Palumetsa OÜ, Tornator Eesti OÜ, Metsamaahalduse Aktsiaseltsi, OÜ Kuku Arendus ja X. X kaebus Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määruse nr 33 „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – Palumetsa OÜ Kaebaja II – Tornator Eesti OÜ Kaebaja III – Metsamaahalduse Aktsiaselts Kaebaja IV – OÜ Kuku Arendus Kaebaja V – X. X Kaebajate I–V ühine esindaja vandeadvokaat Heili Püümann Vastustaja – Vabariigi Valitsus, volitatud Keskkonnaameti jurist Moonika Järvela
Asja läbivaatamise vorm
esindaja
Avalikul kohtuistungil 16. jaanuaril 2024
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kohtuotsuse punktides 2.1–2.8 märgitud kinnisasjade kinnistusraamatu väljavõtted ning Keskkonnaameti 14.10.2023 kiri nr 7-4/20/14051-3 ja 11.12.2023 kiri 7-4/20/14051-5.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.03.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Vabariigi Valitsus võttis 17.03.2023 vastu määruse nr 33 „Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus), mis jõustus 01.04.2023. Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala (edaspidi maastikukaitseala) territoorium on olnud kaitse all alates 1973. aastast, kui Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee moodustas 25.09.1973 otsusega nr 11 „Kohalike tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta“ geoloogilise kaitsealuse objekti Varbola vanad rannamoodustised. Määruse kohaselt on maastikukaitseala kaitse-eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja pärandmaastikku, asustusstruktuuri, maastikuilmet, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; kaitsta kaitsealuseid taime-, sambliku- ja seeneliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis), serva-kilpsamblikku (Peltigera collina), kääv-neersamblikku (Nephroma resupinatum), väikest nõgisamblikku (Parmeliella triptophylla), rusket nuisamblikku (Sclerophora coniophaea) ja kroonliudikut (Sarcosphaera coronaria) ning nende kasvukohti; kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku; kaitsta looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi; kaitsta poollooduslikke kooslusi.
2.Palumetsa OÜ, Tornator Eesti OÜ, Metsamaahalduse Aktsiaselts, OÜ Kuku Arendus ja X. X (edaspidi ühiselt kaebajad) esitasid 26.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse §-i 2 (määruse lisas esitatud kaart) tühistamiseks osas, millega Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala koosseisu on arvatud järgmised kinnistud Rapla maakonnas Märjamaa vallas1:
2.1.Põlli külas asuv Mäeotsa kinnistu (registriosa nr 79537, katastritunnus nr 50401:005:0312), mis kuulub Palumetsa OÜ-le;
2.2.Põlli külas asuv Sarapiku kinnistu (registriosa nr 207537, katastritunnus nr 50401:005:0600), mis kuulub Tornator Eesti OÜ-le;
2.3.Risu-Suurkülas asuv Saula kinnistu (registriosa nr 1068337, katastritunnus 50401:005:1050), mis kuulub Metsamaahalduse Aktsiaseltsile;
2.4.Põlli külas asuv Saueaugu kinnistu (registriosa nr 79637, katastritunnus 50401:005:0330), mis kuulub OÜ-le Kuku Arendus;
2.5.Põlli külas asuv Aaviku-Selja kinnistu (registriosa nr 73137, katastritunnus 50401:005:0032), mis kuulub OÜ-le Kuku Arendus;
2.6.Põlli külas asuv Jaagu kinnistu (registriosa nr 94637, katastritunnus 50401:005:0362), mis kuulub OÜ-le Kuku Arendus;
2.7.Põlli külas asuv Koka kinnistu (registriosa nr 262437, katastritunnust 50401:005:0621), mis kuulub OÜ-le Kuku Arendus;
2.8.Põlli külas asuv Aaviku kinnistu (registriosa nr 1767937, katastritunnus 50401:005:0005), mis kuulub X. Xle.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebajate ühine seisukoht
3.1.Kaebajad olid juba määruse kehtestamise menetluses seisukohal, et metsamajandamisele täiendavate piirangute kehtestamine on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ning aru ei ole saada, miks senised piirangud ei ole piisavad. Kaebajad esitasid haldusmenetluses vastuväiteid ja
Punktides 2.1–2.8 märgitud kinnistud edaspidi ühiselt kinnistud.
2 (18)
seisukohti ning palusid esitada teavet, millised piirangud kinnistutel asuvad, kuid Keskkonnaamet selgitusi ei andnud. Piirangute kehtestamine on põhjendamata
3.2.Kinnistutel metsa majandamiseks kehtestatud piirangud on põhjendamata. Määrus on vastuolus Riigikohtu lahendites 3-3-1-85-10 ja 3-3-1-58-12 antud suuniste ja nõuetega ning selles puuduvad põhjendused.
3.3.Määruse §-d 11 ja 14 kehtestavad metsa majandamise piirangud, kuid nende piirangute kehtestamist ei ole seletuskirjas põhjendatud ning need ei haaku seletuskirjas viidatud ekspertide arvamustega. Sel põhjusel ei ole kaebajatel võimalik ka mõista, miks konkreetsed piirangud kehtestati ja kuidas need aitavad määruse §-s 1 sätestatud maastikukaitseala kaitseeesmärkide saavutamisele kaasa. Aru ei ole saada millistest andmetest, ekspertarvamustest või kaalutlustest lähtuvalt ei ole määruses peetud piisavaks seniseid metsamajandamise piiranguid.
3.4.Määruse väljatöötamisel kasutati piirangute kehtestamisel mugavuslahendust ning kaebajate õigusi ei saa kitsendada üksnes seetõttu, et 0,5 ha (lageraie) ja 2 ha (aegjärkne ja häilraie) suurused langid on kokkuleppelised ja praktikas laialdaselt kasutatavad. Sellest nähtub, et tegelikult ei kaalutud määruse kehtestamisel sisuliselt, kas metsa majandamisel seni kehtinud piirangud (aegjärkse langi maksimumsuurus sõltumata puuliigist oli 5 ha ja lageraielangil 2 ha ja laius 30 m) on olnud kohased. Kui ei ole olnud, siis kas piirangud on ise olnud ebapiisavad või ei ole piirangutest kinni peetud või on negatiivne mõju tulenenud keskkonnateguritest (kahjurid, ilmastikunähtused vms). Igasugune selline analüüs, argumentatsioon ja põhjendus määruse seletuskirjas puudub. Seega ei ole riik piirangute kehtestamisel analüüsinud, kas need on kaitseala metsade majandamisel sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Eluliselt ei saa olla võimalik, et erinevate kaitsealade puhul on tingimused niivõrd sarnased, et kavandatavad piirangud saavad olla õigustatud täpselt ühesuguste põhjendustega (vrdl nt Märjamaa järtjate maastikukaitseala kaitse-eeskiri).
3.5.Määruses sätestatud piirangud ei tugine looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lg-s 3 nõutud eksperthinnangutele. Nt määruse väljatöötamisel aluseks võetud ekspertarvamuse kohaselt tuleks lubada lageraielangid maksimumsuurusega 1 ha ja laiusega 30 m, kuid jääb arusaamatuks, miks seda soovitust ei ole järgitud. Keskkonnaamet selgitas kaebajatele, et P. Kiristaja ekspertarvamus ei arvesta kaasaegseid väärtusi ning on 12 aastat vana, kuid millised need uued teadmised on ja millest lähtuvalt on uued kaitsepõhimõtted kujundatud, seda seletuskirjast ei nähtu. Määruse eelnõu seletuskirjas on määruse § 14 lg 2 punktis 4 sätestatud metsa majandamise kitsendusi põhjendatud kokku veerandil leheküljel, kuid sisulised kaalutlused, millest lähtuvalt on määruses valitud kuuse enamusega puistutes lageraie langi maksimaalseks suuruseks 0,5 ha ja hall-lepikus kuni 1 ha, puuduvad. Sarnaselt Märjamaa järtjate kaitse-eeskirja seletuskirjale on ka määruse seletuskirjas toodud välja, et lageraie lubamine põhjustaks suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste ning sellel oleks kahjustav mõju maastikuilmele ja metsaliikidele. Seletuskirjas ei ole aga toodud selgitust või analüüsi, miks on kuusikus suureks lageraieks peetud just lageraie langi suurust 0,5 ha ja hall-lepikus 1 ha. Puudub ka selgitus, milles seisneb väidetav kahjulik mõju metsaliikidele. Milliseid liik üleüldse silmas peetud on? Põhjenduste puudumist saab selgitada mugavuslahendustega – Keskkonnaamet on sarnased piirangud tüüplahendusena välja töötanud ja ilma igasuguse kaalutluseta peetakse seda sobivaks ja õigeks paljudes eripaikades asuvatel kaitsealadel. See aga ei arvesta kaebajate õigustega ega ole kaitsealale sobilik.
3.6.Ehkki määruse seletuskirjas on viidatud ka T. Hangi ja K. Lasbergi ekspertarvamusele rannamoodustiste geoloogia osas ning R. Nellise ekspertarvamusele kaitseala linnustiku osas, 3 (18)
siis ei tulene nendest, et lageraie tuleks lubada üksnes kuusikutes ja hall-lepikutes ning lageraielangi suurus peaks olema kuusikus kuni 0,5 ha ja hall-lepikus 1 ha.
3.7.Metsa majandamise piiranguid õigustatakse laanepüü kaitsmise vajadusega, kuid kaitseala linnustiku uuringu kohaselt on laanepüü arvukus kaitseala 2 korda kõrgem Eesti keskmisest. Määruse seletuskirjas on piiranguvööndis raietele seatud kitsendusi näiliselt põhjendatud laanepüü kaitsmise vajadusega, kuid määruse § 14 lg 2 punktid 3 ja 4 keelavad igasugused raied laanepüü elupaigas. Seega puudub igasugune vajadus piirata metsa majandamist veel täiendavalt. (männikutes, kaasikutes ja haavikutes lageraiete lausaline keeld, kuusikutes ja halllepikutes lageraielangi suuruse märkimisväärne piirang jne). Kuna R. Nellis on oma ekspertarvamuses toonud välja, et laanepüüde arvukus kaitsealal on Eesti mõistes väga kõrge, siis saab sellest järeldada, et senised metsade majandamise piirangud (aegjärkse raielangi suurus 5 ha, lageraie langi suurus kuni 2 ha ja laius kuni 30 m), ei ole mõjunud laanepüü arvukusele halvasti nagu püütakse väita määruse seletuskirjas.
3.8.Langi pindala piiramine ei ole kooskõlas kaasaegsete ja teaduslikult tõestatud metsamajandamise aluspõhimõtetega. Määruses ettenähtud uuendusraietega ei ole tagatud metsade kiire looduslik uuenemine ja mis omakorda takistab määruse §-s 1 sätestatud eesmärkide saavutamise. Teisisõnu – määruses ette nähtud metsade majandamise piirangud toovad faktiliselt kaasa praeguste puistute järjest suurema killustumise. Määruse seletuskirja kohaselt näib langi (nii lageraielangi kui ka aegjärkse ja häilraie langi) pindala piiramise üheks eesmärgiks olevat tagada metsade uuenemine looduslikult. Sellise eesmärgi saavutamiseks on määruse § 14 lg 2 punktides 3 ja 4 valitud vale abinõu. Metsandusteaduses on uuritud, kuidas mõjutab langi pindala puittaimede uuenemist ja on jõutud järeldusele, et langi pindalast olulisem mõjur metsa uuenemisele on langi laius (vt Eesti Maaülikooli teadlase E. Laasi ekspertarvamus). Vastupidiselt määruse ettevalmistajate ettekujutusele ei soodusta väikesepinnalised langid (eelkõige väikesed lageraielangid) puittaimede loodusliku uuenduse teket. Selle tulemusena pikeneb uue metsapõlve kujunemine märkimisväärselt ja vastupidiselt määruse eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärgile, jäävadki määrusega kehtestatud piirangute tõttu metsamassiivi pikaks ajaks lagedad alad. Arvestada tuleb, et Liiga väikeste lankide puhul on langi servas kasvava vanametsa varjav mõju ja juurkonkurent, mis on noorte puude kasvu pidurdav. Seega on uue metsapõlve tekkimine takistatud. Metsade looduslikult kiire uuenemise tagamiseks tuleks jääda seni kehtinud nõude juurde, kus lageraielangi suuruseks on maksimaalselt 2 hektarit ja laiuseks 30 meetrit. Just sellised langid tagavad kõige suurema tõenäosusega okaspuuenamusega uue metsapõlve tekke mõistliku aja jooksul.
3.9.Määrusega keelati piiranguvööndis veerraie, kuid selle kohta ei ole seletuskirjas sõnagi. Metsateaduslikult on veerraie siiski üks kohasemaid uuendusraieid just kuuse enamuseega puistutes. Veerraie keeld on selgelt ebaloogiline ja vastuolus määruse eesmärgiga, kus maastikukaitseala territooriumist on lausa 197 ha kuuse enamusega puistud. Sama kinnitab ka E. Laasi ekspertarvamus.
3.10.Määruse koostamisel seati üheks eesmärgiks maastikupildi sujuv ja aeglane muutumine ning mitmekesise ja erivanuses puistute kujunemine. Lubades männi enamusega puistutes üksnes aegjärkset raiet või häilraiet ja suunates metsaomanike kasutama samu metsamajanduslikke meetmeid ka kuuse enamusega puistutes, suurendatakse metsade tormiohtu oluliselt. Seda eriti õhukese mullaga paepealsetes loometsades. Arvestades seejuures, et kaitsealal on küpsed okaspuumetsad enamuses, võib ühe tugeva tormi tagajärjel hävida suur hulk kaitsealal kasvavast metsast. Määruse seletuskirja koostamisel on loometsade suuremat tormiohtu mööndud, kuid asjakohased järeldused jäetud tegemata. Seega, määruse §-s 1 sätestatud eesmärkide ja seletuskirjas avaldatud seisukohtadele vastupidiselt muutuks 4 (18)
maastikupilt ühe sündmuse tulemusena järsult ja kiiresti. Kahju eraomanikule oleks samuti väga suur.
3.11.Kaebajatele ei ole teada, milliseid kaitsealuseid liike nende kinnistutel üldse kaitstakse või kuidas aitavad kehtestatud piirangud kaitse-eesmärke saavutada. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmisel ja kaitse-eeskirja kehtestamisel esitada piisavalt detailsed selgitused ja põhjendused, et maaomanikul oleks võimalik aru saada, mida (milliseid liike, milliseid kaitse-eesmärke soovitakse saavutada) nende kinnistutele seatud piirangutega kaitstakse. Määruse seletuskirja ja selles viidatud dokumentide põhjal ei ole kaebajatel võimalik aru saada, miks üldse neile kuuluvad kinnistud on maastikukaitseala koosseisu arvatud või miks on nende suhtes rakendatud määruses ette nähtud piirangud. Määruse koostamisel selgitas Keskkonnaamet vastuseks kaebajate küsimustele, et kinnistupõhiseid selgitusi või analüüse seletuskirja ei lisata ning kui maaomanikul on soov teavet saada, siis seda antakse. Keskkonnaamet ei ole kaebajatele selliseid analüüse või selgitusi andnud. Selgituste esitamata jätmine on vastuolus Riigikohtu juhistega ning toob kaasa määruse põhjendamiskohustuse rikkumise ning määruse osalise tühistamise. Keskkonnaamet edastas 25.01.2023 koos R. Nellise ekspertarvamusega ka 2021. aastal inventeeritud lindude elupaikate käärid, kuid see kinnitab, et Mäeotsa, Koka ja Aaviku kinnistul ei ole tuvastatud ühegi olulise linnu elupaika ning Saula, Sarapiku ja Aaviku-Selja kinnistutest on üksnes väga väike osa loetud kaitset vajavate lindudele sobilikuks elupaigaks. Ka poolt Jaagu kinnistust ei ole peetud kaitsekorralduslikult oluliste lindude elupaigana sobivaks. Jääb arusaamatuks, miks on nendel kinnistutel metsade majandamine kitsendatud või miks need kinnistud üldse kaitseala koosseisus on. Piirangute ebaproportsionaalsus
3.12.Kuna kaebajatele arusaadavalt ei ole Mäeotsa, Aaviku ja Koka kinnistutel üleüldse kaitseala kaitse-eesmärkides toodud liike (ega nende elupaiku), Saula, Sarapiku ja Aaviku-Selja kinnistutel on neid ainult väga väiksel osal, siis tuleb määrusega kaebajatele kehtestatud metsamajanduslike piiranguid (mis õiguslikult kujutavad omandipõhiõiguse piirangut) pidada ebaproportsionaalseks ja nende osas määrus tühistada. Omandipõhiõiguse kitsendamine on õiguspärane üksnes juhul, kui taotletud eesmärk on hädavajalik ja kaalub üles maaomanikele kaasnevad põhiõiguse piirangud. Määruse seletuskirjas ei ole huvide või õiguste kaalumist läbi viidud ning omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riivet on käistatud üldsõnaliselt. On välja toodud, et omandipõhiõiguse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad, kuid sellele tõdemusele mingit analüüsi ei järgne. Välja on toodud üksnes see, et piirangute eesmärk on loodusväärtuste säilitamine. Kuidas määrusega kehtestatavad piirangud loodusväärtusi säilitavad ja millised loodusväärtused võivad hävida, kui selliseid piiranguid ei kehtestata, seletuskirjas välja toodud ei ole. Ettevõtlusvabaduse osas on aga seletuskiri lausa arusaamatu, kuna viitab, et ettevõtlusvabadus ei anna õigust kasutada riigi vara oma ettevõtluse huvides. Jääb arusaamatuks, kas seletuskirja koostaja hinnangul on kinnistutel kasvav mets riigi oma? Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine
3.13.Kehtestatud piirangud rikuvad õiguspärase ootuse põhimõtet. Varbola vanasid rannamoodustisi on kaitstud juba alates 1973. aastast ning teatud erisustega on kaitsealal kehtinud ühesugune kaitsekord juba mitukümmend aastat (enne määruse kehtima hakkamist oli lubatud lageraie sõltumata puuliigist kuni 2 ha suurusel langil laiusega 30 m, aegjärkse raielangi pindala oli kuni 5 ha). Kaebajatel on õiguspärane ootus, et ilma märkimisväärsete põhjusteta nende omandit (PS § 32) puudutav õiguslik regulatsioon halvemaks ei muutu. Kehtivat õiguslikku olukorda usaldades on kaebajad teinud aastakümneteks ette märkimisväärseid investeeringuid – kaebajad on omandanud kinnisasju, teinud kulusid metsa majandanud (sh hooldanud). Nii märkimisväärse õigustatud ja kaitstud õiguspärase ootuse ja huvi murdmiseks 5 (18)
peavad esinema märkimisväärsed ja kaalukad põhjused – näiteks kaitsealal kaitstavad objektid hävivad vms. Määruse seletuskirjas ei ole metsamajanduslikult rangemate piirangute kehtestamist sisuliselt põhjendatud ja piirdutud on ainult loosunglike selgitustega, et vastasel korral loodusväärtused hävivad. Senisest märksa enam kaebajate õigusi kahjustavate metsamajanduslike piirangute kehtestamist ei saa õigustada ka LKS § 91 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seni kehtinud piiranguid ei pea muutma rangemaks seetõttu, et LKS rakendussätted kohustavad riiki asendama nõukogude ajal kehtestatud kaitse-eeskirjad Eesti Vabariigi seaduste alusel kehtestatud kaitse-eeskirjadega. Piirangud on käsitatavad sundvõõrandamisena
3.14.Kuna määrusega arvati osa Saueaugu kinnistust sihtkaitsevööndisse, siis ei ole kaebajal IV võimalik seda osa kinnistust üldse majandada. Muus osas oleks kaebajatel võimalik kinnistuid kooskõlas piirantuga siiski mingis osas majandada, kuid majanduslikult ei saa seda pidada perspektiivikaks. Määruse koostamisel jäeti arvestamata, et väikeste lageraielankidega metsa majandamine muudab metsaomaniku jaoks metsa majandamise palju kallimaks. Soomes läbiviidud analüüside kohaselt on kuni 0,5 ha suuruste lageraielankidega kaasnevad ühikukulutused 40% suuremad, kui suuremate lankide puhul. Seega peab metsaomanik (kaebaja) tegema palju suuremaid kulutusi metsamaterjali tootmiseks võrreldes näiteks 1 ha või 2 ha suuruse langiga. Lisaks raie läbiviimisel suurenevatele üldkuludele, on määrusega kehtestatud piirangute tulemusena kaebajatel võimalik nende kinnistutel kasvavat küpset metsa realiseerida palju väiksemas mahus, kui enne määruse kehtestamist. Selle tulemusena kaotavad kaebajad võimaluse seni tehtud investeeringuid tagasi teenida. Piisavaks kompensatsioonis ei saa pidada erametsatoetust 134 eur/ha aastas või 72 eur/ha aastas. Kaebajatele kuuluvate kinnistuste majandusliku väärtuse sisuline suundvõõrandamine ei ole kooskõlas PS § 32 sätestatuga.
4.Vastustaja seisukoht
4.1.Määrus on osas, millega kaebajate kinnistud arvati kaitseala koosseisu, õiguspärane ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kaebajatele kuuluvad kinnistud asusid kaitsealal juba enne määruse kehtestamist ning tegemist ei olnud mitte uute alade kaitsealasse arvamisega (v.a laiendus hiidkupra kaitseks), vaid piirangute muutmisega. Kaebajad ei saa eeldada, et kaitstavate loodusväärtuste olemasolu korral jätab riik need tähelepanuta. Määrusega piirangute kehtestamisel lähtuti kaitse-eesmärkidest ning liikide vajadustest, mitte metsamajandamise põhimõtetest. LKS keelab kaitsealade piiranguvööndis uuendusraied ning kaitse-eeskirjava võib sellest keelust teha leevendusi. Seega on eelkõige vajalik põhjendada, miks leevendusi tehakse ning miks need leevendused ei kahjusta kaitseväärtusi. Kaebajatel oli võimalik esitada määruse kehtestamise menetluses ettepanekuid ja vastuväiteid ning nii seletuskirjas kui ka määruse väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) on põhjendatud piirangute muutmise vajalikkust. Samuti on selgitatud, miks Sarapiku, Risti ja Saula kinnistuid kaitsealalt välja ei jäetud. Maastikukaitseala eesmärk on olla ühtne tervik, mitte killustatud katastriüksuste kogum, ning jättes kinnistut kaitsealalt välja, siis kaob ala sidusus, mille tagajärjel ei ole tagatud ka kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud väätuste säilimine. Vale on aga väide, et määruse eelnõu menetluses ei arvestatud ühegi tehtud ettepanekuga. Kaebajad tegid ettepaneku, et leevendada tuleks kindlasti metsa uuenenuks lugemise piiranguid ning selle tulemusel eemaldati määrusest nõue, et lank loetakse uuenenuks 2 m kõrguselt.
4.2.Keskkonnaamet lähtub seletuskirjade koostamisel kokkulepitud praktikast ja näidistest ning kinnistupõhine andmete esitamine seletuskirjas ei ole otstarbekas. Seletuskirjades ei dubleerita 6 (18)
ka andmebaasidest kättesaadavat informatsiooni. Seletuskirjades tehtud analüüs on vööndipõhine ja lähtub väärtuste paiknemisest. Väärtuste paiknemise kaardipildid on nähtavad ka protokolli lisana esitatud ettekandes, mida näidati osalejatele avalikul arutelul. Näiteks on slaidil 22 ära näidatud nii kinnistupiirid kui ka laanepüü elupaigalaigud. Keskkonnaamet on selgitanud metsamajandamise piiranguid ning kui kaebajad nendega ei nõustu, siis ei saa sellest teha järeldust, et põhjendusi ei ole esitatud. Lankide suuruste määramisel lähtutakse lisaks väärtuste kaitse vajaduste analüüsimisel ka vastasemast praktikast ja kokkuleppelistest suurustest. Lubatud lankide suurused on kaitse-eeskirjades üldjuhul täisarvudena (1 ha, 2 ha) või erandjuhtudel 0,5 ha. Määruse koostamise menetluses selgitati, miks varasemad piirangud ei olnud sobivad ning miks on vajalik metsamajandamise intensiivsust alal vähendada.
4.3.Kaitsealal lageraie lubamine kahjustaks kaitseväärtusi (loodusmaastik, maastikuilme, vanad rannamoodustised, looduse mitmekesisus tervikuna, aga ka laanepüü, laanerähn, valgeselgkirjurähn, kroonliudik, pruunikas pesajuur jpm kaitsealused liigid) ning erand tehti kuusikutele, kus turberaie ei ole kuuskede pinnapealse juurestiku tõttu otstarbekas, ja hall-lepikutele, sest tegemist on lühiealise puuliigiga ja metsamaa uueneks turberaiel sama puuliigiga. Teiste puuliikide enamusega metsades on lubatud turberaie 2ha suurusel alal. Senised piirangud lubasid kaitsealal teostada arvukalt lageraieid, mistõttu on alal moodustunud ulatuslikud lagedad alad, kus loometsadele iseloomulikult on metsa uuenemine aeganõudev ja vaevaline. Aastatel 2001‒2021 on Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealal kadunud 26% metsapindalast. Sama intensiivsusega metsamajandamist jätkates on 60 aasta pärast kaitseala valdavalt lage ala. Metsas leiduvad kaitse-eesmärkideks nimetatud liigid nagu roheline hiidkupar ja laanepüü, ning ka teised ohustatud ja kaitsealused liigid, kelle kaitse on läbi kaitse-eesmärgiks nimetatud liikide tagatud, raiete tulemusel kaotaksid nad aga oma elu- või kasvupaiga.
4.4.Kaebajale I kuuluval katastriüksusel 50401:005:0312 asuvad vanad rannamoodustised ja vana okasmets. Piiranguvööndisse kuuluvale maale kehtivad metsamajandamise piirangud on vajalikud maastikuilme säilimiseks ning vanale metsale omase elurikkuse hoidmiseks. Kuigi katastriüksusel kaitsealuste liikide elupaiku hetkel inventeeritud ei ole, piirneb kinnistu igast küljest arvukate kaitsealuste linnu-, taime- ja sammaltaimede elupaikadega. Maastikuilme ning elurikkuse tõhusa kaitse nimel on oluline vältida edasiste ulatuslike lageraielankide tekkimist kaitseala piirides. Kaebajale II kuuluval katastriüksusel 50401:005:0600 asub III kaitsekategooria linnuliigi öösorri elupaik. Lisaks kaitstakse kinnistul maastikuilmet ning looduse mitmekesisust, mille säilimiseks on keelatud ulatuslikud lageraied. Kaebajale III kuuluval katastriüksusel 50401:005:1050 asuvad II kaitsekategooria linnuliigi valgeselgkirjurähni ning III kaitsekategooria linnuliikide väike-kirjurähni ja väike-kärbsenäpi elupaigad. Lisaks kaitstakse kinnistul maastikuilmet ning looduse mitmekesisust, mistõttu ei saa alal lubada ulatuslikke lageraieid. Kaitseala sihtkaitsevöönd loodi lähtuvalt I kaitsekategooria sammaltaime rohelise hiidkupra elupaigast. LKS § 48 lg 1 alusel tuleb I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. See tähendab, et vajalik on määrata kaitsekord, mis tagab liigi elupaiga või kasvukoha kaitse.
4.5.Määruse kehtestamisel ei lähtutud piirangute seadmisel mugavuslahendusest, vaid piirangute seadmisel on lähtutud ühtsetest põhimõtetest, aga samas seatud asukohast lähtuvalt täiendavaid piiranguid või tehtud täiendavaid leevendusi. Näiteks ei ole Märjamaa järtjate maastikukaitseala puhul seatud raietele piiranguid laanepüü elupaikade kaitse vajadusest lähtuvalt, nagu seda on tehtud Varbola rannamoodustiste maastikukaitsealal. Mõlema kaitseala piiranguvööndi puhul on oluline sarnasus, et raiete intensiivsus tuleb piiranguvööndis madalal hoida ja metsi tuleb majandada säästlikult.
7 (18)
4.6.Määrusega kehtestatud 0,5 ha suurune lageraie kuusikutes matkib looduslikku häilu ehk tegemist on ligikaudu ühe puu pikkuse lageda alaga. Langi suuruse piirang on oluline, et metsamajandamine sarnaneks rohkem looduslikule protsessile. R. Nellise teostatud linnustikuekspertiis andis metsamajandamist puudutavad suunised ning ekspertiisi käigus leiti kaitsealalt 23 kaitsekorralduslikult olulist linnuliiki, kellest 19 on kaitsealused. Lisaks leiti 2021. aastal alalt I kaitsekategooria sammaltaime hiidkupra elupaik. T. Hangi ja K. Lasbergi ekspertarvamus käsitleb ala geoloogia ning on õige, et raied vanu rannamoodustisi suure tõenäosusega ei mõjuta. Küll aga ei võta see uuring arvesse raiete mõju teistele ala kaitseeesmärkidele, mille on kaitsealused liigid. Linnustikku kaitstes saab kaudselt kaitsta ka teisi alal leiduvaid loomi, taimi, samblikke ja seeni, samuti kooslusi ja maastikuilmet.
4.7.Vaidlust ei ole, et kaitseala piiranguvööndis on üldiselt lageraied keelatud ning lubatud on lageraie kuusikus (langi suurus 0,5 ha) ning hall-lepikus (langi suurus 1 ha). Männikut ja kaasikut saab turberaiega edukalt majandada. Lageraie keelustamise vajalikkust selgitati avaliku arutelu käigus. Nt selgitati, et piiranguvööndi metsapiirangute üldine eesmärk on tagada metsade aeglasem majandamine, et ei tekiks olukorda, et võrdlemisi lühikese aja jooksul raiutakse kõik metsad ära. Seetõttu seati piiranguid, et metsade majandamine jaotuks pikema perioodi peale, et mets jõuaks tagasi kasvada ning et säiliks ka vanemaid metsaosi.
4.8.Kaebajate argumendid on seotud metsandusliku maailmapildi ehk tarbepuidu efektiivse tootmise põhimõttega. Looduskaitselistest põhimõtetest lähtuvalt on elurikkuse säilimiseks oluline lageraielangi suuruse piiramine. Mida suurema raielangiga on tegu, seda suuremas ulatuses ka ohustatud liikide elupaik lausaliselt kaob. Suuremad langid tekitavad drastilisemaid muutusi kohalikus valgus- ja veerežiimis, tuule tugevuses, mullas elavate mikroorganismide elutegevuses; seeläbi suureneb ka orgaanilise süsiniku lendumine õhku. Kaitsealal on valdavalt loometsad, mis uuenevad aeglaselt ja vaevarikkalt. Loometsad kasvavad väga õhukestel (alla 30 cm) kergesti läbikuivavatel muldadel vahetult paekivi või räha peal. Õhukesel ja kuival paepealsel pinnasel on uuendusraiejärgne metsa uuenemine vaevaline ja mets tormihell ning võrreldes parasniiske metsaga uueneb loomets kordi kauem, kusjuures looduslikku uuendust loometsades enamasti ei teki.
4.9.Et laadnepüüde arvukus kaitsealal on hea ei tähenda, et täiendavad piirangud ei ole vajalikud. Kuna metsas elavate laanepüüde elupaigapindala on lageraiete tõttu kaitsealal, aga ka kaitseala ümbritsevatel aladel vähenenud, on laanepüüd, ning ka mitmed teised kaitsealused liigid koondunud veel alles jäänud vanadesse metsafragmentidesse. Viimaste aastakümnete raietempos jätkamine vähendab haruldastele liikidele sobilikke elupaiku veelgi. Väikesed ja killustunud elupaigad ei paku enam liikidele vajalikke toitumis-, pesitsus- ja varjetingimusi. Liigid kaovad ebasobilikuks muutunud kohtadest viibega ehk tekib väljasuremisvõlg. Väljasuremisvõlg on liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb.
4.10.Määrusega kehtestatud katiseala on liigilt maastikukaitseala, st lisaks arvukatele kaitsealustele liikidele kaitstakse ka maastikku ja maastikuilmet. Maastikukaitseala on ühtne tervik, mitte killustatud katastriüksuste kogum. Seega, kui alal leidub ka katastriüksus, kus ei ole registreeritud ühegi kaitsealuse liigi elupaika või väärtuslikku kooslust, on maastikukaitseala sidususe huvides jäätud juba varasemalt kaitse all olnud katastriüksused ka uue kaitsekorra alusel kaitseala koosseisu. Seda tingimusel, et katastriüksusel leidub kaitsealustele liikidele potentsiaalselt sobivaid elupaiku. Hetkel ühegi registreeritud elupaiga või kasvukoha puudumisel ei ole kaitseala kooseisus olev katastriüksus ilma väärtuseta ‒ liikide elupaigapiirid on dünaamilised, kohandudes vastavalt looduses reaalselt liikidele oluliste väärtustega, nt sobivate pesapuude ja toidubaasi kadumine ja tekkimine ruumis. 8 (18)
4.11.Arvestades keskkonnaorganisatsioonide tehtud ettepanekuid, siis ei ole kehtestatud raiepiirangud ebaproportsionaalsed.
4.12.Piirangute talumiseks on kaitstavatel aladel ette nähtud kompensatsioonimeetmed nagu väiksem maamaks (piiranguvööndis 50%, sihtkaitsevööndis 100% maamaksuvabastus) ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus (60 eurot hektari metsamaa kohta aastas).
4.13.Kui kohus leib, et määruse nr 11 vastuvõtmisel on tehtud menetlusvigu, siis ei saa need iseenesest olla põhjuseks määruse tühistamisele. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1-85-10 selgitanud, et tühistamiskaebuse rahuldamise üle otsustamisel tuleb kontrollida, kas tuvastatud menetlusvead ja vormivead võisid mõjutada ala kaitse alla võtmise otsuse sisu, ning kas haldusakt on vaatamata neile vigadele kontrollitav (punkt 43). Kaebajad ei saa eeldada, et kaitstavate loodusväärtuste olemasolu korral jätab riik looduskaitselised väärtused tähelepanuta. Riigikohus on 16.12.2013 lahendis asjas nr 3-4-1-27-13 punktis 44 toonud selgelt välja, et ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohtuvaidluse tuuma saab praegusel juhul kokku võtta selliselt, et asjas vaieldakse selle üle, kas kaebajate kinnisasjade jätkuv arvamine maastikukaitseala koosseisu oli põhjendatud ning kas määrusega kehtestatud võimalused maastikukaitsealale jäävate metsade majandamisel on proportsionaalsed, eesmärgipärased ja põhjendatud. Kohtu hinnangul tuleb mõlemale küsimusele vastata jaatavalt. Seejuures märgib kohus, et isegi kui kohus kaebuse rahuldaks, siis ei kaasneks sellega olukorda, kus kaebajate kinnistud ei kuuluks kaitseala koosseisu. Vaidlustatud määruse osalise tühistamise tagajärjeks oleks, et kinnistute osas taastuks vaidlustatud osas sellele määrusele eelnenud õiguslik olukord.
6.Kaitsealade moodustamine (sh olemasolevatele kaitsealadele uute kaitse-eeskirjade kehtestamine) toimub avalikes huvides, Eesti loodusväärtuste kaitse tagamiseks. Sarnaselt uue ala kaitse alla võtmisega ning sellele kaitse-eeskirja kehtestamisega on vastustajal ka enne LKS-i ja kaitstavate loodusobjektide seaduse2 (edaspidi KLOS) kehtestamist kaitse alla võetud alale kaitsekorra kehtestamisel ulatuslik kaalutlusruum, millesse kohus sekkuda ei saa. Kaitseeeskirja kehtestajana otsustab vastustaja kaalutlusõigusest lähtudes, kas ja milliseid alasid kaitse alla võtta ning millist kaitserežiimi kohaldada. Samuti on vastusajal ulatuslik kaalutlusõigus otsustamaks selle üle, milliseid kaitse-eesmärke seada ning milliste piirangute või seadusest tulenevate piirangute leevendamise kaudu kaitse-eesmärkide saavutamine võimalik on. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja määruse kehtestamisel LKS-iga kehtestatud kaalutlusõiguse piiridest väljunud ning asjaolu, et määrusega kehtestatud piirangud maastikukaitsealale jäävate metsade majandamisel on seni kehtinutega võrreldes ulatuslikumad, ei muuda määrust õigusvastaseks.
7.Kohus leiab, et määrus on õiguspärane ning selle tühistamine kaebajatele kuuluvate kinnistute osas ei ole põhjendatud. Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et mets on pidevalt ajas muutuv ning jätkusuutlik metsamajandamine ja looduskaitse ei ole teineteist välistavad
Kaitstavate loodusobjektide seadus võeti vastu 01.06.1994 ning jõustus 09.07.1994. Juba siis oli seaduses kirjas, et enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord (tsoneering) jäävad kehtima kuni käesoleva seadusega ettenähtud kaitseeeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega (KLOS § 30 lg 6). Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitseala ümbritsev kaitsetsoon loetakse piiranguvööndina vastavasse kaitsealasse kuuluvaks kuni vöönditeks jaotamiseni käesoleva seadusega ettenähtud korras (KLOS § 30 lg 7).
9 (18)
tegevused, siis praegusel juhul ongi vastustaja määruses püüdnud selle tasakaalupunkti leida. Kohtu hinnangul ei saa pidada määrust õigusvastaseks põhjusel, et vastupidiselt vastustaja hinnangule, mille kohaselt ei võimalda senistes piirides raietegevuse lubamine maastikukaitsealal kaitse-eesmärke saavutada, on kaebajad seisukohal, et senistes piirides raietegevuse jätkamine maastikukaitsealal oleks metsa vanuselist koosseisu arvestades ainuvõimalik. Looduskaitse ei pea astuma sammu tagasi põhjusel, et kaitsealale jääb raieküps mets, mida omanikud soovivad majandada. Võttes aluseks põhiseaduse §-d 5 ja 53, mis sätestavad kohustuse säästa elu- ja looduskeskkonda, ning kõrvutades seda ettevõtlusvabaduse (põhiseadus § 31) ja omandi põhiõigusega (põhiseadus § 32), siis on nii ettevõtlusvabadus kui ka omandi põhiõigus mõlemad lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused. Vaidlust ei saa olla, et nii LKS kui ka keskkonnaseadustiku üldosa seadus lubavad omandiõigust ja ettevõtlusvabadust riivata tingimusel, et piirangud on proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Määruse ning sellega seatud piirangute eesmärk on maastikukaitsealal leiduvate loodusväärtuste (sh maastiku) säilimine järeltulevatele põlvedele. Võttes aluseks vastustaja esitatud andmed senise raiesurve kohta (viimase 20 aasta jooksul on maastikukaitsealal kadunud ca 26% metsa pindalast), siis ei saa pidada põhjendamatuks vastustaja järeldust, et sel viisil jätkates intensiivsusega metsamajandamist jätkates on 60 aasta pärast kaitseala valdavalt lage ala ning maastikukaitseala kaitse-eesmärgid ei oleks saavutatavad. Intensiivse metsade majandamise jätkumisel kaotaks oma elu- või kasvupaiga metsas leiduvad kaitse eesmärkideks nimetatud liigid nagu roheline hiidkupar ja laanepüü, ning ka teised ohustatud ja kaitsealused liigid, kelle kaitse on tagatud läbi kaitse eesmärgiks nimetatud liikide.
8.Haldusmenetluses esitasid kaebajad vastuväiteid metsamajandamise piirangutele ja enda kinnistute jätkuvalt maastikukaitsealal koosseisu arvamisele; samuti tõid kaebajad haldusmenetluses välja, et määrus on ebaproportsionaalne, õiguspärast ootust rikkuv ning sisuliselt on tegemist sundvõõrandamisega. Kuna kaebajate argumentatsioon on kohtumenetluses samasisuline, siis kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 on kohtul õigus jätta kaebuse rahuldamata jätmisel kohtuotsuses kohtu seisukoht põhjendamata, kui kohus haldusaktis esitatud põhjendust järgib. Kuna kohtu hinnangul on määruse koostamisele eelnenud VTK, määruse seletuskiri ning samuti kaebajate küsimustele esitatud vastused piisavalt põhjalikud ja määruse seletuskirjas on esitatud ka põhjendused, miks lubatakse vastupidiselt LKS § 31 lg 2 punktist 5 tulenevale üldisele raiepiirangule määruses toodud viisil erandeid, siis kuna kohus järgib neid põhjendusi, ei pea kohus vajalikuks määruse seletuskirja põhjendusi otsuses korrata.
9.Vaidlust ei ole, et: Määrusega ei moodustatud uut kaitstavat loodusobjekti, vaid olemasolevale kaitse all olevale alale kehtestati kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord (vt ka LKS § 13). Kõik punktides 2.1–2.8 nimetatud kinnisasjad asuvad Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis, va Saueaugu kinnistu, mis lisaks Varbola rannamoodustiste piiranguvööndile asub osaliselt ka Põlli sihtkaitsevööndis, kuna kinnisasja sihtkaitsevööndisse jääval osal kasvab I kaitsekategooria sammaltaim roheline hiidkupar; Kuni määruse kehtestamiseni oli kinnistutel kaitseala valitseja nõusolekul lubatud lageraie langi pindalaga kuni 2 ha ja laiusega kuni 30 m ning turberaie langi pindalaga kuni 5 ha (LKS § 91 lg 13); Määruse kehtestamise järgselt on kaitsealal piirangu- ja sihtkaitsevöönd, kusjuures sihtkaitsevööndis ei ole metsa majandamine lubatud (määruse § 11) ning piiranguvööndis (va laanepüü elupaigas) on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud
10 (18)
(määruse § 14 lg 2 punktid 3 ja 4) turberaiena aegjärkne raie 3 ja häilraie4 langi pindalaga kuni kaks hektarit. Lageraie kuusikus langi pindalaga kuni 0,5 hektarit ja hall-lepikus langi pindalaga kuni üks hektar, kui hall-lepa või kuuse koosseisu kordaja on suurem kui 70%. Lage- ja turberaie kuusikus ei ole lubatud kõrvuti paiknevatel eraldistel. Kaebajad olid määruse kehtestamise menetlusse kaasatud ning neil oli võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning kaebajate vastuväidetest lähtuvalt kaotati määrusest langi uuenemise nõue 2 m.
Ala jätkuv kaitsevajadus
10.Määruse § 1 lg 2 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärgid: 1) kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja pärandmaastikku, asustusstruktuuri, maastikuilmet, ajalooliskultuurilise ja teadusliku väärtusega Varbola linnamäge ja vanu rannamoodustisi ning looduse mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) kaitsta kaitsealuseid taime-, sambliku- ja seeneliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens), rohelist hiidkupart (Buxbaumia viridis), serva-kilpsamblikku (Peltigera collina), kääv-neersamblikku (Nephroma resupinatum), väikest nõgisamblikku (Parmeliella triptophylla), rusket nuisamblikku (Sclerophora coniophaea) ja kroonliudikut (Sarcosphaera coronaria) ning nende kasvukohti; 3) kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd (Bonasa bonasia) ja tema elupaiku; 4) kaitsta looduse üksikobjekte, milleks on Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi; 5) kaitsta poollooduslikke kooslusi.
11.LKS § 7 lg 1 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võitmise eeldus selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kaitstav loodusobjekt võib olla kaitseala (LKS § 4 lg 1). LKS § 4 lg 2 kohaselt on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad.
12.Praegusel juhul võeti ala kaitse alla maastikukaitsealana. Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitse- ja piiranguvöönd (LKS § 28). Piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi erinevus õigusliku regulatsiooni kohaselt seisneb selles, et kui sihtkaitsevööndis (rangemate piirangutega vöönd võrreldes piiranguvööndiga) on aktsepteeritavad üksnes tegevused, mis on vajalikud kaitse-eesmärgi täitmiseks, siis piiranguvöönd võimaldab ka neid tegevusi, mis ei pea kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalikud olema, kuid ei tohi kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist ja seisundit.
13.Kohtu hinnangul on vastustaja nii VTK-s5, seletuskirjas6 kui ka kirjades kaebajatele7 põhjendanud, miks on Varbola rannamoodustiste ala edaspidine kaitsmine maastikukaitsealana
Aegjärkne raie – üks turberaie viis, kus raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna (metsaseadus § 30 lg 1 ja 2). Aegjärksel raiel ei tohi raiega viia puistu esimese rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30% (metsa majandamise eeskiri § 5 lg 2).
Häilraie – üks turberaie viis, kus raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena korduvate raiejärkudena. Sisseraiutavate häilude arvu ja suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga (metsaseadus § 30 lg 1 ja 3). Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel raiejärgul võib seda suurendada kuni 30 m ja kolmanda raiejärguga võib häiludevahelisel alal kõik puud raiuda. Sisseraiutavate häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem, kui 25% puistu pindalast (metsa majandamise eeskiri § 5 lg 3).
Kaebuse lisa 1, dtl 22–39
Kaebuse lisa 7, dtl 57–80
Kaebuse lisa 2, dtl 40–42
11 (18)
vajalik ja otstarbekas ning miks ala ning sellel asuvate väärtuste kaitsmine ei ole võimalik muul viisil. Seletuskirja kohaselt asuvad alal Eestis ainulaadsed rannamoodustised, millel on teaduslik ja üldhariduslik väärtus ning kuna kaitsealuste rannamoodustiste hulgas ei ole Varbola vanade rannamoodustiste analooge, siis on jätkuva kaitse vajaduse põhjendatud. Lisaks on määruses välja toodud, et ala on väärtuslik elu- või kasvupaik mitmele kaitsealusele liigile, seal leidub ka kaitsealuseid üksikobjekte ja ajaloolise väärtusega Varbola linnamägi ning alal olevatel kooslustel on elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet toetav väärtus.
14.Kohus ei nõustu kaebajatega, et kaitseala koosseisu arvatavad kinnisasjad peavad kõik olema võrdselt väärtuslikud ning sisaldama eraldiseisvalt igaüks määruse § 1 lg-s 2 sätestatutud kaitse-eesmärke. Kohus jääb Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2018 otsuse punktis 18 väljendatud seisukohale, et kaitseala hulka on võimalik ka sellise maa-ala arvamine, kus kaitsealuseid liike ei paikne. Kuna kaitseala tuleb vaadata terviklikult, siis on iseenesest mõistatav, et lõplike piiride kujunemise järgselt ei ole kaitsealas kõik alad võrdväärselt väärtuslikud ja esinduslikud ning väärtuslike ja esinduslike alade vahele jäävad ka vähemväärtuslikud või kaitstavaid liike mitte sisaldavad alad. See ei saa aga viia järelduseni, et kaebajate kinnisasjad on põhjendamatult jätkuvalt loetud kaitseala koosseisu. Seejuures ei nõustu kohus kaebajate väitega, et vastustaja haldusmenetluses ei põhjendanud kinnistute maastikukaitseala koosseisu arvamist. Haldusmenetluses ja ekspertarvamustes on punktides 2.1–2.8 märgitud kinnisasjade maastikukaitseala koosseisu arvamist põhjendatud järgmiselt: Mäeotsa kinnistu: Mäeotsa jääb kaitsealale jätkuvalt, kuna katastriüksusel asub kaitseeesmärgiks oleva pinnavormi (rannamoodustise) osa ning ala on ka ajalooline metsamaa8. ja vana okasmets. Piiranguvööndisse kuuluvale maale kehtivad metsamajandamise piirangud on vajalikud maastikuilme säilimiseks ning vanale metsale omase elurikkuse hoidmiseks. Kuigi katastriüksusel kaitsealuste liikide elupaiku hetkel inventeeritud ei ole, piirneb kinnistu igast küljest arvukate kaitsealuste linnu --, taime ja sammaltaimede elupaikadega. Maastikuilme ning elurikkuse tõhusa kaitse nimel on oluline vältida edasiste ulatuslike lageraielankide tekkimist kaitseala piirides9. Sarapiku kinnistu: jääb kaitsealale ka edaspidi peamiselt selle tõttu, et sellele jääb samuti osaliselt ajalooline metsamaa kui ka katastriüksuse asukoha tõttu keset kaitseala 10. Katastriüksusel 50401:005:0600 asub III kaitsekategooria linnuliigi öösorri elupaik. Lisaks kaitstakse kinnistul maastikuilmet ning looduse mitmekesisust, mille säilimiseks on keelatud ulatuslikud lageraied11. Saula kinnistu: tegemist on ajaloolise metsamaaga12. Katastriüksusel 50401:005:1050 asuvad II kaitsekategooria linnuliigi valgeselg kirjurähni ning III kaitsekategooria linnuliikide väike kirjurähni ja väike kärbsenäpi elupaigad. Lisaks kaitstakse kinnistul maastikuilmet ning looduse mitmekesisust, mistõttu ei saa alal lubada ulatuslikke lageraieid13. Aaviku-Selja kinnistu: Pinnavormi terviku kaitse. Piiriks mõtteline sirgjoon läbi maaüksuse, kuna head orientiirid looduses ja kaardil puuduvad Jaagu kinnistu: Vana rannavalli kaitse. Piiriks maaüksuse piir, kuna paremad orientiirid looduses ja kaardil puuduvad14.
15.Ehkki Koka kinnistu ja Aaviku kinnistu osas ei ole haldusmenetluses katiseala koosseisu arvamise põhjendusi esitatud, kuid kohtule ei nähtu kaebajate esitatud dokumentidest, et kaebajad IV–V oleks seda ka taotlenud. Saueaugu kinnistu osas on kaitstavad väärtused
Keskkonnaameti 14.10.2023 kiri 7-4/20/14051-3 Vastus kaebusele, punkt 3.16; dtl 371
Keskkonnaameti 14.10.2023 kiri 7-4/20/14051-3
Vastus kaebusele, punkt 3.16; dtl 371
Keskkonnaameti 11.12.2020 kiri 7-4/20/14051-5
Vastus kaebusele, punkt 3.16; dtl 371
P. Kiristaja ekspertarvamus, dtl 89
12 (18)
nähtuvad metsateatisest15 ning selle kohaselt asub kinnistul III kaitsekategooria lindude musträhni, hoburästa, laanepüü ja punaselg-õgija elupaik; II kaitsekategooria linnu laanerähni ja väike-kärbsenäpi elupaik, I kaitsekategooria taimeliigi rohelise hiidkupra elupaik.
16.Eelnevast tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et ala vastab loodusobjekti kaitse alla võitmise eeldustele ning seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajate sõnul ei ole mitte kõigil kaebuse punktis 2.1–2.8 loetletud kinnisasjadel tuvastatud kaitse-eesmärgina välja toodud linnu-, taimevõi loomaliikki. Kohtu hinnangul on määruse § 1 lg-s 2 sätestatud kaitse-eesmärgid saavutatavad üksnes seeläbi, et ala on terviklik. Ala terviklikkuse all tuleb arvestades maastikukaitseala olemust mõelda lisaks ökoloogiliste funktsioonide toimimisele ka maastikukaitseala enda loomisega kaasnevaid eesmärke, st piirkonnale iseloomuliku ja ajalooliselt väljakujunenud loodus- ja pärandmaastiku, asustusstruktuuri, maastikuilme jne säilimise. Kuna ala terviklikkuse olemasolu vaadeldakse ala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast, siis ei nähtu kohtule, et määruse § 1 lg-s 2 sätestatud eesmärgid pole määrusega ning sellega kehtestatud piirangute kaudu saavutatavad. Metsamajandamise piirangud
17.Kohus ei nõustu kaebajatega, et määrusega kehtestatud metsamajandamise piirangud on põhjendamata, mistõttu on määrus formaalselt vastuolu tõttu HMS §-ga 56 õigusvastane. Määruse põhjendused on esitatud selle seletuskirjas, VTK-s ja kaebajate vastuväidetele esitatud seisukohtades16 ning asjaolu, et kaebajatele välja toodud põhjendused ei meeldi või need ei ole kaebajate hinnangul piisavad, ei ole aluseks määruse tühistamiseks kaebajatele kuuluvate kinnistute osas. Määrust ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et määruse seletuskirjas ei nähtu konkreetselt otsuse punktides 2.1–2.8 märgitud kinnistutega seotud põhjendusi või miks keelati veerraie. Kohtu hinnangul on võimalik tugineda nii VTK-s kui ka määruse seletuskirjas toodud üldistele põhjendustele, sh põhjendustele mis puudutavad piiranguvööndis raielankide lubatavaid suurusi ja lubatavaid raieliike, mistõttu on võimalik kontrollida ka määruse sisulist õiguspärasust. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajate seisukohaga, mille kohaselt ei ole arvestatud määruse andmisel Riigikohtu antud suuniste ja nõuetega.
18.Samuti ei nõustu kohus kaebajatega, et kuna teistes kaitse-eeskirjades on analoogsed metsamajandamise piiranguid kehtestatud, siis on konkreetsel juhul kehtestatud piirangud mugavuslahendus. Vaadates määruse kujunemist ning seda, et maastikukaitsealale jäävate metsade majandamiseks otsiti kompromissi ning arvestati ka kaebajate tehtud ettepanekutega, siis ei nõustu kohus, et kaitse-eeskirjaga seadusest tehtud leevendused oleks olnud mugavuslahendus. Tegemist on olnud pigem kompromissiga kaitse-eesmärkide tagamiseks võetud meetmete ja maaomanike õiguste tagamiseks tehtud kompromissiga. Asjaolu, et tehtud kompromiss on kaebajate hinnangul ebapiisav ega võimalda neil varasemaga võrreldes samas mahus metsade majandamisega jätkata, ei tähenda, et määrus oleks õigusvastane.
19.Haldusakti põhjendamise nõue ei tähenda seda, et haldusorgan peaks esitama põhjendusi kõikvõimalike asjaolude kohta. Haldusakti põhjendamise kohustus tähendab seda, et haldusorgan põhjendab konkreetse akti andmisega seonduvat. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kaebajate etteheiteid selles osas, et määruse seletuskirjast ei nähtu, miks on looduslikule häilule kõige lähedasemaks peetud just kuusikute lageraielanki suurusega 0,5 ha, mitte 0,8 ha või 1 ha. Vastustaja on raiepiiranguid seletuskirjas selgitanud läbivalt ning kaebajatele 16.01.2023 kirjas selgitanud, et 0,5 ha suurune lageraie matkib looduslikku häilu ehk tegemist on ligikaudu ühe puu pikkuse lageda alaga. Sama selgitas vastustaja ka kohtuistungil. Kohus peab täiendavalt vajalikuks lisada, et Eesti Entsüklopeedia kohaselt on häil
Dtl 885 Kaebuse lisa 2, dtl 40–42; kaebuse lisa 4, dtl 46–52; kaebuse lisa 5, dtl 53–55
13 (18)
väike tühik (Ø umbes 25–50 m), mis tekib peamiselt eelküpses, küpses või üleseisnud metsas tormikahjustuse või üraskirüüste tagajärjel, aga ka puude väljalangemisest või rühmiti väljaraiumisest. Seega langi suurus 0,5 ha vastab suuremale metsahäilule läbimõõduga ca 50 m.
20.Mis puudutab aga veerraie piirangute kajastamata jätmist seletuskirjas, siis on veerraie piiranguid selgitatud juba VTK-s ning selle kohaselt on varasemalt veerraie lubamise tulemusena kaitsealal näha metsas pikkade kitsaste ribadena tehtud raieid ning et tulevikus taolisi mitteloodusliku ilmega lagedaid „koridore“ enam kaitsealale ei tekiks, on kavas veerraie keelata. Kohtule ei nähtu, et arvestades kaitse-eesmärke ning eeltoodud põhjendust, siis oleks veerraie keelamine kuidagi meelevaldne.
21.Kaebajad keskenduvad suuresti seni LKS §-st 91 lg-st 13 tulnud erisuse jätkumise õigustamisele, kuid jätavad tähelepanuta, et selle normi eesmärgiks oli tagada n-ö õigusrahu ajaks, mil kehtiva õigusega kooskõlas olevaid kaitse-eeskirjasid ei olnud kehtestatud ning ala kaitse-eesmärke välja selgitatud. LKS § 91 lg 13 mõte oli siiski võrreldes metsaseadusega piirata raieid kaitsealadel, et tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse. Kaebajad jätavad täielikult tähelepanuta, et ilma kaitse-eeskirjas leevendusi tegemata oleks LKS 31 lg 2 punkti 5 kohaselt piiranguvööndis uuendusraie17 tegemine keelatud. Kaebajad toovad kaebuses välja seletuskirja üksikud fragmendid, kuid jätavad tähelepanuta, et seletuskirja tuleb lugeda siiski kogumis ning seejuures peaksid kaebajad arvestama ka neid Keskkonnaameti kirju, millega vastati nende ettepanekutele ja vastuväidetele. Kohtu hinnangul on vastustaja määruse seletuskirjas läbi kaitse-eesmärkide selgitanud, millistel tingimustel saab raieid lubada ja miks just konkreetsetel tingimustel on kaitse-eesmärke kahjustamata võimalik raieid lubada. Kuna looduskaitse toimub läbi tuleviku ennustamise ning minevikus toimunu hindamise, siis on igati loogiline, et kaitse-eeskirjaga lubatud tegevused on kattuvad varem kehtestatud kaitseeeskirjadega kattuvad. Samuti ei saa eeldada, et kui piirangud seatakse samal eesmärgil (praegusel juhul põhjusel, et metsamajandamine sarnaneks rohkem loodusliku protsessiga), et siis sellisel juhul peaks vastustaja seletuskirjas igakord looma unikaalsed põhjendused, et vältida süüdistust mugavuslahenduse kasutamisest.
22.Kohus ei nõustu kaebajaga, et määrusega kehtestatud piirangud ei tugine seadusega nõutud eksperthinnangutele. Vaidlust ei ole, et kaitsekorra väljatöötamisel kasutati Piret Kiristaja 18, Tiit Hangu ja Katrin Lasbergi19 ning Renno Nellise20 ekspertarvamusi ning asjaolu, et kaitseeeskirjaga on otsustatud, et eksperthinnangus toodu ei ole piisav ning uusi kaitsealuseid liike ning maastikukaitseala kaitse-eesmärke silmas pidades võiksid lubatavad raied matkida looduslikke protsesse, ei tähenda, et vastustaja oleks kaitse-eeskirja kehtestamisel jätnud ekspertarvamustega arvestamata.
23.P. Kiristaja koostas eksperthinnangu kaitsekorrale 2011. aastal ning selles tehti ettepanek reorganiseerida kaitseala maastikukaitsealaks ning vähendada kaitseala pindala. Seejuures nähtub P. Kiristaja ekspertarvamusest, et kaitseala koosseisu jääksid punktis 2.1–2.8 märgitud kinnisasjad. P. Kiristaja analüüsib eksperthinnangu punktis 1.2 metsaelupaiku ning sellest peatükist nähtub, et juba aastaks 2011 oli metsamajandamise tulemusel jõutud olukorda, et ekspert tõi välja: „Nii laiaulatuslike raiete puhul jääb mulje nagu polekski tegemist kaitstava alaga. Praeguseks kasvama jäänud vanemad metsaosad on killustunud ja suhteliselt väikeste pindaladega.21 /.../ Varbola maastikukaitsealal asuvate loodusväärtuste, eelkõige vanade
Uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie (MS § 28 lg 4 punkt 1). Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks (MS § 30 lg 1)
Kaebuse lisa 9; dtl 82–94
Kaebuse lisa 10; dtl 95–133
Kaebuse lisa 11; dtl 134–141
Eksperthinnangu lk 5
14 (18)
rannamoodustiste, säilitamiseks on vajalik reguleerida järgmisi tegevusi: /.../ 2) metsade raiet; /.../. Ala metsades tuleb rakendada kaitsemetsade majandamise põhimõtteid, seega tuleb metsa majandada eelistatult püsimetsana või väikesepinnaliste uuendusraietega, kusjuures langid võiksid järgida pinnavorme. Lageraie langi suurus ei tohiks ületada 1 hektarit ja laius 30 meetrit. Metsade majandamisel tuleb järgida, et üle 60 aasta vanuste metsade osakaal kaitsealal ei langeks alla 50 %. Seega tuleb keelata tulundusmetsades kasutatavad suurepinnalised lageraied. Metsad peavad säilima sellises ulatuses, mis on vajalik suurematele loomadele elupaigana ning rohekoridori mööda liikumiseks. Samuti peab metsamaastik säilitama oma rekreatiivsed omadused . Metsatöid peab reguleerima kaitseala valitseja, et vältida kaitsealal ebasobivate raievõtete kasutamist. 22“. Eelnevast ei nähtu, et ekspert oleks öelnud, et soovitatav raielank ei võiks ühelgi juhul olla alla 1 ha ja peaks igal olema laiusega 30 m.
24.Kohtu hinnangul on vastustaja P. Kiristaja eksperthinnangust lähtunud ning leidnud, et kuna kaitse-eesmärgiks on muu hulgas maastikuilme ning soov on viia metsade majandamine maksimaalselt sarnaseks looduslikule protsessile, siis vastab sellele 0,5 ha suurune looduslikku häilu matkiv lageraie lank. Asjaolu, et P. Kiristaja ekspertarvamus oli langi suuruse mõttes leebem ei tähenda, et vastustaja eksperthinnanguga ei arvestanud. Vastustaja võttis arvesse ka pärast 2011. aastat toimunud muudatusi. Kohtu hinnangul saavad sellisteks muudatusteks olla muu hulgas maastikukaitsealal leitud kaitsealused taime-, looma- ja linnuliigid ning metsamajandamisega kaasnenu. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et määruse andmisel on mindud vastuollu P. Kiristaja ekspertarvamusega. Vastustaja on ekspertarvamust arvestanud kooskõlas teiste ekspertide arvamustega.
25.Analüüsides aga T. Hangi ja K. Lasbergi ühist ekspertarvamust ning R. Nellise linnustiku analüüsi, siis ei saa nendest teha järeldust, et ekspertide hinnangul oleks kuni määruse kehtestamiseni lubatud mahus senise raietegevuse jätkamine aktsepteeritav. Ekspertidelt ei ole selle kohta küsitud. R. Nellise ekspertarvamusest nähtub, et senised LKS § 91 lg-ga 13 kooskõlas toimunud raied on olnud ülemäärased. Kohtu hinnangul võimaldab ka kehtiv määrus kaitse-eesmärgile vastava koosluse kujundamist ehk nagu eksperdid välja tõid, st avada vaateid. Selline tegevus peab aga toimuma selgelt kaitseala valitseja juhtimisel.
26.Kaebajad esitas kohtule tõendina Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur J. Aosaare ekspertarvamuse „Varbola maastikukaitseala kaitse-eeskirjas metsade majandamiseks ettenähtud piirangute mõju sealsete metsade kestlikkusele ja maastikuilme säilimisele“ 23 ning Eesti Maaülikooli eksperthinnangu majandatavate ja majanduspiirangutega (piiranguvööndid) metsade majandamise kohta24. Kohus nõustub vastustajaga, et need eksperthinnangud ei lähtu mitte looduskaitselisest vaatest, vaid metsamajandamise vaatest ning kohtu hinnangul ei lükka esitatud ekspertarvamused ümber vastustaja järeldust, et Varbola rannamoodustiste maatikukaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks on pärast pikaaegset raiesurvet vajalik viia metsade majandamine tasemele, mis matkiks looduslikke protsesse. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis on maastikukaitseala eesmärgiks maastiku säilitamine, uurimine, tutvustamine ning selle kasutamise reguleerimine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Lisades sellele juurde kaitseala mõiste, milleks on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust, siis puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et kaitseala kaitse korraldamisel seatakse soov metsa majandada kõrgemale keskkonnakaitselistest väärtustest.
Eksperthinnangu lk 10–11 Kaebajate 04.12.2023 lisa 1; dtl 824–884
Kaebuse lisa 12; dtl 142–178
15 (18)
27.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis vastustaja peab seletuskirjas põhjendama neid asjaolusid, mida ta määrusega reguleerib. Seda on vastustaja uuendusraie keelu asemel seda osaliselt lubades ka teinud. Kohtu hinnangul nähtub määruse seletuskirjast, miks on raiesurve vähendamine vajalik. Vaadates seletuskirja punktis 2.5.5. „Piiranguvöönd“ antud selgitusi, siis on kaitseala piiranguvööndi metsade eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Seejuures selgitab vastustaja, et raie intensiivsuse vähendamisega tagatakse loodusliku mitmekesisuse säilimine, sest siis on metsade vanuseline jaotus ühtlasem ning see tagab eri liigirühmadele sobiliku elukeskkonna. Kohtule jääb arusaamatuks kaebajate loogika, et kuidas seni kehtinud 2 ha suuruse lageraielangi või 5 ha turberaielangi lubamine aitaks saavutada määruse § 1 lg-s 2 sätestatud kaitse-eesmärke.
28.Ehkki kaitse-eeskirjaga kehtestatud uute võimalustega metsa majandamine on varasemaga võrreldes piiratum, siis ei nõustu kohuse kaebajatega, et maaomaniku soov tulu teenida peaks prevaleerima looduskaitse üle. Määruse koostamise haldusmenetlusest nähtuvalt kaaluti ka kogu maastikukaitseala määramist sihtkaitsevööndisse, kuid sellest loobuti. Lisaks otsis vastustaja maastikukaitsealale jäävate maaomanikega kompromissi ning kui algselt oli määruse eelnõus lisaks langi suurustele ka piirang, et lank loetakse uuenenuks 2 m kõrguselt, kuid sellest nõudest loobuti. Laanepüüga seotud kaalutlused ja põhjendused
29.Kohtule jääb tabamatuks kaebajate loogika, et kuna III kaitsekategooria linnuliigi laanepüü seisund on maastikukaitsealal võrreldes Eesti teiste piirkondadega parem, siis puudub vajadus piirata väljaspool elupaiku metsade majandamist, kuna määrusega on laanepüü elupaigas raied keelatud. Nagu Keskkonnaamet kaebajatele 16.01.2023 selgitas, siis: „Laanepüü stabiilseimaks pesitsusbiotoobiks, mis täidab laanepüü erinevaid elupaiganõudeid, on raiumata eririndelised tuulemurdude ja häiludega vanad mitmekesised metsad. Tüüpiliselt tsoneeritakse laanepüü elupaigad sihtkaitsevööndisse. Varbola rannamoodustiste MKA puhul oleme lähtuvalt maaomanike huvidest ning laanepüü elupaikade hajusast paiknemisest üle kogu kaitseala otsustanud leebema kaitsekorra ehk piiranguvööndi kasuks, võimaldades Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis väiksemas mahus metsamajandamist jätkata. Uuendusraiete piiramisega on võimalik säilitada just laanepüüle sobilikke metsaosi.“25. Seega eeldab laanepüü elupaikade kaitse ka seda, et kaitse-eeskirjaga lubatud tegevused aitavad selliste elupaikade säilimisele ja tekkele kaasa.
30.Laanepüü elupaigad koos kinnistute piiridega on eraldi välja toodud kohtule esitatud Varbola rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja eelnõu avaliku arutelu slaididel 26. III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; või mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu (LKS § 46 lg 3). LKS § 48 lg 3 kohaselt tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Kohtu hinnangul saab R. Nellise ekspertarvamusest järeldada, et maastikukaitseala on laanepüü arvukust aluseks võttes esinduslik ala ning maastikukaitseala eesmärgiks on kaitsta kaitsealust linnuliiki laanepüüd) ja tema elupaiku (määruse § 1 lg 2 punkt 3). Vaadates eelpoolviidatud laanepüü elupaikade kaarti, siis nähtub sellest, et laanepüü elupaiku on tuvastatud üle kogu kaitseala. Seega tuleb praegusel juhul laanepüü kui kaitsealuse
Dtl 41 Dtl 706–730; laanepüüelupaigad on toodud dtl 727
16 (18)
liigi elupaigana käsitada maastikukaitseala tervikuna, kuivõrd kaitse-eeskiri ei sätesta, et kaitsealuste liikide elupaikade kaitse toimuks üksnes piiritletud väiksemas kaitseala osas. Teisisõnu, kui ala vastab ökoloogilisele nõudlusele, siis ongi see käsitletav elupaigana ning seetõttu ongi see hõlmatud kaitsealasse, mistõttu on põhjendatud ka konkreetset kaitse-eesmärki silmas pidavad matsamajandusliku piirangud ka väljaspool elupaiku. Kaebajad ei väida, et maastikukaitseala laanepüüd puudutav kaitse-eesmärk oleks kuidagi meelevaldne või õigusvastane, vaid kaebajad leivad, et muude metsamajanduslike piirangute seadmine laanepüüle viidates on põhjendamatud. Kuna maastikukaitseala piiranguvööndi metsad on piiranguvööndi metsad, mille osas on vastustaja ja eksperdid välja toonud, et neid on intensiivselt majandatud, siis nõustub kohus vastustajaga, et laanepüü elupaiga nõudeid arvestades oli vajalik tagada ala sidusus. Seega nõustub kohus vastustajaga, et maastikukaitsealal tervikuna üldisest raiepiirangust erandite tegemisel tuli vastustajal sellega ka arvestada. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajatega, et kuna laanepüü olemasolevates elupaikades on metsaraied keelatud, siis võiks sel põhjusel mujal luba metsa intensiivsemat ja laiaulatuslikumat majandamist. Piirangute ebaproportsionaalsus ning õiguspärase ootuse rikkumine
31.Kohus ei nõustu kaebajaga, et määrusega kehtestatud piirangud on maastikukaitseala kaitseeesmärke arvestades ebaproportsionaalsed. Samuti ei nõustu kohus kaebajatega, et määrusega kehtestatud piirangud oleks kaebajate õiguspärast ootust rikkuvad. Nagu kohus varem välja tõi, siis kaitsealade moodustamine (sh olemasolevatele kaitsealadele uute kaitse-eeskirjade kehtestamine) toimub avalikes huvides – Eesti loodusväärtuste kaitse tagamiseks. Vaidlust ei saa olla, et kaebajad pidid juba kinnistuid omandades mõistma, et need asuvad kaitsealal 27. Seejuures 2021. aastal Saueaugu kinnisasja omandades pidi kaebajad IV juba teadma, et uue kaitse-eeskirjaga soovitakse oluliselt metsamajandamise piiranguid muuta.
32.Kohtu hinnangul ei saanud kaebajatel olla ootust, et LKS § 91 lg 13 alusel lubatud jääks kehtima ka pärast seda, kui LKS alusel koostatakse alale kaitse-eesmärke arvestav kaitseeeskiri. Nimelt kehtestas juba LKS-le eelnenud KLOS, et vanad kaitse-eeskirjad kehtivad osas, mis ei ole vastuolus LKS-ga, kuni uute kehtestamiseni. Seega pidi kaebajatele olema arusaadav, et olemasolevad kaitse-eeskirjad ning sellega kaasnevalt LKS § 91 lg-st 13 tulenev erand ei saa jääda kehtima lõputult ning et kui vastustaja hiljemalt 01.05.2023 uue kaitse-eeskirja kehtestab, siis võivad piirangud muutuda. Seega omandades olemasolevale kaitsealale metsamajandamise eesmärgil maad, pidi olema kaebajatele ka ettenähtav, et kaitsekord ning seadusest tulenev õigus metsa majandada võib oluliselt muutuda ning seejuures selliselt, et uuendusraied võivad olla üldse keelatud. Metsamajanduslikud piiranguid kui majandusliku väärtuse sisuline sundvõõrandamine
33.Nagu kohus on eelnevalt välja toonud, siis ei ole vaidlust selles, et määruse jõustumisest saab maastikukaitsealal metsi majandada väiksemas mahus ja aeglasemalt, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist sundvõõrandamisega. Kaebajatel on võimalik metsi majandada. Kohtu hinnangul tuleb selleks, et hinnata kas tegemist on sundvõõrandamise olukorraga või mitte, aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrusega nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ kehtestatud kriteeriumid. Selle määruse § 3 1 lg 3 punkti 1 kohaselt ei piira kaitseala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt, välja arvatud juhul,
Kinnistusraamatu andmetel omandati kinnisasjad aastatel 2000, 2010, 2013, 2020 ja 2021.
17 (18)
kui kinnisasi on valdavas ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa, millel kasvava metsa vanuseline struktuur on valdavalt kategoorias „valmiv” või „küps” ja kaitsekord keelab täielikult uuendusraie. Vaidlust ei saa olla, et punktides 2.1–2.8 märgitud kinnisasjad sellele ei vasta. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
34.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et määrus on õiguspärane ning selle osaliseks tühistamiseks ei ole alust. Vastustaja on põhjendatult arvanud kaebajate kinnisasjad jätkuvalt maastikukaitseala koosseisu ning määranud kinnisasjad või nende osad kaitsevajadust arvestades põhjendatult piirangu- või sihtkaitsevööndisse. Samuti leiab kohus, et arvestades kaitse-eesmärke on õiguspärased ka üldisest uuendusraie keelust tehtud erisused.
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate menetluskulud nende enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.