3-23-534 MM Grupp OÜ kaebus Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2022. a Haldusasi otsuse nr 2212999/0074 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – MM Grupp OÜ, volitatud esindaja Mihkel Nukka esindajad Vastustaja I – Kastre vald, volitatud esindaja Natalja Sisas Vastustaja II – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Evelyn Jallai Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta MM Grupp OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
3.Tagastada Kastre vallale korduv tõend (Taevane OÜ töö nr TP 0412 „Tartumaa Haaslava vald Tõõraste küla Kriisapõllu kinnistu vähikasvatuse veesüsteemi tööprojekt“, tl 91-97). Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24. augustil 2023. Keskkonnaamet saab vaidlustada üksnes kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.MM Grupp OÜ esitas 7. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Kastre Vallavalitsuse poolt 29. juunil 2022 ehitisregistrisse kantud otsuse nr 2212999/00746 ja Keskkonnaameti 9. veebruari 2023. a korralduse nr DM-123682-1 tühistamiseks.
3-23-534
Kaebuse kohaselt kuulub MM Grupp OÜ-le Tartumaal Kastre vallas Tõõraste külas Kriisapõllu kinnistu (katastrinumber 18501:001:0412), mis varem kuulus Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ-le. Kaebaja sai kinnistu omanikuks 19. märtsi 2021. a ühinemislepingu alusel, mille järgi ühines kaebajaga mh Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ. Kastre vald märkis 29. juuni 2022. a otsuse nr 2212999/00746 alusel tehtud ehitisregistri kandes, et 26. juunil 2012 väljastatud ehitusluba nr 2373, mis nägi ette Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ-le kuulunud Kriisapõllu kinnistule vähikasvatuse veesüsteemi rajamise, on kehtivuse kaotanud, kuna ehitusprojekti kohaste töödega ei ole alustatud. Keskkonnaamet tunnistas 9. veebruari 2023. a korraldusega nr DM-123682-1 kehtetuks kaebajale varasemalt 1. aprillil 2022 väljastatud kaevise võõrandamise loa nr K/515644. Keskkonnaamet viitas seejuures asjaolule, et talle on saanud teatvaks 26. juunil 2012 väljastatud ehitusloa nr 2373, millele tuginedes andis Keskkonnaamet 1. aprilli 2022. a loa nr K/515644, kehtetus.
2.Kohus võttis MM Grupp OÜ kaebuse 9. märtsi 2023. a määrusega mõlema nõude osas menetlusse. Seejuures märkis kohus, et loeb kaebuses esitatud andmetele tuginedes tähtaegseks ka Kastre valla 29. juuni 2022. a otsuse nr 2212999/00746 peale esitatud tühistamisnõude.
3.Keskkonnaamet vastustajana esitas 12. aprillil 2023 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus Keskkonnaameti 9. veebruari 2023. a korralduse nr DM-123682-1 tühistamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kastre vald vastustajana esitas 14. aprillil 2023 vastuse kaebusele.
4.Kaebaja esitas 26. aprillil 2023 avalduse kaebusest loobumiseks Keskkonnaameti vastu esitatud nõude osas. Kohus rahuldas 2. mai 2023. a määrusega kaebusest loobumise avalduse Keskkonnaameti vastu esitatud nõude osas ja lõpetas selles osas haldusasja menetluses (kohtumäärus jõustus edasi kaebamata). Ülejäänud osas määras kohus sama määrusega kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
5.Kaebaja esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse 9. juunil 2023 ning vastustaja omapoolsed vastuväited 26. juunil 2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja märgib kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamise nõude osas järgmist.
8.1.26. juunil 2012 antud ehitusluba kehtib tähtajatult. Vastustaja ei ole andnud haldusakti, millega oleks ehitusloa kehtivust ajaliselt piiratud.
8.2.Ehitusseadustiku (EhS) § 45 lõikel 1, mille kohaselt on ehitusloa kehtivus viis aastat, ei ole tagasiulatuvat mõju. See norm kehtib alates 1. juulist 2015 (ehitusseadustiku jõustumisest) väljastatud lubadele ega muuda vaikimisi enne uue seaduse kehtestamist väljastatud tähtajatut ehitusluba tähtajaliseks.
2(9)
3-23-534
8.3.Vastustaja on otsuse tegemise õiguslikuks aluseks ekslikult märkinud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 ja ehitusseaduse § 25 lg 2. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vastustaja oleks menetlenud taotletud haldusakti andmist. Vastustaja on 26. juunil 2012 andnud haldusakti, mille sisuks oli ehitusloa andmine Kriisapõllu kinnistule. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole haldusakt HMS § 43 lg 2 tähenduses. Ka ehitusseaduse § 25 lg 2 ei ole asjakohane norm ehitusloa kehtetuks tunnistamisel.
8.4.Ka 26. juunil 2012 kehtinud ehitusseaduse § 25 lg 2 alusel ei ole ehitusloa kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Nimetatud sätte kohaselt kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku kahtlust, et kaebaja õiguseellane alustas ehitamisega (tiikide kaevamisega) kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamisest. Vastustaja on sellest ilmselgelt teadlik, kuna möönis 21. septembri 2022. a teavituses varasemat kaevandamistööde toimumist Kriisapõllu kinnistul. Ehitustegevusega alustamine on tõendatud ka aerofotodega, millelt nähtub, et võrreldes ehitusloa eelse ajaga on juba 2013. aastal toimunud ulatuslikud kaevandamistööd (ehitustööd vähitiikide rajamiseks). Ehitusseaduse § 25 lg 2 materiaalsed eeldused on täitmata ja ehitusloa kehtetuks tunnistamine on põhjendamata.
8.5.Vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet: jättis kaebaja ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlusse kaasamata ja teavitamata tema õigusi puudutavast menetlusest. Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus vastustaja tugineb väidetavalt 8 aastat tagasi ilmnenud asjaolule (ehitustöödega õigeaegselt alustamata jätmine), et ehitusega ei alustatud kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamisest (s.t hiljemalt 26. juunil 2014).
8.6.Ebaõige ja põhjendamata on vastustaja väide, et Kriisapõllu kinnistul ei ole ehitamisega alustatud. Ehitamine EhS § 4 lg 1 kohaselt on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Vaidlust ei ole selles, et Kriisapõllu kinnistul on tehtud kaevetöid, mis oma sisult on pinnase ja katendi ümberpaigutamine. Vähitiikide rajamiseks on pinnase (suures ulatuses) ümberpaigutamine vältimatult vajalik, et saavutada tiikide sügavus ja loomulik põhjavee vool tiiki. Suures ulatuses pinnase eemaldamisel on ümbritsevatele kinnisasjadele oluline mõju, kui selle tulemusel muutub märkimisväärselt miljöö. Vaidlusalusel alal ega selle ümbruses ei paikne teisi sügavaid auke. Seega on selge, et Kriisapõllu kinnistul toimunud tiikide kaevamisel on oluline mõju ümbritsevale ja ehitustegevusega on alustatud.
8.7.Tõenditest (sh tööprojekt ja aerofotod, Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ juhataja seletus) kogumis saab järeldada, et projektis kirjeldatud ehitamisega on Kriisapõllu kinnistul alustatud mh vallide rajamisega.
8.8.Ehitamise definitsiooni (EhS § 4 lg 1) kohaselt ei ole määrav, kas ehitustegevus vastab projektile, vaid ehitamist tuleb käsitleda EhS § 4 lg 1 kohase tegevusena. Vastustaja väide ehitamise projektile mittevastavuse kohta on paljasõnaline. Vastustaja esindajad (sh vallavanem) on korduvalt nii koos Keskkonnaameti esindajatega kui naaberkinnistute omanikega alates 2012. aastast korduvalt ehitusobjektil Kriisapõllu kinnistul kohal käinud. Vastustaja ei olnud teinud enne vaidlustatud otsust kaebajale ühtki ettekirjutust. Vastustaja riikliku järelevalve teostajana on oma tegevusetusega kinnitanud tiikide kaevetegevuse vastavust projektile.
8.9.Ehitusluba on väljastatud vähikasvatuse veesüsteemi rajamiseks. Puurkaev, millele vastustaja on kooskõlastuse andnud, on veesüsteemi osa, mida on käsitletud muu hulgas ehitusloa juurde lisatud tööprojektis. 3(9)
3-23-534
8.10.Vastustaja ei ole nõudnud ja kaebajal ei ole olnud kohustust esitada vastustajale ehitusdokumente. Kaebaja esitab nõutavad ehitusdokumendid koos kasutusloa taotlusega. Ehitamisega alustamist ei saa tuvastada formaalselt sõltuvalt sellest, kas ehitusdokumendid on olemas.
9.Kastre vald vastustajana vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.
9.1.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et 26. juunil 2012 väljastatud ehitusluba kehtib tähtajatult. Ehitusloa väljastamise hetkel kehtinud ehitusseaduse § 25 lg 1 kohaselt on ehitusluba tähtajatu, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, st et ehitusluba kaotab kehtivuse kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Kuna ehitusprojekti kohane ehitustegevus ei ole tõendatud, kaotas ehitusluba kehtivuse juba 27. juunil 2014.
9.2.Kaebaja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid, mis kinnitaksid ehitustegevuse toimumist kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest. Kaebaja esitatud aerofotodest kaks (13. septembri 2013 ja 17. mai 2014 kuupäevadega) ühtivad ajaliselt ehitusloa kehtivusega. Kõnealustelt aerofotodelt ei ole tuvastatav ehitusprojekti kohaste tööde tegemine – koorimis- ja kaevetöid ei ole teostatud ehitusprojektis ette nähtud ehitustööde alas (kinnistu edelanurgast väljaulatuvas osas) ning tegevuse eesmärk ei ole tuvastatav. Aerofotodelt ei nähtu ka ehitusprojektiga ette nähtud tiikide alad, mistõttu ei ole võimalik aerofoto põhjal tuvastada ehitusprojekti kohaste tööde tegemist. Kaevise võõrandamine peaks toimuma lühiajaliselt ning projektipõhiselt. Kaebaja tegevused ei ühti projektis näidatud tegevustega. Kriisapõllu maaüksus sarnaneb rohkem liiva- ja kruusakarjäärile kui ehitusloa järgi planeeritud vähikasvatustiikidele. On ebaselge, millele põhineb tegevuse lõpetanud Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ endise juhataja 9. juunil 2023 allkirjastatud selgitus ehitustööde alustamise kohta.
9.3.Tööd ei vasta tööprojekti p-s 4 kirjeldatud töödele. Pinnast on veetud kinnistult juba väidetavalt 10 aastat, kuid haljastustööde, hüdroisolatsiooni ja parklate ehitusega ei ole alustatud ning ei ole rajatud ka vähikasvatustiike. Kriisapõllu kinnistul toimunud kaevetööde seos ehitisega pole tõendatud – kaevetöid võib teostada ka muudel põhjustel.
9.4.Puurkaev on ehitusloakohustuslik ehitis, mida menetletakse eraldi ja see ei ole seotud käesolevas vaidluses käsitletud ehitusloaga. Puurkaevu rajamiseks Kriisapõllu kinnistule on väljastatud 26. novembril 2021 ehitusluba nr 2112271/40393, mis ei tõenda aga, et kinnistul käivad 26. juunil 2012 väljastatud ehitusloaga seotud ehitustööd. Projekteeritav puurkaev on ette nähtud Kriisapõllu kinnistu olme- ja joogiveega varustamiseks (kuni 5 m3 ööpäevas, orienteeruvalt 5 inimese varustamiseks), mitte aga tootmisvee saamiseks eelsoojendustiigi (6040 m3) jaoks.
9.5.Ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 29 lg 2 p 2 kohaselt on ehitise omanik kohustatud esitama ehitusloa väljastajale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitamise alustamise teatises märgitakse ehitusseaduse § 29 lg 6 kohaselt ka andmed omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kohta. Nimetatud teatist ei ole ehitusloa väljastajale esitatud. Seetõttu pole kohalikule omavalitsusele teadaolevalt ehitustegevusega alustatud ning puudub ka võimalus kontrollida omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku pädevust.
9.6.Ehitusloa väljastamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 31 lõige 1 sätestab, et ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Kaebaja ei ole ehitustööde tõendamiseks esitanud ühtegi ehitamise ajal koostatud ehitusdokumenti. Kastre Vallavalitsus ja 4(9)
3-23-534
Keskkonnaamet on 26. mail 2022 toimunud paikvaatlusel tuvastanud, et Kriisapõllu kinnistul toimuv tegevus ei vastanud ehitusloa projektile.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus lahendab käesoleva haldusasja raames kaebaja nõuet Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2022. a otsuse nr 2212999/0074 (tl 28-28p) tühistamise nõude osas. Ülejäänud osas on kohus võtnud 2. mai 2023. a määrusega vastu kaebusest loobumise avalduse ning lõpetas menetluse Keskkonnaameti vastu esitatud nõude osas. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus seega üksnes kaebuse Kastre valla vastu esitatud nõude osas ning otsustab menetluskulude jaotuse silmas pidades, et kaebus on algselt esitatud kahe vastustaja vastu.
12.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusega on õigusvastaselt kehtetuks tunnistatud 26. juunil 2012 Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ-le (kaebaja õiguseellane) kuulunud kinnistul ehitamiseks antud ehitusluba nr 2373 (tl 9-10 ja 16). Pooled on erineval seisukohal selles, kas 2012. aastal antud ehitusluba kehtis jätkuvalt vaidlustatud otsuse tegemise ajal (29. juunil 2022), kas kaebaja õiguseellane oli alustanud selle ehitusloa alusel ehitustegevust ning kas vaidlusalune otsus kujutab endast ehitusloa kehtetuks tunnistamist või selle kehtetuse konstateerimist.
13.Pooled on esmalt erineval arvamusel, kuidas õiguslikult kvalifitseerida Kastre valla tegevust (otsust; tl 28-28p) 29. juunil 2022, st kas see on käsitatav ehitusloa kehtetuse konstateerimise kui toiminguna või haldusaktina. Kastre Vallavalitsuse ehitusspetsialist on teinud ehitisregistri kande viitega otsusele nr 2212999/0074 (tl 76). Kohtu hinnangul ei ole tegemist pelgalt registrikande kui toiminguga, vaid tuvastava haldusaktiga, millega on siduvalt kindlaks tehtud kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutav asjaolu1 – varasemalt antud ehitusloa kehtivuse puudumine. Seega esineb vaidlustatud otsuse puhul HMS §-s 51 väljendatud haldusakti oluline tunnus – selle regulatiivne toime. Õiguslikult siduv tuvastamine tähendab, et tuvastatud fakte ei saa hiljem enam kahtluse alla seada2, st et hiljem poleks kaebajal enam võimalik tugineda ehitusloa kehtivusele ning selle alusel oma ehitustegevust korraldada. Eelnevat arvestades on Kastre valla vastu esitatud tühistamisnõue kohane õiguskaitsevahend.
14.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on 2012. a kinnistu omanikuks olnud Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ õigusjärglane (äriregistri väljatrükk, 18. kanne; tl 16-16p). Vaidlusalune ehitusluba oli antud ehitamiseks Kriisapõllu maaüksusel (katastrinumber 18501:001:0412), millel kehtib senini Kastre valla õiguseellaseks oleva Haaslava Vallavalitsuse 1. novembri 2011. a korraldusega nr 147 kehtestatud detailplaneering, millega on ette nähtud vähikasvatustiikide rajamine (kaevamine) ning kaasneva infrastruktuuri ehitamine (tl 8). Vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavaks ehitiseks oli vähikasvatuse veesüsteem ning selle kasutamise otstarbena märgitud vesiviljelusehitis (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu kohandamiseks vajalikud rajatised, sisekasvatushooned, haudemajad, kalahoidlad, piirderajatised jms).
A. Aedma jt, Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 254 Samas, lk 256
5(9)
3-23-534
15.Peamine vaidlusküsimus on vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse üle 29. juuni 2022. a seisuga ning millisele õiguslikule alusele seejuures tugineda. Ehitusloa andmise ajal ning kuni 30. juunini 2015 kehtinud ehitusseaduse § 25 lg 1 sätestas, et ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul, st ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. 1. juulist 2015 kehtima hakanud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 20 lg 1 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist antud ehitusluba kehtib tähtajatult, kui ehitamisega oli alustatud enne EhSRS jõustumist. Kohtu hinnangul ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjakohane lähtuda alates 1. juulist 2015 kehtiva ehitusseadustiku ehitusloa kehtivuse redaktsioonist – ehitustegevust reguleerivate seadusemuudatuste rakendussätetest ei tulene, et enne 1. juulit 2015 antud ehituslubade kehtivusele hakataks kohaldatama uut kehtima hakkavat regulatsiooni. EhSRS § 20 lg 1 reguleerib arusaadavalt enne selle seaduse jõustumist antud ehituslubade kehtivuse küsimust. Selleks, et pidada vaidlusalust ehitusluba kehtivaks, pidi selle ehitusloa alusel ehitamine ehitusloa andmise ajal kehtinud õiguse (ehitusseaduse § 25 lg 2) järgi algama hiljemalt 26. juunil 2014. Kohus nõustub kaebajaga selles, et 1. juulist 2015 jõustunud regulatsioon ei muudaks vaikimisi enne uue seaduse kehtestamist väljastatud tähtajatut ehitusluba tähtajaliseks. EhSRS § 20 lg 1 jõustumine ei loo aga kohtu hinnangul olukorda, kus varasem ehitusseaduse § 25 lg-st 2 tulenenud tähtaeg kaotaks oma tähtsuse ja seni realiseerimata ehitusloa alusel võiks EhSRS § 20 lg-le 1 tuginedes tähtajatult ehitada. EhSRS eelnõu teise lugemise materjalidest selgub, et selle sätte eesmärk on üksnes tagada, et kui ehitamisega on alustatud enne selle seaduse jõustumist, poleks vaja taotleda uut luba, kuna see oleks ehitamisest huvitatud isikule liialt koormav3.
16.Kohus nõustub kaebajaga selles, et HMS § 43 lg 2 vaidlustatud otsuse õigusliku alusena ei ole asjakohane, kuna tegemist polnud olukorraga, kus vastustaja oleks lahendanud kaebaja taotlust haldusakti andmiseks ning vormistanud haldusakti andmisest keeldumise. Kujunenud kohtupraktika järgi on eksliku õigusliku aluse kasutamine küll haldusakti oluline puudus, kuid see ei pruugi tuua siiski vältimatult kaasa akti tühistamist juhul, kui on olemas haldusakti andmiseks asjakohane regulatsioon ning on ilmselge, et esinevad õiguslikud ja faktilised alused haldusakti põhjendamiseks (Riigikohtu 3. oktoobri 2017. a otsus haldusasjas nr 3-15-2022, p 22). Praegusel juhul on vastustaja ära näidanud asjakohaselt enda otsustuse materiaalõigusliku alusena ka ehitusseaduse § 25 lg 2. Samas on lisatud ka sisuline põhjendus: „Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates“ ning märkus „Ehitusluba nr 2373 väljastati 26.06.2012. Ehitusprojekti kohaste töödega ei ole alustatud.“ Kuigi HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldusena, et see oleks antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, ei saa vastustajale ette heita tuginemist varem kehtinud ehitusseaduse § 25 lg-le 2, kui sellest tulenes otsustamisel olulise asjaolu (varasema haldusakti kehtetus) tuvastamiseks õiguslik alus, ning vaidlusaluse otsuse õiguspärasust ei mõjuta kohtu hinnangul asjaolu, et vastustaja ei ole tuvastanud ehitusloa kehtetust varem, sh ehitusseaduse kehtivuse ajal.
17.Kaebaja väidab, et ehitamine oli enne ehitusseaduse § 25 lg-st 2 tulenevat tähtpäeva alanud ning ehitusluba ei olnud kehtivust kaotanud. Kaebaja väitel alustas tema õiguseellane ehitamisega (tiikide kaevamisega) kahe aasta jooksul alates ehitusloa väljastamisest. Kaebaja leiab, et ehituse alustamisest oli teadlik ka vastustaja, kes on varasemat kaevandamistööde toimumist Kriisapõllu kinnistul möönnud enda 21. septembri 2022. a teavituses.
18.Kohtu hinnangul ei sisalda vastustaja 21. septembri 2022. a kiri nr 5-2/1029 (tl 29) teavet ega hinnanguid, mille kohaselt vastustaja oleks tunnustanud kaebaja tegevust Kriisapõllu katastriüksusel kui ehitusloajärgset ehitustegevust vähikasvatuse veesüsteemi rajamiseks. Kirjast nähtuvalt on kaebaja tähelepanu juhitud katastriüksusel kaevetööde tulemusena tekkinud ohtlikele objektidele (süvendid, augud) ning antud tähtaeg, et tagada ohutus katastriüksusel. Samas on kaebajat hoiatatud kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate korrakaitseliste tagajärgede või ka väärteomenetluse suhtes. Kirja tekstist ei ilmne, et vastustaja oleks katastriüksusel kujunenud olukorda käsitanud poolelioleva ehitisena (vähikasvatusrajatisena) või et ta oleks toiminud ehitusjärelevalve raames.
19.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole esitanud asjakohaseid tõendeid, mis kinnitaksid ehitustegevuse toimumist kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest. Praeguse vaidluse lahendamisel on asjakohane lähtuda tõenditest, mis kajastavad olukorda kuni 26. juunini 2014.
19.1.Vaidlust ei ole selle üle, et Kriisapõllu katastriüksusel on toimunud kaevetööd. Kohtu hingul ei saa ehitustegevusega nõuetekohaselt tähtaegset alustamist aga järeldada kaebusele lisatud aerofotodelt (tl 11-19). Teatud ulatuses ilmneb kaevamistegevust juba 2. mai 2012. a seisu kajastavalt aerofotolt (tl 11) enne vaidlusaluse ehitusloa andmist ning järgmistel aastatel on kaevamisega hõlmatud ala suurenenud. Samas ei ole ehitusseaduse § 25 lg 2 kohaldamise seisukohast määrav, millises ulatuses on kaevetöid tehtud pärast 26. juunit 2014. Kohtule esitatud aerofotodest kaks (kuupäevadega 13. september 2013 ja 17. mai 2014) kajastavad olukorda, mida tuleb hinnata praeguse vaidluse lahendamisel (tl 12-13; dtl 17 ja 18).
19.2.Kriisapõllu katastriüksuselt on toimunud pikemat aega kaevise väljavedu, milleks kaebaja ja tema õiguseellane on taotlenud ning omanud kaevise võõrandamise luba (tl 61). Seejuures viitab vastustaja Keskkonnaameti andmetele, mille kohaselt taotleti esimene kaevise võõrandamise luba alles 2016. aastal (vastustaja täiendav seisukoht p 2.8, tl 90). Kaevamistööd ja kaevise väljavedu iseenesest vaidlusaluse ehitusloa alusel lubatud ehitustegevuse (vähitiikide ja seonduvate rajatiste kaevamine) algust enne 26. juunit 2014 ei tõenda. Üksnes esitatud aerofotod ei tõenda, kas koorimis- ja kaevetööd katastriüksusel tähendavad vähikasvanduse rajamise algust või toimusid kaevetööd üksnes kaevise võõrandamise eesmärgil.
19.3.Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et aerofotodel kajastatud koorimis- ja kaevetööde ala ei kattu ehitusprojektis ette nähtud ehitustööde alaga. Ehitusloa aluseks olnud Taevane OÜ töö nr TP 0412 „Tartumaa Haaslava vald Tõõraste küla Kriisapõllu kinnistu vähikasvatuse veesüsteemi tööprojekt“ ei kajasta ehitustööde tegemist kinnistu edelanurgast väljaulatuvas osas (vrdl aerofotod tl 12-13 ning tööprojekti joonis tl 67). See asjaolu toetab tõendite kogumi pinnalt järeldust, et ei toimunud ehitustegevust projektijärgsel eesmärgil.
19.4.Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja pole esitanud mingit ehitamisega seotud dokumentatsiooni, sh ehitusseaduse § 29 lg 2 p 2 kohaselt nõutud ehitise alustamise teatist ega andnud ehitusloa väljastajale andmeid omanikujärelevalve tegija ega ehitamist teostava isiku kohta vastavalt ehitusseaduse § 29 lg-le 3. Tegemist oli ehitusloa alusel ehitamisest huvitatud
7(9)
3-23-534
isiku kohustusega ning nimetatud teabe esitamata jätmist ei saa õigustada väitega, et ehitusloa omanik pole seda küsinud või ehitustegevuse üle järelevalvet teostanud.
19.5.HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Seega tulnuks kaebajal enda õiguseellase tegevuse kohta ehitamise alustamisel esitada mistahes tõendid, kui ka puuduvad ehitusseaduses nimetatud tõendid ehitamisega alustamise kohta. Põhimõtteliselt ainsaks tõendiks märkimisväärse ulatusega projekti ehitustöödega alustamise tõendamiseks on kaebaja esitanud Kriisapõllu kala- ja vähikasvatuse OÜ endise juhataja 9. juunil 2023 allkirjastatud seletuse (tl 113-114), milles ta kinnitab, et ehitustöödega (tiikide kaevamisega) alustati vastavalt ehitusloale 2012. aastal pärast loa saamist. Selle seletuse usaldusväärsust ülejäänud tõendid kogumis ei kinnita.
19.6.Kohus nõustub vastustajaga, et Kriisapõllu kinnistul puurkaevu kui ehitusloakohustusliku ehitise asukoha kooskõlastamine vastustaja poolt (tl 20) ei seostu vähikasvanduse rajamiseks antud ehitusloaga ega praeguse vaidlusega ning ei tõenda võimalikku ehitamisega alustamist 2012.-2014. aastal ega kaebaja väiteid ehitamisega alustamise kohta. Kuigi kaebaja väitel on puurkaev veesüsteemi osa, mida on käsitletud muu hulgas ehitusloa juurde lisatud tööprojektis, on kaebaja õiguseellane taotlenud puurkaevule eraldi ehitusluba ning see on ka väljastatud Kastre Vallavalitsuse 25. novembri 2021. a korralduse nr 574 alusel4. Vastustaja on rõhutanud, et Maavarauuringud OÜ töö nr PRK-32/2021U „Puurkaevu ehitusprojekt“ kohaselt on projekteeritav puurkaev ette nähtud Kriisapõllu kinnistu olme- ja joogiveega varustamiseks, veevõtuga kuni 5 m3 ööpäevas orienteeruvalt 5 inimese varustamiseks. Puurkaevu asukoha kooskõlastus ega ehitusluba ei ole väljastatud tootmisvee saamiseks ega ole kavandatud 6040 m3 suuuruse eelsoojendustiigi veega varustamiseks.
19.7.Kohus nõustub kaebajaga selles, et ehitusloa kehtivuse seisukohast ei ole määrav, kas väidetav ehitamine toimus vastavuses ehitusprojektiga, vaid see on ehitusjärelevalve kontrolli ese. Küll aga näitab Keskkonnaameti järeldus, et kinnistul pole toimunud projektijärgset ehitustegevust realiseeritud ning tõendite kogumit arvestades toetab lähenemist, et kaebaja õiguseellane pole ehitustegevust õigeaegselt alustanud. Kohus möönab, et iga alustatud ehitamine ei jõua projektijärgse ehitise valmimiseni, kuid ehitusseaduse § 25 lg-te 1 ja 2 mõttega ei oleks kooskõlas aktsepteerida ehituse alustamisena mistahes tegevust isegi juhul, kui selline tegevus vastab ehitamise mõistele ehitamist reguleerivate normide tähenduses.
19.8.Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et ehitamisega alustamine ehitusseaduse § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole tõendatud.
20.Lisaks poolte esitatud tõenditele ilmneb Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ 2012. a, 2013. a ja 2014. a majandusaasta aruannetest5, et äriühing on loodud eesmärgiga tegeleda hoonestusprojektide arendusega ning et aruandeperioodil ei ole aktiivset majandustegevust alustatud. Muud teavet tegevusaruanded ei sisalda. Viidatud teave ei saa olla üllatuslik ka kaebajale, kes on olnud aastatel 2012-2014 Kriisapõllu kala- ja vähikasvatus OÜ ainuosanik.
21.Ainuüksi asjaolu, et vastustaja ametnikud on erinevatel põhjustel viibinud kõnealusel kinnistul ja sealsest olukorrast teadlikud ning ei ole varem ehitusoa kehtivuse osas seisukohta võtnud, ei ole kohtu hinnangul loonud kaebaja jaoks kindlust ega kaitstavat ootust, et vastustaja tunnustab kaebaja ja tema õiguseellase tegevust ehituse alustamisena 26. juuni 2014 seisuga.
22.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja on jõudnud sisuliselt õiguspärasele järeldusele vaidlusaluse ehitusloa kehtetuse osas. Otsustuse sisu ei saa kohtu hinnangul mõjutada asjaolu, et vastustaja ei ole viinud läbi tavapäraselt haldusakti andmisele suunatud haldusmenetlust, mis muu hulgas hõlmaks ka isiku, kelle õigusi haldusakt puudutab, ärakuulamise. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud tõendeid ega argumente, mille esitamine haldusmenetluses võinuks viia vastustaja teistsugusele lõppjäreldusele, mistõttu puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks menetlus- või vormivigade tõttu (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kaebus tuleb seega jätta rahuldamata. Kohus märgib veel, et varasema ehitusloa kehtivuse lõppemine ei võta kaebajalt võimalust vähikasvanduse projekti realiseerimise soovi korral taotleda samal kinnistul soovitud tegevusteks uut ehitusluba.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
23.Kohus rahuldas 2. mai 2023. a määrusega kaebusest osalise loobumise avalduse ja lõpetas Keskkonnaameti vastu suunatud nõude osas haldusasja menetluse. Kuigi menetlust lõpetav määrus on Keskkonnaameti vastu esitatud nõude osas jõustunud, lahendab kohus käesoleva otsusega menetluskulude jagamise küsimuse ka Keskkonaaameti vastu esitatud nõuet puudutavas osas.
24.HKMS § 108 lg 7 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. HKMS § 104 lg 6 p-st 2 tulenevalt tagastab kohus kaebusest loobumise korral poole tasutud riigilõivust kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Praeguses asjas on kaebaja tasunud riigilõivu sellest vähemas ulatuses (kokku 40 eurot), mistõttu kohus HKMS § 104 lg 6 p-le 2 tuginedes riigilõivu ei tagasta.
25.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 ls-st 4 tuleneb, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kumbki haldusaja vastustaja ei ole kohtu antud tähtajal menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud. Seega jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda.
26.Kohus tagastab Kastre valla 14. aprilli 2023. a vastuse lisana esitatud tõendi „Taevane OÜ töö nr TP 0412 „Tartumaa Haaslava vald Tõõraste küla Kriisapõllu kinnistu vähikasvatuse veesüsteemi tööprojekt“ (tl 91-97), mis on kohtule esitatud juba Keskkonnaameti 21. märtsi 2023. a vastuse lisana 3 (tl 62-68).