Evecon OÜ, Evecon Sikassaare OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ kaebus Elering AS-i 24.03.2023 tagatise nõudmise korralduste tühistamiseks ning vastustaja keelamiseks ja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad Evecon OÜ, Evecon Sikassaare OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ, esindajad v.adv Ramon Rask ja adv Kristiina Padu Vastustaja Elering AS, esindaja v.adv Kaisa Jakobsoo Kaasatud haldusorgan Kliimaministeerium, esindajad v.adv VV ja adv MP
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Utilitas Wind määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Utilitas Wind määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 määrus muutmata osas, millega kohus jättis OÜ Utilitas Wind kolmanda isikuna asja menetlusse kaasamata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Evecon OÜ ja tema tütarettevõtted Evecon Sikassaare OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ on taastuvenergia projekte arendavad ettevõtjad, kes on sõlminud Elering AS-iga maist kuni septembrini 2022 liitumislepingud.
2.17.03.2023 jõustus elektrituruseaduse (ELTS) § 871, mille lg 1 sätestab, et üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri (MWA) kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70% liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu. ELTS § 871 lg 4 sätestab, et tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel 1 aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel 3 aastat ja muude tehnoloogiate puhul 2 aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise lõpptähtajast. ELTS § 871 lg 5 sätestab, et liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses. ELTS § 871 lg 6 sätestab, et kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot 1 MWA kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30% ulatuses esimesel aastal ning 60% ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50% ulatuses. Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. ELTS § 871 lg 9 sätestab, et kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, ja sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt sama paragrahvi lg-s 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. ELTS § 1113 lg 14 sätestab, et sama seaduse § 871 lg-s 1 nimetatud tagatist rakendatakse sama lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest sama lõike jõustumisest arvates.
3.Elering AS saatis kaebajatele 24.03.2023 e-kirjad (korraldused), milles juhtis tähelepanu alates 17.03.2023 kehtima hakanud ELTS-i sätetele. Kuna kaebajad ei olnud tasunud 70% liitumistasust, tuli neil tasuda tagatis või anda garantii hiljemalt 16.05.2023.
4.Evecon OÜ, Evecon Sikassaare OÜ, Evecon Püssi OÜ, Evecon Solar 432 OÜ, Evecon Solar 435 OÜ, Evecon Solar 437 OÜ, Evecon Solar 451 OÜ ja Evecon Solar 461 OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Elering AS-i 24.03.2023 korralduste tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks ja keelamiseks.
5.OÜ Utilitas Wind (Utilitas) esitas 21.06.2023 halduskohtule taotluse enda kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. 2(6)
3-23-836 Utilitas on taastuvenergia tootmisvõimsuste (nii mere- kui ka maismaatuuleparkide) arendaja, olles taotleja või huvitatud isiku rollis mitmes tuulepargi rajamisele suunatud hoonestusloa, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või detailplaneeringu menetluses. Nende arenduste elluviimise eelduseks on ligipääs põhivõrgule (põhivõrku liitmise võimalus on tootmisseadmete rajamise ja käitamise eelduseks). Isik soovib võrgule juurdepääsu ning leiab, et kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste üle, sest muu hulgas otsustatakse taotleja ligipääsu üle võrgule kui piiratud avalikule ressursile. Kaebuse rahuldamisel saavad kaebajad vähemalt teatud aja võrguressurssi broneerimisega ilma tagatist esitamata ehk riskivabalt jätkata. Eleringi kodulehel avaldatud liitumistaotluste, liitumispakkumiste ja liitumislepingute tabeli kohaselt moodustavad just kaebajate täitmisel olevad liitumislepingud proportsionaalselt kõige suurema osa põhivõrku broneerivatest liitumislepingutest. Isikul on ettevõtlusvabaduse alusel õigus nõuda, et riik ei looks konkurentidele põhjendamatuid eeliseid ja seeläbi hoiduks isiku ettevõtluse kahjustamisest. Taotlejal on ettevõtluspõhiõigusest (PS § 31) tulenev õigus nõuda, et haldusasja kaebajad ei saaks võrgule kui piiratud avalikule ressursile juurdepääsul ebavõrdset eelist. Taotlejal on õigus nõuda juurdepääsu võrgule kui piiratud avalikule ressursile võrdsetel ja proportsionaalsetel tingimustel. ELTS § 871 lg-d 1 ja 9 ning § 1113 lg 14 ehk tagatise maksmise kohustus ja üleminekutähtaeg juba varem esitatud liitumistaotluste ja sõlmitud liitumislepingute suhtes on mõeldud kaitsma muu hulgas taotleja kui võrgule võrdsetel tingimustel ligipääsu sooviva ettevõtja õigusi ja huve. Olenemata asjaolust, et taotleja ei ole parasjagu liitumistaotlust esitanud ega liitumislepingut sõlminud, on tal subjektiivne nõudeõigus võrgule võrdse ligipääsu saamiseks. Kohtupraktikas on peetud üheks kolmanda isikuna kaasamise aluseks olukorda, kus kohtuotsus võib vahetult mõjutada ligipääsu teatud avalikule ressursile (kui ligipääs antakse konkurendile) (Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-21-100, p 12). Samuti on kolmanda isiku kaasamise alusena käsitatud olukorda, kus kolmas isik on taotlenud või näidanud huvi ligipääsuks avalikule ressursile (nt tuuleparkide arendamise eesmärgil), millele ligipääsu võimalikkus aga asjas tehtava kohtulahendi tõttu võimatuks võib muutuda (Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-1295, p-d 10–11). Riigikohus on pidanud põhjendatuks kaasata kolmanda isikuna menetlusse isiku, kelle õigusi ja kohustusi kaevatav haldusakt vahetult ei mõjutanudki, kuid kelle varaline olukord sõltub haldusakti kehtivusest (Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-874). Kohtupraktikas on kõnealust lahendit tõlgendatud nii, et kolmanda isiku kaasamiseks esineb alus ka siis, kui küsimuse all võib esineda isiku õiguslikult kaitstav huvi, sh negatiivne ja positiivne mõju sellele huvile (ehk kui kaebuses nimetatud nõue rahuldatakse, siis ei saa kohtuotsusega kaasnevat negatiivset mõju kolmanda isiku huvidele välistada) (Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-22-1176, p 10). Riigikohus on selgitanud, et üldkorralduse vaidlustamisel tuleb kolmanda isikuna kaasata need puudutatud isikud, kelle õigusi või vabadusi võib kohtulahend riivata ulatuslikumalt või intensiivsemalt kui ülejäänud puudutatud isikuid (Riigikohtu lahend asjas nr 3-21-150 (p 16) ja asjas nr 3-3-1-13-04 (p 11)). Kaebajad esitasid 29.06.2023 seisukoha, milles palusid jätta rahuldamata Utilitase taotluse kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kaebajad leidsid, et taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd siinses haldusasjas tehtava kohtulahendiga ei otsustata Utilitase õiguste üle ning tema õigustele puudub vahetu mõju. Riigikohus on rõhutanud, et kolmanda isiku kaasamine ei nõua küll täit kindlust, et kohtuotsusega tema õiguste ja kohustuste üle tegelikult otsustatakse, kuid seda ei või teha kergekäeliselt, sest eelduslikult muudab suurem menetlusosaliste ring menetluse ajamahukamaks ja kulukamaks (Riigikohtu määrus asjas nr 3-19-874, p 9). Kaasamine eeldab, et kohtulahendi mõju isiku õigustele või kohustustele on ilmne ja vahetu. 3(6)
3-23-836 Siinsel juhul otsustatakse kaebajate suhtes tehtud korralduste tühistamise üle, mis ei kehti Utilitase suhtes ega mõjuta tema õigusi. Kohtulahendi resolutsioonil ei ole vahetut mõju Utilitase subjektiivsete õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimisele, muutmisele või lõppemisele. Kaebajatele kehtivate liitumislepingute alusel tagatud võrguressurss ei ole seotud Utilitasega. Olukorras, kus see vabaneks, oleks see saadaval kogu turule, seega jääb arusaamatuks, kuidas see peaks otseselt mõjutama Utilitase õigusi. Utilitase viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse asjas nr 3-21-100 p 12 ei toeta tema väiteid kaasamise vajaduse kohta, kuivõrd selles leidis kohus, et konkurentide kaasamine kolmanda isikuna menetlusse ei ole põhjendatud, kuna puudub vahetu mõju. Utilitas ei ole esitanud ühtegi liitumistaotlust, millest tulenevaid õigusi ta kaitsta soovib, mistõttu on tema puutumus kaebuse esemeks oleva liitumisvõimsusega sama kaudne kui igal teisel juba tegutseval või tegutseda planeerival turuosalisel ehk sama kaudne kui igal Eestis tegutseval ettevõtjal. Asjaolu, et menetluses arutletav võib olla Utilitasele huvi pakkuv, ei muuda teda kohtumenetluse tähenduses huvitatud isikuks, kellele tuleks menetluses tagada iseseisev menetluslik positsioon.
6.Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2024 määrusega rahuldamata Utilitase taotluse tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kohus jättis kaasamata ka Sunly AS-i, kuid selle üle määruskaebemenetlust ei toimu. HKMS § 20 lg-t 1 tuleb mõista nii, et kolmanda isiku kaasamine on vajalik, kui asjas tehtava kohtulahendi resolutsioonist tulenevalt võib muutuda isiku subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste sisu või maht, ehk teisisõnu kui kolmandale isikule võib tekkida asjas tehtavast kohtulahendist mõni kohustus või kui ta võib selle tulemusena ilma jääda mõnest õigusest. Üksnes puutumus vaidluse esemega või huvi vaidlustatud akti kehtima jäämise vastu ei ole piisav kolmanda isiku kaasamiseks, kui vaidlustatud haldusaktist ei tulene kolmandale isikule vahetult mõnda subjektiivset õigust, millest ta vaidlustatud haldusakti tühistamise korral ilma jääks. Praeguses asjas on vaidluse all vastustaja korraldused (e-kirjad) kaebajatele, millega muu hulgas juhiti tähelepanu seadusemuudatusest tulenevale kohustusele anda hiljemalt 16. maiks 2023 tagatis ning toodi välja iga liitumislepingu järgi maksmisele kuuluva tagatisraha suurus. Seega saab asjas tehtava otsuse resolutsioon omada vahetut mõju vaid kaebajatele, sest sellega otsustatakse kaebajatele edastatud korralduste (haldusaktide) õiguspärasuse üle. Kohus ei otsusta haldusasja raames teiste, s.o menetlusväliste ettevõtjate õiguste ja kohustuste üle. Kohustava iseloomuga haldusaktide puhul võivad kolmandad isikud saada küll faktilise tagajärjena negatiivse mõju osaliseks, kuid tagajärg avaldab üldreeglina isikule vaid faktilist mõju ning ei kasva üle tema õiguste piiramiseks. Asjas võimalikult tehtava lahendi resolutsiooniga ei mõjutata Utilitase subjektiivseid õigusi või kohustusi, sest kaebajatele edastatud korraldused ega nende kehtivus ei oma vahetut mõju kolmandate isikute õigustele ja kohustustele. Kohtulahendi resolutsiooniga ei otsustata taotleja ligipääsu üle võrgule, vaid kaebajatele edastatud vastustaja korralduste õiguspärasuse üle. Korralduste tühistamisel võib küll tekkida olukord, kus kaebajatele tagatud võrguressurss vabaneb seetõttu hiljem, kuid see ei pruugi üldse vabaneda, kui tagatist või liitumislepingu tasu makstakse nõutaval määral. Kaebajatele liitumislepingute alusel tagatud võrguressurss ei ole seotud Utilitasega ning olukorras, kus see vabaneks, oleks see saadaval kogu turule. Seega puudub kohtulahendi resolutsioonil vahetu mõju kolmanda isiku subjektiivsetele õigustele ja kohustustele ka võrgule ligipääsu aspektist. Utilitase viidatud kohtulahendite asjaolud ei ole kohaldatavad siinses haldusasjas. Kuivõrd olenemata võimalikust kohtulahendist praeguses haldusasjas kehtivad Utilitasele samasuguses mahus õigused ja kohustused, puudub põhjuslik seos kohtulahendi ja Utilitase subjektiivsete õiguste ja kohustuste mõjutamise vahel. Viited võimalikele põhiõiguste riivetele, 4(6)
3-23-836 konkurentsile ja riigiabile ning võrgule ligipääsu piiramisele loovad vaid kaudse seose võimaliku kohtulahendi resolutsiooni ning selle mõju osas isiku õigustele ja kohustustele. Sarnaselt võiks kolmanda isikuna kaasamist taotleda kõik ELTS-i muudatustest puudutatud isikud ja kaebaja konkurendid, kuid niivõrd kaudse seose alusel kolmanda isiku kaasamisel muutuks kohtumenetlus põhjendamatult koormavaks ja ressursimahukaks.
7.OÜ Utilitas Wind palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 määrus ja teha asjas uus määrus, millega kaasata ta haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. Utilitas on taastuvenergia tootmisvõimsuste arendaja. Arenduste elluviimise eelduseks on juurdepääs elektri põhivõrgule. Praeguseks on elektri põhivõrk täis broneeritud ning suur osa broneeringutest ongi seotud kaebajatega. Olukorras, kus põhivõrk on (virtuaalselt) täis broneeritud, on uute liitumistaotluste esitamise võimalus vaid näiline, sest liitumistasu seisneks väga suurte võrgutugevduste finantseerimises sisuliselt paralleelse (ent ebavajaliku) põhivõrgu ehitamiseks. Liitumistasu oleks kokkuvõttes tootmisseadme investeeringu tasuvust kordades ületav. Järelikult – et taotleja saaks oma arendatavate tootmisseadmetega põhivõrku liituda, peaks põhivõrgu broneerinud liitumistaotluste või -lepingute hulk vähenema. Põhivõrgu ressursi vabanemine oligi vaidlusaluste ELTS-i muudatuste eesmärk. Kui aga kaebajatel on võimalik põhivõrku soodustingimustel kauem broneerituna hoida (mida kaebuse rahuldamine tõenäoliselt kaasa tooks), ei mahu taotleja arendatavad tootmisseadmed põhivõrku. Teisisõnu – kohtulahendiga otsustatakse taotleja ligipääsu üle võrgule kui piiratud avalikule ressursile, kuna ressurssi, mida kaebajad vaidlusaluste liitumislepingutega broneerivad, rohkem lihtsalt ei ole. Kohtulahendi mõju ei ole vaid kaudne, sest sellest sõltub vahetult, kas taotlejale tekib „vaba ruum“ põhivõrgu liitumistaotluse esitamiseks. Seega tuleb Utilitas kaasata asja menetlusse kolmanda isikuna, kuna kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.
Elering AS palub jätta määruskaebus rahuldamata.
ELTS § 871 ei ole sedavõrd lai, et see kaitseks kõikide võimalike turuosaliste huve ja tekitaks kõikidele turuosalistele nõudeõiguse. Utilitase puutumus vaidluse esemega on sedavõrd kaudne ja teoreetiline, et ei saa endaga kaasa tuua nõudeõigust kohtuvaidluses. Utilitas pole esitanud liitumistaotlusi.
Kaebajad paluvad jätta määruskaebus rahuldamata.
Haldusasjas tehtav lahend ei mõjuta vahetult Utilitase subjektiivseid õigusi. Utilitasel puudub õigus nõuda Elering AS-lt kaebajatelt tagatise nõudmist nii praktiliselt kui ka teoreetiliselt. Pelk huvitatus ei ole põhjendatud huvi. Utilitas pole esitanud liitumistaotlusi. Kui HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole tema menetlusse kaasamine põhjendatud ning lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (vt TlnRnKm 01.03.2020 nr 3-20-2071, p 10). Kaasamise väljundiks ei tohiks olla konkurendile ligipääsu loomine äriliselt tundlikule infole ega konkurendi projektide n-ö kättesaamine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
11.HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda isiku kaasamise otsustamiseks tuleb võtta seisukoht, kas kaebust rahuldav kohtuotsus võiks kahjustada isiku subjektiivseid õigusi. 5(6)
3-23-836
12.Utilitase arvates kahjustaks tema subjektiivseid õigusi sisuliselt see, et juhul kui kaebajatelt jääb tagatis nõudmata, hoiavad nad põhivõrku kauem broneerituna, mis omakorda toob kaasa selle, et Utilitasel ei ole võimalik liituda tema poolt mõistlikuks peetavatel tingimustel Eleringi põhivõrguga, s.o saada majanduslikult mõistlik juurdepääs piiratud avalikule ressursile.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ning vastustaja ja kaebajaga, et selline seos Utilitase õiguste riive ning praeguse kohtuasja eseme vahel ei ole piisavalt vahetu, et õigustada kolmanda isiku menetlusse kaasamist. Eleringi võimalik otsus jätta kaebajatelt tagatis nõudmata ei rikuks Utilitase subjektiivseid õigusi ning tal ei oleks kaebeõigust sellise otsuse vaidlustamiseks. Avaliku võimu otsused (eeldusel et Elering tegutses siinses asjas avaliku võimu kandjana, seda otsustatakse põhiasja lahendamisel), sh tegevusetus oma ülesannete täitmisel, võib sageli mõjutada turuolukorda ja omada teatud mõju menetlusega seotud isiku konkurentide või muude isikute õiguslikele ja majanduslikele positsioonidele. Seetõttu on oluline, et avalik võim oleks seotud seadusega (PS § 3) ning tema tegevuse üle toimiks tõhus järelevalve. Kuid isikul tekib subjektiivne õigus nõuda avaliku võimu kandjalt tegutsemist teise isiku suhtes üksnes juhul, kui tegutsemata jätmine põhjustaks otsemõju tema õigustele või kohustustele. Praegusel juhul pole see nii. Utilitasel pole tema soovitavatel tingimustel juurdepääsu põhivõrgule mitte üksnes ja vahetult seetõttu, et kaebajad varem ei maksnud tagatist (oli väidetavalt n-ö fantoomliitumiste võimalus) või võimaliku kohtuotsuse tulemusel vabanevad uuesti selle maksmise kohustusest. Utilitasel võib küll olla teatud tingimustel nõudeõigus Eleringi vastu põhivõrgule mõistlikel tingimustel juurdepääsu saamiseks, kuid seda nõuet on võimalik rahuldada ka ilma selleta, et kaebajate nõue siinses asjas rahuldamata jääks (mis on kolmanda isikuna menetlusse astumise eesmärk).
14.Eeltoodut arvestades jättis halduskohus õigesti Utilitase kaasamata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.