1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta Xi rahuldamata.
Edasikaebamise kord
taotlus
ekspertiisi
määramiseks
Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla neljanda üksuse valvur JH koostas 14.02.2024 ettekande nr 1-24-1764, mille kohaselt tegi valvur 14.02.2024 kell10.14 ringkäiku osakonnas P2 ja avastas, et Xi on kott-tooli omale kambrisse viinud ja istus sellel. Valvuri antud korduvatele korraldustele, tulla toolilt maha ja viia kott-tool ühiskasutatavasse ruumi tagasi, kinnipeetav ei allunud. Valvur suunas kinnipeetava toolilt maha tulema, mispeale X tõusis püsti, tõstis kott-tooli kambrist välja ja seejärel sülitas valvuri suunas, tabades pritsmetega valvuri peapiirkonda. Lisaks nimetas X ametnikku ebatsensuursete väljenditega ning võttis püksist välja ja näitas ametniku suunas oma suguelundit.
2.Tallinna Vangla neljanda üksuse juhi 15.02.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/60 kohaldati Xi suhtes alates 14.02.2023 vangistusseaduse (VangS) §
lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena kuni asjaolude äralangemiseni: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; 2) kehakultuuriga tegelemist ning 3) vanglasisest suhtlemis- ja liikumisvabadust.
3.X esitas 14.02.2024 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peale Tallinna Vanglale vaide ning samal päeval esitas X Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada
tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine. X leiab, et üksinda kambris viibimine omab kahjustavat mõju nii tema psüühilisele kui füüsilisele tervisele ning taotleb selle kinnituseks ekspertiisi määramist.
4.Tallinna Vangla palub jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla ei saanud jätta 14.02.2024 aset leidnud sündmustele reageerimata ja julgeolekukaalutlustel tuli X lukustatud kambrisse isoleerida. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.14.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud üldkasutatavast ruumist lahkudes sisutus- või varustuselemente kaasa võtta ja punkti 1.14.4 kohaselt on keelatud kambrisse tuua mööblieesemeid, mis ei ole kambrisisustuse nimekirjas. Kuna X oli ühiskasutatavast ruumist kott-tooli enda kambrisse viimisega toime pannud kodukorra reeglite rikkumise, tuli valvuril olukord lahendada ja selleks ta kinnipeetavale ka korraldused andis. Korraldustele mitteallumisega pani X toime VangS § 67 punkti 1 rikkumise. Vanglaametniku korraldusele allumatus on raske distsipliinirikkumine. Allumatus ohustab vangla julgeolekut nii kinnipeetava suhetes ametnikega kui ka üldisemalt. Rikkumisele reageerimata jätmine võib julgustada isikut edaspidi ignoreerima vanglas kehtivaid käitumisreegleid ja võib viia konfliktsituatsioonide sagenemise, samuti oma rahulolematuse intensiivsema verbaalse või füüsilise väljendamiseni. Lisaks võib allumatus olla eeskujuks teistele kinnipeetavatele sarnase käitumismustri omaksvõtmiseks. Vanglaametniku suunamisel lõpuks X küll korralduse täitis, kuid selle järgnev käitumine on otseselt teiste isikute tervist ja vangla üldist julgeolekut ohustav. Ametniku pihta sülitamine on käsitletav füüsilise ründena, mis rikub ametniku kehalist puutumatust. Vangiregistri andmetel on Xil olnud vangistuse ajal olnud mitmeid tõsiseid intsidente seoses Xi käitumisega: 17.12.2023 toimus Tallinna Vanglas Xi ja kaaskinnipeetava vahel füüsiline konflikt; 29.06.2023 Tartu Vanglas karjus ja ähvardas valvureid roppude sõnadega ning näitas ametnikele oma suguelundeid; 21.06.2022 Tartu Vanglas toimus Xi ja kaaskinnipeetava vahel kaklus; 09.03.2022 Tartu Vanglas läks X võõrasse kambrisse ja hakkas kaaskinnipeetaval käsi väänama: 12.21.2021 Tartu Vanglas käitus X vanglaametnikega agressiivselt, kasutas nende suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, ei allunud korraldustele, osutas füüsilist vastupanu ja sülitas valvuri suunas, kuid ei tabanud; 03.12.2021 Tartu Vanglas käitus X vanglaametnikuga ebaviisakalt, kasutas ametniku suhtes solvavaid väljendeid, ei allunud korraldustele ja võttis sisse ründeasendi, et valvuriga kakelda; 04.10.2021 Tartu Vanglas tõukas X mööda minnes jõuliselt kaaskinnipeetavat, kes rääkis telefoniga. Need on vaid mõned intsidendid, mis näitavad, et X käitumine on agressiivne ja ettearvamatu ning ta on ohtlik. X on lukustatud kambris viiendat päeva, seega ei saa käesoleval juhul rääkida pikaajalisest üksikvangistuses hoidmisest. Xil on varasemalt diagnoositud segatüüpi isiksusehäired F61.0 ja kaasneva diagnoosina F68.1, kuid tal ei ole selliseid terviseprobleeme, mis välistaksid tema lukustatud kambrisse paigutamise. Psühhiaater on märkinud, et kinnipeetav uhkustab oma F61.0 diagnoosiga ja loodab sellega lisasoodustusi saada. Seega esineb Xil manipuleerivat käitumist ja oma terviseprobleemidele hakkab ta rõhuma siis, kui satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile sattudes. Ajavahemikul 14.02.-19.02.2024 ei ole X kaebustega, millest võiks välja lugeda üksikvangistuse halba mõju tema tervisele, meedikute poole pöördunud. Vangla selgitab, et X on küll lukustatud kambris, kuid ta ei ole täielikus isolatsioonis. Ta saab käia jalutuskäigul, helistada ja kirjutada, ta saab kambris kuulata raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, kinnipeetavaga vestleb inspektor-kontaktisik ja saab kohtuda kaplaniga, kui X selleks soovi avaldab. 14.02.2024 vestles inspektor-kontaktisik Xiga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise temal. Kinnipeetav oma tegu ei kahetse ja lubab valvur JH
tulevikus veel halvemini käituda. Xi meelestatust ja kinnitab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tuleb jätkata. Kinnipeetava väide, et valvur H ise teda provotseerib, ei ole tõene.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuivõrd X on esitanud vanglale julgeolekuabinõude kohaldamise peale vaide, on esitatud taotlus lubatav.
6.Kohus leiab, et Xi taotlus riigilõivust vabastamiseks tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest tema isikukonto väljavõttest nähtuvalt on taotleja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.
7.Kohus leiab, et Xi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus möönab taotlejal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, ent leiab taotleja poolt toime pandud rikkumisi ning uute raskete õigusrikkumiste ohtu arvestades, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine vaidemenetluse ajaks ei ole põhjendatud. Võttes arvesse olukorda, kus kinnipeetav ei allu vanglaametniku korraldustele, nimetab ametnikku ebatsensuursete väljenditega, sülitab ametniku suunas ja näitab suguelundit, saab asuda seisukohale, et tegemist on isikuga, kes ohustab vangla üldist julgeolekut, sest annab oma käitumisega negatiivset eeskuju kaasvangidele ja takistab järelevalve korraldamist. Karistuse mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus täidetakse kohe. Arvestades, et taotleja oma tegu ei kahetse ning on inspektor-kontaktisikule väljendanud, et „käitub JH osas ka tulevikus nii ning võimalik, et ka hullemini, sest paremat suhtumist selline valvur ei vääri“ oleks karistuse täideviimise peatamine ohuks vangla julgeolekule. Üksik-vangistus jm taotleja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud võivad avaldada mõju tema vaimsele tervisele, kuid vangla on kohtule kinnitanud, et taotlejal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid, kinnipeetavaga vestleb inspektor-kontaktisik ja saab kohtuda kaplaniga, kui taotleja selleks soovi avaldab. Samuti on taotlejal võimalik pöörduda tervishoiutöötaja poole, kui tema terviseseisund peaks halvenema. Vangla kinnitusel ei ole X ajavahemikul 14.-19.02.2024 kaebustega, millest võiks välja lugeda üksikvangistuse halba mõju tema tervisele, meedikute poole pöördunud. Kohtul puudub alus vangla väidetes kahelda. Seega kaalub vajadus tagada vangla julgeoleku üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel.
8.Xi taotlus ekspertiisi määramiseks hindamaks üksikvangistuse mõju tema tervisele on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.