X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.09.2022 otsuse nr 13-1/0418 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, volitatud esindaja Anatoli Orlovski; esindajad Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Indrek Lind
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 13.03.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet väljastas 19.09.2022 „Ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsus“, millega jättis X maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata.
2.X esitas 21.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka – MTA) 19.09.2022 otsusega nr 13-1/0418, millega jäeti X maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata. Kaebuse juurde oli esitatud maksekorraldus 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohta.
Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebaja kõrvaldas puudused 08.11.2022.
4.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 22.11.2022 määrusega menetlusse.
5.X esitas 06.12.2022 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes õiguskaitse vahendina täitemenetluse peatamist täiteasjas nr. 014/2022/2627 kuni haldusasja nr. 3-22-2257 lõpetamiseni.
6.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2022 määrusega X 06.12.2022 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu määrus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2023 määrusega.
7.Maksu- ja Tolliamet esitas kaebusele oma seisukoha 27.12.2022.
8.Tallinna Halduskohtus määras 05.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 19.09.2022 otsus ei ole põhjendatud ja on vastuolus hea usu põhimõttega.
10.Kaebaja selgitab, et oli enne esitanud kokku kolm taotlust ning kõik taotlused rahuldati. Vastustaja leidis, et need kõik olid põhjendatud, kuna on võetud arvesse kaebaja varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmist ja maksukohustuste ajatamise otstarbekust. Vaidlustatavas otsuses, vaatamata sellele, et kõik alused (ajatamise otsuse vastuvõtmiseks) ei ole ära langenud, leidis vastustaja, et viimase taotluse võib jätta rahuldamata juba ebaotstarbekuse tõttu. Vastustaja jättis täielikult tähelepanuta, et kaebaja on täielikult töövõimetu, kuid endiselt valmis tasuma igakuiselt 150 eurot vastavalt graafikule.
11.MKS § 8 lg 1 kohaselt juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Vaadeldaval juhul on maksukohustuslaseks OÜ ALFALANT.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et 19.09.2022 otsus nr 13-1/0418 on õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu X kaebuse rahuldamiseks ning eelmainitud otsuse tühistamiseks puudub alus.
13.Esmakordselt rahuldas MTA kaebaja poolt esitatud taotluse asjassepuutuva maksuvõla tasumise ajatamiseks 30.04.2019 otsusega nr 13-1/0212. Otsuses märgiti, et isikul on õigus enne 12 kuu möödumist vastavalt MKS § 111 lg 1 ja lg 3 esitada taotlus maksuvõla, mida ei ole suudetud 11 kuu jooksul tasuda, tasumise ajatamiseks. 12.03.2020 otsusega nr 13-1.1/3073, 19.02.2021 otsusega nr 131.1/2567 ja 19.01.2022 otsusega nr 13-1.1/1026 ajatatigi korduvalt uuesti maksuvõla jäägi tasumist. Kõigis eelviidatud otsustes on MTA juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et ajatamise perioodil peab viimati mainitu leidma võimaluse edaspidiste osamaksete suurendamiseks ning kui enne 01.01.2023 pole suudetud võlasummat tasuda, siis aegumise vältimiseks on MTA sunnitud nõude edastama kohtutäiturile.
14.MKS § 128 lg 1 sätestab, et maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla, kuid teisalt seab MKS § 132 lg 1 piirangu, millest nähtuvalt on sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat ning aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. MKS § 132 lg 8 kohaselt sundtäitmise aegumistähtaja möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud
maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused. Eelmainitut, st aegumist, saab vältida nõude edastamisega kohtutäiturile, sest MKS § 132 lg 5 p 1 kohaselt sundtäitmise aegumistähtaeg katkeb kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamisel. Vaidlusaluse 19.09.2022 otsusega kaebaja järjekordset maksuvõla tasumise ajatamise taotlust rahuldamata jättes ongi MTA lähtunud asjaolust, et nõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg täitub 01.01.2023. MTA-l ei olnud maksukohustuse lõppemise vältimiseks muud võimalust, kui jätta taotlus rahuldamata ja edastada nõue kohtutäiturile. Vastustajale jääb selgusetuks, milles seisneb antud juhul vastuoluline käitumine.
15.MTA on 19.09.2022 otsuses selgitanud, et võttes arvesse otsuses eelnevalt märgitut, ei peetud otstarbekaks ajakava igakuise maksega 150 eurot, kuna soovitud osamaksega ei saaks 49 037,47 euro suurust summat enne 01.01.2023 nõude aegumise kuupäeva saabumist tasutud. Kirjeldatud olukorras ei saanud soovitud tasumise ajakava põhjendatuks ega otstarbekaks pidada – sisuliselt nõudis kaebaja, et MTA laseks teadlikult ilma õigusliku aluseta maksukohustusel lõppeda.
16.Vastustaja hinnangul ei haaku käesoleva asjaga kuidagi kaebaja viide MKS § 8 lg-le 1 ega ka tõdemus, et maksukohustuslaseks on antud juhul OÜ ALFALANT. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et maksuvõla nõudmise aluseks on jõustunud 15.06.2017 vastutusotsus nr 13-7/00686-6, millega kaebajat kohustati solidaarselt tasuma OÜ ALFALANT maksuvõlga.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 19.09.2022 otsust nr 13-1/0418 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud otsusega jäeti kaebaja kui maksukohustuslase maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata.
18.Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvile 46 ja paragrahvi 112 lõikele 4, samuti rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60, millega kehtestati maksukorralduse seaduse § 111 lg 6 alusel riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise kord, paragrahvidele 3 ja 6.
19.Maksukorralduse seaduse paragrahvis 46 on sätestatud maksuhalduri pädevus seadusega pandud ülesannete täitmisel ja vastavatele haldusaktidele esitatavad nõuded või põhinõuded. Selles osas vaidlust ei ole, kuid kaebaja arvates on maksuhaldur jätnud paljud asjaolud tähelepanuta ja ei ole haldusakti piisavalt põhjendanud, kusjuures see on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Maksu- ja Tolliamet ei ole aga kaebaja eelnimetatud seisukohaga nõustunud, leides, et aegumise vältimiseks ei olnudki muud võimalust, kui jätta kaebaja esitatud taotlus rahuldamata ning edastada nõue kohtutäiturile.
20.Vastavalt maksukorralduse seaduse § 112 lõike 4 punktidele 1 ja 4 on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla ajatamise taotlus rahuldamata kui taotluses esitatud põhjendus ei ole piisav, maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks. Sama paragrahvi neljanda lõike kuuenda punkti kohaselt võib jätta taotluse rahuldamata ka juhul kui esineb asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Rahandusministri 30.04.2002 määruse nr 60 paragrahv 3 seostub maksuvõla ajatamise taotluse kohta vastuvõetavast otsusest teatamise, kättetoimetamise ja jõustumisega, kuid vastavalt eelnimetatud määruse paragrahvile 6 võib maksuhaldur taotluse maksukorralduse seaduse § 112 lõikes 4 toodud alustel rahuldamata jätta, kusjuures otsuses tuleb märkida taotluse rahuldamata jätmise põhjus. Eelnimetatu eeldab vastustaja asjakohaseid kaalutlusi ning põhjendusi. Arvestades käesoleva vaidluse
iseloomu, väljendubki antud juhul peamine küsimus selles kas kõike asjassepuutuvat on piisavalt kaalutud.
21.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes vaidlustatud haldusaktis väljendatud seisukohtade ja põhjendustega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 tervikuna välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Maksuvõla ajatamine või sellest keeldumine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Antud juhul on vaidlustatud haldusakti piisavalt põhjendatud. Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist on 15.06.2017 vastutusotsusega kohustatud kaebuse esitajat tasuma osaühingu ALFALANT maksuvõlga summas 53770 eurot ja 97 senti, kusjuures seisuga 19.09.2022 oli vastutusotsuse järgne solidaarvõlg summas 49037 eurot ja 47 senti. Vaidlustatud otsusest ilmneb, et maksuhaldur on võimaldanud kaebajal seda solidaarvõlga korduvalt ajakava alusel tasuda. Selles ei ole ka vaidlust.
22.Arvestades asjaolu, et maksuvõla sundtäitmine pidi aeguma 01.01.2023, ei pidanud vastustaja maksuvõla tasumise ajatamist enam otstarbekaks. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 132 lõikele 2 on maksuotsuse ja vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg viis aastat, kusjuures aegumistähtaeg algab maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta
1.jaanuaril. Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist oli antud juhul tegemist 2017. aasta vastutusotsusega, mille sundtäitmise võimalus pidi aeguma 01.01.2023. Seonduvalt eelnimetatuga ei ole põhjust vastustajaga mitte nõustuda, et taolises situatsioonis ja seisuga 19.09.2022 ei oleks maksuvõla ajatamine enam otstarbekas olnud. Ajatamistaotluste rahuldamine ei ole mitte maksuhalduri kohustus, vaid õigus. Antud juhul vaidlustatava haldusakti puhul põhimõttelisi kaalutlusvigu ei nähtu. See on maksukorralduse seaduses ja haldusmenetluse seaduses haldusaktide koostamisele esitatavate põhinõuetega kooskõlas. Kaebaja seisukohaga paljude asjaolude tähelepanuta jätmisest või ebapiisavast põhjendatusest või vastuolust hea usu põhimõttega, ei saa nõustuda. Seega ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.