Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar 9. veebruar 2024, Tartu 3-22-2698 Xi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kohaldas 8. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-4/38-1, 8. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-4/194-1 ja 26. mai 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/164 (täiendatud 9. juuli 2020. a käskkirjaga nr 3-20/1-2/241) kinnipeetava Xi suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid perioodil 8. veebruar 2019 kuni 18. juuli 2020. Nimetatud käskkirjad on jõustunud kohtuotsustega haldusasjades nr 3-19-656, nr 3-19-1803 ja nr 3-20-1314 tühistatud.
2.X esitas 29. augustil 2022 (registreeritud 31. augustil 2022 nr 6-16/203-1) Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse vangla tekitatud moraalse kahju 10 000 eurot ja varalise kahju 40 000 eurot hüvitamiseks. Kahju hüvitamise taotluses märgib X, et puudub vaidlus selle üle, et ajavahemikul 8. veebruar 2019 kuni 18. juuli 2020 vangla õigusvastaselt piiras tema vabadust, liikumisvabadust; suhtlemisvabadust; õigust tegeleda spordiga (kasutada trenažööri); õigust kasutada kolm korda päevas iga päev telefoni ja sellest tulenevalt õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele; eneseteostuse õigust ja ettevõtlusvabadust. Vangla rikkus õigusvastaste piirangutega kinnipeetava vaimset ja füüsilist tervist. Samuti halvenesid piirangute tõttu suhted abikaasaga,
mis viis abielu purunemiseni. Käskkirjadega riivati väärikust, kahjustati isiksust ning reputatsiooni, koheldi alandavalt, ebainimlikult ning tekitati hirmu ja alaväärsust. Viru Vangla jättis 7. detsembri 2022. a vastusega nr 6-16/203-2 Xi kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, leides, et tegemist on korduva pöördumisega. Kinnipeetav esitas juba 24. novembril 2020 samasisulise kahjunõude ja vangla jättis selle 21. mai 2021. a otsusega nr 616/187-2 rahuldamata. Kahjunõuet ei saa esitada korduvalt. Vangla vabandab otsuse viibimise tõttu.
3.X esitas Tartu Halduskohtule 20. detsembril 2022 (kohtus registreeritud 27. detsembril 2022) kaebuse, mis suures osas sisuliselt kattub Viru Vanglale 29. augustil 2022 esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Kaebaja taotleb Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna perioodil 8. veebruar 2019 kuni 18. juuli 2020 kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, millega alandati süüliselt kaebaja väärikust, kahjustati tema tervist, võeti temalt vabadus ja rikuti eraelu puutumatust. Samuti esitas X kaebuses Viru Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõude seoses sellega, et tema üksikvangistuses hoidmisega, vabaduse võtmisega ja helistamispiirangutega perioodil 8. august 2019 kuni 15. veebruar 2020 ei saanud ta tegeleda ettevõtlusega, mistõttu jäi tal saamata tulu 40 000 eurot.
4.Tartu Halduskohus lõpetas 23. oktoobri 2023. a määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ja jättis menetluslikud taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus leidis, et kinnipeetav oleks pidanud esitama kaebuse halduskohtule hiljemalt
29.novembril 2022 ehk 30 päeva jooksul alates 29. oktoobrist 2022. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kinnipeetav esitas kaebuse halduskohtule 20. detsembril 2022, s.t tähtaega ületades. Lisaks ei täitnud kaebaja tähtaegselt halduskohtu 10. oktoobri 2023. a määrust, millega jäeti kaebus käiguta ja anti võimalus esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja sai 10. oktoobri 2023. a määruse kätte 12. oktoobril 2023. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viiepäevane tähtaeg hakkas kulgema 13. oktoobril 2023 ja lõppes 17. oktoobril 2023. Kaebaja vastas kohtule alles 23. oktoobril 2023 (vanglas allkirjastatud 21. oktoobril 2023). Kaebaja leidis, et kaebus on tähtaegne, kuna ta võib ära oodata haldusorgani vastuse ja palus võtta kaebus menetlusse. Kaebaja ei taotlenud kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kuna kaebaja ei täitnud halduskohtu 10. oktoobri 2023. a määrust tähtaegselt, tuleb lõpetada asja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. Kuna kaebaja ei vastanud nõuetekohaselt kohtu nõudele 10. oktoobri 2023. a määruses märgitud tähtajal, s.o hiljemalt 17. oktoobril 2023, siis kuuluks kaebus ka läbi vaatamata jätmisele HKMS X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtu teisele koosseisule menetlusse võtmiseks, samuti vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja leiab, et halduskohtumenetlus ei olnud erapooletu, kuna viimase pooleteise aasta jooksul on kõik tema kaebused tagastatud. Kaebaja leiab, et halduskohus tõlgendas VangS § 11 lg-t 8 ja RVastS § 18 lg-t 2 liiga kitsalt. Nimetatud normidest tuleneb, et kaebaja võis vangla vastuse ära oodata ja siis kaebuse 30 päeva jooksul esitada, nii kaebaja tegigi. Halduskohus lõpetas menetluse ebaõigesti, kuna vangla tegevuse õigusvastasus on tuvastatud ja kaebajal on õigus saada õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitist. Kohus võis ka ise kaebuse esitamise tähtaja ennistada või anda kaebajale uus tähtaeg koos selgitustega. Kaebaja taotleb asja menetluse uuendamist osas, millega kohus tagastas 6. märtsi 2023. a määruse p-ga 4 kaebuse. Kohus leidis, et sama nõudega toimus menetlus haldusasjas nr 3-221679, kuid tänaseks on nimetatud asjas menetlus lõppenud. Kaebajal on õigus saada pea kaks aastat üksikvangistuses viibimise ja õiguste rikkumise eest hüvitist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.
7.Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse, kuna kaebaja viivitas kaebuse esitamisega halduskohtule ja ei taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.Kaebaja on seisukohal, et halduskohus lõpetas menetluse ebaõigesti ning tal oli õigus esitada kaebus halduskohtule tema taotlusele vanglalt vastuse saamise järgselt 30 päeva jooksul. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
9.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse kahekuulise tähtaja jooksul lahendamata, tuleb järgida RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning kannatanu võib 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (Riigikohtu 7. detsembri 2016. a määruse nr 3-31-64-16, p-d 11-13).
10.Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Antud olukord tulenes sellest, et kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 29. augustil 2022 (vanglas registreeritud 31. augustil 2022) ning vangla pidi RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse lahendama kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kui kahju hüvitamise taotlus tuli vanglal lahendada hiljemalt
29.oktoobril 2022 (või registreerimisest arvates 31. oktoobril 2022), siis tegelikult lahendas vangla kaebaja taotluse sellest tähtajast üle kuu aja hiljem ehk 7. detsembril 2022. Kaebaja pidi aga kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt 29. novembril 2022 (või 1. detsembril 2022), kuid asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule 20. detsembril 2022.
11.Kaebaja ei esitanud halduskohtule taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leides, et tema kaebus on tähtaegne. Sellise taotluse puudumisel ei olnud halduskohtul võimalik otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust ning halduskohus lõpetas menetluse õiguspäraselt HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. Halduskohus ei saa ennistada seaduses sätestatud tähtaega oma algatusel. Seetõttu ei esine alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
12.Vastuseks kaebaja määruskaebuses sisalduvale taotlusele uuendada menetlus, ringkonnakohus selgitab, et Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2023. a määruse vaidlustamiseks esitas kaebaja määruskaebuse ja ringkonnakohus lahendas selle osaliselt kaebaja kasuks. Ringkonnakohus tühistas osaliselt halduskohtu 6. märtsi 2023. a määruse ja saatis selles osas asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Asjaolu, et haldusasja nr 3-22-1679 menetlus on nüüdseks lõppenud Riigikohtu 30. novembri 2023. a määrusega, ei ole aluseks, et kaebaja saaks uuesti vaidlustada halduskohtu 6. märtsi 2023. a määrust. Iga määrust saab vaidlustada edasikaebe korras märgitud tähtaja jooksul vaid ühel korral. Kohtuasja menetlust saab uuendada kui eelnevalt on menetlus peatatud või peatunud ja menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesoleva haldusasja menetlust ei ole peatatud ega peatunud, mistõttu ei ole võimalik ka menetlust uuendada.
13.Kaebaja leiab ka, et kohus oleks saanud ise kaebuse esitamise tähtaja ennistada või anda uue tähtaja. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa ise seaduses sätestatud menetlustähtaega ennistada või seda pikendada. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks peab menetlusosaline esitama tähtaja ennistamise taotluse, näidates ühtlasi ära põhjuse, miks ta ei saanud tähtaega järgida. Seejärel saab kohus hinnata, kas tähtaja ennistamiseks esinevad alused (HKMS § 71 lg 1). Kuigi kaebajal on õigus esitada kohtule hüvitamiskaebus, ei lõpetanud halduskohus menetlust ebaõigesti. Hüvitamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud tähtaeg (RVastS § 18 lg 2) ning kui kaebus esitatakse tähtaega ületades, saab kaebuse esitamise tähtaega ennistada vaid vastava taotluse ja tähtaja ületamist tinginud mõjuvate põhjuste olemasolul. Samas ei ole
halduskohtul õigust vaadata sisuliselt läbi kaebetähtaja möödumise järel esitatud kaebust, mille esitamise tähtaja ennistamist ei ole taotletud (HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2).
14.Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus lõpetas haldusasja menetluse õigesti ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.