Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2273 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2273 Detailplaneering on vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga, sest ei taga rannale omaste ja oluliste looduslike koosluste säilimist. Planeeringumenetluses ei ole piisaval määral uuritud ala looduslikku olukorda või rohevõrgustiku sidususe ja toimivuse tähtsust. Detailplaneering ei arvesta tegelikku olemasolevat olukorda looduses. Planeeringuala katab hetkel osaliselt noor kase- ja männimets (puude kõrgus u 5 m), mida ei ole planeeringu olemasoleva olukorra joonisel metsana kajastatud. Planeeringus on vääralt kogu planeeringuala ulatuses märgitud ehituskeeluvööndiks 100 m, kuid planeeringualal rakendub osaliselt ehituskeeluvöönd ulatusega 200 m. Keskkonnaamet ei ole ehituskeeluvööndit vähendanud. Üldplaneeringu kaardil kajastatud ehituskeeluvööndi piir on informatiivne, kuid pole õiguslikult siduv. Detailplaneering ei käsita planeeringuala looduslikku seisukorda (sh liigilist koosseisu). 2016. a-l koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang ei ole piisav, kuna on vananenud ning tulemusi ei ole korrektselt seotud detailplaneeringusse. Planeeringuala on looduslik ja seni inimtegevusest mõjutamata ranna-ala, kus toimub mh lindude pesitsemine. Alal pesitsevad vaenukägu (III kaitsekategooria), rukkirääk (III kaitsekategooria) ja kiivitajad. Alalt lendavad läbi ja peatuvad merikotkas, lagled ja kassikakk. Planeeringuala paikneb u 700 m kaugusel Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Kabli linnualast. Planeeringualal asub II kaitsekategooria taim punane tolmpea (cephalanthera rubra), mis on Eestis üks haruldasemaid käpaliseliike. Detailplaneeringus ei ole selgitust, millised nahkhiire liigid on planeeringualal. Lahtiseks jääb küsimus, kas konkreetne planeeringuala on vaadeldav nahkhiirte elu- ja/või pesitsuspaigana. Tuginemine 14 aastat vanale eksperthinnangule ei ole asjakohane. Detailplaneeringuga rikutakse olulisel määral ranna-aladele iseloomulikke looduskooslusi, tehakse kahju alal elavatele ja pesitsevatele looma- ja taimeliikidele ning blokeeritakse loomade liikumisteed mereni. Eeltoodu riivab kaebajate subjektiivset õigust elukeskkonna säilimisele ja PlanS § 8 kohasele elukeskkonna parendamisele. Ebaõigesti on lahendatud juurdepääsutee temaatika. Ainsaks juurdepääsuks planeeringualale on olemasolev Meretee kinnistult kulgev Merelaane tee. Lahendus ei arvesta looduslikke olusid ning olemasoleva pinnastee reaalset kitsust, samuti ei arvesta see teele tekkiva reaalse liikluskoormusega ning on seetõttu liiklusohtlik. Kitsaim koht olemasoleval teel on 4,6 m, kus sõiduteele mahub korraga liiklema üks auto ning teed ei ole võimalik laiendada. Merelaane tee on tulevikupotentsiaaliga juurdepääs 48 kinnistule, kus hakkab liikuma 150 kuni 400 autot päevas. Kavandatav juurdepääsutee paikneb Kiivitaja kinnistul olevast elumajast u 8 m ning Merelaane tee 1/Lagle kinnistul asuvast elamust u 18 m kaugusel. Senise liikluse kahekordistumisel kaasnevad negatiivsed mõjud. Suureneb tolmu hulk, müra ning väheneb privaatsus. Kõik see toob kaasa ka kinnistute väärtuse vähenemise ja elukeskkonna häiringud. Negatiivseid mõjusid ei leevenda ka möödapääsutaskute loomine. Vastustaja ei ole otsinud alternatiive, kuidas vähendada juurdepääsuteel liikluskoormust.

3-22-2273 Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Osaüldplaneeringu punkti 5.2.4 järgi on kinnistute piiramine lubatud osaliselt, rohevõrgustiku alal ei ole lubatud kinnistut kogu ulatuses aiaga piirata. Piirete rajamine on lubatud ümber õueala, et vältida loomade liikumise takistamist (piirde kõrgus kuni 1,2 m). Detailplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Kaebajad elavad ise detailplaneeringu ala lähedal ning nende elutegevuse mõju elukeskkonnale on samasugune nagu planeeritakse vaidlustatud detailplaneeringuga. Üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu koostamisel ei ole seadusest tulenevat kohustust viia läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnaamet on samuti olnud seisukohal, et täielikku keskkonnamõju strateegilist hindamist kõnealusele detailplaneeringule ei pea läbi viima. Mõju käsitiivalistele (nahkhiirtele) on põhjalikult käsitletud KSH eelhinnangus. Samuti on eelhinnangus toodud välja leevendavad meetmed negatiivse mõju vähendamiseks ja ärahoidmiseks. Planeeringuala ei paikne ehituskeeluvööndis. Planeeringu geodeetiline alusplaan on koostatud 2019. a aprillis. Geodeetilise alusplaani järgi ei ole tuvastatud kinnistul metsamaa olemasolu, mis oleks tinginud vajaduse laiendada ehituskeeluvööndit. Topo-geodeetilisel aluskaardil on välja toodud taimkate. KSH eelhinnangus on käsitletud mõju linnustikule. Kaebajad ei ole välja toonud, et detailplaneeringu alal oleks vaenukäo ja rukkiräägu oluline elupaik. Kiivitaja on põllulind, kelle elupaik ei ole mereäärsetel aladel. Punase tolmpea leiuala ei ole tuvastatud.

3-22-2273 Merelaane tee on praegusel ajal pinnastee ja laiusega 3–3,5 m. Detailplaneeringu järgi on planeeringuala sisene olemasolev sõidutee (pos 14) planeeritud laiendada 5 m laiuseks, selle äärde 1,5 m haljasala ühele poole teed ning teisele poole teed ca 1,5–3 m haljasala. Juurdepääsutee on kavandatud pikendada Väike-Mihkli kinnistuni. Planeeringuala sisse on kavandatud 2 tupikteed, mille teemaa laius on 9 m (5 sõidutee tarbeks, 2 m haljasala mõlemale poole sõiduteed). Lisaks on planeeritud välja kruntida Mereteest edasi kulgev tee osa (pos 16). Planeeringualal juurdepääsutee kattematerjal pos 14 osas on kavandatud tolmuvaba kate ning pos 15–17 tee kate on kavandatud vett läbilaskev, hõlbustamaks sadevee pinnasesse imbumist, soovitatav on kasutada kruusa, liiva või killustikku (lk 11). Seega väheneb tolmuvaba katte panemisega negatiivne mõju, s.o müra ja tolm hoonestatud kinnistutele, sh kaebajate kinnistutele. Kõvakattega tee kasutamist on võimalik rahustada liiklusmärkidega või muude vahenditega, mistõttu kaebajate vastavad väited ei ole asjakohased. Planeeringuga on ette nähtud juurdepääsuteede üleandmine kohalikule omavalitsusele. Eelnev tagab, et teede hooldamise ja korrastamise kohustus antakse üle kohalikule omavalitsusele. Teekatte laiendamisega muudetakse liiklevate inimeste liikumisvõimalused mugavamaks ja ohutumaks. Talvisel ajal on kavandatud lumetõrje selliselt, et teelt kogunev lumi lükatakse planeeringuga kavandatud lumekogumisaladele kokku. Päästeamet tõi 20.06.2019 kirjas nr 7.2-3.4/7676-2 välja, et juurdepääsuteede lahendus ja ehitiste vaheline kuja peab vastama Siseministeeriumi 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ning EVS 812-8:2018 esitatud nõuetele . Nimetatud määruse § 50 sätestab, et päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Päästeamet kooskõlastas detailplaneeringu 26.02.2021 kirjaga nr 7.2-3.4/938-2 DP. Seega ei ole kaebajate väited tõendatud osas, et Päästeametil või teistel raskesõidukitel on alale juurdepääs raskendatud. Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistud asuvad osaplaneeringu järgi elamu maa-alal, mitte rohevõrgustiku alal. Osaüldplaneeringus on välja toodud, et elamute piirete lubatud kõrgus on kuni 1,5 m, erandjuhtumitel ja olenevalt piirde kasutamise eesmärgist kuni 2 m (p 5.2.4). Detailplaneeringu seletuskirja järgi on lubatud elamute piirete kõrgus kuni 1,5 m. Seega ei ole elamute juurde piirete paigaldamine vastuolus osaüldplaneeringuga. Kaebajad leiavad, et detailplaneering ei arvesta tegelikku olemasolevat olukorda looduses ja seetõttu ei ole arvestatud alal paikneva ehituskeeluvööndiga. Tallinna Ringkonnakohus tõi 13.01.2023 määruses välja järgmise: „Kaebajad on väitnud, et osa planeeringualast asub LKS § 38 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt ehituskeeluvööndis, sest tegemist on metsamaaga ja ehituskeeluvöönd ulatub järelikult ranna piiranguvööndi piirini, mis Läänemere puhul on LKS § 37 lg 1 p 1 kohaselt 200 m. Kaebajate väitel kasvab DP alal noor kase- ja männimets (puude kõrgus ca 5 m). Seda, kas tegemist on metsamaaga, ei saa hinnata pelgalt selle alusel, kas metsamaa kõlvik on kantud maakatastrisse, vaid arvestada tuleb ka tegelikku olukorda (MS § 3 lg 2 p 2). Kolmas isik on välja toonud, et planeeringuala topo-geodeetiline mõõdistus (DP joonis „Olemasolev olukord“, mõõdistustööd on tehtud 2019. a märtsis) ei kinnita ehituskeeluvööndi ulatust mõjutava metsamaa olemasolu. Maa-ameti kaardirakendusest kättesaadav 02.05.2021 ortofoto kinnitab iseenesest kaebajate väidet planeeringualal kasvavatest puudest, kuid need jäävad rannast kaugemale (v.a kruntidel pos 5, 8 ja 9 asuv metsamaana tähistatud ala), mistõttu ei ole tegemist rannal asuva metsaga. LKS § 38 lg-st 2 tulenevalt ulatub ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini üksnes rannal asuva metsamaa puhul, mitte igasuguse metsamaa puhul, mis asub rannast alla 200 m kaugusel (nt kui metsamaa algab 150 m rannast eemal). Kolmanda isiku viidatud MS § 4 lg 2 p 2 ei ole siiski asjakohane, sest asjaolust, et konkreetse ala suhtes metsaseadust ei kohaldata, ei 5(12)

3-22-2273 tähenda, et tegemist poleks metsamaaga. Lisaks viitab LKS § 38 lg 2 selgelt just MS § 3 lg 2 p-le 2, mitte üldiselt alale, mille suhtes kohaldatakse MS sätteid.“ Õige pole kaebajate väide, et KSH eelhinnang ei ole piisav, on vananenud ning tulemusi ei ole korrektselt seotud detailplaneeringusse. Vallavalitsus jättis 13.04.2021 korraldusega nr 175 KSH algatamata, kuna 2016. a-l koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasneks detailplaneeringu elluviimisega olulisi kahjulikke tagajärgi. Nimetatud korraldus on jõustunud. Keskkonnaamet tõi 27.11.2020 kirjas nr 6-2/20/18414-2 välja, et planeeringualal ei esine looduskaitseseaduse (LKS) alusel kaitstavaid loodusobjekte ja planeeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Tallinna Ringkonnakohus hindas 13.01.2023 määruses ka detailplaneeringu planeeringuala looduslikku seisukorda ning tõi välja järgmise: „Keskkonnaamet nõustus 01.04.2021 kirjas nr 6-5/21/5676-2 KSH mittealgatamisega, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. DP ala ei paikne Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal, vaid Merelaane elamualal, mis on aktiivselt kasutuses olev suvitamispiirkond (vt seletuskirja p 5.5, lk 23–25). /.../ KSH eelhinnangust nähtuvalt ei asu DP alal ja selle ümbruses hoiualasid, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Kuna tegemist on populaarse suvituspiirkonnaga, kus liigub palju inimesi, ei ole inimpelglike liikide esinemine tõenäoline. Kaitstavatest liikidest esinevad DP alal erinevad nahkhiireliigid ja DP ala piirkonnas kohati 2008. a-l III kaitsekategooria linnuliiki (nõmmekiur), kelle ärev käitumine viitas pesitsemisele. Planeeringualast ca 320 m kaugusel on III kaitsekategooria samblikuliigi (harilik poorsamblik) leiukoht ja ca 740 m kaugusel III kaitsekategooria taimeliigi (tumepunane neiuvaip) leiukoht. DP-ga kavandatav tegevus ei põhjusta eeldatavalt sellisel määral õhusaastet, et selle kahjulik mõju võiks ulatuda kaitsealuse samblikuliigi kasvukohani. Tumepunasele neiuvaibale avaldaks mõju üksnes tema kasvukoha kahjustamine. Kuna DP-ga kavandatav tegevus jääb valdavalt DP ala piiridesse, siis ei avalda see negatiivset mõju liigi kasvukohale. Eelhinnangu järelduste kohaselt DP realiseerimine taimestikule olulist negatiivset mõju ei põhjusta. /.../ KSH eelhinnangu järgi paikneb planeeringuala lindude ja käsitiivaliste (nahkhiirte) olulises rändepiirkonnas, kuhu rajatud tehisobjektid võivad olla olulise mõjuga. Samas on akendesse lendamise probleemi teadvustamise korral võimalik negatiivseid mõjusid oluliselt vähendada hoonete paigutamise ja arhitektuursete võtetega. Nahkhiirte on esmajoones oluline päevaste varjepaikade ja talvituspaikade olemasolu. Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistutel avamaastikus ei ole nahkhiirtele sobivaid varje- või talvituspaiku, samuti ei ole DP-ga kavandatava tegevuse realiseerimiseks vaja raiuda vanu puid ega raadata nahkhiirte jaoks olulist metsamaastiku. Hoonete rajamise korral väheneb mõnevõrra nahkhiirte toitumisala, kuid juhul, kui säilitatakse maksimaalselt looduslähedane olukord ning naabruses asuvat looduslikku metsaelupaika ei vähendata, siis ei tohiks olla tegemist olulise keskkonnamõjuga. Rändlindudele leidub samuti küllaldaselt rändeaegseid toitumisalasid, mistõttu ei avalda DP realiseerimine lindude rändele tõenäoliselt olulist mõju. Ehitusaegse häirimise mõju oleks pöörduv ja kasutusaegse pikaajalise mõjuna viidatakse piirkonna ja õuealade valgustamisele, kuid samas on märgitud, et kuna ala kasutatakse peamiselt suvel, mitte rändeperioodil, siis ei ole mõju tõenäoliselt oluline. Samas tuleks leevendusmeetmena valgustuslahenduste kavandamisel arvestada, et valgustataks vaid konkreetseid objekte ning ei levitataks valgust ümbruskonda ja taevasse. /.../ Eelhinnangust nähtuvalt saab DP realiseerimisega lindudele ja käsitiivalistele kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks rakendada mitmeid abinõusid. DP-st ilmneb, et selles ongi nähtud ette olulisi leevendusmeetmeid. DP seletuskirja p 3.5 (lk 13) kohaselt tuleb edasisel projekteerimisel arvestada Mati Kose 2008. a eksperthinnanguga ja hoonete rajamisel kasutada looduslikke ja sobivalt keskkonda sulanduvaid ehitusmaterjale. Samuti peavad hooned olema võimalikult madalad ning vältida tuleb suurte akende või klaaspindadega arhitektuuri, eriti hoonete põhja6(12)

3-22-2273 ja lõunakülgedes. Samas on välja toodud hulgaliselt soovitusi käsitiivalistega kokkupõrgete vältimiseks. DP seletuskirja p 3.12 (lk 26) kohustab arendajat planeeringuala ümbrusesse (metsaalale) paigaldama sobiva arvu spetsiaalselt nahkhiirtele sobivaid varjekaste. DP seletuskirja p 3.7.5 järgi tänavavalgustust ei planeerita ja suvilate õuealade valgustamiseks tuleb kavandada ainult sellised valgustuslahendused, mis valgustavad konkreetseid objekte õuealal ega levita valgust ümbruskonda ning taevasse. Täiendavalt on DP seletuskirja p-ga 3.12 kohustatud arendajat kinnistute müügiprotsessis teavitama potentsiaalseid ostjaid, et tegemist on nahkhiirerohke piirkonnaga ning hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on vajalik arvestada nende kaitsealuste loomadega kooseksisteerimisega. /.../ Olukorras, kus KSH eelhinnangu järgi ei kaasne planeeringuala hoonestamisega selliseid negatiivseid mõjusid, mida poleks üldse võimalik piisavalt leevendada, ning DP-s on sisuliselt arvestatud kõigi KSH eelhinnangus välja toodud negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise meetmetega ja kaebajate väited alal muude kaitsealuste liikide (v.a nahkhiired) esinemisest või KSH eelhinnangu puudulikkusest on paljasõnalised.“ Kaebajad toovad välja, et Küllise maaüksuse detailplaneeringus (DP menetluses arvestamisele kuuluv planeering) on ekspert soovitanud, et Häädemeeste valla üldplaneeringus võiks ette näha Küllise maaüksusest läände jäävate põllumaade senise kasutusfunktsiooni ja avamaastiku võimalikult suures ulatuses säilitamist (lk 14, dtl 188). Detailplaneeringus on eelnevaga arvestatud. Detailplaneeringuga vähendati oluliselt planeeritavate kruntide arvu, et looduskeskkonnale vähem kahju teha. Vastustaja kaalus alternatiivselt tee ehitamist kaebajate soovitud ulatuses, kuid selleks ilmnesid olulised takistused. Samuti ei nähtu, et looduskaitsega seonduvalt oleks detailplaneering vastuolus osaüldplaneeringuga. Seega puuduvad PlanS § 142 lg-s 1 sätestatud alused, et muuta detailplaneeringuga üldplaneeringu põhilahendust. Ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimisele ei ole kohtulikult kaitstav subjektiivne õigus. Ükski õigusakt ei anna kaebajatele subjektiivset õigust konkreetsele liikluskorraldusele või senise liikluskorralduse jätkumisele. Kohalikul omavalitsusel on suur kaalutlusruum valla ruumi planeerimisel, kus tuleb arvestada kogu piirkonnaga. Eraisikute huvid olemasoleva olukorra säilimiseks ei saa olla suuremad avalikust huvist vajalike juurdepääsude tagamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-2273 olnud osaüldplaneeringu järgi keelatud, vaid selleks tuli vajadusel koostada detailplaneering (lk 37). Otsuse p-s 44 viitas halduskohus asjakohatutele lausetele osaüldplaneeringu seletuskirjast, mis ei põhjenda sisuliselt, kas vastuolus osaüldplaneeringuga esineb või mitte. Tegemist ei ole tähtsusetu ja ebaolulise küsimusega. Ringistamine on oluline nõue, mis tagab liiklusohutuse ja ala avatuse. Nõude täitmisel oleks planeeringualale tõenäoliselt planeeritud vähem elamuid ja seega oleks ka juurdepääsuteele tekkiv liikluskoormus väiksem. Tupikteega saavutatav ebaturvaline liikluslahendus ei mõjuta ainuüksi kaebajaid ja planeeringuala tulevasi elanikke, vaid kogu ümbruskonda ning piirkonna alalisi ja hooajalisi elanikke ja külalisi. Halduskohus kohaldas ebaõigesti LKS § 38 lg-t 2. Kohus tsiteeris Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2023 määruses esitatud hinnangut, kes samuti eksis normi tõlgendamisel. Ehituskeeld laieneb kuni piiranguvööndi piirini seal, kus piiranguvööndis on metsaseaduse (MS) § 3 lg 2 mõistes metsamaa. Samuti on seda normi tõlgendanud Keskkonnaamet ning Tallinna Halduskohus 03.05.2022 otsuse nr 3-20-1439 p-s 20.2. Looduskaitseliste argumentide osas ei arvestanud halduskohus kaebajate selgitustega. Detailplaneering mõjutab negatiivselt rohevõrgustiku toimimist. Halduskohus ei hinnanud, kas rohevõrgustiku vahetus läheduses toimuva tegevusega võib kaasneda negatiivseid mõjutusi rohevõrgustiku toimimisele. Planeeringuala näol on tegemist u 500 m laiuse hoonestamata loodusliku alaga hoonestatud alade vahel. Sedavõrd laia hoonestamata ala, mis võimaldaks loomadel liikuda teistpoolt Rannametsa-Ikla maanteed mereni ja tagasi, ei ole rohkem mitmete kilomeetrite ulatuses. Rohevõrgustiku sidususe aspektist oleks tulnud seega tagada laiem rohekoridor ida–lääne suunas. Detailplaneeringu elluviimisel ei pääse loomad enam mere äärde. Sisuliselt on tegemist rohevõrgustiku puhveralaga (vt ka Riigikohtu 23.03.2023 lahend nr 3-21-125). Mõju nahkhiirtele pole piisavalt uuritud ning leevendavad meetmed on vananenud. Õige pole väide, et alal ei asu olulist metsamaastikku. Detailplaneeringu elluviimisel ei säili ala looduslähedane olukord. Kui on väiksemgi oht, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga, oleks tulnud läbi viia vajalikud uuringud või täiemahuline KMH. Viide 2008. a eksperthinnangule ei ole korrektne, sest 23 aasta jooksul looduskeskkond muutub. Samuti arenevad ekspertide teadmised. Lisaks on oluline, et kuidagi ei saa tagada, et ehitisi kasutatakse hooajaliselt. Detailplaneeringuga kavandatavad elamud ei eristu kuidagi aastaringselt püsivalt kasutatavatest elamutest. Halduskohus ei analüüsinud olemasoleva juurdepääsutee liikluskoormusega seotud argumente, mis puudutavad tee kasutamisest tekkivaid ohtlikke olukordi sõidukitele ja jalakäijatele, potentsiaalset kahju Meretee kinnistu naaberkinnistutele, privaatsuse tuntavat vähenemist ning kinnistute väärtuse langust. Lisaks planeeringualale põhjustab lahendus liiklusohtlikke olukordi ka väljaspool, sest detailplaneering ei lahenda küsimust, kuidas hakkab toimuma mahasõit Ikla-Rannametsa maanteelt. Lisaks vaidlusalusele planeeringule planeeritakse 16 uut kinnistut ka Salu kinnistule, mille elanikud hakkavad samuti kasutama sama mahasõitu. Kohtumenetluse ajal ilmnenud uued asjaolud näitavad, et detailplaneeringus esineb sisulisi vigu. Vastustaja jagas vaidlusalused katastriüksused 30.03.2023 korraldusega nr 150. Sealt nähtub, et kavandatakse 13 elamumaa sihtotstarbega katastriüksust, kuigi detailplaneering näeb neid ette 11. Kaebajatelt välja mõistetud menetluskulu on põhjendamatult suur. Kolmas isik võttis menetluses sisuliselt üle vastustaja rolli ning esitas seisukohti ka küsimustes, mis kuuluvad 8(12)

3-22-2273 ainuüksi kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lisaks ei vasta seisukohtade maht välja mõistetud menetluskulude suurusele.

9(12)

3-22-2273 Kolmanda isiku menetluskulud on põhjendatud. Halduskohus võttis õigesti arvesse nii õigusabi tunnihinda kui ka töömahtu. Kaebajad on jätnud tähelepanuta läbitöötamist vajava materjali hulga ja keerukuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2273 ringistamist osaüldplaneeringu kaart ei kajasta. Seletuskirjas on märgitud üksnes järgmist: „Puhkeväärtuse tõstmiseks peab piirkonna arendamisel tagama suvitajate vaba juurdepääsu randa, rannaala avaliku kasutuse ja ringistama olemasolevad teed“. Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku üldiste asukohtade määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1). Liikluskorralduse põhimõtete määramine toimub detailplaneeringu menetluses (PlanS § 126 lg 1 p 7). Arvestades üldplaneeringu üldistuse taset, ei ole võimalik üldplaneeringus liikluskorralduslikke näitajaid täpselt paika panna. Oluline on detailplaneeringus järgida üldplaneeringus seatud eesmärki – puhkeväärtuse tõstmine. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, kuidas on liikluskorralduslikult tagatud vaba ja ohutu juurdepääs rannaalale. Lisaks märgib ringkonnakohus, et küsimus sellest, kas olemasolevad teed ringistatakse või leitakse muu lahendus, ei seondu üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega (PlanS § 142 lg 1). Muutus peab olema oluline või ulatuslik.

11(12)

3-22-2273 Halduskohus märkis õigesti, et hinnata tuleb materjalide mahukust ja keerukust, menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid. Seega pole kaebajate seisukoht menetluskulude põhjendamatuse osas õige. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust menetluskulude osas viisil, et mõistab kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta. Resolutsiooni selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ning jagab menetluskulud uuesti.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.