Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 29. veebruar 2024, Tartu 3-23-534
Haldusasi
MM Grupp OÜ kaebus Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2022. a otsuse nr 2212999/0074 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 25. juuli 2023. a otsus MM Grupp OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja MM Grupp OÜ esindaja Mihkel Nukka Vastustaja Kastre vald esindaja Natalja Sisas
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu halduskohtu 25. juuli 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. aprill 2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MM Grupp OÜ esitas 7. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Kastre Vallavalitsuse
29.juunil 2022 ehitisregistrisse kantud otsuse nr 2212999/00746 ja Keskkonnaameti 9. veebruari 2023. a korralduse nr DM-123682-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale Tartumaal Kastre vallas Tõõraste külas Kriisapõllu kinnistu (katastri nr 18501:001:0412). Kaebaja sai kinnistu omanikuks 19. märtsi 2021. a ühinemislepingu alusel, mille järgi ühines kaebajaga kinnistu endine omanik Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ. Ekslik on vaidlustatud otsuses väljendatud seisukoht, et 26. juunil 2012 väljastatud ehitusluba nr 2373, mis nägi ette Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ-le kuulunud Kriisapõllu kinnistule vähikasvatuse veesüsteemi rajamise, on kehtivuse kaotanud, kuna ehitusprojekti kohaste töödega ei ole alustatud.
Keskkonnaamet tühistas valla õigusvastasele otsusele tuginedes põhjendamatult kaebajale 1. aprillil 2022 väljastatud kaevise võõrandamise loa nr K/515644.
2.Vastuses kaebusele vaidles Kastre vald kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kuna ehitusprojekti kohane ehitustegevus ei ole tõendatud, kaotas ehitusluba kehtivuse juba kaks aastat pärast väljastamist, s.o 27. juunil 2014. Kaebaja esitatud aerofotodest kaks (13. septembri 2013 ja 17. mai 2014 kuupäevadega) ühtivad ajaliselt ehitusloa kehtivusega. Neilt ei ole tuvastatav ehitusprojekti kohaste tööde tegemine – koorimis- ja kaevetöid ei ole teostatud ehitusprojektis ette nähtud ehitustööde alas (kinnistu edelanurgast väljaulatuvas osas). Kaevise võõrandamine peaks toimuma lühiajaliselt ning projektipõhiselt. Kaebaja tegevused ei ühti projektis näidatud tegevustega. Kriisapõllu maaüksus sarnaneb rohkem liiva- ja kruusakarjäärile kui ehitusloa järgi planeeritud vähikasvatustiikidele. Tööd ei vasta tööprojekti p-s 4 kirjeldatud töödele. Pinnast on veetud kinnistult juba väidetavalt 10 aastat, kuid haljastustööde, hüdroisolatsiooni ja parklate ehitusega ei ole alustatud ning ei ole rajatud ka vähikasvatustiike. Puurkaev on ehitusloakohustuslik ehitis, mida menetletakse eraldi ja see ei ole seotud käesolevas vaidluses käsitletud ehitusloaga. Puurkaevu rajamiseks Kriisapõllu kinnistule on väljastatud
26.novembril 2021 ehitusluba nr 2112271/40393, mis ei tõenda aga, et kinnistul käivad 26. juunil 2012 väljastatud ehitusloaga seotud ehitustööd.
3.Kohus rahuldas 2. mai 2023. a määrusega kaebaja kaebusest loobumise avalduse Keskkonnaameti vastu esitatud nõude osas ja lõpetas selles osas haldusasja menetluses (kohtumäärus jõustus edasi kaebamata).
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.25. juuli 2023. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus sedastas, et Kastre Vallavalitsuse ehitusspetsialist on teinud ehitisregistri kande viitega otsusele nr 2212999/0074 (dtl 35). Tegemist ei ole pelgalt registrikande kui toiminguga, vaid tuvastava haldusaktiga, millega on siduvalt kindlaks tehtud kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutav asjaolu – ehitusloa kehtivuse puudumine.
6.Vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavaks ehitiseks oli vähikasvatuse veesüsteem ning selle kasutamise otstarbena märgitud vesiviljelusehitis (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu kohandamiseks vajalikud rajatised, sisekasvatushooned, haudemajad, kalahoidlad, piirderajatised jms).
7.Ehitusloa andmise ajal ning kuni 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) § 25 lg 1 sätestas, et ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, st ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitusloa kehtivuse tingimuseks oli seega ehitamise alustamine hiljemalt 26. juunil 2014.
8.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 ei ole asjakohane vaidlustatud otsuse õigusliku alusena. See ei mõjuta aga asja lahendamist, sest vastustaja on asjakohaselt otsustuse materiaalõigusliku alusena ära näidanud ka EhS v.r § 25 lg 2. Seaduse varasemale redaktsioonile tuginemine on põhjendatud, kuna selle sätte alusel tuvastati asja lahendamisel oluline asjaolu.
9.Vastustaja 21. septembri 2022. a kiri nr 5-2/1029 (dtl 38) ei sisalda teavet ega hinnanguid, mille kohaselt vastustaja oleks tunnustanud kaebaja tegevust Kriisapõllu katastriüksusel kui ehitusloajärgset ehitustegevust. Kirjas on kaebaja tähelepanu juhitud katastriüksusel kaevetööde tulemusena tekkinud ohtlikele objektidele (süvendid, augud) ning antud tähtaeg, et tagada ohutus katastriüksusel.
10.Ehitustegevusega nõuetekohaselt tähtaegset alustamist ei saa järeldada kaebusele lisatud aerofotodelt (dtl 16-24). Teatud ulatuses ilmneb kaevamistegevust juba 2. mai 2012. a seisu
kajastavalt aerofotolt (dtl 16) enne vaidlusaluse ehitusloa andmist ning järgmistel aastatel on kaevamisega hõlmatud ala suurenenud. Kriisapõllu katastriüksuselt on toimunud pikemat aega kaevise väljavedu, milleks kaebaja ja tema õiguseellane on taotlenud ning omanud kaevise võõrandamise luba (dtl 28-30). Seejuures viitab vastustaja Keskkonnaameti andmetele, mille kohaselt taotleti esimene kaevise võõrandamise luba alles 2016. aastal.
11.Ehitusloa aluseks olnud Taevane OÜ töö nr TP 0412 „Tartumaa Haaslava vald Tõõraste küla Kriisapõllu kinnistu vähikasvatuse veesüsteemi tööprojekt“ ei näe ette ehitustööde tegemist kinnistu edelanurgast väljaulatuvas osas (vrdl aerofotod dtl 17-18 ning tööprojekti joonis dtl 91). See asjaolu toetab tõendite kogumi pinnalt järeldust, et ei toimunud ehitustegevust projektijärgsel eesmärgil. Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja pole esitanud ehitamisega seotud dokumentatsiooni, sh EhS v.r § 29 lg 2 p 2 kohaselt nõutud ehitise alustamise teatist ega andnud ehitusloa väljastajale andmeid omanikujärelevalve tegija ega ehitamist teostava isiku kohta vastavalt EhS § 29 v.r lg-le 6. Tegemist oli ehitusloa alusel ehitamisest huvitatud isiku kohustusega ning nimetatud teabe esitamata jätmist ei saa õigustada väitega, et ehitusloa omanik pole seda küsinud või ehitustegevuse üle järelevalvet teostanud.
12.Põhimõtteliselt ainsaks tõendiks märkimisväärse ulatusega projekti ehitustöödega alustamise tõendamiseks on kaebaja esitanud Kriisapõllu kala- ja vähikasvatuse OÜ endise juhataja 9. juunil 2023 allkirjastatud seletuse (dtl 163), milles ta kinnitab, et ehitustöödega (tiikide kaevamisega) alustati vastavalt ehitusloale 2012. aastal pärast loa saamist. Selle seletuse usaldusväärsust ülejäänud tõendid kogumis ei kinnita.
13.Kriisapõllu kinnistul puurkaevu kui ehitusloakohustusliku ehitise asukoha kooskõlastamine vastustaja poolt (tl 20) ei seostu vähikasvanduse rajamiseks antud ehitusloaga ega praeguse vaidlusega ning ei tõenda võimalikku ehitamisega alustamist 2012.-2014. aastal. Vastustaja on rõhutanud, et Maavarauuringud OÜ töö nr PRK-32/2021U „Puurkaevu ehitusprojekt“ kohaselt on projekteeritav puurkaev ette nähtud Kriisapõllu kinnistu olme- ja joogiveega varustamiseks, veevõtuga kuni 5 m3 ööpäevas orienteeruvalt 5 inimese varustamiseks. Puurkaevu asukoha kooskõlastus ega ehitusluba ei ole väljastatud tootmisvee saamiseks ega ole kavandatud 6040 m3 suuruse eelsoojendustiigi veega varustamiseks.
14.Tuleb möönda, et iga alustatud ehitamine ei jõua projektijärgse ehitise valmimiseni, kuid EhS v.r § 25 lg-te 1 ja 2 mõttega ei oleks kooskõlas aktsepteerida ehituse alustamisena mistahes tegevust isegi juhul, kui selline tegevus vastab ehitamise mõistele ehitamist reguleerivate normide tähenduses. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja ametnikud on erinevatel põhjustel viibinud kõnealusel kinnistul ja sealsest olukorrast teadlikud ning ei ole varem ehitusoa kehtivuse osas seisukohta võtnud, ei ole kohtu hinnangul loonud kaebaja jaoks kindlust ega kaitstavat ootust, et vastustaja tunnustab kaebaja ja tema õiguseellase tegevust ehituse alustamisena 26. juuni 2014 seisuga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
15.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus ei ole analüüsinud vaidlustatud otsuse formaalset õiguspärasust. Otsuse õiguspärasust saab kontrollida üksnes ehitisregistri väljavõtte alusel. Selle kohaselt on otsuse teinud valla ehitusspetsialist, kellel ei ole pädevust tunnistada ehituslubasid kehtetuks. Seega on vaidlustatud haldusakt tühine. Vastustaja ei ole vallavalitsuse või volikogu poolt allkirjastatud haldusakti dokumenti esitanud ka kohtumenetluses. Selge ei ole, kas vaidlustatud otsus on vastustaja poolt antud või on tehtud ainult ehitisregistrisse kanne otsusest, mida tegelikult ei ole olemas. Kaebajat ei kaasatud teda puudutavasse haldusmenetlusse ega teavitatud tema õiguseid negatiivselt mõjutada võivast menetlusest. On ilmne, et vastustaja on tahtlikult varjanud kaebaja eest nii tema suhtes toimunud haldusmenetlust ja ka selle tulemust (ehitusloa kehtetuks tunnistamist).
Kaebaja ei ole andnud nõusolekut haldusakti andmiseks elektrooniliselt. Seega saab vaidlustatud lugeda kehtivaks, kui see on antud kirjalikult, s.t see on allkirjastatud. Vaidlustatud otsusel (dtl 35) puudub allkiri, seega ei vasta haldusakt HMS § 55 lg-test 2-4 tulenevatele vorminõuetele. Haldusakt on nõuetekohaselt põhjendamata. Põhjendustes pidanuks minimaalselt sisalduma selgitus, miks ja millistel asjaoludel ning tõenditel on jõutud järeldusele, et ehitusprojekti kohaste töödega ei ole alustatud. Lisaks ei ole kumbki otsuse õigusliku alusena nimetatud õigusnorm asjakohane ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud otsuses ei ole viidatud EhS v.r § 25 lgle 2 varasemale redaktsioonile. Kaebaja ise ei pidanud asuma otsima ega tuletama, et haldusaktis viidatud õiguslik alus võib tuleneda varasemast seaduse redaktsioonist. Lubatav ei ole olukord, kus haldusorgan asub põhjendamiskohustust sisuliselt täitma kohtumenetluses. Halduskohus oleks pidanud jätma tähelepanuta vastusaja kohtumenetluses esitatud selgitused ja põhjendused. Halduskohus on jätnud kohaldamata EhS § 4 lõike 1, mis selgitab ehitamise mõistet õiguslikus tähenduses ja sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele järeldusele ehitamisega alustamise kohta. Vaidlust ei ole, et Kriisapõllu kinnistul on tehtud kaevetöid, mis oma sisult on pinnase ja katendi ümberpaigutamine, s.o kvalifitseerub ehitamisena. Isegi, kui kaebajal ei ole dokumente ehitamise alustamise kohta, on võimalik ehitamist tõendada muude tõenditega. Tööprojektis on ette nähtud pinnase koorimine ja ladustamine. Aerofotodest esimene on tehtud vahetult enne seda, kui väljastati ehitusluba (dtl 16). Järgmine foto on tehtud 2013. aastal (dtl 17), millest nähtub selgelt, et pinnase koormisega on alustatud kinnistu lõunaosast. 2014. aasta aerofotolt (dtl 18) on selgelt näha, et kooritud pinnase ala on eelmise aastaga võrreldes laiendatud ja osa materjali on ladustatud hunnikusse. Samuti on fotolt selgelt tuvastatav karjäärimasinate väljaveo jäljed. Kuna tiikide kaevamisega pole veel lõpuni jõutud, siis on arusaadav, et alustatud pole haljastustööde, hüdroisolatsiooni ja parklate ehitusega. Halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja põhjendused sellest, et kohalik omavalitsus ei ole kaebajale teinud ühtki ettekirjutust ebaseadusliku tegevuse kohta Kriisapõllu kinnistul, arvestades, et vastustaja kohustuseks oli teostada järelevalvet ehitusloa järgmise üle. Halduskohus on tuginenud Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ 2012. a, 2013. a ja 2014. a majandusaasta aruannetele ja teinud nendest tõenditest järelduse, et nendel aastatel ei ole aktiivset majandustegevust alustatud. Nimetatud tõendeid ei olnud kumbki pool kohtutoimikusse esitanud ja halduskohus tugines nendele esmakordselt alles kohtuotsuses. Kohtuotsus on üllatuslik ja seetõttu ei vasta seaduslikkuse nõuetele ka seetõttu, et kohus on lugenud kaebaja tõendi, Kriisapõllu kalaja vähikasvatuse OÜ endise juhataja 9. juunil 2023 allkirjastatud seletuse, ebausaldusväärseks alles kohtuotsuses. Menetluskulud tulnuks jätta vastustaja kanda vastavalt HKMS § 108 lg-le 61.
16.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja osutab, et kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla, kas vaidlustatud otsus on andnud pädeva isiku poolt või mitte. Otsuse tegemise ajal oli Kriisapõllu kinnistu omanik kinnistusraamatu andmetel Kriisapõllu kalaja vähikasvatus OÜ (registrikood 11396709). Ühinemislepingu kohaselt on MM Grupp OÜ ühinenud Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ õigusjärglane. Kanne uue omaniku kohta on kinnistusraamatusse tehtud 24. augustil 2022. Aerofotodelt ei ole tuvastatav ehitusprojekti kohaste tööde tegemine. Neilt ei joonistu välja ehitusprojektiga ette nähtud tiikide alad, mistõttu ei ole võimalik aerofoto põhjal tuvastada ehitusprojekti kohaste tööde tegemine.
Taevane OÜ koostatud „Tartumaa Haaslava vald Tõõraste küla Kriisapõllu kinnistu vähikasvatuse veesüsteemi tööprojekt“ on punktis number 4 välja toodud ehitustööde loetelu, kus on kirjas, et kaevetöödel saadud pinnas sorteeritakse erinevatesse vallidesse ning kasutatakse haljastustöödel, tiikide hüdroisolatsiooniks, teede ja parklate ehituseks; pärast tiikide valmimist ülejääv pinnas veetakse minema. Pinnast on veetud kinnistult juba väidetavalt 10 aastat kuid haljastustöid, hüdorisolatsiooni ja parklate ehitusega ei ole alustatud, ka ei ole rajatud vähikasvatustiike. Lisaks eeltoodule Kastre Vallavalitsus ja Keskkonnaamet on 26. mail 2022 toimunud paikvaatlusel tuvastanud, et Kriisapõllu kinnistul toimuv tegevus ei vastanud ehitusloa projektile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud vaidlustatud otsuse õiguslikku olemust ning tõendeid hinnates jälgitavalt põhjendanud, miks tuvastava haldusakti andmise aluseks olev faktiline asjaolu on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
18.Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja, et kaevatav otsus on haldusakti vormiliste puuduste tõttu tühine või vähemalt on need sedavõrd olulised, et kaevatav otsus tuleb tühistada. Lisaks leiab kaebaja jätkuvalt, et halduskohus on valesti tuvastanud, et kaebaja õiguseellane ei alustanud ehitamisega kahe aasta jooksul arvates ehitusloa saamisest, jagades selles osas valesti ka tõendamiskoormuse. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
19.Kaebaja väitel ei ole selge, kas kaevatav haldusakt on allkirjastatud. Kui haldusakti andis valla ehitusspetsialist, siis on ta otsustanud küsimuse, milleks tal ei olnud pädevust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et ehitisregistrisse andmete sisestamisega kaebaja õiguseellasele väljastatud ehituseloa kehtivuse lõpu kohta andis vastustaja tuvastava haldusakti elektroonilises vormis. Kaebaja leiab ekslikult, et elektroonilises vormis haldusakti andmine ei olnud praegusel juhul lubatav tulenevalt HMS § 55 lg 2 ls-st 1. Sama paragrahvi kolmas lõige otsesõnu lubab anda kirjaliku haldusakti elektrooniliselt. Riigikohus on selgitanud, et metsateatise registreerimisega metsaregistris annab Keskkonnaamet elektroonilises vormis haldusakti1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vastustaja poolt ehitisregistris ehitusloa kehtivuse lõppemise kohta kande tegemist sarnaselt pidada elektroonilises vormis haldusakti andmiseks. Sel juhul ei ole nõutav, et kande aluseks oleks eraldi kirjaliku dokumendina vormistatud haldusakt. Dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi arvestades tuleb nõuded haldusakti vormile, samuti põhjendamiskohustus täita registris kandele andmete ja põhjenduste lisamise kaudu. Seda ongi vastustaja teinud. Olukorras, kus ehitisregistrisse kande tegemiseks pidi vastustaja ametnik ennast identifitseerima, on ehitisregistri andmete kaudu üheselt tuvastatav nii kande teinud ametnik kui ka haldusorgan, kelle nimel kanne tehti.
20.Kaebaja eksib samuti leides, et vaidlustatud otsus on tühine, sest selle on andnud valla ehitusspetsialist, kui ehitusloa kehtetuks tunnistamise pädevus on vallavalitsusel. Ringkonnakohus osutab esmalt, et vaidlustatud otsusega ei tunnistatud kehtetuks kaebaja õiguseellasele väljastatud ehitusluba. Vaidlustatud otsusega vastustaja tuvastas, et ehitusloa kehtivus lõppes EhS v.r § 25 lg 2 alusel, s.o seadusest tulenevalt, kaks aastat pärast ehitusloa andmist, sest kaebaja õiguseellane ei alustanud ehitamist selle aja jooksul.
Vt RKHK 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580 (p 9).
Teiseks on EhS § 39 lg 1 ja § 46 lg 1 järgi ehitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise pädevus antud kohaliku omavalitsuse üksusele, mitte vallavalitsusele, kui kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 p-s 2 nimetatud kollektiivsele organile. Sarnane oli olukord ka EhS v.r kehtivuse ajal, kui EhS v.r § 23 lg 1 sätestas, et ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Samas ei ole määrav, kas seadusega on asjakohase otsustuse tegemise pädevus antud vallavalitsusele või kohalikule omavalitsuse üksusele tervikuna. EhS § 39 lg 1 ja § 46 lg 1 määratlevad üksnes nn välispädevuse (HMS § 8 lg 1), s.t milline avaliku võimu kandja on õigustatud ja kohustatud asjakohase otsustuse tegemiseks, mitte seda, milline ametnik võib haldusorgani nimel seda ülesannet täita. Vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 3 toob haldusakti tühisuse kaasa üksnes välispädevuse rikkumine. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud otsustuse tegi vastustaja ametnik teenistusülesandeid täites vastustaja nimel. Seega on ehitusloa kehtivuse lõppemise tuvastanud selleks pädev haldusorgan ning tegemist ei ole tühise haldusaktiga. EhS § 39 lg-st 1 ei nähtu, et ehituslube puudutavad küsimused oleks antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse ainupädevusse. KOKS § 22 lg 2 ja § 30 lg 1 p 4 annavad kohaliku omavalitsusüksusele ulatusliku otsustusruumi seadusest tulenevate ülesannete delegeerimise haldusorgani siseselt. Kastre valla maa- ja ehitusspetsialiste ametijuhendist2 nähtuvalt ongi ehituslubadega seotud haldusmenetluste läbiviimine ja lubade vormistamine ehitusspetsialisti ülesandeks. Seetõttu ei näe ringkonnakohus, et vaidlustatud kande tegemisel oleks vastustaja ehitusspetsialist ületanud sisepädevust ka juhul, kui vastustaja ei ole vormistanud selleks eraldi volitust.
21.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt põhjendamata. Ehitusregistrisse kantud (dtl 35, 103) selgitused otsuse sisu ja aluse kohta on küll lakoonilised, kuid piisavad, et mõista millest vastustaja lähtus otsuse andmisel. Täpsemalt on otsuses märgitud: “Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitusluba nr 2373 väljastati 26.06.2012. Ehitusprojekti kohaste töödega ei ole alustatud.“ Halduskohtule esitatud kaebuses toodud kaebaja väidetest ja põhjendustest ilmneb, et ka kaebaja aru saanud millisele faktilise asjaolu alusel ja millisele õigusnormile tuginedes tuvastas vastustaja normis sätestatud õigusliku tagajärje saabumise. Isegi, kui vaidlustatud otsuse õigusliku alusena märgitud EhS v.r § 25 lg 2 osas ei ole täpsustatud, et silmas peeti ehitusseadustiku nn vana redaktsiooni, pidi seegi kaebajale mõistetav olema. Nimelt ei saanud ehitusloa kehtivuse lõppemist kaasa tuua ehitusseadustiku redaktsioon, mis 2014. aasta suvel veel ei kehtinud. Seetõttu sai vastustaja tuvastada ehitusloa kehtivuse lõppemise 2014. aasta suvel kehtinud ehitusseadustiku sätete järgi. Selles olukorras ei näe ringkonnakohus, et märkimata jätmine, et tugineti just ehitusseadustiku nn vanale redaktsioonile, oleks saanud kaebajat eksitada. Kuigi otsuse viide HMS § 43 lg-le 2 ei olnud asjakohane, siis nähtub kaebusest, et kaebaja mõistis seda ega lasknud end segada viitest asjakohatule normile. Kaebaja eksib vaidlustatud otsuse mõistmisel üksnes selles, milline on otsuse õiguslik mõju. Nimelt peab kaebaja otsust ehitusloa kehtivust lõpetavaks, kui tegelikkult vastustaja üksnes tuvastas õigusliku tagajärje, mis saabus vahetult seaduse alusel. See eksimus ei ole aga tingitud vaidlustatud otsuse põhjendustest, vaid kaebaja enda ebaõigest ettekujutusest kehtiva õiguse normide toime kohta. Otsuses selgitatakse ehitusloa kehtivuse lõppemist selgelt seaduses nimetatud tingimuse täitmisega, mis tagajärje kohaldumiseks ei vaja eraldi otsustuse tegemist. Seetõttu on kaebaja põhjendamatult leidnud, justkui oleks vastustaja ehitusloa kehtetuks tunnistanud. Samas ei ole eksimus takistanud kaebajat tema õiguste kaitsel, kuna ta on esitanud väited ja seisukohad ka ehitusloa alusel ehitamise alustamise küsimuses.
22.Kaebaja toetub seejuures peamiselt kahele seisukohale – tõenditest nähtub, et vaidlusalusel ajal on maatükil toimunud tegevused, mis kvalifitseeruvad ehitamiseks ning seejuures on kaebaja õiguseellane tegutsenud ehitusprojekti elluviimise eesmärgiga.
23.Vastavalt EhS § 4 lg 1 ls-le 2 tuleb ehitamisena mõista ka pinnase või katendi ümberpaigutamist sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Seega on Kriisapõllu katastriüksusel toimunud kaeve- ja pinnasetööd kvalifitseeritavad ehitamisena. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest aga järeldada, et EhS § 4 lg-s 1 antud ehitamise mõiste kattub mahult EhS v.r § 25 lg-s 2 kasutatud ehitamise mõistega. EhS v.r § 25 lg 3 järgi loetakse ehitamise alustamise päevaks esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva. EhS v.r § 25 lg-st 3 nähtub seega selgelt, et ehitusloa kehtivuse lõppemise vältimiseks oli nõutav nii see, et ehitusloa andmisest kahe aasta jooksul toimuks tegevus, mis on olemuselt ehitamine, kui seegi, et tegemist oleks ehitusprojektile vastava töö tegemisega.
24.Seetõttu ei piisa kaebaja õiguseellasele väljastatud ehitusloa kehtivuse jaatamiseks pärast 26. juunit 2014 ainuüksi sellest, et Kriisapõllu kinnistul on tuvastatav pinnasetööde tegemine pärast ehitusloa väljastamist. Oluline on hinnata sedagi, kas pinnasetööd vastavad ehitusprojektile ja on suunatud ehitusloa kohase ehitise valmimisele.
25.Vastustaja ja halduskohus on leidnud, et kaebaja õiguseellase tegevus ei ole olnud suunatud vähikasvatuse rajamisele, vaid sarnaneb enam liiva ja kruusa kaevandamisele kinnistul. Selle järelduse tegemisel on halduskohus kokkuvõtvalt esile toonud, et: a) kaevamistegevus ilmneb juba 2. mai 2012. a seisu kajastavalt aerofotolt (dtl 16), s.o enne ehitusloa väljastamist; b) 13. septembri 2013. a ja 17. mai 2014. a aerofotodelt (dtl 17, 18) nähtub, et kaevamisega hõlmatud ala on suurenenud; c) Kriisapõllu katastriüksuselt on toimunud pikemat aega kaevise väljavedu; d) esimene kaevise võõrandamise luba (tl 61) väljastati siiski alles 2016. aastal; e) aerofotodel kajastatud koorimis- ja kaevetööde ala hõlmab katastriüksuse edelapoolset väljaulatuvat osa, mis ehitusprojekti järgi ei ole ehitusalaks; f) kaebaja õiguseellane ei esitanud vastustajale seaduse kohaselt nõutud ehitamise alustamise teatist (Ehs v.r § 29 lg 2 p 2) ega andmeid omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kohta (EhS v.r § 29 lg 6); g) aerofotodelt ei joonistu välja ehitusprojektiga ette nähtud tiikide alad; h) kaebajal puudub igasugune dokumentatsioon ehitamise kohta, kuigi tööde dokumenteerimine oli ehitamist teostava isiku kohustus (EhS v.r § 31 lg 1). Ringkonnkohtu hinnangul on eeltoodu piisav, et tuvastada, et kaebaja õiguseellane ei alustanud ehitamist talle 2012. aastal väljastatud ehitusloa realiseerimiseks. Tähelepanuväärne on seegi, et kuigi kaebaja väidab, et kaevetööd olid vajalikud ehitusprojekti kohaselt vähikasvatuse tiikide rajamiseks, ei ole ka praeguseks ajaks ükski neist valminud. Valminud ega valmimisjärgus ei ole ka ükski muu ehitusprojektis kajastatud ehitis. Samas ilmneb, et katastriüksusel on eesmärgipäraselt tegutsetud kaevise saamiseks ja äraveoks. Katastriüksusel kaevetööde saadud pinnase võõrandamine selgitab olukorda, kus ehitamisena kvalifitseeritav tegevus on küll toimunud, kuid puuduvad andmed ja tõendid selle kohta, et tööd oleks toimunud vähikasvatuse rajamiseks.
26.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, et kaebaja õiguseellase juhatuse endine liige kinnitab 9. juuni 2023. a seletuses (dtl 163), et tiikide kaevamisega alustati 2012. aastal pärast loa saamist. Halduskohus leidis põhjendatult, et vastuolu tõttu teiste tõenditega ei ole seletus usaldusväärne. Juhatuse endine liige väidab küll ehitamise alustamist, kuid ei too esile täpsemalt milliseid töid tehti, kes oli tööde teostajaks, kuidas peeti arvestust tehtud tööde kohta, kuidas oli korraldatud ehitusjärelevalve või kuidas ehitamist dokumenteeriti ning miks ei esitatud vastustajale seaduses nõutud ehitamise alustamise teatist ega andmeid ehitamise ja ehitusjärelevalvet teostava isiku kohta. Nagu eespool selgitatud nähtub kohtumenetluses esitatud kaebaja seisukohtadest ja väidetest, et ta mõistis, et asjas on vaidluse all projektijärgesete ehitustöödega alustamine ehitusloa väljastamisest
kahe aasta jooksul. Selles olukorras on ilmne, et ehitamise alustamist aitaks tuvastada eelkõige konkreetsete tööde ja neid teostanud isikute nimetamine. Nende andmete esitamisest hoidumine, ehitamise kohta üksnes üldsõnalise tõendi esitamine, viitab sellele, et täpsemaid andmeid ehitamise kohta ei olegi, sest Taevane OÜ töö nr TP 0412 „Tartumaa Haaslava vald Tõõraste küla Kriisapõllu kinnistu vähikasvatuse veesüsteemi tööprojekt“ järgi ehitamist tegelikkuses ei toimunud.
27.Kaebaja eksib siinkohal selleski nagu lasuks tõendamiskoormus asjas eelkõige vastustajal. On ilmne, et negatiivse asjaolu tagantjärele tõendamine on raskendatud. Samas osutavad asjaolud (vt p 25) siiski veenvalt sellele, et kaebaja õiguseellane ei ole ehitamisega alustanud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest. Seega juhul, kui kaebaja väidab, et ehitamine ehitusloa realiseerimiseks siiski toimus tuleb tal endal seda väidet tõendada (HKMS § 59 lg 1). Seaduse kohaselt nõutud teatiste ja dokumentide olemasolu korral olnuks kaebajal ilmselt lihtne tõendada ehitustegevuse toimumist, samuti ehitamise vastavust ehitusprojektis kavandatud töödele. Kuna kaebaja õiguseellane ehitamist ei dokumenteerinud võttis ta sellega riski, et vaidluse korral ei õnnestu oma õiguste kaitseks olulist asjaolu tõendada.
28.Kaebaja esitatud ülejäänud väited ja tõendid ei lükka samuti ümber järeldust, et ehitamist ehitusprojekti realiseerimiseks ei alustatudki. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et vastustaja riikliku järelevalve teostajana (EhS § 130) pidanuks varem reageerima, leides, et Kriisapõllu katastriüksusel toimub ehitustegevus õigusliku aluseta, s.t et ehitusloa kehtivus on lõppenud juba 2014. aastal. See ei mõjuta aga praeguse asja otsustamist. Ehitusloa kehtivus lõppes EhS v.r § 25 lg 2 alusel vastustaja tegevusest sõltumata. Kehtiv õigus ei näe ette, et ehitusloa kehtivus võiks taastuda juhul, kui ehitustegevuse õiguspärasuse üle riikliku järelevalve teostaja kaudselt aktsepteerib ehitamist ega võta samme õigusliku aluseta ehitamise lõpetamiseks. Kaebuse asjaoludel on vastustaja tegevusetus olnud kaebajale soodne, kuna kaebaja on saanud Keskkonnaameti loa alusel jätkata kaevise väljavedu katastriüksuselt ja eeldatavalt sellega tulu teenida. Kaebaja ei ole väitnud, et ta usaldades ehitusloa kehtivust oleks teinud ehitamise alustamiseks või jätkamiseks kulutusi, mis ehitusloa kehtivuse lõppemise tuvastamise järel oleks muutunud kasutuks. Liiati on kaebajal võimalik taotleda uus ehitusluba vähikasvatuse ehitiste rajamiseks ja selle kaudu projekt siiski ellu viia. Halduskohus on põhjendatult leidnud sedagi, et puurkaevu kui ehitusloakohustusliku ehitise asukoha kooskõlastamine vastustaja poolt (dtl 25) ei seostu vähikasvanduse rajamiseks antud ehitusloaga. Kaebaja ei ole ümber lükanud nõusolekult nähtuvat, et puurkaev rajatakse olme- ja joogivee saamiseks kuni viiele inimesele, mitte vähikasvatuse tiikide veega varustamiseks. Seega ei seondu puurkaevu rajamine, kui iseseisvalt loakohustuslik tegevus, kaebajale 2012. aastal väljastatud ehitusloaga.
29.Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja õiguseellasele 26. juunil 2012 väljastatud ehitusloa nr 2373 realiseerimiseks ehitamist ei alustatud kahe aasta jooksul. Vastavalt on vastustaja õiguspäraselt tuvastanud ka õigusliku fakti, s.o ehitusloa kehtivuse lõppemise 26. juuni 2014.
30.Kaebajal on õigus selles, et haldusmenetluse reeglite kohaselt tulnuks kaebajale teatada menetlusest ehitusloa kohaselt kahe aasta jooksul ehitamisega alustamise fakti tuvastamiseks ning anda kaebajale võimalus oma seisukoha ja tõendite esitamiseks (HMS § 40 lg 1). Samas võis vastustajat eksitada kinnistusraamatu kanne, mis ei menetluse ajal ei kajastanud õigesti Kriisapõllu maatüki omaniku andmeid, vaid näitas omanikuna endiselt kaebaja õiguseellast. Vastustaja olnuks siiski võimalik äriregistri andmete alusel mõista, et kaebaja on omandanud omanikuna kinnistusraamatusse kantud isiku õigused ja kohustused. Kaebajale menetlusest teatamata jätmine ning seega ka kaebaja ilmajätmine võimalusest esitada seisukohta asjas on menetluslik rikkumine. Praegusel juhul ei too see kaasa kaevatava haldusakti tühistamist, sest see menetluslik rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Tegemist ei ole kaalumisotsusega (HMS § 4 lg 1). Otsuse
tegemiseks oli vajalik tuvastada, kas õigusnormi kohaldamise eeldus on täidetud. Eelduse esinemine on kohtumenetluses kinnitust leidnud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses suutnud esitada tõendeid või andmeid ehitamise alustamise kohta. Vastavalt tuleks vastustajal anda välja uus samasisuline haldusakt juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse ja tühistaks kaevatava otsuse. Kuna EhS v.r § 25 lg 2 näeb ette siduva tagajärje, siis ei ole vastustajal võimalik teistsuguse sisuga otsustust teha.
31.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
32.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud menetluskulude jätmist vastustaja kanda viitega HKMS § 108 lg-le 61, s.t põhjusel et oluliste põhjendamispuudustega haldusakt jääb tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Praeguses asjas ei ole sellise olukorraga tegemist. Vaidlustatud otsusest nähtub selge põhjendus, miks vastustaja tuvastas ehitusloa kehtivuse lõppemise. Kohtumenetluses on vaidluse all olnud eelkõige see, kas vastustaja tuvastas õigesti otsuse aluseks oleva faktilise asjaolu. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
33.Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.