsuteed), samuti päikesevalguse vähenemist. Kaebaja leiab ka, et ta ei ole garaažiga nõus olnud ning pakub garaaži lammutamist. Kohus saab anda hinnangu, kas kaebaja nõusoleku puudumine oli vallale siduv, samuti hinnata nii juurdepääsuteid, liigvee valgumist kui ka insolatsiooni. Kaebajale tekkinud või tekkida võivad riived ei ole tõenäoliselt ka ulatuslikud ja nende osas esitatavad põhjendused õiguslikult keerukad või mahukad. Seega võib eeldada kaebaja seni haldusmenetluses esitatut arvestades kaebaja võimet enda seisukohti kohtule ise esitada. Halduskohtul on ka uurimis- ja selgitamiskohustus, et kaebaja ükski taotlus või tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata. Kohtule ei nähtu, et riigi õigusabi osutamine võimaldaks saavutada paremini kaebaja ja eeldusliku kolmanda isiku vahel kompromissi, kompromissile ei ole varasemate kohtumenetluste raames jõutud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 21.08.2023 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 12.07.2023 määruse resolutsiooni p 2 tühistada. Kaebajal on advokaadi vajadus. Kaebajale on arusamatu, kuidas Tori vald võib seadustada ehitusloaga ehitise, mis on rajatud osaliselt teise elaniku ainukasutuses ja -valduses olevale maa-alale. Vastustaja peab arvestama kõikide kaebaja esitatud argumentidega. Seaduse järgi on kaebajal ainuõigus otsustada maa-alal oma maakasutusõiguse teostamise üle. Vastustaja väidab ebaõigesti, et garaaži ehitamise käigus hävitatud ja kahjustatud taimi ei ole võimalik tagantjärele kindlaks teha. Seejuures ei ole vald arvestanud kaebaja seisukohaga, et ta on aastate jooksul teinud kinnistul fotosid toimunud muudatustest. Kaebaja on vallaga ebavõrdses vastasseisus, sest vallal on ehitusspetsialistid ning juristid ja advokaadid. Kaebajal puudub õigusalane haridus. Kaebaja ei suuda ülaltoodud asjaolusid vallale ega kohtule ise selgeks teha.
3(5)
3-23-1458
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS
19.ptk-st ei tulene teisiti. X on koos määruskaebusega esitanud erinevad fotod (lisad 1‒4, dtl 150‒171). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks esitatud fotosid asja juurde võtta, sest need ei oma tähtsust riigi õigusabi rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel.
10.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 12.07.2023 määruse põhjendava osa p-des 2‒3.3 toodud põhjendustega, pidamata vajalikuks neid täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Sellest tulenevalt on riigi õigusabi andmise esmaseks aluseks taotleja majanduslik seisund. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt puuduvad taotlejal piisavad rahalised vahendid asjatundliku õigusteenuse eest tasumiseks. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 riigi õigusabi andmise piirangud ning riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1) ning kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5).
12.Halduskohus on 12.07.2023 määruses (p-d 3, 3.1) õigesti leidnud, et kaebaja väited, mis on seotud kaebaja ja tema poja vaheliste tsiviilsuhetega, on eduväljavaateta. Tsiviilõiguslikke (eraõiguslikke) vaidlusi ei saa lahendada ehitusloa üle toimuvas vaidluses, sest halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1). Seetõttu on tsiviilõiguslikke suhteid puudutavas osa kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt vähene ja põhjendatud oli riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.
13.RÕS § 7 lg 1 p 1 kontekstis ei tähenda isiku võime kaitsta halduskohtumenetluses ise oma õigusi, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust, vaid hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis (vt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2-1-7-8, p-d 10‒13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Tori Vallavalitsuse väljastatud ehitusluba puudutavas osas on kaebaja haldusmenetluses esitatud vastuväidetest (vt Tori valla 06.07.2023 vastuse lisad 9‒14) tulenevalt võimeline ise oma õiguseid kaitsma (RÕS § 7 lg p 1). Kaebaja on suutnud nii haldusmenetluses kui kaebuses ja määruskaebuses oma seisukoha iseseisvalt ja arusaadavalt esitada. Kaebaja on viidanud liigvee ja juurdepääsuteede probleemile seonduvalt soojuspumpadega ning päikesevalguse vähenemisele. Samuti toob kaebaja välja, et ta ei ole 4(5)
3-23-1458 nõus garaažiga. Vaidlust ei ole põhjust pidada õiguslikult sedavõrd keerukaks, et kaebaja ei saa kohtu suuniste ja selgituste toel end ise halduskohtumenetluses esindada. Menetluslikku ebavõrdsust vastutajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mistõttu ei eelda halduskohtumenetluses osalemine tingimata õigusalaste teadmiste või professionaalse esindaja olemasolu. Uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ning teha kõik endast olenev, et kõrvaldada asjas mõistlikult ettenähtavad kahtlused. Kohus peab tagama kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Samuti tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata menetlusosalise õigusliku kogenematuse tõttu.
14.Kaebaja on riigi õigusabi taotluses viidanud ka moraalse ja materiaalse kahju tekkimisele. Kahjunõuet ei ole täpsemalt põhjendatud. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kui kaebaja soovib varalise või mittevaralise kahju hüvitamist oma pereliikmelt (kinnistu omanikult), siis sellise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tsiviilvaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Kaebuse asjaoludest ei nähtu, kuidas ehitusloa andmisega oleks vastustaja tekitanud kaebajale kahju. Kui kaebaja seda leiab, siis ei nõua kahju tekkimise asjaolude ning negatiivsete tagajärgede selgitamine kohtule kaebajalt õigusalaseid teadmisi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleks aga riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Intensiivset õiguste riivet ja sellega seotud tungivat avalikku huvi kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks praeguses asjas ei nähtu.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.07.2023 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.