Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1643 resolutsiooni punkti 1 peale.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1643 resolutsiooni punkt 1 ning teha uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 31.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse lõpetada tema üksikkambris hoidmine ja anda talle meditsiinilist abi. Taotleja viibib alates 03.05.2024 üksikvangistuses, mida ei tohiks tema suhtes kohaldada psüühikahäire tõttu. Samuti keeldus vangla arst taotleja soovitud ravi määramisest ning ei vasta tema küsimustele ja taotlustele.
2.Tallinna Vangla selgitas 05.06.2024 vastuses, et X paikneb jätkuvalt lukustatud kambris Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 alusel ning taotleja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajaduse põhjendatust hinnatakse uuesti kord kuus. Meditsiiniosakonna kinnitusel on taotlejale jätkuvalt tagatud tema terviseseisundit arvestav meditsiiniline abi ja ta saab määratud ravi.
3-24-1643
3.Tallinna Halduskohus jättis 06.06.2024 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Taotleja on varem esitanud samasisulised taotlused halduskohtule neljal korral (haldusasjad nr 3-24-1331, 3-24-1417, 3-24-1504, 3-24-1609) ning need on jäetud rahuldamata (vt Tallinna Halduskohtu 08.05.2024 määrus nr 3-24-1331; 20.05.2024 määrus nr 3-24-1417; 24.05.2024 määrus nr 3-24-1504; Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-1331; 27.05.2024 määrus nr 3-24-1417; 28.05.2024 määrus nr 324-1504) või läbi vaatamata (vt Tallinna Halduskohtu 29.05.204 määrus nr 3-24-1609; Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2024 määrus nr 3-24-1609). Kord juba otsustatud esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuse ümbervaatamine on võimalik vaid uute asjaolude ilmnemisel või juhul, kui õiguslik olukord on sedavõrd muutunud, et on tekkinud uus alus esialgse õiguskaitse taotluse üle otsustamiseks. Praegune esialgse õiguskaitse taotlus on viies samasisuline ja asjast ei nähtu, et esineks uusi asjaolusid, millega kohtud poleks varasemate taotluste lahendamisel arvestanud. Tallinna Vangla on 05.06.2024 vastuses kinnitanud, et asjaolud ei ole muutunud, sh ei ole X vaideid veel lahendatud ja X ei ole vanglale rohkem vaideid esitanud. Samuti ei ole vangla väljastanud uusi haldusakte ning taotlejale on jätkuvalt tagatud arstiabi ja vajalik ravi. Uusi asjaolusid ei ole välja toonud ka taotleja. Seega on taotlus korduv ja see jääb HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohtu koormamine korduvate samasisuliste taotlemine on pahatahtlik käitumine.
4.X palub 06.06.2024 määruskaebuses (korduvalt täiendatud) tühistada halduskohtu 06.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja on viibinud üksikkambris juba pikka aega ning tal esinevad probleemid nii vaimse tervisega (nt depressioon, psühhoosid) kui ka füüsilise tervisega (peavalu, seljavalu), kuid meditsiiniabi ei anta. Tallinna Vangla on 06.06.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/240 taotleja üksikvangistust veel pikendanud, kuid tema terviseseisundit ei ole keegi kontrollinud. Taotleja esitab pidevalt avaldusi, et saada meditsiinilist abi, kuid tagajärjetult ja kohus isegi ei kontrolli vangla selgituste õigsust. Vangla psühhiaater esitab taotleja käitumise kohta valeandmeid, kuigi on tema probleemidest teadlik. Kohtupraktika kohaselt ei tohi psüühikahäiretega isiku suhtes üksikvangistust kohaldada, sest see suurendab vaimseid probleeme veelgi ning võib tuua kaasa raskeid tagajärgi (sh enesevigastuste ja enesetapu risk). Taotleja puhul esinevad nii psüühilised probleemid kui ka suitsiidirisk, mida kinnitab vangla 10.06.2024 iseloomustus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
6.Ringkonnakohus märgib esmalt, et X määruskaebusest (samuti tema haldusasjas nr 3-241708 esitatud määruskaebusest) nähtuvalt on Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjaga nr 124/1-2/240 pikendanud taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ning X on esitanud selle käskkirja peale vanglale vaide. Kuna halduskohtule ei olnud need asjaolud 06.06.2024 määruse tegemise ajal teada, siis ei ole halduskohtule iseenesest põhjust heita ette X korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.06.2024 määrus nr 3-24-1609; 28.05.2024 määrus nr 3-24-1504). Uute asjaolude ilmnemise tõttu tuleb ringkonnakohtul siiski halduskohtu määrus selles osas tühistada ja vaadata esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt läbi. Selleks nõudis ringkonnakohus 07.06.2024 kohtunõudega vanglalt välja kehtiva käskkirja ja sellega seotud vaide ning taotleja tervisekaardi alates 03.05.2024. Tallinna Vangla esitas nõutud teabe 07.06.2024 ja 14.06.2024. 2(5)
3-24-1643
7.Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjast nr 1-24/1-2/240 nähtuvalt ei ole kinnipeetava käitumine pärast 06.05.2024 muutunud ning ta jätkab rikkumisi (isik käitus 23.05.2024 vangla teenistujatega agressiivselt, ropendas ja lükkas raamatud riiulilt maha), mistõttu on täiendavate julgeolekuabinõude pikendamine uute rikkumiste ärahoidmiseks põhjendatud. On alust arvata, et kinnipeetav võib avatud eluosakonnas avaldada survet kaaskinnipeetavatele, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib kinnipeetav käituda agressiivselt ja ohustada sellega teisi. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingib kinnipeetava enda õigusvastane käitumine ning tema paiknemine avatud sektsioonis annab võimaluse avaldada teistele survet, mis võiks raskendada vanglas julgeoleku tagamist. Ohu aktuaalsusele viitab kinnipeetava enda varasem agressiivne käitumine. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab isiku õigusi, kuid arvestades võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule on õiguste riive proportsionaalne ja põhjendatud. Lukustatud kambrisse paigutamine tagab ka X enda julgeoleku ja väldib füüsilise konflikti tekkimist. Kinnipeetava soovil tagatakse temale suhtlus psühholoogiga ja toimub individuaalnõustamine. Kokkuvõttes lõpetas vangla 06.05.2024 käskkirjaga X suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 ettenähtud julgeolekuabinõude kohaldamise ning kohaldas käskkirjaga taotleja suhtes uuesti täpselt samu julgeolekuabinõusid (VangS § 69 lg 2 p-d 1, 3 ja 4) kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja kohaselt vaadatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse põhjendatus üle kord kuus. X on esitanud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks 06.06.2024 vaide, milles palub lisaks anda temale meditsiiniabi.
8.Tallinna Vangla esitas haldusasjas nr 3-24-1331 teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info, mis oli X suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks (dokument nr KI2450050045, millele on Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrusega nr 3-24-1331 kehtestatud juurdepääsupiirang). Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjast nr 1-24/1-2/193 ja dokumendist nr KI2450050045 nähtuvalt tingis X lukustatud kambrisse paigutamise vanglale laekunud info, et X õhutab R1 eluosakonnas kinnipeetavate vahelist konflikti või X võib kedagi rünnata.
9.Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjas, millega pikendati taotleja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, on küll leitud, et avatud eluosakonnas viibides võib X avaldada survet kaaskinnipeetavatele ja ohustada seega vangla üldist julgeolekut, kuid käskkirjast ei nähtu põhjuseid, miks vangla hinnangul on kinnipeetavate vahelise konflikti asetleidmine jätkuvalt tõenäoline. Käskkirjas viidatakse vaid sellele teabele, mis tingis taotleja lukustatud kambrisse paigutamise 06.05.2024, ja täiendavalt agressiivsele käitumisele vangla teenistujatega 23.05.2024. Pelgalt viitega, et X käitus vanglaametnikega agressiivselt (sõimles ja laamendas, kuna ei olnud rahul vangla psühhiaatri tegevusega), ei saa põhjendada Xst lähtuvat ohtu kaaskinnipeetavate elule ja tervisele. VangS § 69 lg-st 1 tulenevalt ei saa täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada sisuliselt määratlemata kestusega karistusena mõne konkreetse rikkumise eest, vaid selleks on nähtud ette distsiplinaarkaristuse määramise võimalus (VangS §-d 63–651). Tallinna Vangla 06.06.2024 käskkirjas ei ole põhjendatud seda, et X süstemaatiliselt rikuks VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, vaid taotleja eraldamise aluseks on olnud prognoositav oht teistele kinnipeetavatele, vangla julgeolekule või raske õiguserikkumise toimepanemiseks. Selleks, et X suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamine oleks õiguspärane, tuleks vanglal põhjendada, et konkreetne oht jätkuvalt esineb ja seda ei saa mõistlikult kõrvaldada muul viisil peale julgeolekuabinõude kohaldamise (nt kinnipeetavate vanglasisene ümberpaigutamine). Tuleb arvestada, et vanglal on küll kohustus tagada kinnipeetavate tõhus järelevalve ja vangla üldine julgeolek, kuid see ei saa siiski toimuda ühegi kinnipeetava õiguste ebaproportsionaalse piiramise arvel (VangS § 41). Vanglal tuleks X 06.06.2024 vaide lahendamisel eeltoodut täiendavalt selgitada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-133, p 14). 3(5)
3-24-1643
10.Eelnevale vaatamata jääb X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotlejal on küll esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), kuid esitatud andmetest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks esineks sedavõrd ülekaalukas vajadus, mis tingiks taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise keelamise, sõltumata temast lähtuvast ohust avalikule huvile (vangla julgeolek) või kolmandatele isikutele (vt HKMS § 249 lg 3; vrd Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 17–20). Määruse eelmises punktis viidatud põhjendustel ei saa X 06.06.2024 vaiet pidada perspektiivituks, kuid vanglal on samas võimalus käskkirja põhjendamispuudused vaidemenetluses kõrvaldada, kui Xst lähtuv oht kaaskinnipeetavatele on jätkuvalt reaalne.
11.Esialgse õiguskaitse vajadust on põhjendatud eeskätt taotleja psüühikahäirega, mis tema pikaajalise eraldamise korral süveneb. Tervisekaardi andmetel on Xl põhidiagnoosina tuvastatud segatüüpi isiksushäired (F61.0). Vangla psühhiaatri 18.04.2024 seisukoha järgi on taotleja isiksushäire ravimitega kompenseeritud ning taotleja isoleerimine ei ole tema vaimsest tervisest tulenevalt täielikult vastunäidustatud, kui järgitakse mõistlikku tasakaalu meetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel. Tallinna Vangla 07.06.2024 esitatud tervisekaardi viimane sissekanne on tehtud 24.05.2024 ning psühhiaater on selles sedastanud, et kinnipeetav noris tüli ja muutus agressiivseks ning kallaletungi ohu tõttu vastuvõtt katkestati. Samas leidis psühhiaater, et psühhoosile viited puuduvad ja taotleja käitumismall on isiksushäirele omane. Arst on täiendava diagnoosina toonud välja R45.5 (vaenulikkus).
12.Ringkonnakohus märkis juba 22.05.2024 määruses haldusasjas nr 3-24-1331 (p 12), et kuigi X on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestel sisuliselt igapäevaselt esitanud pöördumisi Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole arstiabi saamiseks seonduvalt tema kui psüühikahäirega isiku üksikvangistuses hoidmisega, on kõik tervisekaebused olnud üldsõnalised (st puuduvad viited konkreetsetele sümptomitele) ja piirdusid esmajoones viitega, et sellise diagnoosiga isiku nn üksikvangistuses hoidmine peaks olema täielikult välistatud. Ka praeguses asjas ei ole X esitanud kohtutele mingeid täpsemaid andmeid selle kohta, millised kannatused on julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu temale reaalselt kaasnenud (st milles väidetavad psühhoosid seisnesid, kuidas on väljendunud stress ja depressioon), vaid kõik taotleja väited on jäänud üldsõnalisteks. Pidades silmas, et eri psühhiaatrid on pika aja jooksul avaldanud mh seisukohti, et X kipub oma vaimse tervise probleeme võimendama, et saavutada enda jaoks soodsamat kohtlemist (nt haldusasjas nr 3-24-440 esitatud tervisekaardi 19.06.2020, 28.09.2020, 07.12.2020, 26.08.2021 ja 28.02.2024 sissekanded), siis esineb alust kahelda, kas kaebaja väited suurtest vaimsetest ja füüsilistest kannatustest on ikka tegelikud või pigem on pöördumiste eesmärgiks jätta mulje tõsistest tervisehädadest ning mõjutada sellega vangla meditsiinitöötajaid või kohut keelama taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise.
13.Ringkonnakohtule ei ole 22.05.2024 määruses nr 3-24-1331 toodud põhjendustel usutav, et X ei saa vanglas arstide määratud ravimeid. Taotleja ei ole ise pädev hindama temale määratud raviskeemi asjakohasust, mille psühhiaater on 18.04.2024 tunnistanud optimaalseks. Taotleja viibis viimati psühhiaatri vastuvõtul 23.05.2024 ja kuigi vastuvõtt lõpetati X käitumise tõttu n-ö enneaegselt, ei ole psühhiaater 24.05.2024 sissekandes pidanud vajalikuks teha mingeid muudatusi taotleja raviskeemis. Samuti ei ole psühhiaater tuvastatud, et taotleja eraldamine oleks tema vaimse tervise seisundit juba oluliselt halvendanud. Puudub alus arvata, et taotleja oleks jäetud vanglas vajaliku meditsiinilise abita ja X tuleks vaimse tervise seisundit arvestades viivitamata paigutada avatud eluosakonda, olenemata sellega võimalikult kaasnevast julgeolekuohust. Praeguseks ajaks ei ole veel tegemist väga pikaajalise katkematu eraldamisega. VangS § 69 lg 3 kohaselt on vangla kohustatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise viivitamata lõpetama pärast selle meetme põhjustanud asjaolude äralangemist. 4(5)
3-24-1643
14.Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus rahuldada osaliselt ja Tallinna Halduskohtu 06.06.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse, millega jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
15.Kuna määrus kajastab andmeid taotleja terviseseisundi kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.