X ja Y ühiskaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuste nr 2022/709/1909 ja 2022/709/1910 tühistamise-, samuti Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsuste nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7 tühistamise- ning pikaajaliste viisade väljastamise- või vastavate taotluste uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebajad – X ja Y; esindajad Vastustajad – Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium, esindajad vastavalt Mirja Sarap ja Liisa Olesk
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.02.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtule saabus 27.09.2022 X kaebus seonduvalt Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29.06.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsusega ja Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsusega nr 2-2/767-6. Samuti oli nimetatud kaebaja abikaasa Y suhtes tehtud Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuse ja Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsuse nr 2- 2/767-7 tühistamist.
Tallinna Halduskohtu 05.10.2022 määrusega jäeti võimalik ühiskaebus käiguta.
3.Kaebajad vastasid kohtumäärusele 20.10.2022, tasudes ühiskaebuselt täiendava riigilõivu ja täpsustades kaebuse nõudeid. Kaebused ka allkirjastati. Samuti esitati riigi õigusabi taotlused isikute esindamiseks haldusmenetluses. Taotlejad on märkinud, et nad ei tööta (Y on töötamine keelatud) praegu ja et neil puudub raha advokaadi palkamiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 määrusega jäeti X ja Y riigi õigusabi saamise taotlused rahuldamata. Kaebus võeti menetlusse.
5.Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 02.12.2022 ja esitas ka taotluse menetlusosaliste menetlustoimingutest eemaldamise ja osaliselt toimikuga tutvumise piiramise kohta lisade 1 ja 2 suhtes vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 1 ja § 88 lõikele 2, kuna materjalid võimaldavad teha järeldusi PPA menetlustaktika osas ning saada teada viisa andmisest keeldumise põhjusi.
6.Tallinna Halduskohus kuulutas 08.12.2022 määrusega menetluse Politsei- ja Piirivalveameti 02.12.2022 taotluse nr 1.2-2/579-3 juurde esitatud lisade 1 ja 2 osas kinniseks ja eemaldas kaebajad ja nende võimalikud esindajad eelnimetatud taotluse lisades 1 ja 2 kajastatu uurimisest ning piiras nimetatud dokumentidele juurdepääsu.
7.Siseministeerium esitas vastuse kaebusele 15.12.2022. Vastus sisaldas ka taotlust, milles paluti VMS § 10016 lõike 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 79 lõike 1 punkti 1 alusel piirata juurdepääsu Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsuste nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7 seletuskirjadele ning KAPO 18.08.2022 kirjale nr 6452-2 (lisad 1-3).
8.Tallinna Halduskohus kuulutas 17.04.2023 määrusega menetluse Siseministeeriumi 15.12.2022 vastuse nr 2-10/937-3 juurde esitatud lisade 1, 2 ja 3 osas kinniseks ning keelas kaebajatel ja nende võimalikel esindajatel nimetatud dokumentidega tutvumise ja nendest ärakirjade saamise.
9.Tallinna Halduskohtu 21.12.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebajate selgituste kohaselt taotles X viisapikendust Politsei- ja Piirivalveameti A.H. Tammasare büroos 09.06.2022 koos abikaasa Y. Kaebaja avaldus nr. 2022/709/1909 ja tema abikaasa Y avaldus nr 2022/709/1910 lükati tagasi. Vastavalt juhistele pöördus kaebaja koos abikaasaga 11.08.2022 Siseministeeriumi poole. Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsustega nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7 jäeti X ja Y teistkordsed avaldused rahuldamata ja keelduvad otsused muutmata. X selgituste kohaselt oli tal vaja valmistuda Eestis viibides lõputöö kaitsmiseks.
POLITSEI-JA PIIRIVALVEAMETI SEISUKOHT
11.PPA on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
12.PPA tegi kaebajatele viisa andmisest keeldumise otsused (edaspidi otsused) tuginedes nii PPA kui KAPO kooskõlastusasutuste seisukohale. Otsuste peale esitatud vaidlustamise avalduste lahendamisel tugines PPA samuti samade kooskõlastusasutuste jätkuvale seisukohale ning jättis seetõttu otsuste peale esitatud vaidlustamise avaldused samuti rahuldamata. Siseministeerium jättis PPA vaideotsuste peale teises astmes esitatud vaidlustamise avaldused VMS § 10014 rahuldamata kuna leidis, et PPA
vaideotsused on õiguspärased. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 10016 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei põhjendata avalduse alusel tehtud otsust ning ei avaldata välismaalasele ega muule isikule otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet.
13.Vastustaja selgitas, et viisa näol on tegemist loaga, mis võimaldab välismaalasel ajutiselt ja kindlal eesmärgil riigis viibida. Seega puudutab viisa väljastamine või selle andmata jätmine ajutist hüve, mille puhul võib juba olemuslikult eeldada, et see ei oma välismaalasele intensiivseid, pikaajalisi ja pöördumatuid tagajärgi. Kuna X osas jäi PPA seisukohale, et viisa andmisest tuleb keelduda, siis ei olnud võimalik rahuldada ka Y taotlust, kuna Y taotlus oli seotud X viisa taotlusega.
SISEMINISTEERIUMI SEISUKOHT
14.Siseministeerium ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
15.X esitas pikaajalise viisa taotluse õpingute eesmärgil ning talle keelduti viisa andmisest VMS § 65 lõike 2 punkti 3 ja punkti 7 alusel, see tähendab, et on alust arvata, et isiku väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ning on põhjendatud alus kahelda dokumentide ehtsuses, usaldusväärsuses ning lahkumise kavatsuses. Y esitas pikaajalise viisa taotluse abikaasa X külastamise eesmärgil ning talle keelduti viisa andmisest VMS § 65 lõike 2 punkti 9 alusel, see tähendab, et vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav, ei ole täidetud. Kuivõrd X keelduti viisa andmisest, siis ei saanud rahuldada ka Y taotlust, kuna tema taotlus oli seotud X viisataotlusega.
16.Siseministeerium tuvastas, et PPA ja KAPO tegevus ning pikaajaliste viisade andmisest keeldumise otsused on olnud õiguspärased ja otstarbekad, mistõttu puudus alus PPA 29.06.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuste nr 2022/709/1909 ja 2022/709/1910 muutmiseks ja uute otsuse tegemiseks. Nimetatud põhjusel jättis Siseministeerium 29.08.2022 vaideotsustega nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7 kaebajate pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamiseks esitatud teistkordsed avaldused rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise otsused muutmata.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2022 pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuseid nr 2022/709/1909 ja 2022/709/1910 ja taotletud nende tühistamist-, samuti vastavasisuliste Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsuste nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7 tühistamist- ning pikaajaliste viisade väljastamise- või vastavate taotluste uuesti läbivaatamise kohustamist. Taoliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 määrusega menetlusse võetud. Nõuete fikseerimisega seonduvalt ei ole menetlusosalised hiljem täpsustusi või vastuväiteid ka esitanud. Seega lähtub kohus nõuetest, mis on Tallinna Halduskohtu 10.11.2022 määrusega fikseeritud. Põhivaidlus väljendub antud juhul siiski pikaajaliste viisade andmisest keeldumise kohta tehtud otsustuste õiguspärasuse küsimuses ja seda nii Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Siseministeeriumi vastavasisuliste haldusaktide kontekstis. Pikaajalist viisade väljastamisele või vastavate taotluste uuele läbivaatamisele suunatud kohustamisnõudeid saab rahuldada üksnes sel juhul kui Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2022 otsustused nr 2022/709/1909 ja 2022/709/1910 ning Siseministeeriumi 29.08.2022 vaideotsused nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7, mida kaebajad vaidlustavad, peaksid osutuma õigusvastasteks. Vaidlustatud haldusaktide õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvaid kohustamisnõudeid rahuldada ei saa ning taolises situatsioonis jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
18.Viisa väljastamisest keeldumise põhjusena X suhtes on Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2022 otsuse nr 2022/709/1909 punktides 3 ja 7 märgitud, et väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile ja on põhjendatud alus kahelda esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, avalduste usaldusväärsuses või kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu. Y taotlusega seonduvalt on viidatud Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2022 otsuse nr 2022/709/1910 punktis 10 sellele, et vähemalt üks tingimus, mis oli viisa andmiseks nõutav, ei olnud täidetud. Eelnimetatud põhjuste puhul on tegemist välismaalaste seaduse § 65 lg 2 punktides 3, 7 ja 9 välja toodud keeldumiste alustega.
19.Vastavalt välismaalaste seaduse § 10016 lõigetele 1 ja 2 avalduse alusel tehtud otsust ei põhjendata ning välismaalasele ega muule isikule ka ei avaldata otsuse aluseks olevaid asjaolusid, (sealhulgas) otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Küll aga sisaldub välismaalaste seaduse § 1001 lõikes 1 nõue teavitada välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast. Eelnimetatud nõue on täidetud, vaidlustatud otsustes on vaidlustamise võimalusi selgitatud. Kaebajad on neid võimalusi ka kasutanud.
20.Politsei- ja Piirivalveamet on selgitanud kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses, et viisa andmise otsustamisel on vaja lähtuda ka kooskõlastusasutuste seisukohtadest. Lähtuvalt välismaalaste seaduse § 82 lg 11 oli Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud kooskõlastama viisa andmise valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega ja et antud juhul tugineti viisa andmisest keeldumisel ka kooskõlastusasutuste seisukohtadele, sealhulgas ka Kaitsepolitseiameti seisukohale.
21.Viisa andmise või andmisest keeldumise Eestis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet (VMS § 821). See on Politsei- ja Piirivalveameti kaalutlusotsus ning Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Kohtu roll taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt loetakse haldusaktid õiguspärasteks kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhimõttelisi kaalutlusvigu teinud ning ühtlasi tuleb lugeda vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetuks, arvestades seejuures ka neid viisamenetluse erisusi, mis on sätestatud välismaalaste seaduses. Olenemata erinevate vaieldavuste või küsitavuste esiletoomise võimalikkusest, on vaja taoliste kaasuste puhul arvestada, et hinnangud väidetava reisieesmärgi-, dokumentide ehtsuse või sisu õigsuse kaheldavuse- ning avalduste usaldusväärsuse kohta on nimelt Politsei- ja Piirivalveameti vastutusalas, kusjuures võimalikke eksimusi (kui see peaks hiljem ilmnema) ei saa ette heita kui need ei ole olnud ilmselged. Küsimus on ka selles, et viisade väljastamised ei seostu taotlejate sellekohaste subjektiivsete õigustega ning viisa taotlemise puhul ei ole välismaalastel alust eeldada, et ta peaks selle igal juhul saama.
22.Kaebajad vaidlustavad ka Siseministeeriumi vastavasisulisi 29.08.2022 vaideotsuseid nr 2-2/767-6 ja nr 2-2/767-7, millega jäeti kaebajate teistkordsed avaldused samuti rahuldamata ning viisa andmisest keeldumise otsused muutmata. Seejuures tugines Siseministeerium välismaalaste seaduse § 10015 punktile 2, mille kohaselt võibki haldusorgan jätta vastava avalduse rahuldamata ja viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse muutmata. Otsuse aluseks olevaid asjaolusid, (sealhulgas) otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet välismaalasele ei avaldata (VMS § 10016 lg 2). Tegelikult on vastustajad kohtumenetluse käigus asjakohaseid põhjendusi ka esitanud, kuid seda koos vastavate lisadega. Nimetatud lisade osas on aga menetlus Tallinna Halduskohtu 08.12.2022 ja 17.04.2023 määrustega kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebajatel ei ole võimaldatud nendega tutvuda.
Vastustajad on lähtunud ka nendest lisadest ning seonduvalt eelnimetatuga ei saa samuti asuda seisukohale, et lisades sisalduvale informatsioonile tuginemise puhul oleks põhimõtteliste või ilmselgete kaalutlusvigadega tegemist. Kohus aga vastustajate asemel kaalumist ei teosta.
23.Lähtuvalt eeltoodust ei ole vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks alust ning seega ei saa rahuldada ka kohustamisnõudeid. Kohus on eelnevalt selgitanud miks taolises situatsioonis kohustamisnõudeid rahuldada ei saa.
24.Protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda, sest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud see vaidluse osapool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium vastustajatena ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Haldusorgani menetluskulusid üldjuhul kaebuse esitajatelt taoliste vaidluste puhul tegelikult välja ka ei mõistetaks kuna temaatika ei välju haldusorgani põhifunktsioonide täitmise raamistikust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.